et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Piirivalve- ja tolliametnik

Kool.ee-haridusportaal :: Piirivalve- ja tolliametnik Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eePiirivalve- ja tolliametnik,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Piirivalve- ja tolliametnik

OLULISED MOMENDID

  • Piirivalvurid valvavad ja kaitsevad Eesti Vabariigi riigipiiri, Euroopa Liidu välispiiri.
  • Piirivalvurid korraldavad õhu- ja merepäästeoperatsioone, teostavad merereostuse avastamist ja likvideerimist.
  • Piirivalveametnike töö eelduseks väga hea füüsilise vorm ja usaldusväärsus.
  • Tolliametnikud kontrollivad kaubavedu.
  • Piirivalve- ja tolliametnike elukutse sobib nii mehele kui naisele.

TÖÖ ISELOOM

Piirivalvetöötajad valvab ja kaitseb Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu välispiiri, tagades piiri­režiimi toimimise piirivalve tegevuspiirkonnas. Piirivalve hea töö on meie riigi visiitkaardiks, kuna piirivalvetöötajad on väliskülaliste esimesed vastuvõtjad. Tegu on raske ja pingelise, kuid huvitava tööga, mis võimaldab väga erinevate situatsioonide lahendamist (võltsdokumentide avastamine, ebaseaduslikult riigipiiri ületanud ja illegaalselt Eesti Vabariigis viibivate isikute kinnipidamine, võitlus narko- ja relva­kaubandusega). Piirivalve tööks vajalikud oskused ja teadmised omandavad piirivalve­töötajad piirivalve õppeasutuses.

Piirivalveametnik on piirivalveteenistuses olev riigiametnik. Piirivalveametnike põhi­grupid on:

  • Piirivalvurid:
    1) piirivalveseersandi auastmega ametikoht – piirivalvuri ametikoht;
    2) piirivalvevanemseersandi auastmega ametikoht – vanempiirivalvuri ametikoht;
  • Piirivalveallohvitserid:
    1) piirivalveveebli auastmega ametikoht – piirivalvekordoni allohvitseri ja piiri­punkti allohvitseri ametikoht;
    2) piirivalvevanemveebli auastmega ametikoht – piirivalvekordoni vanem­all­ohvitseri ja piiripunkti vanemallohvitseri ametikoht;
    3) piirivalvestaabiveebli auastmega ametikoht – staabiallohvitseri ametikoht;

  • Piirivalveohvitserid:
    1) piirivalveleitnandi auastmega ametikoht – piirivalveasutuse ohvitser;
    2) piirivalvekapteni auastmega ametikoht – piirivalveasutuse struktuuriüksuse ülem ja piirivalveasutuse ohvitser;
    3) piirivalvemajori auastmega ametikoht – piirivalveasutuse struktuuriüksuse ülem, piirivalveameti vanemohvitser ja piirivalveasutuse jaoskonnaülem;
    4) piirivalvekolonelleitnandi auastmega ametikoht – piirivalveasutuse staabiülem, Piirivalveameti jaoskonnaülem, piirivalveasutuse struktuuriüksuse ülem ja Piirivalveameti vanemohvitser;
    5) piirivalvekoloneli auastmega ametikoht – piirivalveasutuse ülem, Piirivalveameti osakonnaülem ja Piirivalveameti jaoskonnaülem;
    6) piirivalvebrigaadikindrali auastmega ametikoht – Piirivalveameti peadirektori asetäitja, Piirivalveameti staabiülem ja Piirivalvekolledži direktor;
    7) piirivalvekindralmajori auastmega ametikoht – Piirivalveameti peadirektor.

