et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Nahatöötleja, nahktoodete valmistaja ja parandaja

Kool.ee-haridusportaal :: Nahatöötleja, nahktoodete valmistaja ja parandaja Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeNahatöötleja, nahktoodete valmistaja ja parandaja,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Nahatöötleja, nahktoodete valmistaja ja parandaja

OLULISED MOMENDID

  • Nahatööstuses toodetakse väga mitmekesist toodangut – jalatseid, karusnahku, nahast riideid, käekotte, püksirihmu jne.
  • Nahatööstuse tehnoloogia kiire areng ning tootmises kasutatavad kaasaegsed ja pidevalt täiustuvad seadmed eeldavad töötajalt õpivõimet ja tahet areneda.
  • Tulevikus on oodata nahatööstuse müügi mõõdukat kasvu. Järjest efektiivsemate tootmis­tehnoloogiate juurutamisest tulenevalt suureneb pidevalt tootlikkus.

TÖÖ ISELOOM

Nahatöötlejad, nahktoodete valmistajad ja parandajad tegelevad naha töötlemisega ning nahktoodete valmistamise ja parandamisega. Naha esmatöötluse teevad ära nahkade ettevalmistajad, kelle ülesandeks on nahkadelt eemalda kõik ebaoluline – liha, rasv, vajadusel karvkate jms. Seejärel alustab toornahaga tööd parkal, kes valmistab pargitud nahka, millest omakorda saab hakata nahk­tooteid valmistama. Palju kasutatakse nahka ka nahktoodete parandamiseks. Pargitud nahka kasutavad oma töös ka kingsepad ning sadulsepad.

Nahatöötleja, nahktoodete valmistaja ja parandaja ametinimetuseks võib olla: toornahkade ette­valmistaja, parkal, köösner, nahast toodete lekaalide valmistaja, jalatsi­valmistaja, karusnaha ettevalmistamise operaator, kingsepp, sadulsepp, jalatsivalmistamise masinate operaator, nahktoodete valmistaja. Töötatakse nii suurtööstuses kui väikeettevõtetes, köösnerid ja king­sepad tegutsevad sageli ka FIE-dena.

Toorkarusnaha ettevalmistajad valmistavad ette karvkattega toor­nahku rõivaste ja teiste toodete valmistamiseks. Nende ülesandeks on toornahkade sorteerimine ja praakimine. Selleks eemaldavad nad toorkarusnahkadelt enne pügamist liha, rasva ning vajadusel ka karvkatte (või toorkarusnahkadelt osaliselt pikad, karmid karvad). Nemad tegelevad ka toorkarusnahkade, toor­nahkade ja nahkade sorteerimise ja praakimisega.

Karusnaha- ja naha ettevalmistusmasinate operaatorid teenindavad ja juhivad masinaid, mis valmistavad ette nahka või töötlevad karvkattega toornahku. Oma igapäevatöös puutuvad nad kokku masinatega, mis eemaldavad liha ja rasva toornahkadelt enne kuivatamist. Masinate abiga eemaldavad nad toorkarusnahkadelt pikad karmid karvad, pügavad karvkatte vajaliku kõrguseni ja värvivad, venitavad ning siluvad ettevalmistatud toorkarusnahku. Lõpuks kannavad vastavate masinatega nahkadele värvid ja värvained. Ametinimetuseks võib olla masinaoperaator, toornahkade valmistamise masinaoperaator, parkimise masinoperaator.

Parkalid valmistavad toornahkadest pargitud nahka.Nad tasandavad (pügavad) aluskarvad vajaliku pikkuseni ning seejärel töötlevad nahka pargitud naha saamiseks. Sellele järgneb pargitud nahale värvi peale kandmine, naha venitus ja silumine.

Köösnerid tegelevad nahkriiete valmistamisega. Nahkriieteks võivad olla mantlid, seelikud, püksid ja muud nahast tooted. Köösnerid kasutavad toorkarusnaha ettevalmistaja ja nahaparkali poolt eeltöödeldud nahkmaterjale.

