Piirivalve- ja tolliametnik
Kool.ee-haridusportaal :: Piirivalve- ja tolliametnik Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eePiirivalve- ja tolliametnik,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Piirivalve- ja tolliametnik
-
Piirivalvurid valvavad ja kaitsevad Eesti Vabariigi riigipiiri, Euroopa Liidu välispiiri.
-
Piirivalvurid korraldavad õhu- ja merepäästeoperatsioone, teostavad merereostuse avastamist ja likvideerimist.
-
Piirivalveametnike töö eelduseks väga hea füüsilise vorm ja usaldusväärsus.
-
Tolliametnikud kontrollivad kaubavedu.
-
Piirivalve- ja tolliametnike elukutse sobib nii mehele kui naisele.
Piirivalvetöötajad valvab ja kaitseb Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu välispiiri, tagades piirirežiimi toimimise piirivalve tegevuspiirkonnas. Piirivalve hea töö on meie riigi visiitkaardiks, kuna piirivalvetöötajad on väliskülaliste esimesed vastuvõtjad. Tegu on raske ja pingelise, kuid huvitava tööga, mis võimaldab väga erinevate situatsioonide lahendamist (võltsdokumentide avastamine, ebaseaduslikult riigipiiri ületanud ja illegaalselt Eesti Vabariigis viibivate isikute kinnipidamine, võitlus narko- ja relvakaubandusega). Piirivalve tööks vajalikud oskused ja teadmised omandavad piirivalvetöötajad piirivalve õppeasutuses.
Piirivalveametnik on piirivalveteenistuses olev riigiametnik. Piirivalveametnike põhigrupid on:
-
Piirivalvurid:
1) piirivalveseersandi auastmega ametikoht – piirivalvuri ametikoht;
2) piirivalvevanemseersandi auastmega ametikoht – vanempiirivalvuri ametikoht;
-
Piirivalveallohvitserid:
1) piirivalveveebli auastmega ametikoht – piirivalvekordoni allohvitseri ja piiripunkti allohvitseri ametikoht;
2) piirivalvevanemveebli auastmega ametikoht – piirivalvekordoni vanemallohvitseri ja piiripunkti vanemallohvitseri ametikoht;
3) piirivalvestaabiveebli auastmega ametikoht – staabiallohvitseri ametikoht;
-
Piirivalveohvitserid:
1) piirivalveleitnandi auastmega ametikoht – piirivalveasutuse ohvitser;
2) piirivalvekapteni auastmega ametikoht – piirivalveasutuse struktuuriüksuse ülem ja piirivalveasutuse ohvitser;
3) piirivalvemajori auastmega ametikoht – piirivalveasutuse struktuuriüksuse ülem, piirivalveameti vanemohvitser ja piirivalveasutuse jaoskonnaülem;
4) piirivalvekolonelleitnandi auastmega ametikoht – piirivalveasutuse staabiülem, Piirivalveameti jaoskonnaülem, piirivalveasutuse struktuuriüksuse ülem ja Piirivalveameti vanemohvitser;
5) piirivalvekoloneli auastmega ametikoht – piirivalveasutuse ülem, Piirivalveameti osakonnaülem ja Piirivalveameti jaoskonnaülem;
6) piirivalvebrigaadikindrali auastmega ametikoht – Piirivalveameti peadirektori asetäitja, Piirivalveameti staabiülem ja Piirivalvekolledži direktor;
7) piirivalvekindralmajori auastmega ametikoht – Piirivalveameti peadirektor.
Piirivalveametniku põhiülesanneteks on:
-
riigipiiri valvamine ja kaitsmine maismaal, merel ja piiriveekogudel (patrullimine piiripunktide vahelisel alal, piiriületajate ja transpordivahendite kontrolli teostamine piiripunktis, riigipiiri ebaseadusliku ületamise takistamine);
-
riigipiiri vägivaldseks muutmise takistamine;
-
osalemine otsingu- ja päästetöödel Eesti merepäästepiirkonnas;
-
merereostuse avastamine, lokaliseerimine ning likvideerimine;
Tihedalt koostöös piirivalveametnikega töötavad tolliametnikud (tolliinspektorid, tolli-spetsialistid). Tolliametnike tööülesandeks on kontrollida vabariigist sisse või välja viidavat kaupa (kaubaks onüle tollipiiri toimetatav või toimetatud vara, sealhulgas asjad, valuuta ja väärtpaberid).Tolliametnikud teostavad tolliläbivaatust – tolli poolt korraldatavat inspekteerimist selleks, et kontrollida, kas tollile deklareeritud andmed vastavad tegelikkusele. Nad kontrollivad kõiki esitatud dokumente ja võrdlevad andmeid tegelikkusega. Kui dokumendid vastavad nõuetele, teevad tolliametnikud kõikidele esitatud dokumentidele piiriületuse märked; kui dokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele, ei luba tolliametnik kauba väljavedu ja dokumente piiriületuse märgetega ei märgista. Sellisel juhul koostab tolliametnik protokolli ja asjaolude selgitamiseks peab kauba koos kõigi kaasasolevate dokumentidega kinni.
