kool.ee Õppematerjalid õpilastele Tasemetööd Põhikooli lõpueksam Riigieksam Matemaatika testid

TV-programmide tegijad

TV-programmide tegijad: produtsent, toimetaja, režissöör, režissööri assistent

OLULISED MOMENDID

• Televisioonitöö on olemuselt meeskonnatöö.
• Olulised on hea väljendusoskus, tehniline võimekus, hea silm, kujutlusvõime ja loovus.
• Kogemused omandatakse tavaliselt praktilise töö käigus.

TÖÖ ISELOOM

Telesaate valmimine eeldab mitmete inimeste hästitoimivat koostööd. Iga saate valmimise protsessil on kolm etappi: saate eeltootmine, saate tootmine ja saate järeltoomine. Kõigil saate valmimise juures osalevatel meeskonna liikmetel on igas etapis täita oma ülesanded.

Saate meeskonda juhib produtsent (tegevprodutsent). Tema peab juhtima ja korraldama saate või saatesarja tootmist ideest kuni eetrini ja korraldama ka järeltootmise. Idee võib olla produtsendi enda oma, aga ta võib ka arendada etteantud ideed. Reeglina telekanal teab, millist saadet ta soovib ja kellele see on mõeldud vaatamiseks. Produtsendi töö aluseks on saate stsenaarium ja selle põhjal koostatud saate plaan, milles on kirjeldatud saate sisuline eesmärk ja selle saavutamise teed, rahalised vahendid saate tootmiseks, saate või -sarja valmimise ajagraafik, lepingute või muude saate tootmiseks vajalike dokumentide vormistamine. Produtsendi töö osa on ka saate reklaami- ja turundusideede väljatöötamine.

Enne, kui stsenaariumi kujul olevast saatest telesaade või -sari valmib, esitab produtsent oma plaanid toimetuse juhatajale. Ta koostab ja kooskõlastab eelarve, kavandab tootmisvahendid ja mahud. Samuti viib ta läbi saate tootmise üksikasjade läbiarutamisekstootmiskoosoleku loomingulise meeskonnaga. Koosolekust võtavad osa režissöör, saatejuht, toimetaja, juht­operaator jpt. Produtsent seab sihid ja eesmärgid, motiveerib töötajaid. Koostöös turundus­osakonnaga koostatakse saate või saatesarja eelreklaamimise plaan ja turundus­osakonnas vormistatakse reklaamimiseks vajalikud materjalid.

Saate tootmise ajal jälgib produtsent, et saate tootmisel lähtutakse kokkulepitud sisust, mahust ja kvaliteedist. Ta vastutab selle eest, et meeskonnal oleks võttekohal vajalik tehniline ressurss.

Sageli ei piirdu saate valmimine pelgalt ettevalmistatu otse-eetriga, vaid järgnebsalvestatud materjali läbivaatus- ja montaažiperiood. Ka siin hoiab produtsent „silma peal”, et saade või sari valmiks tehniliste praakideta ja vastavalt algselt plaanitud sisule. Sarisaadete puhul on oluline hoida saadete kvaliteeti, vaataja jätkuvat huvi ja silmas pidada algselt seatud eesmärke. Mitu hooaega kestva saatesarja puhul muutub järjest olulisemaks saadete arendamine ja terve sarja värskendamine, taaskordne vaataja huvi äratamine.

Pärast monteeritud või otse-eetris valminud saadet korraldab produtsent järelkoosoleku, et analüüsida tekkinud probleeme ja loominguliste õnnestumiste puhul ka tänada tublimaid.

Kui saade on vastu võetud ja eetris edastatud, korraldab produtsent kõikide vajalike dokumentide, sh autorilepingutes fikseeritud tingimuste lisamise andmebaasi ja sisulehtede koostamise. Seejärel vormistatakse säilitamisele kuuluva saate dokumendid ja saade antakse arhiivi.

Produtsent juhib ja vastutab kogu loomingulise ja tehnilise meeskonna töö eest. Tema isiksusest sõltub saate tootmise juures väga palju.

Toimetaja töö peaeesmärgiks on saate sisulise valmimise korraldamine vastavalt kokkulepitud stsenaariumile.

Iga uus saatesari algab toimetajast ja ideest. Vastavalt konkreetsele ideele mõeldakse, milline võiks olla selle saate vorm, kes saadet läbi viivad, milline on kujundus. Kui tegu on telesaatega, kavandatakse, missuguse tehnikaga saade üles võetakse.

