et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Metallitööline

Kool.ee-haridusportaal :: Metallitööline Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeMetallitööline,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Metallitööline

OLULISED MOMENDID

  • Tööjõupuudus on muutunud peamiseks probleemiks, mida ettevõtted toovad välja tootmist piirava tegurina.
  • Töö nõuab väga suurt tähelepanu ning ettevaatlikust, kohati võib see olla ohtlik ja pingeline. Samuti tuleb kätega töötades olla väga ettevaatlik, kuna kasutatavad seadmed on suured ja võimsad.
  • Töö võib olla kurnav silmadele, kuna töödeldavaid detaile tuleb tähelepanelikult jälgida ning paigaldada.

TÖÖ ISELOOM

Metallitööstust on taasiseseisvumisperioodil iseloomustanud väga kiire areng. Kümne aastaga on tööstusharu tootmismaht viiekordistunud. Tootmismahtusid on suudetud kasvatada tänu ekspordile, kuid ka siseturu nõudluse kasv (masinate ja seadmete tootmises ning ehitussektoris) on sellele kaasa aidanud. Müügi- ja tootmisvõimaluste laienemisega on suurenenud ka vajadus tööjõu järele – viie aastaga on töötajate arv peaaegu kahekordistunud, haru annab tööd enam kui 10 tuhandele inimesele, olles seega üks suuremaid tööstusharusid.

Metallitöölised töötavad metallitöötlemis- või muudes ettevõtetes, kus toimub metallist toodete valmistamine.

Valuvormide valmistajad töötavad ettevõtetes, kus valmistatakse spetsiaalselt valuvorme plasti ja metalli valamiseks. Nende tööülesandeks on valuvormide koostamine käsitsi või abista­vaid masinaid ja seadmeid kasutades. Põhilisteks abivahenditeks on mitmed tõste­transpordi­vahendid.

Lehtmetalli töölised valmistavad lehtmetallist tooteid, peamiselt terasest, vasest, valgevasest, alumiiniumist. Põhilisteks tööülesanneteks on lehtmetalli märkimine, lõikamine ja defor­meerimine. Nad valmistavad ja remondivad boilereid, paake, mahuteid ja konteinereid. Samuti valmistavad ja remondivad nad mootorsõidukite ja õhusõidukite lehtmetallist detailide.

Metallkonstruktsioonide ettevalmistajad ja monteerijad töötavad masina­ehitustehastes, aga ka näiteks ventilatsiooni seadmeid tootvates ning paigaldavates ettevõtetes, keevitusfirmades ning auto-ja laevaremonditehastes. Nad painutavad ja koostavad raskeid metalltalasid ja plaate konstruktsioonide ning raamide valmistamiseks. Põhilisteks töö­ülesanneteks on:

  • metalldetailide märkimine puurimiseks, lõikamiseks ja painutamiseks nende edaspidiseks kasutamiseks masinate valmistamisel, ehitustel ja teistes konstruktsioonides;
  • konstruktsioonterase puurimine, lõikamine ja painutamine;
  • terasdetailide monteerimine ehituste, sildade ja teiste konstruktsioonide tarvis;
  • laevakere ja teiste osade monteerimine ja koostamine;
  • ehituskonstruktsioonide ja teiste sarnaste metallkonstruktsioonide valmistamine;
  • konstruktsioonterasplaatide painutamine ja sobitamine;
  • konstruktsioonmetallosade neetimine.

Ametinimetuseks võib olla näiteks metall­konstruktsiooni monteerija, plekksepp, metall­konstruktsiooni ettevalmistaja ja neetija.

TÖÖTINGIMUSED

keskkond – vahendid/materjalid – tööaeg

Metallitööliste tööruumideks on tootmistsehhid, mis üldjuhul on hea valgustusega, suured ja avarad. Enamasti töötatakse koos ühes suures tootmisruumis, kus kõik tööks vajalik on kohapeal olemas. Töökeskkond on enamasti üsna müra- ja tolmurohke. Tööruumis olles on õhus pidevalt tunda õlide ning muude määrdeainete lõhnasid. Tööd tehakse enamasti paigal seistes, mis võib kohati olla üpris rutiinne.

Töö nõuab suurt tähelepanu ja ettevaatlikust, kohati võib see olla ohtlik ja pingeline. Kuna kasutatavad seadmed on suured ja võimsad (näiteks pressid), siis võivad tööõnnetused olla raskete tagajärgedega. Töötades tuleb hoolega hoida oma käsi, samuti peab teatud töödel kasutatamatopelt-silmakaitseid. Müra, tolmu ja muude. ohuallikate vastu kasutatakse individuaalseid kaitsevahendeid. Kaitsevahenditeks võivad olla vajadusel kiiver, respiraator, kõrvatropid, silmakaitsed jms.