Tolliametnike tööks on katollitransiit – tolliprotseduur, mida kohaldatakse tolli järelevalve all oleva kauba veoks ühest tollipunktist (-postist) teise tollipunkti (-posti). Tollitöötajad järgivad oma töös rangelt Tolliseadustikku,juhindudes oma tegevuses tollieeskirjadest ja teistest őigusaktidest.
Piirivalveametnike töökoht on kas siseruumides või vabas õhus. Juhtivat, administreerivat ja korraldavat tööd tegevad piirivalveametnikud töötavad tööpäevadel kl 8 - 17. Piiripunktis, kordonis või laeval teeniv piirivalveametnik töötab vahetustega (summeeritud tööaja arvestuse periood 4 kuud). Töövahetus võib olla päevasel või öisel ajal, nädalavahetustel või riiklikel pühadel.
Piirivalve kasutuses on kaasaegne tehnika. Piiri valvamiseks kasutatakse radareid ja muud vaatlustehnikat ning dokumentide kontrolliks kasutatakse erinevat kontrollitehnikat. Piirvalveametnikul on õigus vajadusel kasutada relva või lahingutehnikat.
Sõltuvalt allüksusest ja aastaajast on piirivalveametnike tööülesanded ja tehniline varustus erinevad. Maapiiril toimub patrullimine jalgsi või sõidukil. Patrullis kasutatakse vajadusel teenistuskoeri. Varustuses on erinevad side- ja vaatlusvahendid. Merepiiril kasutatakse piirivalve ujuv- ja lennuvahendeid. Merealadel on põhiliseks valvemeetodiks ööpäevaringne tehniline ja visuaalne vaatlus, mida teostatakse mereseirekeskustes.
Tolliametnike töökohad on maksu- ja tollikeskustes ning piiri- ja tollipunktides. Maksu- ja tollikeskustes on töö administratiivne, tollipunktides toimub reaalne tollikontroll.
Tolliametnike erivahendid jagunevad passiivse ja aktiivse kaitse vahenditeks ning tolliametnike abivahenditeks. Tsiviilotstarbelised esemed ja vahendid on tolliametnike erivahenditeks vaid juhul, kui neid kasutatakse Tolliameti ülesannete täitmisel. Passiivse kaitse vahendid on kaitsekiivrid ning soomus- ja muud kuulikindlad vestid. Aktiivse kaitse vahendid on käerauad, samuti füüsiline jőud ja teenistuskoerad.
Tolliametnike abivahendid on veel valgus- ja heliseadmed, eriotstarbelised värvimis- ja märgistusvahendid, pisargaasi- ja suitsugranaadid (-seadmed) ning tollisőidukid, milleks on Tolliametile kuuluvad eri- ja tavaotstarbelised vői teenistuskohustusi täitva tolliametniku kasutuses olevad maantee-, vee- vői őhusőidukid.
Nii piiri- kui tolliametnikud kannavad teenistuses olles vormiriietust.
Piirivalveametnikud peavad vastama piirivalveametniku kutsesobivuse, sealhulgas kehalise ettevalmistuse, haridus- ja tervisenõuetele ning seadusega sätestatud nõuetele.