Toimetaja tööks on info hankimine, ümbertöötamine ja vahendamine vaatajatele ja kuulajatele. Tööülesandeid mõjutab see, millise TV-kanali juures töötatakse ja milliseid programme tehakse. Tänapäeval on info edastamise kõrval tähtsal kohal meelelahutus ja elamuste vahendamine. Programmi või intervjuu planeerimisel oodatakse toimetajalt ideid, mida ellu viia.

Alguses vormistab toimetaja saate valmis paberil käsikirjana. Kui saate idee autoriks on keegi teine, siis teeb ta seda koos autoriga. Stsenaarium peab olema võimalikult läbi mõeldud, et ülejäänud saatemeeskonnal oleks kergem liituda ja anda oma panus hea saate valmimisse. Kuna saate valmimisel osaleb alati rohkem kui üks inimene, nõuab toimetaja töö palju suhtlemist ja oskust koostööd teha. Mõnikord on saates ühendatud kaks rolli – toimetaja astub üles ka saatejuhina.

Stsenaarium arutatakse läbi saate autori, režissööri ja produtsendiga. Stsenaarium peab olema valmis mitu nädalat enne tootmise alustamist, et toimetajal jääks aega otsida välja vajalikud abimaterjalid, vajadusel teha tõlketööd, leppida kokku saates osalejatega.

Saate tootmise ajal lähtub toimetaja oma töös produtsendi poolt koostatud saate tehnoloogilise lahenduse plaanist ja stsenaariumist.

Saate järeltootmise etapis peab toimetaja hoolitsema selle eest, et ajaks, kui saadet kokku monteeritakse, oleksid olemas vajalikud arhiivimaterjalid, saates kasutatavad tiitrid ja tõlked õiged ning keeleliselt korrektsed. Samuti valmistab ta ette ja esitab kokkulepitud tähtajaks saate turundustekstid ning produtsendile vajaliku dokumentatsiooni saate eetrisse vormistamiseks ja arhiveerimiseks.

Toimetaja olulisemad töövahendid on paber (loe: arvuti), aju ja suu. Viimased peavad olema eriti head. Toimetaja ametinimeks sobiks hästi ka "ideede generaator".

Režissööri ülesandeks on saate või sarja visuaalse terviku loomine kasutades erinevaid tehnilisi vahendeid (režii - lavateose, filmi, TV- v raadiosaate seade, lavastuse plaan). Ta töötab välja koos autori, toimetaja, stsenaristi, saatejuhi ja/või produtsendiga saate idee­kavandi, kokkuvõtte, stsenaariumi ja täpsustab selle teostamiseks vajalikud tehnilised vahendid vastavate meeskondadega. Režissöör kinnitab valitud võttekohad ja võtteplaani ning vastutab, et vastavates tingimustes saavutatakse taotletud visuaalne efekt. Ta juhib võtte­meeskonda võimalikult tulemuslikult ja kasutab tehnilist ressurssi võimalikult otstarbekalt. Salvestatud materjali töötlemisel montaažis vastutab ta, et saate pildikeelde on sobitatud graafika ja muu vajalik lisainformatsioon. Režissöör vastutab saate tähtajalise valmimise eest ja on kohustatud sellest andma aru produtsendile.

Saate järeltootmise etapis juhib režissöör saate monteerimist. Selleks vaatab ta koos assistendiga läbi saate jaoks ülesvõetud materjalid ning märgib üles vajalikud ajakoodid saate monteerimiseks. Samuti hoolitseb režissöör selle eest, et kõik saate ülesvõtmisel kasutatud tehnilised vahendid ja muud materjalid saaksid õigeaegselt tagastatud. Valmis saate ja selle tootmisel kasutatud materjalid annab režissöör pärast saate läbivaatamist üle produtsendile.

Režissööri assistent vastutab saate tootmise ja järeltootmisega seotud asjaajamise ja režissööri assisteerimise eest saate salvestamisel ja montaažis. Saate eeltootmise etapis tellib ta tootmisressursi (stuudioajad, transport jne) vastavalt produtsendilt ja režissöörilt saadud juhistele.

