et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Metsandustöötaja

Kool.ee-haridusportaal :: Metsandustöötaja Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeMetsandustöötaja,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Metsandustöötaja

OLULISED MOMENDID

  • Metsandustöötajad tegelevad metsamajanduse või metsatööstuse valdkonnas.
  • Metsandustöötajad juhinduvad oma tegevuses Metsaseadusest ning sellega seonduvatest õigus­aktidest ning säästva metsanduse põhimõtetest.

TÖÖ ISELOOM

Metsandusettevõtja on praktiliste metsatöö oskustega metsandusspetsialist, kes organiseerib ja/või teeb metsa rajamise, hooldamise ja puiduvarumisega seotud töid.

Puidukaubanduse spetsialisti põhitegevuseks on puidutööstus- või puidukaubandusettevõtte varustamine toorainega ja/või toodangu ning materjalipartiide komplekteerimine, ladustamine, väljastamine ja müük. Puidukaubanduse spetsialisti töö põhineb puittoorme, metsa- ja puidu­tööstustoodete ning -tehnoloogia tundmisel, turundusel, ärisuhtlemisel, logistika korraldamisel ning tootearenduse põhimõtete kujundamisel. Oluline osa tema töös on suhete arendamisel klientidega – müügipakkumiste tegemine ja läbirääkimiste pidamine, uute klientide hankimine ja püsikliendisuhete hoidmine.

Harvesterioperaator on metsandustöötaja, kes töötab raietöödel, kasutades puidu varumiseks pardaarvuti kaasabil juhitavat raiemasinat harvesterit. Ta juhib harvesterit raielangil, valib langetatavad puud, langetab, laasib ja järkab need nõutava kvaliteediga sorti­mentideks, tagades optimaalse majandusliku tulemi ning metsade ökoloogilise ja majandusliku kestvuse.

Forvarderioperaator on metsandustöötaja, kes töötab metsamaterjalide kokku­veol, kasutades raielangil valmistatud sortimentide kogumiseks ja langilt ära­vedamiseks spetsiaalset hüdro­tõstukiga kokkuveomasinat – forvarderit. Forvarderi­operaator juhib forvarderit raielangil, tõstab sortimendid koormasse, veab kogutud koorma lao­platsile ja virnastab selle.

Metsakorraldaja on metsandusliku kõrg- või keskeriharidusega metsandustöötaja, kes on sooritanud eksami ja katsetöö metsakorraldustööde teoorias ja praktikas. Metsakorraldaja peamised tööülesanded on:

  • metsamajanduskavade koostamine
  • metsanduslik nõustamine
  • metsa turuväärtuse hindamine
  • metsavarude inventuur
  • vääriselupaikade inventeerimine.

Metsaülem on metsandusliku kõrgharidusega metsandustöötaja, kelle tööülesanneteks on mets­konna igapäevatöö korraldamine, tööde organiseerimine ja teostamise järelvalve, sh lepingu­partneritega suhtlemine ja lepingute sõlmimine, erametsaomanike nõustamine, metsade majandamise korraldamine metskonna piires, raiete ettevalmistamine ja organiseerimine, metsade uuendamise korraldamine.

Metsanduse spetsialistion metsandusliku kõrg- või keskeriharidusega teenistuja, kelle ametikoha põhieesmärk on Metsaseadusest ning sellega seonduvatest õigusaktidest tulenevate riiklike kohustuse täitmine ja metsanduslaste küsimuste lahendamine. Tema peamised teenistusülesanded on:

  • metsamajandustegevuste seadustele vastavuse kontrollimine
  • metsades tehtavate metsamajanduslike tööde jälgimine vastavalt säästva metsakasutuse põhi­mõtetele ning ettekirjutuste tegemine
  • riigimetskondades tehtavate metsamajanduslike tööde kontrollimine
  • era- ja munitsipaalmetsades metsakorraldustööde läbiviimine ja metsakasutuse planeeri­mise korraldamine
  • koostöö tegemine keskkonnainspektsiooni ja teiste riigiasutustega (politsei, maksu­amet)
  • metsaomanikele ja kohalikele omavalitsustele metsamajanduse alase nõustamise korral­damine
  • maakondlikus planeerimisprotsessis ja arengustrateegia väljatöötamisel osalemine.

Metsnikehk metsandustehnik on metsandustöötaja, kes juhib metsandusettevõttes, metsan­dus­­­­üksuses või puiduvarumisfirmas tehtavaid töid. Ta kavandab, organiseerib, juhendab ja võtab vastu metsa rajamise, hooldamise, puiduvarumise ja metsahindamise ning -korraldusega seotud töid, võtab arvele ülestöötatud sortimendid ning peab laoseisude arvestust. Metsandus­tehnik suhtleb klientide ja tööettevõtjatega ning tegeleb transpordi­korraldusega.