Nõuded isikuomadustele
Piirivalveametnik peab isikuomaduste poolest olema võimeline täitma piirivalvele pandud kohustusi ning vastama järgmistele üldnõuetele:
-
lojaalsus Eesti Vabariigile, ausus ja seaduskuulekus;
-
töövõime, sealhulgas võime stabiilselt ja tulemuslikult töötada ka pingeolukorras, ning oskus teha meeskonnatööd;
-
kohusetunne, otsustus- ja vastutusvõime, sealhulgas suutlikkus langetada iseseisvalt otsuseid oma ametikoha pädevuse piires, võime näha ette otsuste tagajärgi ning vastutada nende eest;
-
intellektuaalne võimekus, sealhulgas olulise eristamise ning analüüsi- ja sünteesivõime, võime omada informatsiooni kasutusvalmina ning reageerida kiiresti muutustele;
-
hea suhtlusoskus.
Haridusnõuded
-
Piirivalveohvitseril on nõutav piirivalvealane kõrgharidus või muu kutsealane kõrgharidus ja piirivalvealane koolitus;
-
piirivalveallohvitseril on nõutav piirivalvealane kutsekeskharidus ja piirivalveallohvitseri kvalifikatsioonikursuse õppekava läbimine või muu kutsekeskharidus ja piirivalvealane koolitus;
-
piirivalvuril on nõutav piirivalvealase kutsekeskhariduse omamine;
-
Sisekaitseakadeemia Piirivalvekolledži piirivalveametnikest õppejõududele ja pedagoogidele kohaldatakse vastavalt «Rakenduskõrgkooli seaduses» õppejõududele ja «Kutseõppeasutuse seaduses» pedagoogidele sätestatud haridusnõudeid.
Tervise ja füüsilise ettevalmistuse nõuded
Piirivalveametnikud peavad olema tervise ja füüsilise seisundi poolest võimeline täitma piirivalvele pandud ülesandeid.
Teenistusse ei või võtta isikut:
-
kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
-
kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav;
-
kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest seadus näeb ette vabadusekaotuse;
-
kellelt on jõustunud kohtuotsusega ära võetud teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õigus - niisugusele ametikohale või tegevusalale;
-
kes on lähisuguluses (vanavanemad, vanemad, vennad, õed, lapsed, lapselapsed) või hõimluses (abikaasa, abikaasa vanemad, vennad, õed, lapsed) vastavat ametikohta vahetult kontrolliva ametniku või vahetu ülemusega;
-
keda on karistatud haldus- või kriminaalkorras korruptiivse teo eest;
-
distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest avalikust teenistusest vabastatud ja teenistusest vabastamisest on möödas vähem kui aasta.
Piirivalves toimib kutsekvalifikatsioonisüsteem. Piirivalves kehtib viis kutsekvalifikatsiooni taset Piirivalveametnik I – V. Piirivalveametnik I, Piirivalveametnik II, Piirivalveametnik III, Piirivalveametnik IV, Piirivalveametnik V Piirivalveametis moodustatud kutsekomisjoni pädevusse kuulub kutsekvalifikatsioonide omistamine.
Sarnased kutsenõuded kehtivad ka tolliametnikele.
Piirivalvealaseid algteadmisi on võimalik omandada juba gümnaasiumis õppides ning omandada piirivalveametnik I kutsekvalifikatsioon. Hetkel pakuvad seda võimalust Abja Gümnaasium, Orissaare Gümnaasium ja Iisaku Gümnaasium, kus piirivalveõpe on üheks valikkursuseks gümnaasiumi õppekavas.
Piirivalveõpe gümnaasiumis sisaldab piiri valvamist ja kontrollimist tutvustavaid teemasid. Piirivalve kutsealase eelkoolituse läbinuid eelistatakse sisseastumisel piirivalvekolledži kutsekeskhariduse õppesse või/ja rakenduskõrghariduse õppesse.
Piirivalveametnikuks saamise eelduseks on piirivalvealase kutsekeskhariduse omandamine. Piirivalveametnike koolitust korraldab Sisekaitseakadeemia Piirivalvekolledž. Piirivalvekolledž asub mere ääres, Tallinnast 16 km kaugusel looduskaunis kohas Murastes. Loodud on kaasaegsed õppe- ja olmetingimused. 2007. aastal valmib multifunktsionaalne spordikompleks (võimla, lasketiir, jõusaal jne).
Kutsekeskhariduse õpe kestab 1 aasta ja õppekava maht 40 õppenädalat. Õppekava sisaldab piirivalveametniku tööks vajalikku õigusalast ettevalmistust, võõrkeeleõpet ja teisi piirivalveametniku kutsetööks vajalikke üldharidusaineid. Suurema osa õppekavast moodustab piirivalveteenistus ja dokumentide kontroll ning õppepraktika piiripunktides ja piirivalvekordonites. Õppeaja jooksul makstakse kadettidele igakuist stipendiumi, tagatakse tasuta toitlustus ja majutus kooli ühiselamus.