Nahast toodete lekaalide valmistajad ja juurdelõikajad valmistavad lekaale ning lõikavad nahka rõivaste, kinnaste ja mitmesuguste toodete tootmisel. Nende ülesandeks on lekaalide joonestamine ja väljalõikamine nahkkinnaste, -kübarate ja -mütside ning teiste nahast rõivatoodete valmistamiseks. Ametinimetuseks võib olla rõivaste juurdelõikaja, kinnaste juurdelõikaja, lekaalide valmistaja, karusnaha valmistaja-töötleja.

Jalatsivalmistajad valmistavad ning parandavad jalatseid. Nende ülesandeks on jalatsi­detailide juurdelõikamine masinatel, ettevalmistamine, kokkuõmblemine kas käsitsi või masinatel, viimistlemine ja komplekteerimine. Nad peavad oskama valmistada nii tava- kui ortopeedilisi individuaaljalatseid. Nende tööks on ka selliste toodete valmistamine nagu sadulad ja hobuseriistad, reisikotid, käekotid, väikesed käsikohvrid, nahkkotid ja muu nahk­galanterii.

Kingsepad parandavad erinevate suuruse ja kujuga jalanõusid. Samuti teevad nad pisi­parandustöid tekstiilist ja nahast toodetele –püksirihmad, kindad jms.

Sadulsepad tegelevad pehme mööbli või pehmenduselementide valmistamise, remontimise ja restaureerimisega.

Jalatsi- ja teiste nahktoodete valmistamise masinate operaatorid töötavad masinatel, mis toodavad ja parandavad nahast jalatseid, käekotte ja teisi aksessuaare. Nad juhivad masinaid, mis joonistavad lekaalide paigutuse ja lõikavad välja jalatsidetaili. Samuti kuulub nende ülesannete hulka jalatsidetailide kokkuõmblemine, ääristamine, poleerimine ning detailidele kaunistuste pealekandmine. Lisaks eelnevale tegelevad nad ka kottide, vööde ja teiste nahk­galanteriitoodete nagu sadulate, rangide või muude hobuseriistade valmistamisega.

Nahktoodete koostajad koostavad mitmesuguseid nahast tooteid või nende osasid täpselt määratud protseduuride kohaselt. Näiteks teevad nad nahast ehetekarpe, kella- ja püksi­rihmu, raamatukaasi jms.

TÖÖTINGIMUSED

keskkond - vahendid/materjalid - tööaeg

Toorkarusnahkade ettevalmistajad ja parkalid töötavad enamasti suurtes tööstusruumides (tsehhides), kus toimub nahkade eeltöötlus. Töökeskkonda iseloomustab müra, nahatolm ja viimistlus­protsessis tekkinud kuumus ning aurud. Võib tekkida ka olukordi, mil on vajalik kasutada tolmu kinnipidavat respiraatorit. Nahatöötlemisest tekkinud tolm võib põhjustada allergiat ja kutsekahjustuste kujunemist – kroonilist bronhiiti ja kopsu­põletikku. Allergilised haigused on näiteks allergiline nohu, spastiline bronhiit ja kopsu­astma.

Kingsepad ja sadulsepad töötavad enamasti väikestes töökodades. Kasutatakse erinevaid seadmeid, põhilisteks materjalideks on nahk, kontsaplekid, liimid, värvid. Tööd tehes kantakse põlle ning vajadusel ka kindaid. Töökeskkonnas võib olla müra ning mõningal määral nahatolmu. Sadulsepa töövahenditeks on käsitööriistad, elektrilised ja pneumaatilised käsitöö­riistad, õmblusmasinad ja tööpingid.

Lekaalide valmistajad ja juurdelõikajad ning jalatsivalmistajad töötavad suurtes avarates tsehhides. Tööruum võib olla müra- ja tolmurohke. Samuti võib tööruumis olla kemikaalide lõhna.

Köösneri töö toimub tavaliselt väikesemates ruumides ning nende töökeskkond on võrreldes teistega rahulikum.

