TV-programmide tegijad2
Kool.ee-haridusportaal :: TV-programmide tegijad2 Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeTV-programmide tegijad2,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
TV-programmide tegijad: operaator, valgustaja, helireshissöör
-
Televisioonitöö on olemuselt meeskonnatöö.
-
Olulised on tehniline võimekus, hea silm, vormi- ja värvitaju, kujutlusvõime ja loovus.
-
Kogemused omandatakse tavaliselt praktilise töö käigus
Teleoperaatori töö eesmärk on kaasa aidata tehniliselt ja visuaalselt kvaliteetsete telesaadete ja –projektide tootmisel.
Teleoperaator võib töötada televisioonistuudios või ettevõttes, mis tegeleb tele- ja/või videotoodangu loomisega. Ta töötab iseseisvalt või juhib teiste operaatorite ja teenindava tehnilise meeskonna tööd. Operaator vastutab salvestatava materjali loomingulise ja tehnilise kvaliteedi eest.
Operaator töötab tihedas koostöös saate ülejäänud meeskonnaga. Koos režissööriga arutatakse läbi ja pannakse paika saate pildiline ülesehitus, koos valgustajaga töötatakse läbi valgusevõimalused.Operaatoril tuleb tutvuda saate režiistsenaariumi ja võtteplaaniga, et tagada parim võimalik tulemus saate ülesvõtmisel. Vanemteleoperaatori ülesandeks on saate ettevalmistamisel tutvuda võtteplatsi(de)ga ja määrata kindlaks, kuhu paigutada kaamerad, millist optikat ja valgustehnikat tööks vaja on. Ta annab saate režissöörile teada, millised on kaamera- ja lisatehnika kasutamise võimalused konkreetse saate salvestamisel. Operaator kontrollib, et võtte alguseks on kaamera ja lisaseadmed korras. Enne salvestuse algust viiakse läbi valgusproov. Peale võtet operaator taastab kaamera menüü algoleku, laeb akud uuesti ja puhastab kaamera ning optika.
Vajadusel osaleb vanemteleoperaator saate või salvestuse teostamiseks vajaliku montaažlehe koostamisel ning vastavalt sellele jagab välja ülesanded teistele operaatoritele.
Valgustaja töö eesmärk on tagada telesaadete, -projektide ja -saatesarjade valgustusele professionaalne valgusrežii.Tema ülesandeks on teha teleekraanile toodav sündmus „nähtavaks”. Ta peab leidma optimaalse lahenduse valgustuse kvaliteetseks esitamiseks. Ta peab leidma õige valguse paigutuse, tugevuse ja valima kasutatavad valgusefektid ning värvilahenduse.
Saadete valgusrežii töötatakse välja ja viiakse ellu valgustaja ja operaatori koostöös.
Valgustaja komplekteerib väljasõiduks töögraafikus välisvõteteks tellitud valgusaparatuuri ja kontrollib aparatuuri korrasolekut. Samuti vastutab ta väljastatud valguspargi eest, et see oleks hoitud töökorras. Sobiva tehnoloogilise lahenduse leidmisel peab valgustaja arvestama tehnilisi ja looduslikke (kui võtted toimuvad väljas) tingimusi. Saate salvestamisel (või eetrisseminekul) paigaldab ta vastava tehnika, installeerib selle (ühendab juhtmed), suunab valgustid.
Valgustaja teostab valgustitele vajamineva remondi või organiseerib selle teostamise. Takontrollib saates kasutatavate valgustusseadmete vastavust ohutustehnika eeskirjadele. Kogenum valgustaja oskab töötada valguspuldiga ja seda programmeerida ning juhtida valgusrežiid valguspuldist.
Helirežissöör töö eesmärk on tagada salvestuste ja otsesaadete kvaliteetne heliülekanne. Ta tutvub enne saate salvestust stsenaariumiga (selle olemasolul). Suuremate projektide korral tutvub ta salvestuspaigaga ja võimaluse korral teostab ka enne läbivaatuse (teatrilavastuste ülekanded, suuremad kontserdid). Enne saadet või salvestust konsulteerib helirežissöör saate režissööriga tekkinud probleemide asjus.
Helirežissöör juhendab helitehnikuid seadmete paigaldamisel stuudios, ülekandes ja mujal: kaameraproovi kui ka saate käigus. Kaameraproovi käigusveendub helirežissöör, kas helitrakt on korras ja kvaliteetse heliülekanne võimalik.