Õppekava täitnud piirivalveametnikud on pädevad täitma piirivalve struktuuriüksuses piirivalvuri ja piirivalvur-spetsialisti ametikoha teenistusülesandeid ning neil on õigus jätkata õpinguid piirivalveametniku III kutsekvalifikatsiooni taseme teadmiste ja oskuste omandamiseks. Lõpetajale väljastatakse peale õppekava täitmist ja lõpueksamite sooritamist kutsekeskharidust tõendav tunnistus koos hinnetelehega ja piirivalveametniku kutsekvalifikatsiooni tõendav kutsetunnistus.
Õppekava on integreeritud piirivalveteenistuse rakenduskõrghariduse õppekavaga, mis tähendab seda, et kutsekeskhariduse õpinguid on võimalik üle kanda rakenduskõrghariduse õppesse.
Piirivalvealast rakenduskõrgharidust päevaõppe vormis on võimalik omandada Sisekaitseakadeemia Piirivalvekolledžis. Õppeaeg on 4 aastat ja õppekava maht 160 ainepunkti. Õppekava sisaldab piirivalveametniku-ohvitseri tööks vajalikku õigusalast ettevalmistust, võõrkeeleõpet, haldusõpet ja loomulikult moodustavad suure osa õppekavast piiri valvamist ja piirivalveteenistuse organiseerimist käsitlevad õppeained ning õppepraktika piiril. Peale õppekava täitmist on võimalik alustada teenistust piirivalve keskastme juhtide ametikohtadel piiripunktides, kordonites ja piirkondade staapides.
Piirivalvekolledž võtab igal õppeaastal vastu kutseõppesse 72 kadetti ja piirivalvealast kõrgharidust omandama 25 kadetti.
Teenistuskoerajuhi ametit õpetatakse Sisekaitseakadeemia Teenistuskoerte Koolituskeskuses.
Tolliametniku elukutse omandataksetööl praktika käigus.
Piirivalveametnikul on võimalik töötada:
-
Piirivalveametis
-
Põhja Piirivalvepiirkonnas
-
Kirde Piirivalvepiirkonnas
-
Kagu Piirivalvepiirkonnas
-
Lääne Piirivalvepiirkonnas
-
Piirivalve Lennusalgas
-
Sisekaitseakadeemia Piirivalvekolledžis.
Kõige enam vajatakse piirivalveametnikke idapiirile (Kirde ja Kagu Piirivalvepiirkond), kuna see on Euroopa Liidu välispiir. Samuti oodatakse meremehi teenistusse piirivalvelaevadele.
Tollikorralduse otsene juhtija on Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev Tolliamet. Lisaks keskusetöötajatele saavad tolliametnikud tööd vabariigi piirialadel asetsevates tolliinspektuurides ja tollipunktides.
LÄHEDASED AMETID
Piiri-ja tolliametnikele lähedased ametid on politseiametnik, päästeametnik, kaadrikaitseväelane.
PALK JA MUUD SOODUSTUSED
Piirivalve- ja tolliametnike töötasu sõltub kvalifikatsioonist, auastmest.
Väljaõppinud piirivalveametnikule palk on alates 8000 kroonist, põhipuhkus 35 päeva ning lisapuhkus kuni 10 päeva staaži eest. Soodustusteks võib nimetada teenistuskohta sõidukulude kompenseerimist, ametialast koolitust ja koolituskulude hüvitamist, osalemist tsiviilmissioonidel välisriikides, 55-aastaselt õigust väljateenitud aastate pensionile.
Tolliametnikele määratakse lisatasu teenistuja teadmiste, oskuste ja töötulemuste hindamise alusel, arvestades töö tulemusi ja kvaliteeti, teenistuja professionaalsust, eeskujulikku klienditeenindust, initsiatiivikust, lojaalsust, otsustusvõimet, lahenduste leidmist, töö eripära ning ajutiselt suurenenud töökoormust.
