et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Tisler, puidutöötleja, puidupingitööline

Kool.ee-haridusportaal :: Tisler, puidutöötleja, puidupingitööline Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeTisler, puidutöötleja, puidupingitööline,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Tisler, puidutöötleja, puidupingitööline

OLULISED MOMENDID

  • Puiduettevõtete edukus sõltub suurel määral toorme kättesaadavusest.
  • Puidutöötlemisvaldkond muutub järjest enam automatiseerituks ja arvuti abil juhitavaks.
  • Puidutöötlemise eriala omandamiseks on Eestis palju õppimisvõimalusi.

TÖÖ ISELOOM

Tislerid kasutades käsitööriistu ja puidutöötlemise masinaid, valmistavad, dekoreerivad ja remondivad puidust mööblit ning mööbli puitosi, puidust pisidetaile, mudeleid, šabloone, näidiseid ja teisi tooteid nagu piipe, puidust suuski, ning reketeid ja keppe sportlastele, aga ka puidust aknaid, uksi ning treppe.

Tislerid töötavad enamasti mööblitööstuses ja puidutöötlemise ettevõtetes.

Puittoodete koostaja valmistab puidust või puitu asendavatest materjalidest detaile ja koostusid, kasutades kattevineeri koostamise, vineerimise, liimimise ja detailide koostamise tööoperatsioone.

Puittoodete viimistleja valmistab ette puitpindasid viimistluseks ning katab neid erinevate viimistlus­materjalidega kasutades erinevaid sobivaid viimistlusviise. Kui viimistlemisel tekivad defektid, peab ta need kõrvaldama, et toode oleks kvaliteetne.

Puidupingitööline seadistab põhilisi puidupinke vastavalt töödeldava detaili kujule ja mõõtmetele ning sooritab tööoperatsioone nendel pinkidel.

TÖÖTINGIMUSED

keskkond – vahendid/materjalid – tööaeg

Töö puidutööstuses eeldab viibimist nii siseruumides kui välitingimustes. Puitmaterjaliga töötavaid inimesi võivad ohustada puidukoores ja selle all olevad seened ja nende eosed, hallitusseened, puidutolmus elavad lestalised, õietolm. Puidutolm soodustab allergia välja­kujunemist, kui seda on suures kontsentratsioonis ja kui töötaja on nendes tingimustes aastaid,. Füsioloogilisteks ohuteguriteks on ühetaoliste liigutuste tegemine, raskuste käsitsi tõstmine, töötamine pikka aega jalgadel ja sundasendis viibimine.

Lisaks nimetatule on olulisel kohal ohutegurite hulgas müra ja keemilised ained ning suhteliselt suur traumade saamise risk.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Tisler peab tundma töös kasutatavaid materjale ja nende omadusi, oskama lugeda jooniseid ja valmistada eskiise, omama teadmisi lõiketöötlusviisidest, tundma puidulõikepinke ja masin­liine ning nende seadistamist, samuti tundma toodete kvaliteedinõudeid. Isikuomatustelt on olulisel kohal hea ruumilisekujutlusvõime olemasolu, koormustaluvus, liigutuste ratsionaalsus, kiirus ja täpsus.

Tisleri kutseoskusnõuded on kinnitatud tisler I, II, III kutsestandardis. I kutsetaseme taotlemisel on nõutav tisleri kutsestandardile vastavat koolitust või 1- aastast töökogemust tislerina, II kutsetaseme taotlemisel vähemalt põhihariduse olemasolu ning tisleri kutse­standardile vastavat koolitus või 3-aastane töökogemus tislerina, III kutsetaseme taotlemisel vähemalt keskharidust, juhendamise kogemust ning tisleri kutsestandardile vastavat koolitust ja 3- aastast töökogemust tislerina või 5- aastast töökogemus tislerina.

