et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Plasttoodete koostaja

Kool.ee-haridusportaal :: Plasttoodete koostaja Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eePlasttoodete koostaja,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Plasttoodete koostaja, plastitöötluse operaator ja seadistaja

OLULISED MOMENDID

  • Kõik Eesti plastitööstuse ettevõtted on erakapitali valduses.
  • Plastitööstus on kohanenud uute tingimustega ja investeerib kasvavas tempos uutesse ehitistesse ja seadmetesse.
  • Eesti plastitööstus annab tööd ligikaudu 4500 inimesele.

TÖÖ ISELOOM

Plastitööstuse töölised töötavad plastmaterjale tootvates ja töötlevates ettevõtetes. Nende põhitööks on plastittöötluse seadmete seadistamine, hooldamine ja käigus hoidmine, samuti seadmetes ja süsteemides esinevate vigade ning kõrvalekallete selgitamine ja kõrvaldamine. Konkreetsed tööülesanded sõltuvad ettevõtte tegevusalast, toodetest ja töökorraldusest. Plastitööstuse töölisteks on plasttoodete koostajad, plastitöötluse seadistajad ja plastitöötluse operaatorid.

Plasttoodete koostajad täidavad piiratud spetsialiseeritud ülesandeid plasttoodete koostamisel. Põhitööks on väikeste plastmassist detailide kokkupanemine üheks tooteks, näiteks pesulõksude kokkupanemine, kapinuppude liimimine vms.

Plastitöötluse seadistajad tagavad tema käsutuses olevate plastitöötluse seadmete seadistamisega kvaliteedinõuetele vastava toote valmimise. Nad seadistavad plastitöötlemise seadmeid, teostavad nende järelevalvet ning vastutavad toodangu kvaliteedi eest. Kuna tänapäevased seadmed on muutunud vägagi keerukas, on tendents sinnapoole, et seadistajad enam seadmete remonti ja hooldust ei teosta. Tihtipeale on ettevõtetes selle jaoks hooldusinsener või tellitakse hooldus- ja remonditööd väljastpoolt.

Seadistaja töö nõuab tehnilise dokumentatsiooni lugemise ja vahendamise oskust, seadmete ja automaatsüsteemide ning mitmesuguste mõõtmeseadmete, tööriistade ning abivahendite tundmist ja kasutamist. Seadistaja tunneb plastitöötlemise tehnoloogilise protsessi eesmärki ja olemust ning kasutatavaid materjale.

Töö eeldab ruumilist kujutlusvõimet, üldistusvõimet, vastutustunnet ning füüsilist sobivust.

Seadistaja peamisteks töövahenditeks on elektrilised, hüdraulilised, pneumaatilised ja mehaanilised masinad, seadmed, käsitööriistad, puhastusvahendid ja määrdeained ning erinevad mõõteseadmed. Enamlevinud ametinimetuseks on lukksepp-seadistaja.

Plastitöötluse operaatorid käitavad plastitöötlemise seadmeid. Nad vastutavad protsessi järje­pidevuse ning toodangu kvaliteedi eest. Operaator tunneb tehnoloogilise protsessi eesmärki ja olemust, materjale ning oskab kasutada seadmeid, abivahendeid ja mõõte­tehnikat.

Töö eeldab nii iseseisva kui meeskonnatöö oskust, vastutustunnet, tähelepanelikkust, hoolikust ja püsivust. Vajalik on tootejooniste lugemise ja töö dokumenteerimise oskus. Oluline on liigutuste kiirus, täpsus ja koordinatsioonivõime.

TÖÖTINGIMUSED

keskkond – vahendid/materjalid – tööaeg

Plastitööstuse töölise töö võib nõuda füüsilist pingutust ning olla kohati rutiinne. Töökeskkonnas võib esineda müra ja kõrgeid temperatuure, kuigi nüüdisaegsemates ettevõtetes on tootmisruumid üldjuhul normaaltemperatuuriga, hästi valgustatud ning puhtad. Samuti ei ole üldine müratase ülemäära suur. Töö toimub pea eranditult siseruumides ning on enamasti liikuv, kuna üks ja sama töötaja käitab tavaliselt korraga mitmeid seadmeid.