Piirivalveametniku põhiülesanneteks on:

  • riigipiiri valvamine ja kaitsmine maismaal, merel ja piiriveekogudel (patrullimine piiripunktide vahelisel alal, piiriületajate ja transpordivahendite kontrolli teostamine piiripunktis, riigipiiri ebaseadusliku ületamise takistamine);
  • riigipiiri vägivaldseks muutmise takistamine;
  • osalemine otsingu- ja päästetöödel Eesti merepäästepiirkonnas;
  • merereostuse avastamine, lokaliseerimine ning likvideerimine;
  • välismaalaste Eestis viibimise seaduslikkuse kontrollimine.

Tihedalt koostöös piirivalveametnikega töötavad tolliametnikud (tolliinspektorid, tolli-spetsialistid). Tolliametnike töö­ülesandeks on kontrollida vabariigist sisse või välja viidavat kaupa (kaubaks onüle tollipiiri toimetatav või toimetatud vara, sealhulgas asjad, valuuta ja väärtpaberid).Tolliametnikud teostavad tolliläbivaatust – tolli poolt korraldatavat inspek­teerimist selleks, et kontrollida, kas tollile deklareeritud andmed vastavad tegelikkusele. Nad kontrollivad kõiki esitatud dokumente ja võrdlevad andmeid tegelikkusega. Kui dokumendid vastavad nõuetele, teevad tolliametnikud kõikidele esitatud dokumentidele piiriületuse märked; kui doku­men­did ei vasta ettenähtud nõuetele, ei luba tolliametnik kauba väljavedu ja dokumente piiri­ületuse märgetega ei märgista. Sellisel juhul koostab tolliametnik protokolli ja asjaolude selgitamiseks peab kauba koos kõigi kaasasolevate dokumentidega kinni.

Tolliametnike tööks on katollitransiit – tolliprotseduur, mida kohaldatakse tolli järelevalve all oleva kauba veoks ühest tollipunktist (-postist) teise tollipunkti (-posti). Tollitöötajad järgivad oma töös rangelt Tolliseadustikku,juhindudes oma tegevuses tollieeskirjadest ja teistest őigusaktidest.

TÖÖTINGIMUSED

Piirivalveametnike töökoht on kas siseruumides või vabas õhus. Juhtivat, administreerivat ja korraldavat tööd tegevad piirivalveametnikud töötavad tööpäevadel kl 8 - 17. Piiripunktis, kordonis või laeval teeniv piirivalveametnik töötab vahetustega (summeeritud tööaja arvestuse periood 4 kuud). Töövahetus võib olla päevasel või öisel ajal, nädalavahetustel või riiklikel pühadel.

Piirivalve kasutuses on kaasaegne tehnika. Piiri valvamiseks kasutatakse radareid ja muud vaatlus­­tehnikat ning dokumentide kontrolliks kasutatakse erinevat kontrollitehnikat. Piirvalve­ametnikul on õigus vajadusel kasutada relva või lahingutehnikat.

Sõltuvalt allüksusest ja aastaajast on piirivalveametnike tööülesanded ja tehniline varustus erinevad. Maapiiril toimub patrullimine jalgsi või sõidukil. Patrullis kasutatakse vajadusel teenistus­koeri. Varustuses on erinevad side- ja vaatlusvahendid. Merepiiril kasutatakse piiri­valve ujuv- ja lennuvahendeid. Merealadel on põhiliseks valvemeetodiks ööpäevaringne tehniline ja visuaalne vaatlus, mida teostatakse mereseirekeskustes.

Tolliametnike töökohad on maksu- ja tollikeskustes ning piiri- ja tollipunktides. Maksu- ja tollikeskustes on töö administratiivne, tollipunktides toimub reaalne tollikontroll.

Tolliametnike erivahendid jagunevad passiivse ja aktiivse kaitse vahenditeks ning tolli­ametnike abivahenditeks. Tsiviilotstarbelised esemed ja vahendid on tolliametnike eri­vahenditeks vaid juhul, kui neid kasutatakse Tolliameti ülesannete täitmisel. Passiivse kaitse vahendid on kaitsekiivrid ning soomus- ja muud kuulikindlad vestid. Aktiivse kaitse vahendid on käerauad, samuti füüsiline jőud ja teenistuskoerad.

