et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

TV-programmide tegijad2

Kool.ee-haridusportaal :: TV-programmide tegijad2 Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeTV-programmide tegijad2,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

TV-programmide tegijad: operaator, valgustaja, helireshissöör

OLULISED MOMENDID

  • Televisioonitöö on olemuselt meeskonnatöö.
  • Olulised on tehniline võimekus, hea silm, vormi- ja värvitaju, kujutlusvõime ja loovus.
  • Kogemused omandatakse tavaliselt praktilise töö käigus

TÖÖ ISELOOM

Teleoperaatori töö eesmärk on kaasa aidata tehniliselt ja visuaalselt kvaliteetsete telesaadete ja –projektide tootmisel.

Teleoperaator võib töötada televisioonistuudios või ettevõttes, mis tegeleb tele- ja/või videotoodangu loomisega. Ta töötab iseseisvalt või juhib teiste operaatorite ja teenindava tehnilise meeskonna tööd. Operaator vastutab salvestatava materjali loomingulise ja tehnilise kvaliteedi eest.

Operaator töötab tihedas koostöös saate ülejäänud meeskonnaga. Koos re˛issööriga arutatakse läbi ja pannakse paika saate pildiline ülesehitus, koos valgustajaga töötatakse läbi valgusevõimalused.Operaatoril tuleb tutvuda saate re˛iistsenaariumi ja võtteplaaniga, et tagada parim võimalik tulemus saate ülesvõtmisel. Vanemteleoperaatori ülesandeks on saate ettevalmistamisel tutvuda võtteplatsi(de)ga ja määrata kindlaks, kuhu paigutada kaamerad, millist optikat ja valgustehnikat tööks vaja on. Ta annab saate re˛issöörile teada, millised on kaamera- ja lisatehnika kasutamise võimalused konkreetse saate salvestamisel. Operaator kontrollib, et võtte alguseks on kaamera ja lisaseadmed korras. Enne salvestuse algust viiakse läbi valgusproov. Peale võtet operaator taastab kaamera menüü algoleku, laeb akud uuesti ja puhastab kaamera ning optika.

Vajadusel osaleb vanemteleoperaator saate või salvestuse teostamiseks vajaliku montaa˛lehe koostamisel ning vastavalt sellele jagab välja ülesanded teistele operaatoritele.

Valgustaja töö eesmärk on tagada telesaadete, -projektide ja -saatesarjade valgustusele professionaalne valgusre˛ii.Tema ülesandeks on teha teleekraanile toodav sündmus „nähtavaks”. Ta peab leidma optimaalse lahenduse valgustuse kvaliteetseks esitamiseks. Ta peab leidma õige valguse paigutuse, tugevuse ja valima kasutatavad valgusefektid ning värvilahenduse.

Saadete valgusre˛ii töötatakse välja ja viiakse ellu valgustaja ja operaatori koostöös.

Valgustaja komplekteerib väljasõiduks töögraafikus välisvõteteks tellitud valgusaparatuuri ja kontrollib aparatuuri korrasolekut. Samuti vastutab ta väljastatud valguspargi eest, et see oleks hoitud töökorras. Sobiva tehnoloogilise lahenduse leidmisel peab valgustaja arvestama tehnilisi ja looduslikke (kui võtted toimuvad väljas) tingimusi. Saate salvestamisel (või eetrisseminekul) paigaldab ta vastava tehnika, installeerib selle (ühendab juhtmed), suunab valgustid.

Valgustaja teostab valgustitele vajamineva remondi või organiseerib selle teostamise. Takontrollib saates kasutatavate valgustusseadmete vastavust ohutustehnika eeskirjadele. Kogenum valgustaja oskab töötada valguspuldiga ja seda programmeerida ning juhtida valgusre˛iid valguspuldist.