Saate tootmise alguseks kannab assistent stsenaariumi plaani märkused, täpsustused ja võimalikud muudatused, fikseerib kaamerate ja helivahendite asukohad. Ta peab kontrollima, et esinejad, näitlejad, kujundus, kostüümid, rekvisiidid, jumestus ja kasutatavad materjalid oleksid salvestuseks valmis. Assistent organiseerib ümber­salvestused ja läbivaatused režissööri või produtsendi poolt määratud tähtajaks, samuti tellib ta videofondist vajaliku materjaliga kassetid.

Saate järeltootmise etapis tagastab assistent tähtajaks saate tootmise käigus laenutatud materjalid. Pärast saate monteerimist sisestab ta vajalikud andmed saate kohta vastavasse andmebaasi. Pärast seda, kui saade on eetrisse läinud, täidab ja edastab assistent vajalikud dokumendid (nt muusikalehed, kunstiteoste ja koreograafia kasutamise aruanded, saate montaažileht) saate produtsendile. Kuna saate originaalmaterjalid tuleb üle anda säilitus­fondi, lepib režissööri assistent fondi töötajaga kokku materjalide üleandmise tähtajad.

TÖÖTINGIMUSED

keskkond – vahendid/materjalid – tööaeg

Teletöötajate töötingimusi iseloomustab suur vahelduvus. Tööaega on sageli raske täpselt määratleda. Kui saate salvestus toimub stuudiost väljas, käiakse töölähetuses ning tööpäevad võivad venida tavalisest pikemaks.

Töö eeldab palju suhtlemist teiste inimestega – kokkulepete sõlmimist, aegade koos­kõlastamist jne.

Veel iseloomustab ülalkirjeldatud ameteid vajadus oma tööd ja aega hästi planeerida. Planeerimise täpsusest ja kokkulepetest kinnipidamisest sõltub ka teiste saate valmimisel osalevate inimeste töö sujuv kulgemine.

Nii produtsendi, toimetaja kui režissööri ja tema assistendi põhilisteks töövahenditeks on paber ja pliiats (arvuti).

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Kõigi teletöötajate jaoks vajalik omadus on loov mõtlemine, oskus läheneda erinevatele teemadele ja olukordadele huvitava ja ka ootamatu vaatenurga alt. Tähtis on meeskonnatöö oskus, suutlikkus arvestada erinevate seisukohtadega ja hea väljendusoskus.

Teleajakirjanik laiemas mõttes peab oskama töötada erinevate infoallikatega, tundma reportaaži, tele- ja helirežii, montaaži põhialuseid, oskama käsitseda kaamerat. Ta peab valdama erinevaid suhtlemistehnikaid, tundma eetrikõne ja kõnetehnika aluseid. Kursis tuleb olla mitte ainult oma töölõiguga, vaid kogu saate tootmisprotsessiga.

Nõuded teleajakirjaniku III tööle (toimetaja, reporter, saatejuht) on kirjeldatud vastavas kutse­standardis. Lisaks ilukirjanduslike töövõtete tundmisele peavad tal olema ka teadmised tele­saadete tootmisest. Saatejuhi või reporterina töötaval teleajakirjanikul peab olema väga hea eesti keele oskus ja diktsioon, samuti peab ta tundma olulisemate võõrkeelte hääldus­reegleid. Töös vajalikeks isiksuseomadusteks on püsivus, vastutustunne, empaatia­võime, emotsionaalne stabiilsus, täpsus ja hoolikus, avatus, loovus, võime teha üldistusi ja analüüsida.

Produtsent peab tundma saate valmimise protsessi ja selleks vajalikke vahendeid, oskama koostada eelarvet, tundma oma valdkonna piires vajalikke nõudeid lepingute koostamiseks. Kuna produtsent peab koostama saate tehnoloogilise lahenduse plaani, peab ta olema kursis, kui palju kulub saate tootmisel mingiks tegevuseks aega ja raha, ta peab olema hea planeerija.

Produtsent peab suutma omada ülevaadet n-ö. tervikpildist ja olema valmis lahendama ette­nägematuid olukordi. Hea läbirääkimisoskus ja suutlikkus stressiolukorras kiirelt mõelda on produtsendile vajalikud isikuomadused.

Teletoimetaja töös on vaja laia silmaringi ning head ühiskonna tundmist ja sotsiaalsust. Tuleb valmis olla selleks, et kuulajad-vaatajad võivad olla küllaltki kriitilised, seega tuleb kasuks hea pingetaluvus. Väljendusviis peab olema piisavalt selge, et vaataja öeldut üheselt mõistaks. Toimetaja peab suutma kohaneda kiire töötempo ja olukorra ootamatute muutustega ning oskama säilitada rahulikku meelt.