Igapäevatöös kasutatakse tavalisi lukksepatööriistu (haamer, tangid, puurid, viilid, metalli puhastusvahendid jms), erirakiseid, mõõtevahendeid. Suuremate detailide vedamiseks on ette nähtud vastavad tõstukid või muud veoseadmed. Töömaterjalideks on näiteks lehtteras, vask, valgeplekk, valgevask, alumiinium, tsink või galvaniseeritud raud. Tööriided on ette nähtud tööandja poolt, tavalised on need tunkesid meenutavad püksid ning tugevamast materjalist jakk.

Metalliöölised töötavad üldjuhul kahes vahetuses, töötundide arv nädalas on 40. Kuna nõudlus on suur, siis tehakse ületunde, mis toob olulist palgalisa. Vahetuste ajad olenevad töö­graafikust, valmis tuleb olla ka töötamiseks öösiti ja nädalavahetustel.

KUTSENÕUDED JA -EELDUSED

Metallitöölised peavad tundmamasinaehituses kasutatavaid materjale, nende töötlemise nõudeid ning omadusi. Vajalik on teada kutsealal kasutatavate töövahendite, materjalide ning lisaseadmete tööpõhimõtteid ning osata neid kasutada, juhtida ning hooldada. Töö nõuab jooniste ja muu tehnilise dokumentatsiooni lugemise oskust ning seadmete, töötlemis­tehnoloogia ja töödeldavate materjalide omaduste tundmist. Töötaja peab oskama kasutada joon- ja nurk­mõõteriistu.

Kutsetööks vajalike põhioskuste kõrval peab töötajaomama ka algteadmisi majandusest, tundma kutsealaga seotud õigusakte ning töökeskkonna ohutust (ohutusnõuete täitmist kinnitavad metallitöölised allkirjaga, et on teadlikud võimalikest ohtudest).

Oluline on füüsiline vastupidavus, näiteks raskemate detailidega töötamiseks, kus on vajalik neid kas tõsta või transportida ühest kohast teise. Samuti võib see olla kurnav silmadele, kuna töödeldavaid detaile tuleb tähelepanelikult jälgida ning paigaldada. Töö ei sobi inimestele, kes on metallide või muude määrdeainete (sh õlide) suhtes allergilised.

Eeldatavad isikuomadused on ruumiline kujutlusvõime (oluline on eristada kaugusi ning objektide suurusi), rahulikkus, täpsus ja hoolikus. Kutsetöö eeldab arenenud vastutustunnet ning oskust oma tööd iseseisvalt planeerida ja korraldada. Vajalikud on normaalne füüsiline vorm, väga hea nägemine ja kuulmine.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Metallitöölisel võib olla nii põhi- kui keskharidus, enamasti oleneb see ametist töökohal. Vajadusel koolitavad metallitöötlemisettevõtted oma töötajad ise, seega võib algset väljaõpet saada ka töökohas. Edasist väljaõpet on võimalik saada kutseharidusest kuni magistriõppeni välja. Töökohas kohapealne väljaõpe kestab enamasti kolm kuud kuni aasta.

Ametit on võimalik õppida kutsekoolides metallitööde erialal, mis ühendab endas mitmeid traditsioonilisi metallitöötluserialasid. Põhihariduse baasil kestab õpe 3 aastat, keskhariduse baasil 2 aastat. Lisaks on metallitöö eriala võimalik õppida ka kursuste raames, õpe kestab 6 kuud.

Võrumaa Kutsehariduskeskuses on võimalik õppida metallide töötlemise erialal. Õppeaeg keskhariduse baasil on 3 aastat. Lõpetamisel omandatakse rakenduskõrgharidus. 2-aastase õppega saab omandada kutsekeskhariduse. Metallide töötlemise eriala lõpetanul on võimalik asuda tööle metallitöötlemisega seotud ettevõtetes või muudes ettevõtetes, kus vajatakse metallitöö oskustega asjatundjaid. Eriala lõpetanu võib töötada tootmisliinide teenindajana, seadistajana, remontijana jne.