Puittoodete koostaja tunneb seadmete tööpõhimõtteid, nende seadistamist ja reguleerimist, kasutatavate materjalide omadusi, pealistusmaterjalide paigaldamise tehnoloogiat, toodete kvaliteedile esitatavaid nõudeid. Ta oskab korraldada oma tööd ja tuleb toime oma tööaja planeerimisega, täidab ja järgib tööohutuse nõudeid.

Puittoodete koostajalt eeldatakse ruumilist kujutlusvõimet, hoolikust, täpsust ja vastutustunnet.

Puittoodete koostaja kutseoskusnõuded on kinnitatud puittoodete koostaja I kutsestandardis. Kutse taotlemise eelduseks on kutsestandardi nõuetele vastava koolituse läbimine.

Puittoodete viimistlejalt eeldatakse head värvitaju, liigutuste koordinatsiooni, hoolikust, püsivust, täpsust ja vastutustunnet. Oma töös peab ta oskama kasutada erinevaid viimistlus­seadmeid, tundma viimistlusmaterjalide omadusi, suutma leida viimistlemise defekte ja osata neid kõrvaldada, samuti tundma toodete kvaliteedinõudeid. Ta oskab korraldada oma tööd ja tuleb toime tööaja planeerimisega, täidab ja järgib tööohutuse nõudeid.

Puittoodete viimistleja kutseoskusnõuded on kinnitatud puittoodete viimistleja I kutsestandardis. Kutse taotlemise eelduseks on kutsestandardi nõuetele vastava koolituse läbimine.

Puidupingitööline tunneb seadmete ehitust ja tööpõhimõtteid, detailide töötlemise režiime ning tunneb kasutatavate materjalide omadusi ja toodete kvaliteedile esitatavaid nõudeid. Ta oskab korraldada oma tööd ja tuleb toime oma tööaja planeerimisega, täidab ja järgib tööohutuse nõudeid. Puidupingitööliselt eeldatakse ruumilist kujutlusvõimet, hoolikust, täpsust ja vastutustunnet.

Puidupingitöölise kutseoskusnõuded on kinnitatud puidupingitööline I kutsestandardis. Kutse taotlemise eelduseks on kutsestandardi nõuetele vastava koolituse läbimine.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis saab õppida lihtsustatud põhihariduse baasil 3 aastase õppeajaga puidutöötlust.Õpitakse metsatööd, puidupinkidel töötamist, saekaatritööd, puidutisleri tööd, puidutoodete restaureerimist, suhtluskeelt, pereõpetust, elamisõpetuse ja toimetuleku aineid. Omandatud haridus võimaldab töötada saemotoristina, puidupinkide töölisena või tisleri abina. Parimad õppijad saavad iseseisvateks tisleriteks.

Valgamaa Kutseõppekeskuses saab nii põhihariduse baasil (õppeaeg 120 nädalat), kui ka lihtsustatud õppekava alusel õppida tisleriks. Õpilased saavad laiapõhjalise ettevalmistuse puidutöötlemise alal ning oskused töötamiseks tislerina puidutöötlemise ja mööblitööstuse ettevõtetes.

Rakvere Kutsekeskkooli võetakse tisleri erialale õppima põhikooli lõpetanud noori. Õppeaeg on 3 aastat. Õpitakse puidutöötlemise tehnoloogiat ja praktilisi töövõtteid, valmistama mitmesuguseid puittooteid ja täispuidust mööblit, lisaks ka nii üld- kui erialaaineid.

Kuressaare Ametikoolis õpetatakse põhihariduse baasil (õppeaeg 120 nädalat) tisleri eriala, mille käigus õpitakse lisaks üldainetele materjaliõpetust, puidu käsitööriistade ja elektriliste käsitööriistada käsitsemist, puidutöö masinaid, puidu kuivatamist, seotisi, puittoodete konstrueerimise aluseid, joonestamist jne.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses tisleri eriala lõpetanu oskab töötada puidutöötlemis­masinatel, valmistada puitdetaile ja –toodeteid, -mööblit, samuti kattematerjale puitplaadist toodetele ning restaureerida mööblit. Õppida on võimalik nii põhi-, kui ka keskhariduse baasil (õppeaeg vastavalt 3 või 2 aastat). Õppetöö toimub vene keeles.