Tolliametnike abivahendid on veel valgus- ja heliseadmed, eriotstarbelised värvimis- ja märgistusvahendid, pisargaasi- ja suitsugranaadid (-seadmed) ning tollisőidukid, milleks on Tolliametile kuuluvad eri- ja tavaotstarbelised vői teenistuskohustusi täitva tolliametniku kasutuses olevad maantee-, vee- vői őhusőidukid.

Nii piiri- kui tolliametnikud kannavad teenistuses olles vormiriietust.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Piirivalveametnikud peavad vastama piirivalveametniku kutsesobivuse, sealhulgas kehalise ette­valmistuse, haridus- ja tervisenõuetele ning seadusega sätestatud nõuetele.

Nõuded isikuomadustele

Piirivalveametnik peab isikuomaduste poolest olema võimeline täitma piirivalvele pandud kohustusi ning vastama järgmistele üldnõuetele:

  1. lojaalsus Eesti Vabariigile, ausus ja seaduskuulekus;
  2. töövõime, sealhulgas võime stabiilselt ja tulemuslikult töötada ka pingeolukorras, ning oskus teha meeskonnatööd;
  3. kohusetunne, otsustus- ja vastutusvõime, sealhulgas suutlikkus langetada iseseisvalt otsuseid oma ametikoha pädevuse piires, võime näha ette otsuste tagajärgi ning vastutada nende eest;
  4. intellektuaalne võimekus, sealhulgas olulise eristamise ning analüüsi- ja sünteesivõime, võime omada informatsiooni kasutusvalmina ning reageerida kiiresti muutustele;
  5. hea suhtlusoskus.

Haridusnõuded

  1. Piirivalveohvitseril on nõutav piirivalvealane kõrgharidus või muu kutsealane kõrg­haridus ja piirivalvealane koolitus;
  2. piirivalveallohvitseril on nõutav piirivalvealane kutsekeskharidus ja piirivalveallohvitseri kvalifikatsioonikursuse õppekava läbimine või muu kutsekeskharidus ja piirivalvealane koolitus;
  3. piirivalvuril on nõutav piirivalvealase kutsekeskhariduse omamine;
  4. Sisekaitseakadeemia Piirivalvekolledži piirivalveametnikest õppejõududele ja pedagoogi­dele kohaldatakse vastavalt «Rakenduskõrgkooli seaduses» õppejõududele ja «Kutseõppeasutuse seaduses» pedagoogidele sätestatud haridusnõudeid.

Tervise ja füüsilise ettevalmistuse nõuded

Piirivalveametnikud peavad olema tervise ja füüsilise seisundi poolest võimeline täitma piiri­valvele pandud ülesandeid.

Teenistusse ei või võtta isikut:

  1. kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
  2. kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav;
  3. kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest seadus näeb ette vabaduse­kaotuse;
  4. kellelt on jõustunud kohtuotsusega ära võetud teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õigus - niisugusele ametikohale või tegevusalale;
  5. kes on lähisuguluses (vanavanemad, vanemad, vennad, õed, lapsed, lapselapsed) või hõimluses (abikaasa, abikaasa vanemad, vennad, õed, lapsed) vastavat ametikohta vahetult kontrolliva ametniku või vahetu ülemusega;
  6. keda on karistatud haldus- või kriminaalkorras korruptiivse teo eest;
  7. distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest avalikust teenistusest vabastatud ja teenistusest vabastamisest on möödas vähem kui aasta.

Piirivalves toimib kutsekvalifikatsioonisüsteem. Piirivalves kehtib viis kutsekvalifikatsiooni taset Piirivalveametnik I – V. Piirivalveametnik I,  Piirivalveametnik II, Piirivalveametnik III, Piirivalveametnik IV, Piirivalveametnik V Piirivalveametis moodustatud kutse­komisjoni pädevusse kuulub kutse­kvalifikatsioonide omis­tamine.