Helirežissöör annab nõusoleku saate režissöörile saate või salvestuse alustamiseks.
Helirežissöör teostab saate salvestuse juhindudes montaažlehest jasaate režissööri korraldustest.Ta langetab otsuse saate salvestuse jätkamise või peatamise kohta, kui salvestuse käigus ilmneb tehnilisi rikkeid, mis ohustavad saate kvaliteeti.
Otsuse helisalvestise kunstilise tulemuse kohta võtab helirežissöör koos produtsendi, toimetaja, arranžeerija või dirigendiga. Ta osaleb ka salvestatud materjali järeltöötlemisel montaažis.
keskkond – vahendid/materjalid – tööaeg
Teletöötajate töötingimusi iseloomustab suur vahelduvus. Tööaega on sageli raske täpselt määratleda. Kui saate salvestus toimub stuudiost väljas, käiakse töölähetuses ning tööpäevad võivad venida tavalisest pikemaks.
Töö eeldab palju suhtlemist teiste inimestega ja paindlikku meeskonnatööd. Veel iseloomustab ülalkirjeldatud ameteid vajadus oma tööd ja aega hästi planeerida. Planeerimise täpsusest ja kokkulepetest kinnipidamisest sõltub ka teiste saate valmimisel osalevate inimeste töö sujuv kulgemine.
Teleoperaatori töövahenditeks on telekaamerad ja erinevad lisaseadmed. Välisvõtetel kasutatakse enamasti õlal kantavat kaamerat, millega töötamine võib olla füüsiliselt küllaltki väsitav.
Valgustaja töö on loominguline. See võib toimuda nii ruumis kui vabas õhus ja on vahelduva iseloomuga. Valgustaja on võimeline lahendama mittestandardseid olukordi ja ta oskab luua positiivse suhtluskeskkonna. Ta võib töötada kollektiivi liikmena, vabakutselise loovisikuna.
Valgustaja töö on tihti füüsiliselt väsitav: tuleb paigaldada prožektorid, vedada kaablid jne. Mõnikord võib lühikese lõigu salvestamine võtta päris kaua aega.
Valgustaja töövahenditeks on erinevad valgustusvahendid – prožektorid, lambid jms.
Teleoperaatorina töötamise eelduseks on väga hea meeskonnatöö võime ja suhtlemisoskus. Tööks on vajalik hea füüsiline vorm ja keskkonnataluvus, hea meeskonnatöö võime, korrektne käitumine ja olukorrale vastav välimus. Vajalik on pidev enesetäiendamine, et olla kursis tehnika kiire arenguga. Tunda tuleb pildi ja heli salvestamise põhimõtteid, erinevate kaameratüüpide ehitust, osata töövahendeid ohutult transportida.
Teleoperaatori kutsenõuded on kirjeldatud kutsestandardis Teleoperaator I, Teleoperaator II, Teleoperaator III, Teleoperaator IV.
Valgustaja töö nõuab eelkõige loovust. Ta on võimeline lahendama mittestandardseid olukordi ja ta oskab luua positiivse suhtluskeskkonna. Ta võib töötada kollektiivi liikmena, vabakutselise loovisikuna jne. Vajalik on pidev enesetäiendamine. Takistuseks töötamisel võivad olla nägemis- ja kuulmiskahjustused. Ta peab oskama valgusaparatuuri kasutada, tundma elektrisüsteeme ja vastavaid ohutusnõudeid. Kasuks tulevad teadmised fotograafiast ja videost. Valgustaja valgusmeistri IV ja V kutsetase eeldavad valguspuldi kasutamise ja valgusrežii salvestamise oskust.
Valgustajate kutseoskusnõuded on kirjeldatud kutsestandardites: valgustaja II, III, valguskujundaja V, filmi ja televisiooni valgusmeister IV, V.
Helirežissöör peab tundma erinevaid helitehnilisi vahendeid, oskama meeskonda juhendada ja koostööd organiseerida.
Tallinna Ülikooli Balti ja Filmi- ja Meediakoolis toimub 2008/2009 õppeaastal vastuvõtt ainult ühele eestikeelsele õppekavale: filmi-ja videokunsti bakalaureuseõpe, kus on võimalik spetsialiseeruda 5 erialale: režissöör, operaator, produtsent, helirežissöör, montaažirežissöör.