Helire˛issöör töö eesmärk on tagada salvestuste ja otsesaadete kvaliteetne heliülekanne. Ta tutvub enne saate salvestust stsenaariumiga (selle olemasolul). Suuremate projektide korral tutvub ta salvestuspaigaga ja võimaluse korral teostab ka enne läbivaatuse (teatrilavastuste ülekanded, suuremad kontserdid). Enne saadet või salvestust konsulteerib helire˛issöör saate re˛issööriga tekkinud probleemide asjus.

Helire˛issöör juhendab helitehnikuid seadmete paigaldamisel stuudios, ülekandes ja mujal: kaameraproovi kui ka saate käigus. Kaameraproovi käigusveendub helire˛issöör, kas helitrakt on korras ja kvaliteetse heliülekanne võimalik.

Helire˛issöör annab nõusoleku saate re˛issöörile saate või salvestuse alustamiseks.

Helire˛issöör teostab saate salvestuse juhindudes montaa˛lehest jasaate re˛issööri korraldustest.Ta langetab otsuse saate salvestuse jätkamise või peatamise kohta, kui salvestuse käigus ilmneb tehnilisi rikkeid, mis ohustavad saate kvaliteeti.

Otsuse helisalvestise kunstilise tulemuse kohta võtab helire˛issöör koos produtsendi, toimetaja, arran˛eerija või dirigendiga. Ta osaleb ka salvestatud materjali järel­töötlemisel montaa˛is.

TÖÖTINGIMUSED

keskkond – vahendid/materjalid – tööaeg

Teletöötajate töötingimusi iseloomustab suur vahelduvus. Tööaega on sageli raske täpselt määratleda. Kui saate salvestus toimub stuudiost väljas, käiakse töölähetuses ning tööpäevad võivad venida tavalisest pikemaks.

Töö eeldab palju suhtlemist teiste inimestega ja paindlikku meeskonnatööd. Veel iseloomustab ülalkirjeldatud ameteid vajadus oma tööd ja aega hästi planeerida. Planeerimise täpsusest ja kokkulepetest kinnipidamisest sõltub ka teiste saate valmimisel osalevate inimeste töö sujuv kulgemine.

Teleoperaatori töövahenditeks on telekaamerad ja erinevad lisaseadmed. Välisvõtetel kasutatakse enamasti õlal kantavat kaamerat, millega töötamine võib olla füüsiliselt küllaltki väsitav.

Valgustaja töö on loominguline. See võib toimuda nii ruumis kui vabas õhus ja on vahelduva iseloomuga. Valgustaja on võimeline lahendama mittestandardseid olukordi ja ta oskab luua positiivse suhtluskeskkonna. Ta võib töötada kollektiivi liikmena, vabakutselise loovisikuna.

Valgustaja töö on tihti füüsiliselt väsitav: tuleb paigaldada pro˛ektorid, vedada kaablid jne. Mõnikord võib lühikese lõigu salvestamine võtta päris kaua aega.

Valgustaja töövahenditeks on erinevad valgustusvahendid – pro˛ektorid, lambid jms.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Teleoperaatorina töötamise eelduseks on väga hea meeskonnatöö võime ja suhtlemisoskus. Tööks on vajalik hea füüsiline vorm ja keskkonnataluvus, hea meeskonnatöö võime, korrektne käitumine ja olukorrale vastav välimus. Vajalik on pidev enesetäiendamine, et olla kursis tehnika kiire arenguga. Tunda tuleb pildi ja heli salvestamise põhimõtteid, erinevate kaameratüüpide ehitust, osata töövahendeid ohutult transportida.

Teleoperaatori kutsenõuded on kirjeldatud kutsestandardis Teleoperaator I, Teleoperaator II, Teleoperaator III, Teleoperaator IV.

Valgustaja töö nõuab eelkõige loovust. Ta on võimeline lahendama mittestandardseid olukordi ja ta oskab luua positiivse suhtluskeskkonna. Ta võib töötada kollektiivi liikmena, vabakutselise loovisikuna jne. Vajalik on pidev enesetäiendamine. Takistuseks töötamisel võivad olla nägemis- ja kuulmiskahjustused. Ta peab oskama valgusaparatuuri kasutada, tundma elektrisüsteeme ja vastavaid ohutusnõudeid. Kasuks tulevad teadmised fotograafiast ja videost. Valgustaja valgusmeistri IV ja V kutsetase eeldavad valguspuldi kasutamise ja valgusre˛ii salvestamise oskust.