Mõnede materjalidega töötamine võib ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat. Tõste­seadmetega töötamisel nõutakse plastitöötluse seadistajalt vastavat tunnistust, vajalik on ka täpsus ja tähelepanelikkus.

Töö võib pideva tööprotsessi tõttu toimuda mitmes vahetuses ning vajalik on valmisolek töötada öövahetuses. Näiteks võib töö toimuda graafiku alusel 12-tunniste vahetustega kõigil nädalapäevadel, mis tähendab seda, et puhkepäevad ei lange alati laupäevale-pühapäevale. Töötundide arv nädalas varieerub, kuid kuu lõikes on see üldjuhul siiski riikliku normi lähedane. Tihtipeale kasutatakse neljakuulist arvestusperioodi ehk nelja kuu keskmine töötundide arv on riikliku normi järgne.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Plastitööstuse töölise baashariduseks on põhiharidus. Plastitöötluse seadistaja III kutsetaseme omistamisel on vajalik keskharidus.

Plastitööstuse tööline peab tundma kutsealaseid põhimõisteid ning kutsealal kasutatavaid normdokumente.Samuti peab ta teadma seadmete ja tööriistade töö põhimõtteid, tööre˛iimi, võimalike häirete tekke põhjuseid ja nende kõrvaldamise meetodeid. Lisaks peab kvalifitseeritud tööline omama teadmisi hüdraulikast, pneumaatikast, elektrist, mehhaanika- ja lukksepatöödest ning materjali- ja jäätmekäitlusest. Tuleb tunda tööohutuseeskirju ning olla teadlik keskkonnanõuetest.

Tööga toimetulek eeldab tehnilist taipu, üldistusvõimet, ruumi- ja kujunditaju, kontsentreerumis­võimet, liigutuste täpsust ja head koordinatsiooni (käed, jalad, silmad). Vajalik on ka pingetaluvus, iseseisvus ja otsustusvõime, koostöövalmidus ning vastutus­tunne.

Kõige vähem oskusi nõudvaks tööks on ettevalmistusoperatsioonid, kõrgeimat kvalifikatsiooni nõuavad optimaalsete seadistusparameetrite leidmine uute tööde puhul ning seadme programmide koostamine.

Plastitöötluse seadistaja kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis Plastitöötluse seadistaja I, II, III seadistab ja hooldab lihtsamaid seadmeid. Töötab kellegi juhendamisel või meeskonnas. Nõutav on kutsealane koolitus või 1-aastane erialane töökogemus.

Plastitöötluse seadistaja II seadistab ja hooldab integreeritud seadmeid ning korrigeerib seadistus­parameetreid. Töötab iseseisvalt. Nõutav on põhiharidus, kutsealane koolitus ning vähemalt 2-aastane erialane töökogemus seadistajana.

Plastitöötluse seadistaja III seadistab ja hooldab keerulisi integreeritud seadmeid ning korrigeerib seadistusparameetreid. Ta peab oskama juhendada ja juhtida teisi töötajaid, vastutades nende töö korraldamise, tulemuse ning ressursside optimaalse kasutamise eest. Nõutav on kutsealane koolitus, keskharidus, vähemalt 3-aastane erialane töökogemus seadistajana ning juhendamise kogemus viimase aasta jooksul.

Plastitöötluse operaatori kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis Plastitöötluse operaator I, II, III, mis on aga Euroopa standardi kohaseks veel kohaldamata.

Operaator I on omandanud lihtsamate plastitöötlemise seadmete käitamiseks vajalikud teadmised ja oskused. Nõutav on põhiharidus ja kutsealane koolitus.