Vastuvõtt toimub keskhariduse baasil, sisseastumiseks on vaja läbida loomingulised katsed, arvesse lähevad kolme riigieksami hinded (kirjand, võõrkeel ja 1 eksam kandidaadi valikul). Õpitakse operaatoritöö, helikujunduse ja montaaži aluseid, filminduse ajalugu jt. õppeaineid. Riigieelarvevälise õppekoha maksumus on 19 800 krooni semestris.
Bakalaureusekraad ainuüksi annab kvalifikatsiooni töötamiseks nn. filmitootmise teises lülis - režissööri, operaatori, helioperaatori, montaažirežissööri, produtsendi assistentidena. Niiöelda esimeses lülis töötamiseks tuleb läbida ka filmi- ja videokunsti magistriõpe.
Loomingulised katsed kujutavad endast erinevate praktiliste ja teoreetiliste ülesannete sooritamist kohapeal vastavalt valitud erialale.
Rahvusvaheline filmikunsti magistri õppekava on seitsme spetsialiseerumisvõimalusega (filmirežissöör, filmiprodutsent, filmioperaator, montaažirežissöör, helirežissöör, stsenarist, filmiteadlane).
Tallinna Polütehnikumis õpetataval fotograafia erialal on võimalik samuti omandada oskusi ja teadmisi video- ja valgustehnikaga töötamiseks. Õpe keskkooli baasil kestab 2 aastat.
Täiendkoolitust meediatöötajatele ja ajakirjanikele pakub Eesti Meediakeskus.
Koolituste korraldamisel lähtutakse eelkõige Eesti ajalehtede, raadio- ja telejaamade vajadustest ning huvidest. Põhirõhk on professionaalsete oskuste arendamisel läbi praktilise õppe. Koolitajad kutsutakse nii kodu- kui välismaalt.
Eestis tegutseb 3 suuremat telekanalit: lisaks Eesti Televisioonile Kanal 2, TV 3.
2006. aastal töötas Eesti Televisioonis keskmiselt 398 töötajat. Tööjõuvajadus on küllaltki stabiilne.
Tekkimas on uusi telekanaleid, kus personali arvukus pole küll suur, aga kus on samuti võimalik tööd leida.
Enamasti saadakse esimene teletöö kogemus juba kõrgkoolis õppimise ajal praktika käigus. Neil tudengitel, kes end praktika ajal võimekana näitavad, on ka suuremad eeldused hiljem hea töökoht leida.
LÄHEDASED AMETID
Filmioperaator, fotograaf, valgusmeister teatris. Sarnased ametid on ka raadios ja filmitootmises.
2006. aastal töötas Eesti Televisioonis keskmiselt 398 töötajat, keskmine palk jäi 14 000 krooni piiresse. 2008. aastal planeerib Eesti Rahvusringhääling keskmiselt 10% palgakasvu (kõigi töötajate keskmine palk peaks ulatuma 14 800 kroonini.
Tööandja esindaja/vahetu juht ja töötaja lepivad töötaja palgamäära kokku töölepingus, lähtudes töötaja ametikohast ja töötaja tööajanormist. Katseajaks töötaja palgamäära kokku leppimisel lähtutakse üldjuhul töötaja ametikohale kehtestatud palgamäära miinimummäärast. Sel juhul peab töötaja töölepingus olema kindlaks määratud ka töötaja palgamäär pärast katseaega.
Lisatasu täiendavate tööülesannete täitmise eest makstakse töötajale, kes täidab olulises mahus ülesandeid, mis ei tulene tema ametikoha eesmärgist ning on töölepingus ja ametijuhendis fikseerimata. Maksmine toimub kas ühekordse lisatasuna või igakuise lisatasuna täiendavate tööülesannete täitmise ajal.
Eritingimuste lisatasu makstakse töötajale õhtuse või öötöö, ületunnitöö, riiklikul pühal või puhkepäeval töötamise eest seadustest tulenevatel alustel.
Lisasoodustusena kasutatakse mobiiltelefoni kulude kompenseerimist (summa, mille ulatuses kõned kompenseeritakse, sõltub ametikohast). Muud lisasoodustused sõltuvad konkreetsest telejaamast. Eesti Televisioon võimaldab oma töötajatel tasuta kasutada ujulat, korvpallisaali; korraldatakse suve- ja talvepäevi.