Valgustajate kutseoskusnõuded on kirjeldatud kutsestandardites: valgustaja II, III, valguskujundaja Vfilmi ja televisiooni valgusmeister IV, V.

Helire˛issöör peab tundma erinevaid helitehnilisi vahendeid, oskama meeskonda juhendada ja koostööd organiseerida.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Tallinna Ülikooli Balti ja Filmi- ja Meediakoolis toimub 2008/2009 õppeaastal vastuvõtt ainult ühele eestikeelsele õppekavale: filmi-ja videokunsti bakalaureuseõpe, kus on võimalik spetsialiseeruda 5 erialale: re˛issöör, operaator, produtsent, helire˛issöör, montaa˛ire˛issöör.

Vastuvõtt toimub keskhariduse baasil, sisseastumiseks on vaja läbida loomingulised katsed, arvesse lähevad kolme riigieksami hinded (kirjand, võõrkeel ja 1 eksam kandidaadi valikul). Õpitakse operaatoritöö, helikujunduse ja montaa˛i aluseid, filminduse ajalugu jt. õppeaineid. Riigieelarvevälise õppekoha maksumus on 19 800 krooni semestris.

Bakalaureusekraad ainuüksi annab kvalifikatsiooni töötamiseks nn. filmitootmise teises lülis - re˛issööri, operaatori, helioperaatori, montaa˛ire˛issööri, produtsendi assistentidena. Niiöelda esimeses lülis töötamiseks tuleb läbida ka filmi- ja videokunsti magistriõpe.

Loomingulised katsed kujutavad endast erinevate praktiliste ja teoreetiliste ülesannete sooritamist kohapeal vastavalt valitud erialale.

Rahvusvaheline filmikunsti magistri õppekava on seitsme spetsialiseerumisvõimalusega (filmire˛issöör, filmiprodutsent,  filmioperaator, montaa˛ire˛issöör, helire˛issöör, stsenarist, filmiteadlane).

Tallinna Polütehnikumis õpetataval fotograafia erialal on võimalik samuti omandada oskusi ja teadmisi video- ja valgustehnikaga töötamiseks. Õpe keskkooli baasil kestab 2 aastat.

Täiendkoolitust meediatöötajatele ja ajakirjanikele pakub Eesti Meediakeskus.

Koolituste korraldamisel lähtutakse eelkõige Eesti ajalehtede, raadio- ja telejaamade vajadustest ning huvidest. Põhirõhk on professionaalsete oskuste arendamisel läbi praktilise õppe. Koolitajad kutsutakse nii kodu- kui välismaalt.

TÖÖVÄLJAVAATED

Eestis tegutseb 3 suuremat telekanalit: lisaks Eesti Televisioonile Kanal 2, TV 3.

2006. aastal töötas Eesti Televisioonis keskmiselt 398 töötajat. Tööjõuvajadus on küllaltki stabiilne.

Tekkimas on uusi telekanaleid, kus personali arvukus pole küll suur, aga kus on samuti võimalik tööd leida.

Enamasti saadakse esimene teletöö kogemus juba kõrgkoolis õppimise ajal praktika käigus. Neil tudengitel, kes end praktika ajal võimekana näitavad, on ka suuremad eeldused hiljem hea töökoht leida.

LÄHEDASED AMETID

Filmioperaator, fotograaf, valgusmeister teatris. Sarnased ametid on ka raadios ja filmitootmises.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

2006. aastal töötas Eesti Televisioonis keskmiselt 398 töötajat, keskmine palk jäi 14 000 krooni piiresse. 2008. aastal planeerib Eesti Rahvusringhääling keskmiselt 10% palgakasvu (kõigi töötajate keskmine palk peaks ulatuma 14 800 kroonini.