TÄIENDAV INFO
Piirivalveamet
Aadress: Pärnu mnt 139/1, Tallinn
Tel: 614 9002
Faks: 614 9016
E-post: piirivalve@pv.ee
www.pv.ee
Piirivalveasutuste personalijaoskonnad:
-
Põhja Piirivalvepiirkond: Süsta 15, Tallinn, tel 6922 312, e-post: piirivalve@pohja.pv.ee
-
Kirde Piirivalvepiirkond: Jaama 7, Jõhvi, tel 3395 770, e-post: personal@kirde.pv.ee
-
Kagu Piirivalvepiirkond: Räpina mnt 20 a, Võru, tel 7866 179, e-post: margo.sirendi@kagu.pv.ee
-
Lääne Piirivalvepiirkond: Tallinna mnt 19, Kuressaare, tel 4548 324, e-post: eva.mitt@laane.pv.ee
-
Piirivalve Lennusalk: Süsta 15, Tallinn, tel 6922 277, e-post: marjan.rebane@lennusalk.pv.ee
Maksu ja Tolliamet
Aadress: Narva mnt 9j, 15176, Tallinn
Tel: 1811
www.emta.ee
PIIRIVALVE- ja TOLLIAMETNIKUD
2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)
Tolliametnikud jms töötajad (ISCO 3422) |
533 |
Tolli- ja piiriinspektorid (ISCO 3441) |
966 |
KOKKU |
1499 |
Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*
Aasta |
Ametinimetus |
Tööpak-kumised |
Tööotsijad töösoovi järgi |
Tööotsijad omandatud eriala järgi |
2004 |
Tolli ja piiriinspektor (ISCO 3441) |
7 |
62 |
175 |
Tolliametnikud jms töötajad, sh tolldeklarant, tollimaakler (ISCO 3422) |
4 |
91 |
124 | |
2005 |
Tolli ja piiriinspektor (ISCO 3441) |
1 |
39 |
122 |
Tolliametnikud jms töötajad, sh tolldeklarant, tollimaakler (ISCO 3422) |
8 |
59 |
89 | |
2006 |
Tolli ja piiriinspektor (ISCO 3441) |
2 |
15 |
74 |
Tolliametnikud jms töötajad, sh tolldeklarant, tollimaakler (ISCO 3422) |
18 |
21 |
21 |
* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist
15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003–2005 (tuhat)
Statistikaamet
|
2003 |
2004 |
2005 |
Tegevusalad kokku |
594,3 |
595,5 |
607,4 |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
34,4 |
31,4 |
29,4 |
Kalandus |
2,3 |
3,6 |
2,8 |
Mäetööstus |
5,7 |
8 |
5,9 |
Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus |
134,1 |
140,9 |
139,5 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
10,2 |
12 |
12,5 |
Ehitus |
42,9 |
46,8 |
48,7 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
80,8 |
80 |
80,6 |
Hotellid ja restoranid |
17,4 |
16,2 |
22,1 |
Veondus, laondus ja side |
56,2 |
51,5 |
54,6 |
Finantsvahendus |
7,6 |
7,9 |
6,9 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
44,4 |
39,4 |
46,4 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
34,5 |
36,9 |
37,2 |
Haridus |
56,9 |
54,5 |
54,9 |
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne |
36,4 |
37,5 |
35 |
Muud tegevusalad |
29,6 |
28,8 |
31,1 |
Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003–2005
Statistikaamet
|
2003 |
2004 |
2005 |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
8 746 |
9 012 |
9 418 |
Kalandus |
963 |
1 142 |
1 096 |
Mäetööstus |
77 |
75 |
81 |
Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus |
5 585 |
5 991 |
6 232 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
275 |
282 |
277 |
Ehitus |
3 084 |
3 622 |
4 502 |
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont |
16 345 |
17 928 |
18 298 |
Hotellid ja restoranid |
1 968 |
1 990 |
2 156 |
Veondus, laondus ja side |
5 796 |
6 006 |
6 338 |
Finantsvahendus |
564 |
564 |
666 |
Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus |
9 737 |
11 201 |
13 074 |
Haridus |
455 |
464 |
508 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
924 |
1 007 |
1 058 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
1 486 |
1 599 |
1 658 |
Tegevusalad kokku |
56 035 |
60 882 |
65 362 |
Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.
http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp
Statistikaameti andmetel oli 2006. aasta IV kvartalis ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 10 212 krooni ja tunnis 60,28 krooni. Eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 17,5% ja brutotunnipalk 19,2%.