Masinate operaatorite ohuteguriteks on istuvas sundasendis töö, käte sundasend töölaual või masinal (staatiline tööasend) ja korduvad monotoonsed tööliigutused. Need asjaolud võivad põhjustada käte ja õlgade ülepinge-sündroomide väljakujunemist.Tööprotsessi ja seadmetega on seotud järgmised ohud: traumaohud masinatööl, elektriohud elektrienergial töötavatel masinatel jm. Töö eeldab üheaegselt mitme nahaseadme teenindamist. Vajalik on hea nägemine.

Nahktoodete valmistaja ja parandaja põhilisteks töövahenditeks on erinevad nahatöötlemise masinad (augustajad, sirgendajad jms) ning abimaterjalid (nahavärvid, needid, trukid).

Töögraafik lähtub töö- ja puhkeaja seadusest ning seonduvatest õigusaktidest. Üldjuhul töötavad nad vahetusteta 8-tunnise tööpäevaga. Sõltuvalt ettevõttest võivad nahatöölised töötada ka kahes vahetuses.

KUTSENÕUDED JA -EELDUSED

Nahatöötlejad peavad oskama kasutada tööks vajalikke seadmeid, masinaid ja materjale. Nad peavad valdama naha esmatöötlust ning tundma nende omadusi. Samuti eeldab kutsetöö nahatootmise ajaloo, tehnoloogiate, kutsealase terminoloogia ja erinevate nahamaterjalide tundmist ning tehnilise dokumentatsiooni lugemise oskust. Nahktoodete valmistaja peab põhjalikult tundma õmblus-, jalatsi-, karusnaha- ja nahkgalanteriitoodete töötlemise tehnoloogiat ning oskama tooteid väljalõigatud detailide järgi kokku õmmelda. Põhioskuste kõrval on vajalikud ka algteadmised majandusest, kutsealaga seotud õigusaktide tundmine ning töökeskkonna ohutuse järgimine. Nõutav on riigikeeles algtasemel suhtlemis­oskus.

Kutsealal töötamine eeldab keskendumisvõimet, hoolikust, täpsust, kannatlikkust, tähele­panelikkust, püsivust, iseseisvust ja meeskonnatööoskust ning ilumeelt. Oluline on liigutuste kiirus, täpsus ja koordinatsioon ning sõrmede osavus. Hea tulemuse saavutamiseks on vajalik osade ja terviku üheaegne tunnetus, harmoonia leidmine erinevate nahkade kombineerimisel. Töötaja peab suutma kohaneda kiirete töö­perioodidega ning vahelduvate tööoperatsioonidega. Nahatööstuse tehnoloogia kiire areng ning tootmises kasutatavad kaasaegsed ja pidevalt täiustuvad seadmed eeldavad töötajalt õpivõimet ja tahet areneda.

Vajalik on hea füüsiline vorm ning vastupidavus intensiivseks, samuti sundasendis töötamiseks ning normaalne luude-lihasaparaadi (selgroog, jalad, käsivarred, käed, sõrmed) koormuse taluvus. Oluline koordinatsiooni­häirete puudumine kätel, kuna aeg-ajalt tuleb töötada ühe­aegselt mõlema käega. Nägemisteravus (ka prillidega korrigeeritud) peab olema täpne nii lühi- kui ka kaugnägemise osas. Samuti peab värvinägemine olema puudusteta.

Jalatsivalmistajad ja kingsepad peavad oskama kasutada tööks vajalikke masinaid. Vajalik on õmblemisoskus nii käsitsi kui masinatega. Oluline on jalatsite parandamine sellisel kujul, et neil oleks pärast praktiline väärtus ning hea väljanägemine. Jalatsivalmistaja amet eeldab ka individuaal­jalatsite valmistamise oskust, kus tuleb arvestada ortopeediliste iseärasustega.