Saate tegemisel on vajalik kannatlikkus, vastupidavus ja võime oma esialgset arvamust muuta, kuna saate sisus võib palju võrreldes esialgse plaaniga muutuda.

Režissöörile peab oskama juhtida võttemeeskonda, oluline on oskus näha tervikut ja erinevaid tegevusi sujuvalt kokku sobitada. Töö nõuab kannatlikkust, head pingetaluvust.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Toimetaja kvalifikatsiooniga inimesi valmistatakse ette Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna ajakirjanduse ja suhtekorralduse erialal. Õppimaasumise eelduseks on keskharidus. Eestis vene õppekeelega kooli lõpetanutel peab olema sooritatud eesti keele kui teise keele riigi­eksam (vähemalt 60,0 punkti) või kesktaseme eksam. Kui eesti keele oskus on madalam, tuleb lisa-aasta vältel õppida eesti keelt. Õppeaja jooksul käsitletakse üldise majandusteooria ja ettevõttemajandusega seotud õppeaineid, politoloogia, semiootika, õigusteaduse aluseid, saadakse ülevaade Eesti meediasüsteemist, meedia ja kommunikatsiooni uurimismeetoditest. Oluline koht on keele, eetika ja psühholoogiaga seotud õppeainetel. Eraldi käsitletakse avalikku esinemist ja reporteritööd. Sisseastumisel võetakse arvesse kirjandi ja võõrkeele riigieksami tulemust, sooritada tuleb akadeemiline test (SAT-test) ja erialakatse (kirjalik osa – küsimustik sisseastuja enda kohta; suuline osa – vestlus vastuvõtukomisjoniga).

Tallinna Ülikooli Balti ja Filmi- ja Meediakoolis toimub 2008/2009 õppeaastal vastuvõtt ainult ühele eestikeelsele õppekavale: filmi-ja videokunsti bakalaureuseõpe, kus on võimalik spetsialiseeruda 5 erialale: režissöör, operaator, produtsent, helirežissöör, montaažirežissöör.

Vastuvõtt toimub keskhariduse baasil, sisseastumiseks on vaja läbida loomingulised katsed, arvesse lähevad kolme riigieksami hinded (kirjand, võõrkeel ja 1 eksam kandidaadi valikul). Õpitakse operaatoritöö, helikujunduse ja montaaži aluseid, filminduse ajalugu ja palju teisi õppeaineid. Riigieelarvevälise õppekoha maksumus on 19 800 krooni semestris.

Bakalaureusekraad ainuüksi annab kvalifikatsiooni töötamiseks nn. filmitootmise teises lülis - režissööri, operaatori, helioperaatori, montaažirežissööri, produtsendi assistentidena. Niiöelda esimeses lülis töötamiseks tuleb läbida ka filmi- ja videokunsti magistriõpe.

Loomingulised katsed kujutavad endast erinevate praktiliste ja teoreetiliste ülesannete sooritamist kohapeal vastavalt valitud erialale:

Produtsendid: kollokvium (tutvumine kandidaadiga) – selgitamaks välja kandidaadi loomingulisi ja isikulisi eeldusi valitavale erialale; etteantud filmiprojekti (lühifilmi stsenaarium) arenduskava koostamine.

Režissöörid: oma filmiloo (võib ka stsenaariumi vormis) kirjutamine etteantud ilukirjandusliku materjali põhjal – selgitamaks välja kandidaadi oskust jutustada originaalset lugu.

36 foto pildistamine etteantud teemal ja fikseeritud ajavahemikus ning neist piltjutustuse koostamine – välja selgitamaks kandidaadi eeldusi jutustada lugu, kasutades filmilähedasi (montaaž jne) visuaalseid väljendusvahendeid; kollokvium (tutvumine kandidaadiga) - selgitamaks välja tema loomingulisi ja isikulisi eeldusi valitavale erialale.

Rahvusvaheline filmikunsti magistri õppekava on seitsme spetsialiseerumisvõimalusega (filmirežissöör, filmiprodutsent,  filmioperaator, montaažirežissöör, helirežissöör, stsenarist, filmiteadlane).

Täiendkoolitust meediatöötajatele ja ajakirjanikele pakub Eesti Meediakeskus.