Tööandja esindaja/vahetu juht ja töötaja lepivad töötaja palgamäära kokku töölepingus, lähtudes töötaja ametikohast ja töötaja tööajanormist. Katseajaks töötaja palgamäära kokku leppimisel lähtutakse üldjuhul töötaja ametikohale kehtestatud palgamäära miinimum­määrast. Sel juhul peab töötaja töölepingus olema kindlaks määratud ka töötaja palgamäär pärast katseaega.

Lisatasu täiendavate tööülesannete täitmise eest makstakse töötajale, kes täidab olulises mahus ülesandeid, mis ei tulene tema ametikoha eesmärgist ning on töölepingus ja ameti­juhendis fikseerimata. Maksmine toimub kas ühekordse lisatasuna või igakuise lisa­tasuna täiendavate tööülesannete täitmise ajal.

Eritingimuste lisatasu makstakse töötajale õhtuse või öötöö, ületunnitöö, riiklikul pühal või puhkepäeval töötamise eest seadustest tulenevatel alustel.

Lisasoodustusena kasutatakse mobiiltelefoni kulude kompenseerimist (summa, mille ulatuses kõned kompenseeritakse, sõltub ametikohast). Muud lisasoodustused sõltuvad konkreetsest telejaamast. Eesti Televisioon võimaldab oma töötajatel tasuta kasutada ujulat, korvpallisaali; korraldatakse suve- ja talvepäevi.

TÄIENDAV INFO

Eesti Ringhäälingute Liit (ERL) on valitsusväline mittetulundusühing, mis edendab rahvuslikku ringhäälingukultuuri ning esindab raadio- ja televisiooni-organisatsioonide huve. Liidul on 17 liiget (3 teleorganisatsiooni, 13 raadioorganisatsiooni ja 1 videotootja). Liidu liikmeteks on ringhäälingu-organisatsioonid, mitte jaamad, mida ühel organisatsioonil võib olla mitu. ERL-i on koondunud praktiliselt kõik Eesti ringhäälinguorganisatsioonid. Liit annab välja kirjandust, korraldab erialakoolitust ning osaleb seadusloome protsessis. 1997. aastast on ERLil sõlmitud raamleping Eesti Autorite Ühinguga teoste kasutamise kohta ringhäälingujaamades.

Kontakt: Ülemiste tee 3a, Tallinn 11415
Tel/faks: 633 3235
GSM: 502 5994
E-post: erl@online.ee

Kutseala hõive

TV PROGRAMMIDE TEGIJAD
Statistikaameti andmed

TELEVISIOON

2005

2006

Ringhäälingujaamad kokku

4

4

Avalik- õiguslikud ringhäälingujaamad

1

1

Eraõiguslikud ringhäälingujaamad

3

3

Töötajad

524

525

..loomingulised töötajad

186

186

..tehnilised töötajad

196

180

Konfidentsiaalsuse tõttu on alates 2001. aastast saadete andmed esitatud ainult kolme üleriigilise TV-ringhäälingujaama kohta, ühe kohaliku TV-ringhäälingujaama andmed on välja jäetud.

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Töö­pakkumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Fotograafid, pildi ja helisalvestuse tehnikud (ISCO 3131)

1

39

47

Raadio ja TV seadmete tehnikud ja operaatorid (ISCO 3132)

2

20

72

2005

Fotograafid, pildi ja helisalvestuse tehnikud (ISCO 3131)

4

52

66

Raadio ja TV seadmete tehnikud ja operaatorid (ISCO 3132)

1

41

123

2006

Fotograafid, pildi ja helisalvestuse tehnikud (ISCO 3131)

7

65

66

Raadio ja TV seadmete tehnikud ja operaatorid (ISCO 3132)

0

45

155

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

** ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations)järgi

Töötajaid ETV-s (seisuga veebruar 2008)

Operaator, vanemoperaator, videooperaator-toimetaja

28

Valgustaja, valgustaja-helitehnik,

12

Helioperaator

11

Helitehnik, helikujundaja

7

ETV andmed

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet

 