Narva Kutseõppekeskuses saab õppida metallide töötlemise eriala. Põhikooli baasil kestab õpe 3 aastat, lõpetamisel omandatakse kutsekeskharidus. Keskkooli baasil on võimalik õppida metallitööde erialal, õppeaeg 1 aasta. Lõpetamisel omandatakse kutsekeskharidus. Õppida on võimalik nii eesti kui vene keeles.

Sillamäe Kutsekoolis on võimalik õppida põhikooli baasil metallitöötlemise erialal, õppeaeg 3 aastat. Lõpetamisel omandatakse kutsekeskharidus. Õppida on võimalik nii eesti kui vene keeles.

Tallinna Lasnamäe Mehhaanikakoolis on võimalik õppida metallitöö eriala. Õppeaeg põhi­hariduse baasil on 3 aastat ja keskhariduse baasil 2 aastat. Lõpetamisel omandatakse kutsekesk­haridus. Õppekeel on vene keel.

Tallinna Tööstushariduskeskuses on võimalik õppida metallitöö eriala. Õppeaeg põhikooli baasil on 3 aastat, õppida on võimalik nii eesti kui vene keeles.

Tartu Kutsehariduskeskuses saab õppida mehhaanika ja metallitöö eriala. Õppeaeg põhikooli baasil on 3 aastat, lõpetamisel omandatakse kutsekeskharidus.

Metallitöölistel on võimalik ennast erialasest täiendada ja jätkata õpinguid Tallinna Tehnikaülikooli mehhaanikateaduskonnas nii bakalaureuse- kui ka magistriõppes 3+2 süsteemis. Rahvusvahelise magistriõppe kõrval pakutakse uusi võimalusi osalemiseks rahvus­vahelistel doktoriõppekursustel.

Täienduskoolitusi korraldavad ettevõtted enamasti ise, otsides töötajale välja parima selle vald­konna koolitusturul pakutavast.

Koolinoorel, kellele pakub huvi tulevikus töötada metallitöölisena, tuleb üld­haridus­koolis suuremat tähelepanu pöörata matemaatikale ja füüsikale.

TÖÖVÄLJAVAATED

Eestis on üle 400 metalli- ja masinatööstuse ettevõtte, millest umbes 100 on väiksed töökojad, töötajate arvuga 1-5 ning käibega alla ühe miljoni krooni. Nendest pooled firmad asuvad Tallinnas. Rohkem on ettevõtteid koondunud Lõuna-Eestisse, Kirde-Eestisse, Kesk-Eestisse ning ka Lääne-Eestisse.

Metalli- ja masinatööstus annab tööd enam kui 10 tuhandele inimesele, olles seega üks suuremaid tööstusharusid. Metallitööliste keskmine vanus on 45 aastat. Kuna töötajate keskmine vanus on küllaltki kõrge, siis nõudlus metallitööliste järele kasvab pidevalt seoses praeguste töötajate pensionile jäämisega.

Koos tootmismahtude kasvuga on suurenenud ka hõivatute arv - viie aastaga on töötajate arv peaaegu kahekordistunud. 2006 aasta I poolaastaltöötas metallitööstuses kümnendiku võrra rohkem inimesi kui aasta varem. Tööjõu puudus on muutunud peamiseks probleemiks, mida ettevõtted toovad välja tootmist piirava tegurina. See on tinginud kiire palgatõusu sektoris. Eelmise aastaga võrreldes kerkisid palgad metallitööstuses viiendiku võrra.

Lähima 5-10 aasta jooksul on nõudlus umbes 400-500 spetsialisti järele. Need inimesed peaksid tulema kutseõppeasutusest ja olema piisavalt kvalifitseeritud, et alustada erialast tööd. Vabu töökohti on rohkem keskmistes ja suuremates ettevõtetes.

LÄHEDASED AMETID

Metallitöölisele lähedased ametid on erinevate metallitöötlemisega tegelevad erialad, näiteks keevitaja, tööriistalukksepp, koostelukksepp ning metallitöötluspinkide töölised (treial, freesija, lihvija).

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Metallitööliste palk on viimase kahe aasta jooksul kasvanud ca 20%. Keskmine brutokuupalk jääb vahemikku 8000 – 15000 krooni. Palgatase oleneb ettevõtte asukohast (piirkonniti palgatase erinev), töö sisust ning vastutusest. Samuti on kõrgemad palgad juhtiv­töötajatel, näiteks vahetuste vanemad, osakonna juhatajad jms.

Metalli- ja masinatööstuse ettevõtted pakuvad oma töötajatele ka erinevaid soodustusi, näiteks kaugemal elavatele töölistele kompenseeritakse transpordikulud. Samuti pakutakse töötajatele ka sportimis­võimalusi.