Metsur on metsandustöötaja, kes teeb metsa rajamise, hooldamise ja puidu­varumisega seotud töid. Ta teeb metsa­langetustöid, konserveerib ja puhastab raielange, istutab langetatud puude asemele uusi puid ning kannab hoolt selle eest, et metsa läbivad teed oleksid sõidetavad ja et talvel oleks metsloomadele välja pandud söögipoolist.

Raietööline on oskustööline, kes teeb puiduvarumise ja metsakasvatusega seotud raietöid. Sealjuures järgib ta raielangi ülestöötamise tehnoloogiat ning loob optimaalsed töötingimused metsa­materjalide kokkuvedajatele.

TÖÖTINGIMUSED

keskkond - vahendid/materjalid – tööaeg

Metsandusettevõtja organiseerib ja teeb metsa rajamise, hooldamise ja puidu­varumisega seotud töid ning suhtleb klientidega. Töö eripära eeldab töötamist nii kontoris kui ka metsas. Töö on liikuva iseloomuga ning kui ettevõtja ka ise osaleb metsandustöödel, võib töö olla füüsiliselt koormav ja keskmisest kõrgema ohtlikkusega ning eeldada karmides ilmastiku­tingimustes viibimist. Sageli tuleb ette pikemaid kui 8-tunniseid tööpäevi ning vajadusel tuleb töötada ka puhkepäevadel ja riiklike pühade ajal.

Lisaks kontori­tehnikale kasutatab metsandusettevõtja oma töös järgmisi tööriistu ja abi­vahendeid: erinevat liiki saed (kettsaag, võsasaag, oksasaag), turvariided, saapad ja kiiver, erinevad mõõdu- ja märkelindid, kõrgusmõõtja, bussool, goniomeeter, lihtrelaskoop, juurde­kasvupuur, võsakiin, labidas, maakirves, istutustoru.

Puidukaubanduse spetsialist suhtleb oma töös väga palju klientidega. Reeglina töötatakse töö­päeviti, töö on oma loomult väga vaheldusrikas (väga erinevad tegevused alates uute klientide otsimisest, kliendisuhete hoidmisest, müügi ja logistika organiseerimiseni ning toote­arenduseni).

Harvesterioperaatori ja forvarderioperaatori töö on seotud palju vabas õhus viibimisega, seega tuleb arvestada muutlike ilmasikutingimuste ja sesoonsusega. Äärmiselt oluline on tööohutuse järgimine. Informatsiooni vahetamiseks kasutab ta infotehnoloogia- ja sidevahendeid (GPS, raadio­telefon).

Metsakorraldaja on metsandustöötaja, kes metsakorraldusteenuse pakkujana puutub oma töös palju kokku klientidega. Töö on vaheldusrikas ning oma tööaega tuleb jagada nii kontoritöö kui ka välitöö vahel.

Kuna metsaülem juhib metskonna igapäevatööd, siis töö on väga vaheldusrikas ja pingeline - kokku tuleb puutuda erinevate olukordade lahendamise ja erinevate inimestega.

Metsanduse spetsialist töötab riigi- või kohaliku omavalitsuse teenistuses. Kuna töö eeldab metsaseaduse ja sellega seotud õigusaktide riiklike kohustuse täitmise kontrollimist ja metsandusalaste küsimuste lahendamist, siis kulub enamus tööajast kontoritööle. Aeg-ajalt tuleb tegeleda ka metsades tehtavate metsamajanduslike tööde jälgimisega, mis eeldab metsas raielankidel käimist.

Metsnik jagab oma tööaega nii kontoritöö kui ka välitöö vahel. Välitöö on väga liikuva ise­loomuga ja küllalt suure füüsiline koormusega. Suurem osa metsast ei ole läbitav mootor­sõidukiga ning palju tuleb liikuda jala. Töö iseloom oleneb hooajast. Talvel tuleb korraldada metsalangetustöid ja metsloomade söötmist, kevadel uute piide istutamist ja suvel valvata, et metsas ei tekiks liigset tuleohtu. Väga kuiva ilma puhul tuleb metsnikul mets kuulutada suletuks. Metsnikul tuleb oma tööd teha iga ilmaga ja teinekord võtta ette pikki ringkäike ka raskestiläbitavates metsapiirkondades.

Metsuri ja raietöölise töö on seotud palju vabas õhus viibimisega, kusjuures tuleb arvestada muutlike ilmastikutingimuste ja sesoonsusega. Töö on väga liikuv ja füüsiline koormus on küllaltki suur (sh raskuste tõstmine). Töö on keskmisest kõrgema ohtlikkusega.