Operaator II on kogemustega töötaja, kes käitab integreeritud plastitöötlemise seadmeid. Nõutav on põhiharidus, kutsealane koolitus ning vähemalt 1-aastane erialane töökogemus plastitöötlemise operaatorina.

Operaator III käitab keerulisi integreeritud plastitöötlemise seadmeid. Ta on võimeline juhendama teisi töötajaid ning valmis vastutama vahetuse töö korraldamise eest. Nõutav on põhiharidus, kutsealane koolitus ning vähemalt 3-aastane töökogemus plastitöötlemise operaatorina.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Plastitöötluse seadistajaks või operaatoriks saab õppida töökohal, kursustel või kutseõppeasutustes. Plastitööstuse töölisel on vajalik vähemalt põhiharidus, mõni ametikoht eeldab aga vähemalt keskhariduse olemasolu – enamasti oleneb see konkreetsest ametist ettevõttes. Paljud plastitöötlemisfirmad koolitavad oma töötajad ise välja, seega võib algset väljaõpet saada töökohas. Tüüpiline õppeaeg enne iseseisvale tööle lubamist on lihtsamate tööoperatsioonide puhul paar kuud, kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvate ülesannete korral enamasti 1-2 aastat. Väljaõppe ajal võidakse maksta ka töötasu. Kutsealast täiendkoolitust pakutakse ka näiteks Soomes.

Kutsealal tööleasumiseks tuleks üldhariduskoolis enam tähelepanu pöörata füüsikale, keemiale, matemaatikale, kehalisele kasvatusele ning arvutiõppele.

Suuremõisa tehnikumis Hiiumaal saab väljaõpet plastitöötlemise seadistaja erialal, kus õppeaeg nii põhihariduse kui keskhariduse baasil on 1 aasta (40 nädalat). Õppetöö toimub riikliku tellimuse alusel ning sobib ka täiendõppeks juba töötavatele seadistajatele. Kursusel on uus õppekava, mis arvestab seniseid kogemusi ja valdkonna spetsialistide hinnanguid. Põhirõhk on praktilisel tööl. Tehnikumil on uus õppeotstarbeks mõeldud Battenfeldi survevalumasin koos abiseadmetega ning arvutipõhised simulatsiooniprogrammid. Õppetöö toimub tsükliõppena, õpitakse plastmaterjale, erinevaid töötlemistehnoloogiaid, erinevaid täis- ja poolautomaatseid seadmeid, protsessi logistikat, majandusõpetust, tõsteseadmeid ja polümeeride keemiat. Tööpraktika toimub plastitöötlemise ettevõtetes ning paralleelselt teoreetilise õppetööga alates õppeaasta algusest. Spetsialiseerumine kindlale plastitöötlemise tehnoloogiale toimub lähtudes praktikaettevõttes kasutatavast tehnoloogiast (nt survevalu, ekstrusioon, puhumine, rotatsioonvormimine jne). Seega on kasulik juba enne õppima asumist pidada konkreetse ettevõttega läbirääkimisi nt suunamise ja stipendiumi küsimustes, et spetsialiseeruda tehnoloogiale, millega kohe pärast lõpetamist tööle hakata. Paindlikud õppevormid annavad võimaluse õppida ka paralleelselt tööga. Kuna õppekohtade arv on piiratud, võib Eesti Plastmassiühingu liikmesettevõtte soovitus või suunamiskiri osutuda vastuvõtul eeliseks.

Õpe Suuremõisa tehnikumis lõppeb lõpueksamiga, mis on ühitatud riikliku kutseeksamiga (tööstaa˛i olemasolul on võimalik taotleda plastitöötluse seadistaja või operaatori I ja II kutsetaset). Eksam koosneb teoreetilisest testist ja praktilisest masina seadistamisest. Kooli lõpetajate kutseomistamise kulud maksab riik.