Narva Kutseõppekeskuses on võimalik õppida sõltumata eelnevast haridustasemest 1 aastaga tisleriks. Õpitakse puidu masintöötlemist, puitdetailide konstrueerimist ja valmistamist, mööblitoodete valmistamist ja viimistlustööd, puitmaterjalide tundmist, joonestamist. Kooli õppekeelteks on nii eesti kui ka vene keel.

Pärnumaa Kutsehariduskeskuses omandatakse põhihariduse baasil 3 aastaga tisleri elukutse. Kooli lõpetanud on võimelised töötama põhilistel puidutöötlemismasinatel ja käsitööriistadega. Nad oskavad koostada spooni, liimida, pealistada, lihvida, viimistleda. Samuti oskavad nad koostada ja valmistada mööbli- ja puittooteid ning seadistada põhilisi puidutöötlemismasinaid vastavalt töödeldava detaili kujule ja mõõtmetele ning sooritada tööoperatsioone nendel masinatel.

Haapsalu Kutsehariduskeskuses saab põhihariduse baasil omandada 3 aastaga tisleri eriala. Õpitakse puidu masintöötlemist, puitdetailide konstrueerimist ja valmistamist, mööblitoodete valmistamist ja viimistlustööd, puitmaterjalide tundmist, joonestamist, arvutiõpetust jne.Kooli lõpetajad leiavad tööd tislerina mööbli- või puiduettevõtetes.

Puidupingitöölise erialale võetakse õppima alates 17-st eluaastast sõltumata eelnevast haridustasemest (õppeaeg 1 aasta). Eriala omandamisel saadakse teadmisi puiduliikidest ja puitmaterjalidest, puidu käsitsi- ja masintöötlemisest, CNC-tööpinkidest, puitpindade viimistlemisest. Kooli lõpetanud leiavad tööd puidupingitöölisena puiduettevõtetes.

Võrumaa Kutsehariduskeskuses õpetatakse puidutöötlemisese tehnoloogia eriala. Õppida on võimalik kahel suunal:

  • Rakenduskõrgharidusõpe, õppeaeg 3,5 aastat;
  • Kutsekeskharidusõpe, õppeaeg 2 aastat.

Eriala raames õpetatakse puiduteadust, puidukuivatamist, puitmaterjalide tehnoloogiat, mööbli­toodete konstrueerimist, arvutiõpetust, lõiketehnoloogiat, metallide tehnoloogiat, puitkuivatite projekteerimist, saematerjalide tehnoloogiat ning saetööstuse seadmeid. Lisaks on võimalik õppida järgmisi valikaineid: spooni ja vineeri tootmine, mööblipakend ja selle tehnoloogia, puulõige, intarsia jne. Eriala lõpetanu saab töötada puidu- ja mööblitööstuses meistrina, tehnoloogina või ka tegevjuhina.

Tartu Kutsehariduskeskuses saab õppida keskhariduse baasil 2 aastaga tisleriks. Koolis omandatakse teadmised ja oskused järgmistes valdkondades: puidutööstuses käsutatavate materjalide tundmine, kvaliteedinõuete tundmine, puidutöötlemises käsutatavate seadmete ehituse tundmine ja käsitsemine, tisleritoodete ja mööbli valmistamine, akende ja uste valmistamine, mööblitööstuse ettevõtete tehnoloogia tundmine. Tisleri eriala lõpetanu leiab rakendust nii suurtes mööblivabrikutes kui ka väiksemates mööblitootmis-ettevõtetes, samuti teistes puidu töötlemisega tegelevates firmades, kus tema põhilised tööülesanded on mööbli- ja puittoodete valmistamine.