Metsniku, metsuri ja raietöölise igapäevasteks töö- ja turvavahenditeks on saed (kettsaag, võsasaag, oksasaed), trimmerid, teritusvahendid, turvariided ja –saapad ning kiiver, mõõdulindid ja märkelindid, haaratsid, konksud, labidad, langetuskiilud, GPS.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Metsandusettevõtja töö iseloomust tulenevalt (metsa rajamise, hooldamise ja puidu­varumisega seotud tööde organiseerimine ja teostamine) on olulise tähtsusega metsa ja erinevate metsatüüpide tundmine, teadmised metsamajandusest ja puittoorme varumisest ja –tehnoloogiast ning metsauuendamisviisidest, oskus korraldada logistikat, tunda turundust ja ärisuhtlemist. Metsandusettevõtja töö eeldab väga head organiseerimisvõimet ja ettevõtlikust, riskijulgust, iseseisvust, vastutus- ja koostöövõimet ning head matemaatilist võimekust.

Metsandusettevõtja III kutse taotlemise eelduseks on kutsealane koolitus ning teadmisi ja oskusi tõendav kutseeksam või metsur II kutse omamine, ettevõtlusealane täiendkoolitus ning kutseeksam.

Puidukaubanduse spetsialisti töös on oluline puittoorme, metsa- ja puidutööstustoodete ja -tehnoloogia ning tootearenduse tundmine, oskus korraldada logistikat. Samuti peavad tal olema teadmised turundusest ja ärisuhtlemisest, sest suure osa tööst moodustab suhete arendamine klientidega – müügipakkumiste tegemine ja läbirääkimiste pidamine, uute klientide hankimine ja püsi­kliendi­suhete hoidmine. Töö eeldab täpsust, analüüsi- ja otsustusvõimet ning iseseisvust ja kehtestavust. Olulisel kohal kliendisuhete hoidmisel on pingetaluvus, koostöö- ja suhtlemisvalmidus.

Puidukaubanduse spetsialist III kutse taotlemise eelduseks on erialane kutsekeskharidus ja 3-aastane töökogemus. Puidukaubanduse spetsialist IV kutse taotlemisel on eelduseks erialane kutsekeskharidus, 3-aastane töökogemus ja erialane täiendkoolitus või erialane kõrgharidus ja vähemalt 3-aastane töökogemus.

Harvesterioperaator peab oskama käsitseda harvesterit ning tundma masina ehitust,seadmete ja süsteemide töötamise põhimõtteid. Lisaks on olulise tähtsusega metsatüüpide ja puiduvarumistehnoloogiate tundmine ning oskus oma tööd kavandada ning tunda töövõtteid hooldus-, uuendus- ja lageraietel. Töö eeldab otsustusvõimet, iseseisvust, vastutusvõimet, liigutuste täpsust ja sujuvust, kiirust, head koordinatsiooni, koormustaluvust, ruumilist kujutlus­­võimet, visuaalset mälu ja kontsentreerumisvõimet.

Harvesterioperaator III kutse taotlemise eelduseks on soovitav keskharidus ja kutsealane koolitus või vähemalt 1-aastane harvesteril töötamise kogemus ning kutseoskusi tõendav eksam.

Forwarderioperaatori peab oskama käsitseda forvarderit ning tundma masina ehitust, sead­mete ja süsteemide töötamise põhimõtteid. Lisaks on olulise tähtsusega metsatüüpide ja puidu­varumistehnoloogiate tundmine ning oskus oma tööd kavandada ning tunda forvarderiga töötamisel õigeid ja ohutuid töövõtteid erinevates tingimustes (elektri- ja telefoniliinide läheduses, järskudel kallakutel, pehmel pinnasel, teede ääres, raietööliste ja –masinatega samal raielangil, teistes operaatorile või forvarderile ohtlikes kohtades). Töö eeldab otsustusvõimet, iseseisvust, vastutusvõimet, liigutuste täpsust ja sujuvust, kiirust, head koordinatsiooni, koormustaluvust, ruumilist kujutlusvõimet, visuaalset mälu ja kontsentreerumisvõimet.

Forwarderioperaator III kutse taotlemise eelduseks on soovitav keskharidus ja kutsealane koolitus või vähemalt 1-aastane forvarderil töötamise kogemus ning kutseoskusi tõendav eksam.

Metsakorraldaja peab olema hästi kursis metsandus- ja keskkonnakaitsealase seadus­andlusega, kuna oma tegevuses (näiteks metsanduslik nõustamine) tugineb ta sageli vastavatele õigusaktidele. Amet eeldab väga häid teadmisi metsakasvatusest, -bioloogiast, -tüpoloogiast, -takseerimisest, samuti geodeesiast. Vajalikud on väga hea suhtlemisoskus, meeskonnatöö oskus, kohuse- ja distsipliinitunne, vastutusvõime, koostöövalmidus ja pingetaluvus.