Nii põhihariduse kui keskhariduse järgselt kutseõppe läbinud saavad lõputunnistuse kutseõppe läbimise kohta – seega kutsehariduse. Suuremõisa tehnikumil on mugav ja soodsa hinnaga õpilaskodu ning toitlustamine, professionaalsed erialaõppejõud.

Plastitöötluse operaatoritel ja seadistajatel on võimalik ennast erialasest täiendada ja õppida Tallinna Tehnikaülikooli keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonnas materjal­i­tehnoloogiat spetsialiseerumisega polümeermaterjalide tehnoloogiale. Eriala õpetatakse kaheastmelisena: bakalaureuseõpe 3 aastat ja magistriõpe 2 aastat. Õppetöö toimub vastavalt akrediteeritud õpekavale ja annab tugeva üldharidusliku baasi reaalainetes, inseneriteadustes, majandus- ja infotehnoloogilistes valdkondades. Põhjalikumalt käsitletakse materjaliteadust ja –tehnoloogiat. Eriõppes süvendatakse teadmisi polümeeriteaduse ja –tehnoloogia tänapäevastes harudes. Praktikaks ja lõputöö tegemiseks on soodsad võimalused ka välismaa ülikoolides. Pärast õpinguid on lõpetajatel avarad võimalused tööks tootmisjuhtidena tööstusettevõtetes, õpingute jätkamiseks doktoriõppes suunitlusega hilisemaks töötamiseks teaduritena teadusasutustes või õppejõududena ülikoolis.

TÖÖVÄLJAVAATED

Plastitööstuse töölised leiavad tööd mitmetes Eesti plastitöötlemise ettevõtetes. Ettevõtteregistris on arvel 200 ettevõtet, kelle osaliseks või põhitegevuseks on plasti- või kummitöötlus. Polümeermaterjalide haru sobib hästi nii suurtootmiseks kui ka väiketootmiseks. Suurimad plastitöötlemisele keskendunud ettevõtted Eestis on Greiner Packaging AS, Estiko Plastar AS, Bladhs Eesti AS, Polüform AS, Polimoon Eesti AS, Tehnoplast AS, Pipelife Eesti AS, Norma AS ning Plastone OÜ.

Eestis on esindatud kõik põhilised plastide töötlemise tehnoloogiad – survevalu, ekstrusioon, puhumine, rotatsioonvormimine, vaakumvormimine, mehaaniline töötlemine, vahttoodete vormimine ja sardplasttoodete valmistamine.

2006. aastal toodeti Eestis plast- ja kummitooteid enam kui 4 miljardi krooni eest, tootmine ja müük suurenesid hüppeliselt, koduse turu, eriti ehitusturu nõudlus oli kõrge ning jätkuvalt loodi uusi töökohti. Ettevõtete kiire arengu on taganud suured investeeringud, mis on suunatud nii seadmetesse kui hoonetesse. Kuigi tööle on võetud 9% rohkem inimesi ning palgatase on tõusnud 13%, ületab 2006. aasta tootlikkuse tase 2005. aasta taseme.

Karjäärivõimalused on ettevõtetes nii vertikaalsed (nt seadistajast meister-seadistajaks, siis osakonna või töögrupi juhiks jne) kui ka horisontaalsed (liikumine nt kodumaisest plastitöötlemise seadmeid valmistavast ettevõttest rahvusvahelise firma hooldusspetsialistiks, seadistajaks või konsultandiks). Viimastel aastatel on Eestisse rajatud küllalt palju nimekate välismaa kontsernide tütarettevõtteid ning nii on päris head võimalused asuda tööle ka välismaistes emafirmades.

Plastitööstuse ettevõtteid vaata: www.plast.ee

2006 I poolaastal vahendati Tööturuameti kaudu plasttoodete operaatorile 56 tööpakkumist. Samas registreeritud tööotsijatest soovis saada plasttoodete operaatorina tööd 15 inimest, vajalikku kvalifikatsiooni omas 73 tööotsijat. See näitab, et vajaliku ettevalmistuse olemasolu korral leiab plasttoodete operaatori oskustega inimene küllalt hõlpsasti tööd.