Erivajadustega õpilased saavad õppida ehituspuusepa eriala. Koolis omandatakse teadmised ja oskused ehitusmaterjalidest, ehituse üldpõhimõtetest, põhilistest ehitustööriistadest ja -masinatest, puidutöötlemis-masinatest ning tööriistadest, ehitusel puiduga seotud töödest. Ehituspuusepa eriala lõpetanud võivad tööle asuda nii ehitus- kui puidufirmades. Ehituspuusepa tööks on puitkonstruktsioonide ja -detailide koostamine, püstitamine ja remontimine.

Tallinna Ehituskoolis saab nii põhi- kui keskhariduse baasil õppida tisleriks või mööblirestauraatoriks.

Vana-Antsla Kutsekeskkoolis saab põhihariduse baasil 3 aastaga omandada mööblirestauraator–sadulsepa eriala.

TÖÖVÄLJAVAATED

Puidutööstus on toiduainetetööstuse kõrval üks suuremaid tööstusharusid Eestis. Puidutöötlemise ja puittoodete tootmisega tegeleb peaaegu 1000 ettevõtet, kus on hõivatud ligikaudu 19 000 inimest. Perioodil 2001-2006 kasvas hõivatute arv veerandi võrra.

Puidutööstuse toodete valik on lai, alustades saematerjali tootmisest ja töötlemisest (vt saetööstuse liinioperaaatorite kutsealamappi) ning lõpetades puitmajade, akende ja uste valmistamisega.

Enim töötajaid on hõivatud spooni tootvas ettevõttes AS Balti Spoon, vineertooteid tootvas AS Technomar & Adrem ning puitplaate tootvas AS Repo Vabrikud. Suurim vineeritootja on UPM Kymmene Otepää.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmetel vähenes 2007.aastal võrreldes 2006.aastaga töötajate arv paari protsendi võrra, seda just väikeettevõtete (1-9 töötajat) arvu kahanemise arvelt.

Ettevõtete majanduslik edukus ja hõivatute arv sõltuvad paljuski sellest, missugune on puidutoorme kättesaadavus ja kui hästi ettevõtted suudavad kohaneda muutustega puidu- töötlemissektoris.

LÄHEDASED AMETID

Puidukaubanduse spetsialist, puidutöötlemise CNC masina operaator.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

2007.aastal oli metsamajanduse, metsavarumise ja neid teenindavate tegevusalade keskmine palk statistikaameti andmetel I kvartalis 10 493 krooni ning II kvartal 11 710 krooni.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmetel oli 2007.a. I poolaastal puidu- töötlemise harus keskmine palk 12 000 krooni lähedal.

TÄIENDAV INFO

Valdkonna kutsekvalifikatsiooni omistavaks organiks on Eesti Mööblitootjate Liit.

Kontakt: Kiriku 6, Tallinn 10130
Tel: 64 89 002
E-post: info@furnitureindustry.ee 
http://www.furnitureindustry.ee

Eesti Mööblitootjate Liit ühendab puidutöötlemise, mööbli­tootmise ja müügiga ning selle valdkonna seadmete ja materjalide tootmise, vahendamise ja müügiga ning töötajate koolitamisega tegelevaid ettevõtteid.

Kutseala hõive

TISLERID, PUIDUTÖÖTLEJAD, PUIDUPINGITÖÖLISED

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Puittoodete operaatorid (ISCO 8240)**

164

275

460

2005

Puittoodete operaatorid (ISCO 8240)

218

249

422

2006

Puittoodete operaatorid (ISCO 8240)

183

138

234

2007

Puittoodete operaatorid (ISCO 8240)

81

118

230

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

Allikas: Sotsiaalministeerium

** ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations) järgi

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet

2004

2005

2006

Tegevusalad kokku

595,5

607,4

646,3

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

31,4

29,4

29,9

Kalandus

3,6

2,8

2,2

Mäetööstus

8

5,9

5,2

Töötlev tööstus

140,9

139,5

136,4

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

12

12,5

12,4

Ehitus

46,8

48,7

62,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80

80,6

88,7

Hotellid ja restoranid

16,2

22,1

22,3

Veondus, laondus ja side

51,5

54,6

61,5

Finantsvahendus

7,9

6,9

7,3

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

39,4

46,4

48,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

36,9

37,2

39

Haridus

54,5

54,9

58,5

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

37,5

35

37,5

Muud tegevusalad

28,8

31,1

34,3

Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet

2004

2005

2006

 