Alates 01.05.2004 kehtib metsakorraldustööde teostajatele atesteerimise ja tegevusloa omamise nõue. Metsakorraldajate atesteerimine toimub kahes etapis: teoreetiline eksam ja katsetöö metsas. Atesteerimise edukalt sooritanuile väljastatakse metsakorraldaja tunnistus, mis annab õiguse tegelda metsakorraldustöödega, kuid ühtlasi sunnib otseselt vastutama metsa­inventeerimise andmete õigsuse jametsamajandamiskavas esitatu eest. Atesteerimise ja tegevuslubade väljaandmisega tegeleb Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Metsakorraldaja tegevusloa taotlemise eelduseks on metsanduslik kõrg- või keskeriharidus.

Metsanduse spetsialistilt eeldatakse metsanduslikku kõrgharidust, oma tegevusvaldkonna õigus­aktide tundmist, eesti keele oskust kõrgtasemel, ühe võõrkeele oskust kesktasemel, ametikohal vajalike arvutiprogrammide kasutamise oskust, informatsiooni süsteemse edastamise oskust. Töö eeldab väga head suhtlemisoskust, meeskonnatöövalmidust, kohuse- ja distsipliinitunnet, vastutusvõimet, koostöövalmidust, kohanemisvõimet ning pingetaluvust.

Metsnik ehk metsandustehnik peab tundma säästvat metsade majandamist, metsatüüpe ja puuliike, metsa ja kesk­konna ning metsa komponentide vahelised seosed, samuti metsa­uuendamise viise, puidu­varumistehnoloogiaid, metsahindamist, metsafondi inventeerimist ning metsakorraldust. Olulisel kohal on oskus korraldada, juhtida, dokumenteerida ja pikaajaliselt planeerida metsauuendus- ja -korraldustöid. Töö eeldab organiseerimisvõimet, ettevõtlikkust, riskijulgust, otsustus- ja vastutusvõimet, koostöövalmidust ja matemaatilist võimekust.

Metsandustehnik III kutse taotlemise eelduseks on vähemalt erialane kutsekeskharidus. Metsandustehnik IV kutse taotlemise eelduseks on vähemalt erialane kutsekeskharidus, vähemalt 3-aastane töökogemus ning vähemalt 6 nädala pikkune erialane täiendkoolitus sellel perioodil.

Metsur ja raietööline peab tundma metsatüüpe ja puuliike ning oskama metsa rajada, hooldada ja puitu varuda. Töö eeldab otsustus- ja vastutusvõimet, koos­töövalmidust, kohanemisvõimet, visuaalset mälu, ruumilist kujutlusvõimet ning füüsilist võimekust ja head tervist. Eeldatakse head koordinatsiooni, kontsentreerumisvõimet ning käelise tegevuse täpsust, sujuvust ja kiirust, samuti head orienteerumisvõimet looduses ja nägemist. Äärmiselt oluline on tööohutuse järgimine.

Metsur II kutse taotlemise eelduseks on kutsealane koolitus, töötervishoiuarsti tõend ja teadmisi ja oskusi tõendav kutseeksami sooritamine.

Raietööline I kutse taotlemise eelduseks on kinnitatud õppekavaga kursuste läbimine, töö­tervis­hoiuarsti tõend ja teadmisi ja oskusi tõendava kutseeksami sooritamine.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Metsandust saab õppida Eesti Maaülikoolis. Õpe toimub 3+2 aastat, mille käigus saadakse:

  • metsanduse bakalaureusekraad (3 aastat)
  • metsamajanduse või metsatööstuse magistrikraad (2 aastat).

Metsamajanduse eriala lõpetanu tunneb metsade kasvu ja arengu seaduspärasusi ning teab säästliku kasutamise ja looduslähedase majandamise aluseid ning oskab hinnata metsa­ressursse. Ta tunneb Eesti metsade uuendamise, hooldamise, kasutamise ja kaitse­võimalusi ning asjakohaseid seadusi. Eriala lõpetanu tunneb ka metsamajanduslikke uurimis­valdkondi, oskab projekteerida metsade kujundamistöid, tunneb majanduslikult ja ökoloo­giliselt põhjendatud metsa- ja puidukasutustehnoloogiaid.

Õpitakse erialaaineid, nagu metsatakseerimine, metsakaitse ja metsade seisund, dendroloogia ja maailma metsad, ulukimajandus, metsapatoloogia, metsanduslik modelleerimine, looduse kaug­seire, metsakasvatuse erikursus, metsade uuendamine jne.

Lõpetajad leiavad tööd:

  • metskondades (Riigimetsa Majandamise Keskus) metsaülemana või tema abina ja metsnikuna
  • Keskkonnaministeeriumis ja selle allasutustes (Metsakaitse- ja Metsa­uuendus­keskus, kesk­konnateenistused, Keskkonnainspektsioon jne) metsanduse spetsialistina
  • puukooli juhatajana
  • puidu töötlemise või kaubastamise ettevõtte juhina
  • metsanduse konsulendina
  • projekteerijana
  • metsakorraldajana.