Sarnased kutsenõuded kehtivad ka tolliametnikele.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Piirivalvealaseid algteadmisi on võimalik omandada juba gümnaasiumis õppides ning omandada piirivalveametnik I kutsekvalifikatsioon. Hetkel pakuvad seda võimalust Abja Gümnaasium, Orissaare Gümnaasium ja Iisaku Gümnaasium, kus piirivalveõpe on üheks valikkursuseks gümnaasiumi õppekavas.

Piirivalveõpe gümnaasiumis sisaldab piiri valvamist ja kontrollimist tutvustavaid teemasid. Piirivalve kutsealase eelkoolituse läbinuid eelistatakse sisseastumisel piirivalvekolledži kutse­keskhariduse õppesse või/ja rakenduskõrghariduse õppesse.

Piirivalveametnikuks saamise eelduseks on piirivalvealase kutsekeskhariduse omandamine. Piirivalveametnike koolitust korraldab Sisekaitseakadeemia Piirivalvekolledž. Piirivalve­kolledž asub mere ääres, Tallinnast 16 km kaugusel looduskaunis kohas Murastes. Loodud on kaasaegsed õppe- ja olmetingimused. 2007. aastal valmib multifunktsionaalne spordi­kompleks (võimla, lasketiir, jõusaal jne).

Kutsekeskhariduse õpe kestab 1 aasta ja õppekava maht 40 õppenädalat. Õppekava sisaldab piirivalveametniku tööks vajalikku õigusalast ettevalmistust, võõrkeeleõpet ja teisi piirivalveametniku kutse­tööks vajalikke üldharidusaineid. Suurema osa õppekavast moodustab piirivalve­teenistus ja dokumentide kontroll ning õppepraktika piiripunktides ja piiri­valvekordonites. Õppeaja jooksul makstakse kadettidele igakuist stipendiumi, tagatakse tasuta toitlustus ja majutus kooli ühiselamus.

Õppekava täitnud piirivalveametnikud on pädevad täitma piirivalve struktuuriüksuses piirivalvuri ja piirivalvur-spetsialisti ametikoha teenistusülesandeid ning neil on õigus jätkata õpinguid piirivalveametniku III kutsekvalifikatsiooni taseme teadmiste ja oskuste omandamiseks. Lõpetajale väljastatakse peale õppekava täitmist ja lõpueksamite sooritamist kutsekeskharidust tõendav tunnistus koos hinnetelehega ja piirivalveametniku kutse­kvalifikatsiooni tõendav kutsetunnistus.

Õppekava on integreeritud piirivalveteenistuse rakenduskõrghariduse õppekavaga, mis tähendab seda, et kutsekeskhariduse õpinguid on võimalik üle kanda rakenduskõrghariduse õppesse.

Piirivalvealast rakenduskõrgharidust päevaõppe vormis on võimalik omandada Sisekaitseakadeemia Piirivalvekolledžis. Õppeaeg on 4 aastat ja õppekava maht 160 aine­punkti. Õppekava sisaldab piirivalveametniku-ohvitseri tööks vajalikku õigusalast ette­valmistust, võõrkeeleõpet, haldusõpet ja loomulikult moodustavad suure osa õppekavast piiri valvamist ja piirivalveteenistuse organiseerimist käsitlevad õppeained ning õppepraktika piiril. Peale õppekava täitmist on võimalik alustada teenistust piirivalve keskastme juhtide ametikohtadel piiripunktides, kordonites ja piirkondade staapides.

Piirivalvekolledž võtab igal õppeaastal vastu kutseõppesse 72 kadetti ja piirivalvealast kõrgharidust omandama 25 kadetti.

Teenistuskoerajuhi ametit õpetatakse Sisekaitseakadeemia Teenistuskoerte Koolituskeskuses.