Koolituste korraldamisel lähtutakse eelkõige Eesti ajalehtede, raadio- ja telejaamade vajadustest ning huvidest. Põhirõhk on professionaalsete oskuste arendamisel läbi praktilise õppe. Koolitajad kutsutakse nii kodu- kui välismaalt.

TÖÖVÄLJAVAATED

Eestis tegutseb 3 suuremat telekanalit: lisaks Eesti Televisioonile Kanal 2, TV 3.

2006. aastal töötas Eesti Televisioonis keskmiselt 398 töötajat. Tööjõuvajadus on küllaltki stabiilne. Tekkimas on uusi telekanaleid, kus personali arvukus pole küll suur, aga kus on samuti võimalik tööd leida.

Enamasti saadakse esimene teletöö kogemus juba kõrgkoolis õppimise ajal praktika käigus. Neil tudengitel, kes end praktika ajal võimekana näitavad, on ka suuremad eeldused hiljem hea töökoht leida.

LÄHEDASED AMETID

Sarnased ametid raadios jafilmitootmises, produtsendile lähedane on projektijuhi töö.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

2006. aastal töötas Eesti Televisioonis keskmiselt 398 töötajat, keskmine palk jäi 14 000 krooni piiresse. 2008. aastal planeerib Eesti Rahvusringhääling keskmiselt 10% palgakasvu (kõigi töötajate keskmine palk peaks ulatuma 14 800 kroonini).

Tööandja esindaja/vahetu juht ja töötaja lepivad töötaja palgamäära kokku töölepingus, lähtudes töötaja ametikohast ja töötaja tööajanormist. Katseajaks töötaja palgamäära kokku leppimisel lähtutakse üldjuhul töötaja ametikohale kehtestatud palgamäära miinimum­määrast. Sel juhul peab töötaja töölepingus olema kindlaks määratud ka töötaja palgamäär pärast katseaega. ETVs on orienteeruv palga miinimum 4600 krooni ja maksimum 65 000 krooni.

Lisatasu täiendavate tööülesannete täitmise eest makstakse töötajale, kes täidab olulises mahus ülesandeid, mis ei tulene tema ametikoha eesmärgist ning on töölepingus ja ameti­juhendis fikseerimata. Maksmine toimub kas ühekordse lisatasuna või igakuise lisa­tasuna täiendavate tööülesannete täitmise ajal. Eritingimuste lisatasu makstakse töötajale õhtuse või öötöö, ületunnitöö, riiklikul pühal või puhkepäeval töötamise eest seadustest tulenevatel alustel.

Lisasoodustusena kasutatakse mobiiltelefoni kulude kompenseerimist (summa, mille ulatuses kõned kompenseeritakse, sõltub ametikohast). Muud lisasoodustused sõltuvad konkreetsest telejaamast. Eesti Televisioon võimaldab oma töötajatel tasuta kasutada ujulat, korvpallisaali; korraldatakse suve- ja talvepäevi.

TÄIENDAV INFO

Eesti Ringhäälingute Liit (ERL) on valitsusväline mittetulundusühing, mis edendab rahvuslikku ringhäälingukultuuri ning esindab raadio- ja televisiooni-organisatsioonide huve. Liidul on 17 liiget (3 teleorganisatsiooni, 13 raadioorganisatsiooni ja 1 videotootja). Liidu liikmeteks on ringhäälingu-organisatsioonid, mitte jaamad, mida ühel organisatsioonil võib olla mitu. ERL-i on koondunud praktiliselt kõik Eesti ringhäälinguorganisatsioonid. Liit annab välja kirjandust, korraldab erialakoolitust ning osaleb seadusloome protsessis. 1997. aastast on ERLil sõlmitud raamleping Eesti Autorite Ühinguga teoste kasutamise kohta ringhäälingujaamades.

Kontakt: Ülemiste tee 3a, Tallinn 11415
Tel/faks: 633 3235
GSM: 502 5994
E-post: erl@online.ee

Kutseala hõive

RAADIO JA TV PROGRAMMIDE TEGIJAD
Statistikaameti andmed

Töötajaid ETV-s (seisuga veebr. 2008)

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet

Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kala-püügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finants­vahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palga-töötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes),
I kvartal 2004 – IV kvartal 2007 (krooni)

*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes,
2004-2006 (krooni)

printerisõbralik versioon esita küsimus

viimati toimetatud: 4. 07. 2008. 07:59