Metalli-, kummi- ja plasttoodete koostajatele vahendati samal ajaperioodil koguni 182 tööpakkumist, tööotsijatest 13 inimest otsis tööd metalli-, kummi- ja plasttoodete koostajana, vajalikku kvalifikatsiooni omas 30 tööotsijat.

LÄHEDASED AMETID

Plastitöötlemisalaste oskuste ja kogemustega inimesi võib osaliselt vaja minna peaaegu igas valdkonnas, kus on hüdraulikat, pneumaatikat ja elektroonikat hõlmavad automatiseeritud seadmed. Näiteks pabertoodete operaator,keemiatööstuse operaator, veetöötluse operaator jms.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Oma tööga hästi toime tulevad plastitööstuse seadistajad ja operaatorid on väga hinnas ning neile makstakse korralikku palka, mis on tihtipeale kõrgem mõne muu sarnase valdkonna tasemest. Plastitöötluse operaatorite ja seadistajate brutokuupalk on alates 7 000 kroonist.

Plastitööstuse töölisele on ette nähtud tööriietus, töövahendid, vajalikud olmetingimused töökohal.

TÄIENDAV INFO

Plastitöötluse operaatori ja seadistaja kutset omistav organ on MTÜ Eesti Plastmassiühing (EPÜ), kust saab ka infot kutseomistamise korra kohta: www.plast.ee.

Ühingu eesmärk on olla ühenduslüliks plastmasside alal tegutsevate isikute vahel, toetada mainitud ala arengut ning toimida aktiivselt erialase info vahendajana. Ühingu põhitegevuseks on erialane infovahetus ja konsulteerimine, õppe- ja uurimistegevuse toetamine ning andmekogu pidamine. Plastmassiühingu koduleheküljel on avaldatud andmekogu „Eesti plastitööstus ja turg – Ostujuht“, kus on antud ülevaade Eesti Plastmassiühingu liikmeskonnast, tegevusest ning lisatud plastitöötlusega seotud firmade üldandmeid sisaldav ettevõtteregister. Kodulehel avaldatakse ostu-müügi kuulutusi, erialanäituste ja seminaride kalendrit ning muid uudiseid. Kord aastas uuendatakse tööstuse ja turu ülevaadet ning ühingu tegevuse lehekülge.

Eesti Plastmassiühing on Euroopa Plastitöötlejate Liidu (EuPC) www.plasticsconverters.eu ja Soome Plastiühingu www.muoviyhdistys.fi liige.

Eesti Plastmassiühingu kontaktandmed:
Aadress: Ahtri 12, 10151 Tallinn
E-post: info@plast.ee
www.plast.ee

Kutseala hõive

Plastitöötluse operaatorid ja seadistajad
2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)

Plasttoodete operaatorid (ISCO 8232)*

592

Metalli-, kummi- ja plasttoodete koostajad (ISCO 8284)

723

KOKKU

1 315

* ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations)järgi

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/ tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Plasttoodete operaatorid (ISCO 8232)

60

62

127

Metalli-, kummi ja plasttoodete koostajad (ISCO 8284)

29

21

50

2005

Plasttoodete operaatorid (ISCO 8232)

62

29

88

Metalli-, kummi ja plasttoodete koostajad
(ISCO 8284)

24

15

40

2006

Plasttoodete operaatorid (ISCO 8232)

56

15

73

Metalli-, kummi ja plasttoodete koostajad
ISCO 8284)

182

13

30

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet

 