2004

2005

2006

Tegevusalad kokku

595,5

607,4

646,3

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

31,4

29,4

29,9

Kalandus

3,6

2,8

2,2

Mäetööstus

8

5,9

5,2

Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus

140,9

139,5

136,4

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

12

12,5

12,4

Ehitus

46,8

48,7

62,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80

80,6

88,7

Hotellid ja restoranid

16,2

22,1

22,3

Veondus, laondus ja side

51,5

54,6

61,5

Finantsvahendus

7,9

6,9

7,3

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

39,4

46,4

48,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

36,9

37,2

39

Haridus

54,5

54,9

58,5

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

37,5

35

37,5

Muud tegevusalad

28,8

31,1

34,3

Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet

 

2004

2005

2006

 

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

9 012

9 418

9178

 

Kalandus

1 142

1 096

1125

 

Mäetööstus

75

81

90

 

Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus

5 991

6 232

6552

 

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

282

277

278

 

Ehitus

3 622

4 502

5867

 

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

17 928

18 298

19126

 

Hotellid ja restoranid

1 990

2 156

2262

 

Veondus, laondus ja side

6 006

6 338

6605

 

Finantsvahendus

564

666

809

 

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

11 201

13 074

15 553

 

Haridus

464

508

563

 

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

1 007

1 058

1 131

 

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 599

1 658

1 873

 

Tegevusalad kokku

60 882

65 362

71 012

 

 

Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad.

 

 

 

 

 

 

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kala-püügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finants­vahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palga-töötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.

Keskmine brutokuupalk, 2005-2006 (krooni)

Tegevusala

2005

2006

Muu ühiskonna sotsiaal- ja isikuteenindus

6 970

7 862

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes),
I kvartal 2004 – IV kvartal 2007 (krooni)

 

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

9 407

8 591

9 531

9 068

10 212

2007

 

10 322

10 899

11 549

12 270

*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed

2004

2005

kasv %-des

2006

kasv %-des

Tegevusalade keskmine

7 287

8 073

10,8

9 407

16,5

Põllumajandus ja jahindus

4 799

5 626

17,2

6 808

21,0

Metsamajandus

7 267

8 365

15,1

9 105

8,8

Kalandus

4 430

4 575

3,3

7 107

55,3

Mäetööstus

8 687

8 734

0,5

10 070

15,3

Töötlev tööstus

6 696

7 526

12,4

8 844

17,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 482

9 630

13,5

10 385

7,8

Ehitus

7 468

8 480

13,6

10 075

18,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 915

7 401

7,0

9 111

23,1

Hotellid ja restoranid

4 535

5 421

19,5

6 148

13,4

Veondus, laondus ja side

8 048

8 859

10,1

10 126

14,3

Finantsvahendus

14 998

16 384

9,2

16 915

3,2

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

9 332

9 724

4,2

11 433

17,6

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

9 224

10 101

9,5

11 482

13,7

Haridus

6 475

7 219

11,5

7 949

10,1

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

6 524

7 900

21,1

9 026

14,3

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

6 244

6 970

11,6

7 862

12,8

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes,
2004-2006 (krooni)

Maakond

2004

2005

2006

Harju

8 615

9 307

10 837

Tallinn

8 850

9 462

10 997

Hiiu

5 957

6 721

7 434

Ida-Viru

5 461

6 057

6 842

Jõgeva

5 488

6 758

7 507

Järva

5 951

6 877

7 993

Lääne

5 816

6 468

7 201

Lääne-Viru

5 653

6 301

7 318

Põlva

5 324

6 210

7 250

Pärnu

6 002

6 902

7 948

Rapla

5 828

6 660

7 583

Saare

6 010

6 938

7 916

Tartu

6 679

7 624

9 088

Valga

5 337

6 081

6 908

Viljandi

5 740

6 368

7 492

Võru

5 405

6 284

7 177

EESTI

7 287

8 073

9 407

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 4. 07. 2008. 08:08

Time: 0.0698590 s.