Metsatööstuse eriala lõpetaja tunneb Eesti metsafondi, oskab hinnata metsaressursse ja prog­noosida nende arengut ning teab metsaseadusi. Ta tunneb põhjalikult metsa­majandus­tööde mehhaniseerimist, kaasaegseid loodussõbralikke metsakasutustehnoloo­giaid ja metsamasinaid, logistikat, puidu omadusi ja kasutamist erinevates tööstusharudes, puidu­töötlemistehnoloogiaid ja –masinaid. Lõpetaja valdab puitkonstruktsioonide projek­teerimist ning tunneb puidue­nergeetikat, metsanduse ökonoomikat ja puidukaubandust. Õpitakse erialaaineid, nagu materjaliõpetus, ehitiste projekteerimine, palkmajade ehitus, metsamasinate erikursus, puidukütte tehnoloogia, puidutöötlemise erikursus, metsakeemia jne.

Lõpetajad leiavad tööd:

  • metsavarumis-, puidutöötlemis- või kaubandusettevõtete juhina või spetsialistina
  • konsulendina
  • projekteerijana
  • metskondades (Riigimetsa Majandamise Keskus) metsaülemana või tema abina ja metsnikuna
  • Keskkonnaministeeriumis ja selle allasutustes (Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus, keskkonnateenistused, Keskkonnainspektsioon jne) metsanduse spetsialistina
  • saeveskites, erametsaettevõtetes ja metsakorraldusettevõtetes
  • eraettevõtjatena.

Luua Metsanduskoolis on võimalik õppida järgmisi metsandusvaldkonna erialasid (lisaks koolilõputunnistusele on võimalik taotleda ka kutsetunnistust):

  • Metsamajandus. Õppetöö kestab keskhariduse baasil 2,5 aastat. Õpitakse metsa kasvatamist, kaitset, metsavalvet ning arvepidamist metsa- ja puiduvarude üle.
  • Puidukaubandus. Õppetöö kestab keskhariduse baasil 2,5 aastat. Puidukaubanduse eriala lõpetanu oskab sooritada metsa- ja saematerjalide ning kasvava metsa ostu- ja müügi­tehinguid nii kodu kui välismaal. Lõpetajad leiavad tööd puidu­varumis­firmades, metsandusfirmades, ketassaekaatrites, puidukaubandusettevõtetes või vahendusfirmades ja eraettevõtjatena.
  • Harvesterioperaator. Õppetöö kestab keskhariduse baasil 1 aasta. Harvesterioperaator on otsitud töömees puiduvarumisega tegelevates firmades, töötades pardaarvuti ja hüdro­manipulaatoriga varustatud metsamasinaga.
  • Forvarderioperaator. Õppetöö kestab keskhariduse baasil 1 aasta. Forvarderioperaator on otsitud töömees puiduvarumisega tegelevates firmades, töötades pardaarvuti ja hüdr­omanipulaatoriga varustatud metsamasinaga.
  • Metsandusettevõtja. Õppetöö kestab põhihariduse baasil 4 aastat, mille jooksul oman­datakse lisaks metsandusalastele teadmistele ka praktilise metsatöö vilumused ja ette­võtluse alused.

Pärnumaa Kutsehariduskeskuses on võimalik õppida metsamajandust. Õppetöö kestab kesk­hariduse baasil 2 aastat, põhihariduse baasil 4 aastat. Eriala lõpetanu võib asuda tööle metsnikuna, raietöölisena, metsatehnika hooldus- ja müügimehena, forvarderijuhina. Samuti tuleb ta toime talumetsa majandamisega. Õpitakse metsauuendamist, metsakasvatust, metsakaitset, taimlamajandust, jahindust, metsatakseerimist, puitkaubatundmist, mootorsaage ja raietöid, metsamasinaid jne. Kaugõppes toimub õppetöö nädalaste sessioonidena. Õppetöö toimub Tihemetsas.

Metsandustöötajate täiendkoolitust korraldavad EMÜ avatud ülikool, metsandus- ja maaehitusinstituut ning Luua Metsanduskooli täiendõppe osakond.

TÖÖVÄLJAVAATED

Metsandusettevõtjad töötavad enamasti füüsilisest isikust ettevõtjana, eraettevõtjana või tööjuhina metsandusettevõttes.

Puidukaubanduse spetsialistid töötavad puiduvarumisfirmades, metsandusfirmades, ketas­saekaatrites, puidukaubandusettevõtetes või vahendusfirmades, eraettevõtjatena ja mööbli­tööstusettevõtetes.

Harvesterioperaatorid ja forvarderioperaatorid võivad töötada puidu­varumisfirmades, füüsilisest isikust ettevõtjana või eraettevõtjana.

Metsakorraldajatele pakuvad tööväljavaateid metsakorraldusega tegelevad eraettevõtted. Samuti võivad nad töötada füüsilisest isikust ettevõtjana või eraettevõtjana.

Metsaülemana või tema abina leiab tööd kas riiklikes (Riigimetsa Majandamise Keskus) või erametskondades.