Keskmine brutokuupalk tõusis 2005. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal (77,4%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (1,5%).
Keskmine brutopalk oli oktoobris 9565 krooni, novembris 9911 krooni ja detsembris 11 160 krooni.
EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 – II kvartal 2006 (krooni)
|
Aasta |
I kvartal |
II kvartal |
III kvartal |
IV kvartal |
2003 |
6 723 |
6 333 |
6 915 |
6 431 |
7 127 |
2004 |
7 287 |
6 748 |
7 417 |
7 021 |
7 704 |
2005 |
8 073 |
7 427 |
8 291 |
7 786 |
8 690 |
2006 |
8 591 |
9 531 |
9068 |
10212 |
Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 IV kvartal (krooni) | |||
|
2004 |
2005 |
2006 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
10 298 |
11 455 |
13 354 |
Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2003–2005 (krooni)
Statistikaameti andmed
|
2003 |
2004 |
2005 |
Tegevusalade keskmine |
6 723 |
7 287 |
8 073 |
Põllumajandus ja jahindus |
4 242 |
4 799 |
5 626 |
Metsamajandus |
5 912 |
7 267 |
8 365 |
Kalandus |
4 493 |
4 430 |
4 575 |
Mäetööstus |
8 149 |
8 687 |
8 734 |
Töötlev tööstus |
6 177 |
6 696 |
7 526 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
8 000 |
8 482 |
9 630 |
Ehitus |
6 684 |
7 468 |
8 480 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
6 737 |
6 915 |
7 401 |
Hotellid ja restoranid |
4 180 |
4 535 |
5 421 |
Veondus, laondus ja side |
7 362 |
8 048 |
8 859 |
Finantsvahendus |
14 556 |
14 998 |
16 384 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
8 090 |
9 332 |
9 724 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
8 524 |
9 224 |
10 101 |
Haridus |
5 873 |
6 475 |
7 219 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
5 729 |
6 524 |
7 900 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
5 463 |
6 244 |
6 970 |
Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).
Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi, 2003–2005 (protsenti)
Statistikaameti andmed
|
2003 |
2004 |
2005 |
Põllumajandus ja jahindus |
8,9 |
13,1 |
19,5 |
Metsamajandus |
13,3 |
22,9 |
17,2 |
Kalandus |
-4,4 |
-4,1 |
11,6 |
Mäetööstus |
9,3 |
6,6 |
11,5 |
Töötlev tööstus |
9,0 |
8,4 |
7,0 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
9,3 |
6,0 |
12,4 |
Ehitus |
13,4 |
11,7 |
21,1 |
Hulgi- ja jaemüük ...* |
14,5 |
2,6 |
10,8 |
Hotellid ja restoranid |
17,7 |
8,5 |
15,1 |
Veondus, laondus ja side |
4,1 |
9,3 |
13,6 |
Finantsvahendus |
9,8 |
3,0 |
0,5 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
-0,4 |
15,4 |
10,1 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
8,7 |
8,2 |
13,5 |
Haridus |
9,5 |
10,2 |
4,2 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
15,0 |
13,9 |
9,5 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
8,3 |
14,3 |
9,2 |
Tegevusalade keskmine |
9,4 |
8,4 |
3,3 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.
Keskmine brutokuupalk maakondades (kõigi tegevusalade lõikes),
2003-2005 (krooni)
Maakond |
2003 |
2004 |
2005 |
Harju |
8077 |
8615 |
9307 |
Tallinn |
8281 |
8850 |
9462 |
Hiiu |
5467 |
5957 |
6721 |
Ida-Viru |
4991 |
5461 |
6057 |
Jõgeva |
4801 |
5488 |
6758 |
Järva |
5886 |
5951 |
6877 |
Lääne |
5199 |
5816 |
6468 |
Lääne-Viru |
5253 |
5653 |
6301 |
Põlva |
4846 |
5324 |
6210 |
Pärnu |
5607 |
6002 |
6902 |
Rapla |
5544 |
5828 |
6660 |
Saare |
5333 |
6010 |
6938 |
Tartu |
6019 |
6679 |
7624 |
Valga |
4747 |
5337 |
6081 |
Viljandi |
5389 |
5740 |
6368 |
Võru |
4977 |
5405 |
6284 |
EESTI |
6723 |
7287 |
8073 |
| |