TÄIENDAV INFO
Eesti Ringhäälingute Liit (ERL) on valitsusväline mittetulundusühing, mis edendab rahvuslikku ringhäälingukultuuri ning esindab raadio- ja televisiooni-organisatsioonide huve. Liidul on 17 liiget (3 teleorganisatsiooni, 13 raadioorganisatsiooni ja 1 videotootja). Liidu liikmeteks on ringhäälingu-organisatsioonid, mitte jaamad, mida ühel organisatsioonil võib olla mitu. ERL-i on koondunud praktiliselt kõik Eesti ringhäälinguorganisatsioonid. Liit annab välja kirjandust, korraldab erialakoolitust ning osaleb seadusloome protsessis. 1997. aastast on ERLil sõlmitud raamleping Eesti Autorite Ühinguga teoste kasutamise kohta ringhäälingujaamades.
Kontakt: Ülemiste tee 3a, Tallinn 11415
Tel/faks: 633 3235
GSM: 502 5994
E-post: erl@online.ee
TV PROGRAMMIDE TEGIJAD
Statistikaameti andmed
TELEVISIOON |
2005 |
2006 |
Ringhäälingujaamad kokku |
4 |
4 |
Avalik- õiguslikud ringhäälingujaamad |
1 |
1 |
Eraõiguslikud ringhäälingujaamad |
3 |
3 |
Töötajad |
524 |
525 |
..loomingulised töötajad |
186 |
186 |
..tehnilised töötajad |
196 |
180 |
Konfidentsiaalsuse tõttu on alates 2001. aastast saadete andmed esitatud ainult kolme üleriigilise TV-ringhäälingujaama kohta, ühe kohaliku TV-ringhäälingujaama andmed on välja jäetud. |
Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*
Aasta |
Ametinimetus |
Tööpakkumised |
Tööotsijad töösoovi järgi |
Tööotsijad omandatud eriala järgi |
2004 |
Fotograafid, pildi ja helisalvestuse tehnikud (ISCO 3131) |
1 |
39 |
47 |
Raadio ja TV seadmete tehnikud ja operaatorid (ISCO 3132) |
2 |
20 |
72 | |
2005 |
Fotograafid, pildi ja helisalvestuse tehnikud (ISCO 3131) |
4 |
52 |
66 |
Raadio ja TV seadmete tehnikud ja operaatorid (ISCO 3132) |
1 |
41 |
123 | |
2006 |
Fotograafid, pildi ja helisalvestuse tehnikud (ISCO 3131) |
7 |
65 |
66 |
Raadio ja TV seadmete tehnikud ja operaatorid (ISCO 3132) |
0 |
45 |
155 |
* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist
** ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations)järgi
Töötajaid ETV-s (seisuga veebruar 2008)
Operaator, vanemoperaator, videooperaator-toimetaja |
28 |
Valgustaja, valgustaja-helitehnik, |
12 |
Helioperaator |
11 |
Helitehnik, helikujundaja |
7 |
ETV andmed
15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet
|
2004 |
2005 |
2006 |
Tegevusalad kokku |
595,5 |
607,4 |
646,3 |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
31,4 |
29,4 |
29,9 |
Kalandus |
3,6 |
2,8 |
2,2 |
Mäetööstus |
8 |
5,9 |
5,2 |
Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus |
140,9 |
139,5 |
136,4 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
12 |
12,5 |
12,4 |
Ehitus |
46,8 |
48,7 |
62,8 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
80 |
80,6 |
88,7 |
Hotellid ja restoranid |
16,2 |
22,1 |
22,3 |
Veondus, laondus ja side |
51,5 |
54,6 |
61,5 |
Finantsvahendus |
7,9 |
6,9 |
7,3 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
39,4 |
46,4 |
48,1 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
36,9 |
37,2 |
39 |
Haridus |
54,5 |
54,9 |
58,5 |
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne |
37,5 |
35 |
37,5 |
Muud tegevusalad |
28,8 |
31,1 |
34,3 |
Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet
|
2004 |
2005 |
2006 |
| |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
9 012 |
9 418 |
9178 |
| |
Kalandus |
1 142 |
1 096 |
1125 |
| |
Mäetööstus |
75 |
81 |
90 |
| |
Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus |
5 991 |
6 232 |
6552 |
| |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
282 |
277 |
278 |
| |
Ehitus |
3 622 |
4 502 |
5867 |
| |
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont |
17 928 |
18 298 |
19126 |
| |
Hotellid ja restoranid |
1 990 |
2 156 |
2262 |
| |
Veondus, laondus ja side |
6 006 |
6 338 |
6605 |
| |
Finantsvahendus |
564 |
666 |
809 |
| |
Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus |
11 201 |
13 074 |
15 553 |
| |
Haridus |
464 |
508 |
563 |
| |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
1 007 |
1 058 |
1 131 |
| |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
1 599 |
1 658 |
1 873 |
| |
Tegevusalad kokku |
60 882 |
65 362 |
71 012 |
| |
|
Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad. | ||||
|
|
|
|
|
|
PALGASTATISTIKA
Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kala-püügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palga-töötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.