Metsanduse spetsialistid töötavad põhiliselt Keskkonnaministeeriumis ja selle all­asutustes (Metsakaitse- ja Metsauuendus­keskus, keskkonnateenistused, Keskkonna­inspektsioon jne).

Metsnikud, metsurid ja raietöölised töötavad riiklikes või erametskondades, metsandusettevõtetes, metsandusüksustes ja puiduvarumisfirmades.

Kuna ligi 40% Eesti metsadest kuulub riigile, siis nende hoidjaks ja majandajaks on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) olles suurimaks tööandjaks metsandustöötajatele. RMK koondab kõiki Eesti metskondi jagunedes kirde-, kagu- edela-, loode ja saarte regiooniks ning 64 metskonnaks.

Statistikaameti andmetel oli 2004.aastal oli Eestismetsamajanduse, metsavarumise ja neid teenindavate tegevusalade ettevõtteid 455.

LÄHEDASED AMETID

Metsanduse konsulent on lähedaseks ametiks metsaülemale, metsakorraldajale ja metsanduse spetsialistile.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Levinuim tasustamisviis metsandustöötajatel on põhipalk, kuid paljud selle valdkonna töötajad (metsandusettevõtjad, metsakorraldajad) tegelevad ettevõtjatena või pakuvad oma teenust füüsilisest isikust ette­võtjana (raietöölised, metsamasinate operaatorid). Keskmine bruto­kuupalk on metsandussektoris pisut alla Eesti keskmise palga, kuid tõenäoliselt on see peatselt tõusmas Eesti keskmise palgani ja ka üle selle.

Soodustustena pakutakse koolitust, mobiili­kompensatsiooni ja autokasutust.

TÄIENDAV INFO

Metsanduse valdkonna kutsekvalifikatsioonide omistamist korraldav organ on Luua Metsanduskool.

Eesti Metsatööstuse Liit on valdavalt puidu- ja metsatööstusega seotud ettevõtteid ühendav vabatahtlik organisatsioon. Liitu kuulub 56 ettevõtet, sealhulgas kolm erialast haridust andvat õppeasutust. Liidu tegevuse eesmärkideks on oma liikmeskonna huvide esindamine ja kaitse ning mehhaanilise ja keemilise metsatööstuse väljaarendamiseks vajalike seadusandlike ja majanduslike tingimuste loomisele kaasa aitamine.

Postiaadress: Viljandi mnt 18A, 11216 Tallinn
Tel: 656 7643
E-post: info@emtl.ee
www.emtl.ee

Eesti Puutööliit ühendab puidutöötlemise, mööblitootmise ja müügiga ning selle valdkonna seadmete ja materjalide tootmise, vahendamise ja müügiga ning töötajate koolitamisega tegelevaid firmasid. Liikmesfirmade enamuse moodustavad mööbli tootmisega tegelevad firmad. Puutööliit pakub mööbli ja puidutöötlemissektorit käsitlevat teavet ja on tööstussektori foorumiks, kus arutatakse ühiseid probleeme, korraldab koostööd Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliiduga, teiste üleriigiliste tööandjate ühendustega ja valitsusasutustega, teadvustamaks sektori tööandjate seisukohti ja probleeme millised vajavad lahendamist valitsuse või seadusandlikul tasandil. Samuti korraldab liit koostööd koolitajatega ning sektoris tegutsevate töövõtjate liitudega (ametiühingutega).

Postiaadress: Kiriku 6, 10130 Tallinn
Tel: 5021518
E-post: info@furnitureindustry.ee
www.furnitureindustry.ee

Eesti Metsaselts (EMS) ühendab metsamajandustöötajaid ja metsandus- ning loodushuvilisi isikuid, kellel on ühised vaated Eesti metsanduse arendamisel ning metsa kasutamisel ja kaitsel. EMS on aktiivselt organiseerinud metsanädalate, seminaride, konverentside, kutsevõistluste, näituste ja muude samalaadsete ürituste korraldamist. Eesmärgil propageerida ja õpetada tundma metsaelu on EMS aidanud levitada ning kirjastada metsandusalaseid trükiseid, osalenud metsapoliitika kujundamisel, esitanud omapoolseid hinnanguid ning ettepanekuid metsandus­alaste seaduslike aktide ning projektide kohta.

Postiaadress: Metsakatsejaam pk 11, 48331 Jõgevamaa
Tel: 7763 541
Fax: 7763 541
E-post: kaupoilmet@hot.ee
www.metsaselts.ee

Eesti Erametsaliit on erametsaomanike esindusorganisatsioon, mille liikmeteks on metsa­omanike kohalikud organisatsioonid (ühistud, seltsid, liidud). Vahendatakse metsan­duslikku infor­matsiooni ning kaitstakse liikmete seisukohti metsapoliitilisel tasandil. Erinevate projektide kaudu toetatakse liikmesorganisatsioonide tegevust.