Tolliametniku elukutse omandataksetööl praktika käigus.

TÖÖVÄLJAVAATED

Piirivalveametnikul on võimalik töötada:

  • Piirivalveametis
  • Põhja Piirivalvepiirkonnas
  • Kirde Piirivalvepiirkonnas
  • Kagu Piirivalvepiirkonnas
  • Lääne Piirivalvepiirkonnas
  • Piirivalve Lennusalgas
  • Sisekaitseakadeemia Piirivalvekolledžis.

Kõige enam vajatakse piirivalveametnikke idapiirile (Kirde ja Kagu Piirivalvepiirkond), kuna see on Euroopa Liidu välispiir. Samuti oodatakse meremehi teenistusse piirivalvelaevadele.

Tollikorralduse otsene juhtija on Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev Tolliamet. Lisaks keskusetöötajatele saavad tolliametnikud tööd vabariigi piirialadel asetsevates tolliinspektuurides ja tollipunktides.

LÄHEDASED AMETID

Piiri-ja tolliametnikele lähedased ametid on politseiametnik, päästeametnik, kaadrikaitse­väelane.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Piirivalve- ja tolliametnike töötasu sõltub kvalifikatsioonist, auastmest.

Väljaõppinud piirivalveametnikule palk on alates 8000 kroonist, põhipuhkus 35 päeva ning lisapuhkus kuni 10 päeva staaži eest. Soodustusteks võib nimetada teenistuskohta sõidu­kulude kompenseerimist, ameti­alast koolitust ja koolituskulude hüvitamist, osalemist tsiviil­missioonidel välisriikides, 55-aastaselt õigust väljateenitud aastate pensionile.

Tolliametnikele määratakse lisatasu teenistuja teadmiste, oskuste ja töötulemuste hindamise alusel, arvestades töö tulemusi ja kvaliteeti, teenistuja professionaalsust, eeskujulikku klienditeenindust, initsiatiivikust, lojaalsust, otsustusvõimet, lahenduste leidmist, töö eripära ning ajutiselt suurenenud töökoormust.

TÄIENDAV INFO

Piirivalveamet
Aadress: Pärnu mnt 139/1, Tallinn
Tel: 614 9002
Faks: 614 9016
E-post: piirivalve@pv.ee
www.pv.ee

Piirivalveasutuste personalijaoskonnad:

Maksu ja Tolliamet
Aadress: Narva mnt 9j, 15176, Tallinn
Tel: 1811
www.emta.ee

Kutseala hõive

PIIRIVALVE- ja TOLLIAMETNIKUD
2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)

Tolliametnikud jms töötajad (ISCO 3422)

533

Tolli- ja piiriinspektorid (ISCO 3441)

966

KOKKU

1499

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Tolli ja piiriinspektor (ISCO 3441)

7

62

175

Tolliametnikud jms töötajad, sh tolldeklarant, tollimaakler (ISCO 3422)

4

91

124

2005

Tolli ja piiriinspektor (ISCO 3441)

1

39

122

Tolliametnikud jms töötajad, sh tolldeklarant, tollimaakler (ISCO 3422)

8

59

89

2006

Tolli ja piiriinspektor (ISCO 3441)

2

15

74

Tolliametnikud jms töötajad, sh tolldeklarant, tollimaakler (ISCO 3422)

18

21

21

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003–2005 (tuhat)
Statistikaamet

 