Sadulsepad peavad oskama ümber käia töös kasutatavate materjalidega – pehmendusmaterjalid (polstrid), mööblikarkassid. Nad peavad oskama õmmelda nii käsitsi kui masinate abil. Samuti peavad nad oskama kokku monteerida pehmeid mööblidetaile ning teha vedruplokitöid jaerinevaid nahatöid. Sadulsepa kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis sadulsepp I, II, III, sadulsepp-restauraator IV.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Nahktoodete valmistajaks saab põhihariduse baasil õppida Tallinna Tööstushariduskeskuses. Õppekava annab mitme­külgse ettevalmistuse nahktoodete õmblemise alal. Õppetöö toimub vene keeles ja õppeaeg on 3 aastat. Õppekava läbinu omandab kutsekesk­hariduse.

Nahktoodete valmistajaks võib spetsialiseeruda ka õmbleja eriala õppides. Õmbleja erialast väljaõpet on võimalik omandada erinevates kutsekoolides üle Eesti. Õppima on võimalik asuda nii põhi- kui keskhariduse baasil. Õpe kestab põhihariduse baasil 3 aastat, keskhariduse baasil enamasti 1 aasta. Köösneri tööks vajaliku ettevalmistuse võib saada rätsepa erialal.

Paljud naha töötlemise ja nahktoodete valmistamisega tegelevad ettevõtted koolitavad oma töötajad ise välja. Kohapealne väljaõpe ettevõttes kestab kuus kuni kaksteist kuud.

Koolinoortel, kes soovivad tulevikus asuda tööle nahatöötlemise erialadel, tuleb üldharidus­koolis suuremat tähelepanu pöörata käsitööle, kunstiõpetusele ja teistele ilumeelt ning käelist osavust arendavatele tegevustele.

TÖÖVÄLJAVAATED

Tavaliselt on nahatööstusettevõtted spetsialiseerunud kindlale tegevusalale, näiteks nahast riiete tootmisele, karusnahkade valmistamisele, jalanõude tootmisele jms. Toorkarusnahkade ettevalmistajad ja parkalid töötavad enamasti suurtes ettevõttes, kus tegeldakse naha eel­töötlusega. Palju on väikeseid ettevõtteid, kus tegeldakse erinevate nahktoodete tootmisega. Sellistes firmades leiavad tööd köösnerid, sadulsepad, nahktoodete valmistajad, juurdelõikajad. Kingsepad töötavad põhiliselt väikestes töökodades. Paljud kingsepad tegutsevad FIE-na või väikeettevõtjana. Sadulsepad leiavad tööd pehmet mööblit tootvates ettevõtetes, auto- ja lennukitööstuses, laevaehituses ja teistes ettevõtetes, mis tegelevad oma toodete polster­da­misega.

Nahatööstus kuulub õmblus- ja tekstiilitööstuse sektorisse. Eesti õmblus- ja tekstiilitööstus on suuresti välisturule suunatud tööstusharu. Viimase kümne aasta jooksul on tööstusharu toodangu müük suurenenud neli korda. Tulevikus on oodata rõiva- ja tekstiilitööstuse, sh nahatööstuse müügi mõõdukat kasvu, seda enam ekspordi arvelt. Järjest efektiivsemate tootmistehnoloogiate juurutamisest tulenevalt suureneb pidevalt tootlikkus. Rõiva- ja tekstiili­tööstuses töötas 2006. aastal kokku üle 19 000 inimese, neist nahatöötlejaid on 20%.

Suuremad nahatöökojad on Sineks, Nahkvärk, Modely, Nahakoda, Galvi-Linda, Voore Vaibakoda, Alemer, Anturap jmt. Karusnaha töötlemisega tegelevad firmad on Audru Karusloomakasvatus, Eesti Parkal ning Elpis PMP. Suurim jalatsitootja Eestis on AS Samelin andes tööd rohkem kui 400 töötajale. Ettevõtte toodang on väga lai, ulatudes töösaabastest beebijalatsiteni. Lisaks valmistavad jalatseid veel A&G Kaubandus, Abris, Aipi M.A., Katimex, Kingamaja, Ritico ning Tantsukingad.