Postiaadress: Viljandi mnt. 18A, 11216 Tallinn
Tel: 65 25 888
E-post: erametsaliit@eramets.ee
www.eramets.ee

Eesti Metsatöötajate Ametiühing (EMT AÜ) on vabatahtlik organisatsioon, mis ühendab ilmatöötajaid, riigimetsatöötajaid, tislereid, raietöölisi, ehitajaid. EMT AÜ tegevuse peamisteks ees­märkideks on liikmete töö-, teenistus- ja kutsealaste huvide esindamine ning majanduslike ja sotsiaalsete õiguste kaitsmine.

Postiaadress: PK-347 Tallinna Peapostkontor, 19090 Tallinn
Tel: 6419187
Fax: 6312624
E-post: konstantinprozes@hot.ee
http://kodu.neti.ee/~fa003a

Kutseala hõive

METSANDUSTÖÖTAJAD
Seisuga 28.08.2003 (Statistikaameti andmed)

Ettevõtete, asutuste, organisatsioonide üldjuhid sh metskondade ülemad (ISCO 1210)

6924

Põllumajanduse, jahinduse-, metsanduse ja kalanduse põhitegevuse struktuuriüksuste juhid (ISCO 1221)

1078

Juhid põllumajanduses, jahinduses, metsanduses ja kalanduses, sh metsandusettevõtjad (ISCO 1311)

953

Taime ja loomakasvatuse tippspetsialistid, sh metsandusteadlased, metsanduspeaspetsialistid (ISCO 2213)

572

Agronoomia- ja metsandustehnikud (ISCO 3212)

557

Metsanduse oskustöölised, sh metsurid ja raietöölised (ISCO 6141)

3625

Farmi- ja metsatööseadmete juhid, sh harvesteri- ja forwarderioperaatorid (ISCO 8331)

5463

Lihttöölised metsanduses (ISCO 9212)

570

KOKKU

19742

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Ettevõtete, asutuste, organisatsioonide üldjuhid sh metskondade ülemad (ISCO 1210)

24

287

696 (sh 5 metsaülemat)

Põllumajanduse, jahinduse-, metsanduse ja kalanduse põhitegevuse struktuuriüksuste juhid
(ISCO 1221)

0

13

33

Juhid põllumajanduses, jahinduses, metsanduses ja kalanduses, sh metsandusettevõtjad
(ISCO 1311)

0

29

32

Taime ja loomakasvatuse tippspetsialistid, sh metsandusteadlased, metsanduspeaspetsialistid
(ISCO 2213)

2

103

479

Agronoomia- ja metsandustehnikud(ISCO 3212)

6

157

501

Metsanduse oskustöölised, sh metsurid ja raietöölised (ISCO 6141)

91

298

335

Farmi- ja metsatööseadmete juhid, sh harvesteri- ja forwarderioperaatorid (ISCO 8331)

171

1135

1764

Lihttöölised metsanduses (ISCO 9212)

70

537

578

2005

Ettevõtete, asutuste, organisatsioonide üldjuhid sh metskondade ülemad (ISCO 1210)

58

225

578 (sh 3 metsaülemat)

Põllumajanduse, jahinduse-, metsanduse ja kalanduse põhitegevuse struktuuriüksuste juhid (ISCO 1221)

0

10

20

Juhid põllumajanduses, jahinduses, metsanduses ja kalanduses, sh metsandusettevõtjad (ISCO 1311)

0

20

30

Taime ja loomakasvatuse tippspetsialistid, sh metsandusteadlased, metsanduspeaspetsialistid
(ISCO 2213)

8

98

428

Agronoomia- ja metsandustehnikud (ISCO 3212)

7

124

409

Metsanduse oskustöölised, sh metsurid ja raietöölised (ISCO 6141)

51

278

314

Farmi- ja metsatööseadmete juhid, sh harvesteri- ja forwarderioperaatorid (ISCO 8331)

202

1024

1456

Lihttöölised metsanduses (ISCO 9212)

293

517

451

2006

Ettevõtete, asutuste, organisatsioonide üldjuhid sh metskondade ülemad (ISCO 1210)

55 (sh 1 metsaülem)

184

433 (sh 3 metsaülemat)

Põllumajanduse, jahinduse-, metsanduse ja kalanduse põhitegevuse struktuuriüksuste juhid (ISCO 1221)

1

11

18

Juhid põllumajanduses, jahinduses, metsanduses ja kalanduses, sh metsandusettevõtjad (ISCO 1311)

1

16

14

Taime ja loomakasvatuse tippspetsialistid, sh metsandusteadlased, metsanduspeaspetsialistid
(ISCO 2213)

2

63

269

Agronoomia- ja metsandustehnikud (ISCO 3212)

15

92

68

Metsanduse oskustöölised, sh metsurid ja raietöölised (ISCO 6141)