Keskmine brutokuupalk, 2005-2006 (krooni) | ||
Tegevusala |
2005 |
2006 |
Muu ühiskonna sotsiaal- ja isikuteenindus |
6 970 |
7 862 |
EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes),
I kvartal 2004 – IV kvartal 2007 (krooni)
|
Aasta |
I kvartal |
II kvartal |
III kvartal |
IV kvartal |
2004 |
7 287 |
6 748 |
7 417 |
7 021 |
7 704 |
2005 |
8 073 |
7 427 |
8 291 |
7 786 |
8 690 |
2006 |
9 407 |
8 591 |
9 531 |
9 068 |
10 212 |
2007 |
|
10 322 |
10 899 |
11 549 |
12 270 |
*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.
Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed
|
2004 |
2005 |
kasv %-des |
2006 |
kasv %-des |
Tegevusalade keskmine |
7 287 |
8 073 |
10,8 |
9 407 |
16,5 |
Põllumajandus ja jahindus |
4 799 |
5 626 |
17,2 |
6 808 |
21,0 |
Metsamajandus |
7 267 |
8 365 |
15,1 |
9 105 |
8,8 |
Kalandus |
4 430 |
4 575 |
3,3 |
7 107 |
55,3 |
Mäetööstus |
8 687 |
8 734 |
0,5 |
10 070 |
15,3 |
Töötlev tööstus |
6 696 |
7 526 |
12,4 |
8 844 |
17,5 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
8 482 |
9 630 |
13,5 |
10 385 |
7,8 |
Ehitus |
7 468 |
8 480 |
13,6 |
10 075 |
18,8 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
6 915 |
7 401 |
7,0 |
9 111 |
23,1 |
Hotellid ja restoranid |
4 535 |
5 421 |
19,5 |
6 148 |
13,4 |
Veondus, laondus ja side |
8 048 |
8 859 |
10,1 |
10 126 |
14,3 |
Finantsvahendus |
14 998 |
16 384 |
9,2 |
16 915 |
3,2 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
9 332 |
9 724 |
4,2 |
11 433 |
17,6 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
9 224 |
10 101 |
9,5 |
11 482 |
13,7 |
Haridus |
6 475 |
7 219 |
11,5 |
7 949 |
10,1 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
6 524 |
7 900 |
21,1 |
9 026 |
14,3 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
6 244 |
6 970 |
11,6 |
7 862 |
12,8 |
Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).
Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes,
2004-2006 (krooni)
Maakond |
2004 |
2005 |
2006 |
Harju |
8 615 |
9 307 |
10 837 |
Tallinn |
8 850 |
9 462 |
10 997 |
Hiiu |
5 957 |
6 721 |
7 434 |
Ida-Viru |
5 461 |
6 057 |
6 842 |
Jõgeva |
5 488 |
6 758 |
7 507 |
Järva |
5 951 |
6 877 |
7 993 |
Lääne |
5 816 |
6 468 |
7 201 |
Lääne-Viru |
5 653 |
6 301 |
7 318 |
Põlva |
5 324 |
6 210 |
7 250 |
Pärnu |
6 002 |
6 902 |
7 948 |
Rapla |
5 828 |
6 660 |
7 583 |
Saare |
6 010 |
6 938 |
7 916 |
Tartu |
6 679 |
7 624 |
9 088 |
Valga |
5 337 |
6 081 |
6 908 |
Viljandi |
5 740 |
6 368 |
7 492 |
Võru |
5 405 |
6 284 |
7 177 |
EESTI |
7 287 |
8 073 |
9 407 |
| |