LÄHEDASED AMETID

Nahktoodete valmistajatele ja parandajatele lähedased on tekstiilitööstusega seotud ametid – tekstiiliseadmete operaator, kangur, kuduja, riidemasinate operaator, õmbleja, käsitöömeister.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Nahatööstuse ettevõtted tasustavad oma töötajaid põhiliselt tükitöö alusel. Levinud on ka süsteem “põhipalk + tulemuspalk”. 2006. aastal oli nahatööstuse töötajate brutokuupalk vahemikus 6000 – 7200 krooni, aasta keskmine palk orienteeruvalt 6570 krooni. Keskmine palk tõusis 2006. a. I poolaastal 13%, palgakasvu toetas tootlikkuse suurenemine tööstusharus.

Kõige levinumaks palgalisaks on ületunnitööst saadud tasu. Lisa­boonusteks on ettevõtete poolt korraldatavad üritused ja koolitused.

TÄIENDAV INFO

Rõiva- ja tekstiilitööstuse ettevõtteid ühendab Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit. Seisuga 01.01.2005. kuulus liidu liikmeskonda 100 ettevõtet. Liit on Euroopa Rõiva- ja Tekstiililiidu (EURATEX), Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Väliskaubanduse Liidu ning Eesti Tööandjate Keskliidu liige.

Kontakt: Tartu mnt 63, Tallinn
Tel: 611 5567
E-post: info@textile.ee
www.textile.ee

Kutseala hõive

NAHATÖÖTLEJAD, NAHKTOODETE VALMISTAJAD JA PARANDAJAD
2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)

Toorkarusnaha ettevalmistajad ja parkalid (ISCO 7441)*

75

Tekstiil-, nahk- jms toodete tegijad ja juurdelõikajad (ISCO 7435)

757

Jalatsivalmistajad (ISCO 7442)

659

Karusnaha ja naha ettevalmistuse operaatorid (ISCO 8265)

52

Jalatsitootmise operaatorid (ISCO 8266)

219

Naha-, papp- ja tekstiiltoodete koostajad (ISCO 8286)

97

KOKKU

1 859

* ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations)järgi

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Toorkarusnaha ettevalmistajad ja parkalid (ISCO 7441)

2

2

28

Tekstiil-, nahk- jms toodete tegijad ja juurdelõikajad (ISCO 7435)

40

151

179

Jalatsivalmistajad (ISCO 7442)

49

218

196

Karusnaha ja naha ettevalmistuse operaatorid (ISCO 8265)

0

1

7

Jalatsitootmise operaatorid (ISCO 8266)

0

3

7

Naha-, papp- ja tekstiiltoodete koostajad (ISCO 8286)

1

4

10

2005

Toorkarusnaha ettevalmistajad ja parkalid (ISCO 7441)

52

2

29

Tekstiil-, nahk- jms toodete tegijad ja juurdelõikajad (ISCO 7435)

51

139

160

Jalatsivalmistajad (ISCO 7442)

65

185

167

Karusnaha ja naha ettevalmistuse operaatorid (ISCO 8265)

0

1

7

Jalatsitootmise operaatorid (ISCO 8266)

0

3

6

Naha-, papp- ja tekstiiltoodete koostajad (ISCO 8286)

0

2

10

2006

Toorkarusnaha ettevalmistajad ja parkalid (ISCO 7441)

13

1

21

Tekstiil-, nahk- jms toodete tegijad ja juurdelõikajad (ISCO 7435)

67

94

119

Jalatsivalmistajad (ISCO 7442)

99

107

123

Karusnaha ja naha ettevalmistuse operaatorid (ISCO 8265)

10

1

4

Jalatsitootmise operaatorid (ISCO 8266)

3

2

5

Naha-, papp- ja tekstiiltoodete koostajad (ISCO 8286)

5

3

7

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet

2004

2005

2006

Tegevusalad kokku

595,5

607,4

646,3

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

31,4

29,4

29,9

Kalandus

3,6

2,8

2,2

Mäetööstus

8

5,9

5,2

Töötlev tööstus, sh naha töötlemine ja nahktoodete tootmine, nahkrõivaste tootmine

140,9

139,5

136,4

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

12

12,5

12,4

Ehitus

46,8

48,7

62,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont, sh jalatsite ja muude nahktoodete parandus