2004

2005

2006

Tegevusalad kokku

595,5

607,4

646,3

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

31,4

29,4

29,9

Kalandus

3,6

2,8

2,2

Mäetööstus

8

5,9

5,2

Töötlev tööstus, sh kummi- ja plasttoodete tootmine

140,9

139,5

136,4

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

12

12,5

12,4

Ehitus

46,8

48,7

62,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80

80,6

88,7

Hotellid ja restoranid

16,2

22,1

22,3

Veondus, laondus ja side

51,5

54,6

61,5

Finantsvahendus

7,9

6,9

7,3

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

39,4

46,4

48,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

36,9

37,2

39

Haridus

54,5

54,9

58,5

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

37,5

35

37,5

Muud tegevusalad

28,8

31,1

34,3

Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet

2004

2005

2006

 

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

9 012

9 418

9178

 

Kalandus

1 142

1 096

1125

 

Mäetööstus

75

81

90

 

Töötlev tööstus, sh kummi- ja plasttoodete tootmine

5 991

6 232

6552

 

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

282

277

278

 

Ehitus

3 622

4 502

5867

 

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

17 928

18 298

19126

 

Hotellid ja restoranid

1 990

2 156

2262

 

Veondus, laondus ja side

6 006

6 338

6605

 

Finantsvahendus

564

666

809

 

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

11 201

13 074

15 553

 

Haridus

464

508

563

 

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

1 007

1 058

1 131

 

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 599

1 658

1 873

 

Tegevusalad kokku

60 882

65 362

71 012

 

 

Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad.

 

 

 

 

 

 

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kala-püügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palga-töötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes),
I kvartal 2004 – I kvartal 2007 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

9 467

8 591

9 531

9 068

10 212

2007

10 322

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 (krooni)

Tegevusala

2004

2005

2006

Töötlev tööstus, sh kummi- ja plasttoodete tootmine

6 956

7 955

9 595

*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed

2004

2005

kasv %-des

2006

kasv %-des

Tegevusalade keskmine

7 287

8 073

10,8

9 407

16,5

Põllumajandus ja jahindus

4 799

5 626

17,2

6 808

21,0

Metsamajandus

7 267

8 365

15,1

9 105

8,8

Kalandus

4 430

4 575

3,3

7 107

55,3

Mäetööstus

8 687

8 734

0,5

10 070

15,3

Töötlev tööstus, sh kummi- ja plasttoodete tootmine

6 696

7 526

12,4

8 844

17,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 482

9 630

13,5

10 385

7,8

Ehitus

7 468

8 480

13,6

10 075

18,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 915

7 401

7,0

9 111

23,1

Hotellid ja restoranid

4 535

5 421

19,5

6 148

13,4

Veondus, laondus ja side

8 048

8 859

10,1

10 126

14,3

Finantsvahendus

14 998

16 384

9,2

16 915

3,2

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus, sh teadus­tegevus humanitaar- ja sotsiaalteaduste vallas

9 332

9 724

4,2

11 433

17,6

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

9 224

10 101

9,5

11 482

13,7

Haridus, sh üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste, ülikoolide tegevus

6 475

7 219

11,5

7 949

10,1

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

6 524

7 900

21,1

9 026

14,3

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus sh arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus

6 244

6 970

11,6

7 862

12,8

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes,
2004-2006 (krooni)

Maakond

2004

2005

2006

Harju

8 615

9 307

10 837

Tallinn

8 850

9 462

10 997

Hiiu

5 957

6 721

7 434

Ida-Viru

5 461

6 057

6 842

Jõgeva

5 488

6 758

7 507

Järva

5 951

6 877

7 993

Lääne

5 816

6 468

7 201

Lääne-Viru

5 653

6 301

7 318

Põlva

5 324

6 210

7 250

Pärnu

6 002

6 902

7 948

Rapla

5 828

6 660

7 583

Saare

6 010

6 938

7 916

Tartu

6 679

7 624

9 088

Valga

5 337

6 081

6 908

Viljandi

5 740

6 368

7 492

Võru

5 405

6 284

7 177

EESTI

7 287

8 073

9 407

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 4. 07. 2008. 07:39

Time: 0.0675080 s.