164

209

218

Farmi- ja metsatööseadmete juhid, sh harvesteri- ja forwarderioperaatorid (ISCO 8331)

128

694

984

Lihttöölised metsanduses
(ISCO 9212)

139

317

298

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003–2005 (tuhat)
Statistikaamet

2003

2004

2005

Tegevusalad kokku

594,3

595,5

607,4

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

34,4

31,4

29,4

Kalandus

2,3

3,6

2,8

Mäetööstus

5,7

8

5,9

Töötlev tööstus,

134,1

140,9

139,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

10,2

12

12,5

Ehitus

42,9

46,8

48,7

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80,8

80

80,6

Hotellid ja restoranid

17,4

16,2

22,1

Veondus, laondus ja side

56,2

51,5

54,6

Finantsvahendus

7,6

7,9

6,9

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

44,4

39,4

46,4

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

34,5

36,9

37,2

Haridus

56,9

54,5

54,9

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

36,4

37,5

35

Muud tegevusalad

29,6

28,8

31,1

Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003–2005, arv
Statistikaamet

2003

2004

2005

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

8 746

9 012

9 418

Kalandus

963

1 142

1 096

Mäetööstus

77

75

81

Töötlev tööstus

5 585

5 991

6 232

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

275

282

277

Ehitus

3 084

3 622

4 502

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

16 345

17 928

18 298

Hotellid ja restoranid

1 968

1 990

2 156

Veondus, laondus ja side

5 796

6 006

6 338

Finantsvahendus

564

564

666

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

9 737

11 201

13 074

Haridus

455

464

508

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

924

1 007

1 058

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 486

1 599

1 658

Tegevusalad kokku

56 035

60 882

65 362

Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2006. aasta IV kvartalis ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 10 212 krooni ja tunnis 60,28 krooni. Eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 17,5% ja brutotunnipalk 19,2%.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2005. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal (77,4%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (1,5%).

Keskmine brutopalk oli oktoobris 9565 krooni, novembris 9911 krooni ja detsembris 11 160 krooni.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 – II kvartal 2006 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2003

6 723

6 333

6 915

6 431

7 127

2004

7 287

6 748

7 417

7021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

8 591

9 531

9 068

10 212

Keskmine brutokuupalk, 2004 – 2006 IV kvartal (krooni)

2004

2005

2006

Metsamajandus, metsavarumine ja neid teenindavad tegevusalad

8 267

9 698

10 860

*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2003–2005 (krooni)
Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Tegevusalade keskmine

6 723

7 287

8 073

Põllumajandus ja jahindus

4 242

4 799

5 626

Metsamajandus

5 912

7 267

8 365

Kalandus

4 493

4 430

4 575

Mäetööstus

8 149

8 687

8 734

Töötlev tööstus

6 177

6 696

7 526

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 000

8 482

9 630

Ehitus

6 684

7 468

8 480

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 737

6 915

7 401

Hotellid ja restoranid

4 180

4 535

5 421

Veondus, laondus ja side

7 362

8 048

8 859

Finantsvahendus

14 556

14 998

16 384

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

8 090

9 332

9 724

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8 524

9 224

10 101

Haridus

5 873

6 475

7 219

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

5 729

6 524

7 900

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

5 463

6 244

6 970

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi, 2003–2005 (protsenti)
Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Põllumajandus ja jahindus

8,9

13,1

19,5

Metsamajandus

13,3

22,9

17,2

Kalandus

-4,4

-4,1

11,6

Mäetööstus

9,3

6,6

11,5

Töötlev tööstus

9,0

8,4

7,0

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

9,3

6,0

12,4

Ehitus

13,4

11,7

21,1

Hulgi- ja jaemüük ...*

14,5

2,6

10,8

Hotellid ja restoranid

17,7

8,5

15,1

Veondus, laondus ja side

4,1

9,3

13,6

Finantsvahendus

9,8

3,0

0,5

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

-0,4

15,4

10,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8,7

8,2

13,5

Haridus

9,5

10,2

4,2

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

15,0

13,9

9,5

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

8,3

14,3

9,2

Tegevusalade keskmine

9,4

8,4

3,3

* Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.

Keskmine brutokuupalk maakondades, 2003-2005 (krooni)

Maakond

2003

2004

2005

Harju

8077

8615

9307

Tallinn

8281

8850

9462

Hiiu

5467

5957

6721

Ida-Viru

4991

5461

6057

Jõgeva

4801

5488

6758

Järva

5886

5951

6877

Lääne

5199

5816

6468

Lääne-Viru

5253

5653

6301

Põlva

4846

5324

6210

Pärnu

5607

6002

6902

Rapla

5544

5828

6660

Saare

5333

6010

6938

Tartu

6019

6679

7624

Valga

4747

5337

6081

Viljandi

5389

5740

6368

Võru

4977

5405

6284

EESTI

6723

7287

8073

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 30. 06. 2008. 08:26

Time: 0.0690460 s.