80

80,6

88,7

Hotellid ja restoranid

16,2

22,1

22,3

Veondus, laondus ja side

51,5

54,6

61,5

Finantsvahendus

7,9

6,9

7,3

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

39,4

46,4

48,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

36,9

37,2

39

Haridus

54,5

54,9

58,5

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

37,5

35

37,5

Muud tegevusalad

28,8

31,1

34,3

Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet

2004

2005

2006

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

9 012

9 418

9178

Kalandus

1 142

1 096

1125

Mäetööstus

75

81

90

Töötlev tööstus, sh naha töötlemine ja nahktoodete tootmine, nahkrõivaste tootmine

5 991

6 232

6552

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

282

277

278

Ehitus

3 622

4 502

5867

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont, sh jalatsite ja muude nahktoodete parandus

17 928

18 298

19126

Hotellid ja restoranid

1 990

2 156

2262

Veondus, laondus ja side

6 006

6 338

6605

Finantsvahendus

564

666

809

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

11 201

13 074

15 553

Haridus

464

508

563

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

1 007

1 058

1 131

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 599

1 658

1 873

Tegevusalad kokku

60 882

65 362

71 012

Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad.

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kala-püügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finants­vahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palga-töötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2004 – II kvartal 2007 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2004

7 287

6 748

7 417

7021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

9 407

8 591

9 531

9 068

10 212

2007

-

10 322

11 549

-

-

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 aastal (krooni)

Tegevusala

2004

2005

2006

Töötlev tööstus, sh naha töötlemine ja nahktoodete tootmine, nahkrõivaste tootmine

6 956

7 955

9 595

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont, sh jalatsite ja muude nahktoodete parandus

6 915

7 401

9 111

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed

2004

2005

kasv %-des

2006

kasv %-des

Tegevusalade keskmine

7 287

8 073

10,8

9 407

16,5

Põllumajandus ja jahindus

4 799

5 626

17,2

6 808

21,0

Metsamajandus

7 267

8 365

15,1

9 105

8,8

Kalandus

4 430

4 575

3,3

7 107

55,3

Mäetööstus

8 687

8 734

0,5

10 070

15,3

Töötlev tööstus, sh naha töötlemine ja nahktoodete tootmine, nahk­rõivaste tootmine

6 696

7 526

12,4

8 844

17,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 482

9 630

13,5

10 385

7,8

Ehitus

7 468

8 480

13,6

10 075

18,8

Hulgi- ja jaemüük; mootor­sõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont, sh jalatsite ja muude nahktoodete parandus

6 915

7 401

7,0

9 111

23,1

Hotellid ja restoranid

4 535

5 421

19,5

6 148

13,4

Veondus, laondus ja side

8 048

8 859

10,1

10 126

14,3

Finantsvahendus

14 998

16 384

9,2

16 915

3,2

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

9 332

9 724

4,2

11 433

17,6

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

9 224

10 101

9,5

11 482

13,7

Haridus

6 475

7 219

11,5

7 949

10,1

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

6 524

7 900

21,1

9 026

14,3

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

6 244

6 970

11,6

7 862

12,8

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes,
2004-2006 (krooni)

Maakond

2004

2005

2006

Harju

8 615

9 307

10 837

Tallinn

8 850

9 462

10 997

Hiiu

5 957

6 721

7 434

Ida-Viru

5 461

6 057

6 842

Jõgeva

5 488

6 758

7 507

Järva

5 951

6 877

7 993

Lääne

5 816

6 468

7 201

Lääne-Viru

5 653

6 301

7 318

Põlva

5 324

6 210

7 250

Pärnu

6 002

6 902

7 948

Rapla

5 828

6 660

7 583

Saare

6 010

6 938

7 916

Tartu

6 679

7 624

9 088

Valga

5 337

6 081

6 908

Viljandi

5 740

6 368

7 492

Võru

5 405

6 284

7 177

EESTI

7 287

8 073

9 407

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 1. 07. 2008. 14:20

Time: 0.0928199 s.