2003

2004

2005

Tegevusalad kokku

594,3

595,5

607,4

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

34,4

31,4

29,4

Kalandus

2,3

3,6

2,8

Mäetööstus

5,7

8

5,9

Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus

134,1

140,9

139,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

10,2

12

12,5

Ehitus

42,9

46,8

48,7

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80,8

80

80,6

Hotellid ja restoranid

17,4

16,2

22,1

Veondus, laondus ja side

56,2

51,5

54,6

Finantsvahendus

7,6

7,9

6,9

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

44,4

39,4

46,4

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

34,5

36,9

37,2

Haridus

56,9

54,5

54,9

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

36,4

37,5

35

Muud tegevusalad

29,6

28,8

31,1

Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003–2005
Statistikaamet

2003

2004

2005

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

8 746

9 012

9 418

Kalandus

963

1 142

1 096

Mäetööstus

77

75

81

Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus

5 585

5 991

6 232

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

275

282

277

Ehitus

3 084

3 622

4 502

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

16 345

17 928

18 298

Hotellid ja restoranid

1 968

1 990

2 156

Veondus, laondus ja side

5 796

6 006

6 338

Finantsvahendus

564

564

666

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

9 737

11 201

13 074

Haridus

455

464

508

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

924

1 007

1 058

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 486

1 599

1 658

Tegevusalad kokku

56 035

60 882

65 362

Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2006. aasta IV kvartalis ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 10 212 krooni ja tunnis 60,28 krooni. Eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 17,5% ja brutotunnipalk 19,2%.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2005. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal (77,4%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (1,5%).

Keskmine brutopalk oli oktoobris 9565 krooni, novembris 9911 krooni ja detsembris 11 160 krooni.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 – II kvartal 2006 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2003

6 723

6 333

6 915

6 431

7 127

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

8 591

9 531

9068

10212

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 IV kvartal (krooni)

2004

2005

2006

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaal­kindlustus

10 298

11 455

13 354

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2003–2005 (krooni)
Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Tegevusalade keskmine

6 723

7 287

8 073

Põllumajandus ja jahindus

4 242

4 799

5 626

Metsamajandus

5 912

7 267

8 365

Kalandus

4 493

4 430

4 575

Mäetööstus

8 149

8 687

8 734

Töötlev tööstus

6 177

6 696

7 526

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 000

8 482

9 630

Ehitus

6 684

7 468

8 480

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 737

6 915

7 401

Hotellid ja restoranid

4 180

4 535

5 421

Veondus, laondus ja side

7 362

8 048

8 859

Finantsvahendus

14 556

14 998

16 384

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

8 090

9 332

9 724

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8 524

9 224

10 101

Haridus

5 873

6 475

7 219

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

5 729

6 524

7 900

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

5 463

6 244

6 970

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi, 2003–2005 (protsenti)
Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Põllumajandus ja jahindus

8,9

13,1

19,5

Metsamajandus

13,3

22,9

17,2

Kalandus

-4,4

-4,1

11,6

Mäetööstus

9,3

6,6

11,5

Töötlev tööstus

9,0

8,4

7,0

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

9,3

6,0

12,4

Ehitus

13,4

11,7

21,1

Hulgi- ja jaemüük ...*

14,5

2,6

10,8

Hotellid ja restoranid

17,7

8,5

15,1

Veondus, laondus ja side

4,1

9,3

13,6

Finantsvahendus

9,8

3,0

0,5

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

-0,4

15,4

10,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8,7

8,2

13,5

Haridus

9,5

10,2

4,2

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

15,0

13,9

9,5

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

8,3

14,3

9,2

Tegevusalade keskmine

9,4

8,4

3,3

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõigi tegevusalade lõikes),
2003-2005 (krooni)

Maakond

2003

2004

2005

Harju

8077

8615

9307

Tallinn

8281

8850

9462

Hiiu

5467

5957

6721

Ida-Viru

4991

5461

6057

Jõgeva

4801

5488

6758

Järva

5886

5951

6877

Lääne

5199

5816

6468

Lääne-Viru

5253

5653

6301

Põlva

4846

5324

6210

Pärnu

5607

6002

6902

Rapla

5544

5828

6660

Saare

5333

6010

6938

Tartu

6019

6679

7624

Valga

4747

5337

6081

Viljandi

5389

5740

6368

Võru

4977

5405

6284

EESTI

6723

7287

8073

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 1. 07. 2008. 14:43

Time: 0.0667319 s.