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

9 012

9 418

9178

 

Kalandus

1 142

1 096

1125

 

Mäetööstus

75

81

90

 

Töötlev tööstus

5 991

6 232

6552

 

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

282

277

278

 

Ehitus

3 622

4 502

5867

 

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

17 928

18 298

19126

 

Hotellid ja restoranid

1 990

2 156

2262

 

Veondus, laondus ja side

6 006

6 338

6605

 

Finantsvahendus

564

666

809

 

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

11 201

13 074

15 553

 

Haridus

464

508

563

 

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

1 007

1 058

1 131

 

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 599

1 658

1 873

 

Tegevusalad kokku

60 882

65 362

71 012

 

 

Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad.

 

 

 

 

 

 

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töö-tajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kala-püügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finants­vahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palga-töötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes),
I kvartal 2004 – IV kvartal 2007 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

9 407

8 591

9 531

9 068

10 212

2007

10 322

11 549

10 899

12 270

Keskmine brutotunnitasu 2005.a.

Keskmine brutokuutasu (160 töötundi kuus)

Keskmine

brutotunnitasu.

mehed

naised

mehed

naised

Puidutöötlejad, tislerid (ISCO 7420)

6300

5342

39,38

33,39

Puidutöötlejad (ISCO 7421)

6128

5227

38,30

32,67

Tislerid jms töölised (ISCO 7422)

6345

5609

39,66

35,06

Puidutöötluspinkide seadistajad ja seadistajad-operaatorid (ISCO 7423)

6794

5662

42,46

35,39

Allikas: Statistikaamet

*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed

2004

2005

kasv %-des

2006

kasv %-des

Tegevusalade keskmine

7 287

8 073

10,8

9 407

16,5

Põllumajandus ja jahindus

4 799

5 626

17,2

6 808

21,0

Metsamajandus

7 267

8 365

15,1

9 105

8,8

Kalandus

4 430

4 575

3,3

7 107

55,3

Mäetööstus

8 687

8 734

0,5

10 070

15,3

Töötlev tööstus

6 696

7 526

12,4

8 844

17,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 482

9 630

13,5

10 385

7,8

Ehitus

7 468

8 480

13,6

10 075

18,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 915

7 401

7,0

9 111

23,1

Hotellid ja restoranid

4 535

5 421

19,5

6 148

13,4

Veondus, laondus ja side

8 048

8 859

10,1

10 126

14,3

Finantsvahendus

14 998

16 384

9,2

16 915

3,2

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

9 332

9 724

4,2

11 433

17,6

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

9 224

10 101

9,5

11 482

13,7

Haridus

6 475

7 219

11,5

7 949

10,1

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

6 524

7 900

21,1

9 026

14,3

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

6 244

6 970

11,6

7 862

12,8

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes,
2004-2006 (krooni)

Maakond

2004

2005

2006

Harju

8 615

9 307

10 837

Tallinn

8 850

9 462

10 997

Hiiu

5 957

6 721

7 434

Ida-Viru

5 461

6 057

6 842

Jõgeva

5 488

6 758

7 507

Järva

5 951

6 877

7 993

Lääne

5 816

6 468

7 201

Lääne-Viru

5 653

6 301

7 318

Põlva

5 324

6 210

7 250

Pärnu

6 002

6 902

7 948

Rapla

5 828

6 660

7 583

Saare

6 010

6 938

7 916

Tartu

6 679

7 624

9 088

Valga

5 337

6 081

6 908

Viljandi

5 740

6 368

7 492

Võru

5 405

6 284

7 177

EESTI

7 287

8 073

9 407

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 1. 07. 2008. 14:29

Time: 0.0566139 s.