TÄIENDAV INFO

Eesti Masinatööstuse Liit (EML) on Eesti masina-, metalli- ja aparaaditööstuse arendamise ja selle ettevõtete ühiseid huve esindav organisatsioon, kes ühendab põhilise osa vastava tööstus­haru tootmispotentsiaalist.

Kontakt: Mustamäe tee 4, Tallinn 10621
Tel. 611 5893
Faks. 656 6640
www.emliit.ee
emliit@emliit.ee

Koo-Met OÜ Eesti Masinatööstuse Liidu poolt tunnistatud kutseeksamikeskus. Eesmärk on pakkuda tulevastele spetsialistidele I, II, III taseme kutseomistamist masina-, metalli- ja aparaaditööstuses ning autotehnikutele. Samuti viib Koo-Met OÜ läbi täiendkoolitusi masina-, metalli- ja aparaaditööstuse ettevõtete spetsialistidele ja inseneridele.

Kontakt: Laki 15, 12915 Tallinn
Tel. 6 505 683, 51 57 551
info@koo-met.ee
www.koo-met.ee

Kutseala hõive

METALLITÖÖLISED
2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)

Valuvormide ja kärnide valmistajad (ISCO 7211)*

42

Lehtmetalli töötlejad (ISCO 7213)

735

Metallkonstruktsioonide valmistajad (ISCO 7214)

594

KOKKU

1 371

* ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations)järgi

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak­ku­mised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Valuvormide ja kärnide valmistajad
(ISCO 7211)

Lehtmetalli töötlejad (ISCO 7213)

Metallkonstruktsioonide valmistajad
(ISCO 7214)

5


43

82

15


156

62

52


193

108

2005

Valuvormide ja kärnide valmistajad
(ISCO 7211)

Lehtmetalli töötlejad (ISCO 7213)

Metallkonstruktsioonide valmistajad
(ISCO 7214)

2


70

180

14


136

68

44


101

99

2006

Valuvormide ja kärnide valmistajad
(ISCO 7211)

Lehtmetalli töötlejad (ISCO 7213)

Metallkonstruktsioonide valmistajad
(ISCO 7214)

38


79

337

8


77

55

28


87

71

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet

2004

2005

2006

Tegevusalad kokku

595,5

607,4

646,3

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

31,4

29,4

29,9

Kalandus

3,6

2,8

2,2

Mäetööstus

8

5,9

5,2

Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinatööstus

140,9

139,5

136,4

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

12

12,5

12,4

Ehitus

46,8

48,7

62,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80

80,6

88,7

Hotellid ja restoranid

16,2

22,1

22,3

Veondus, laondus ja side

51,5

54,6

61,5

Finantsvahendus

7,9

6,9

7,3

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

39,4

46,4

48,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

36,9

37,2

39

Haridus

54,5

54,9

58,5

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

37,5

35

37,5

Muud tegevusalad

28,8

31,1

34,3

Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet

2004

2005

2006

 

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

9 012

9 418

9178

 

Kalandus

1 142

1 096

1125

 

Mäetööstus

75

81

90

 

Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinatööstus

5 991

6 232

6552

 

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

282

277

278

 

Ehitus

3 622

4 502

5867

 

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

17 928

18 298

19126

 

Hotellid ja restoranid

1 990

2 156

2262

 

Veondus, laondus ja side

6 006

6 338

6605

 

Finantsvahendus

564

666

809

 

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

11 201

13 074

15 553

 

Haridus

464

508

563

 

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

1 007

1 058

1 131

 

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 599

1 658

1 873

 

Tegevusalad kokku

60 882

65 362

71 012

 

 

Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad.

 

 

 

 

 

 

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kala-püügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palga-töötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes),
I kvartal 2004 – I kvartal 2007 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

9 467

8 591

9 531

9 068

10 212

2007

10 322

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 (krooni)

Tegevusala

2004

2005

2006

Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinatööstus

6 956

7 955

9 595

*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed

2004

2005

kasv %-des

2006

kasv %-des

Tegevusalade keskmine

7 287

8 073

10,8

9 407

16,5

Põllumajandus ja jahindus

4 799

5 626

17,2

6 808

21,0

Metsamajandus

7 267

8 365

15,1

9 105

8,8

Kalandus

4 430

4 575

3,3

7 107

55,3

Mäetööstus

8 687

8 734

0,5

10 070

15,3

Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinatööstus

6 696

7 526

12,4

8 844

17,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 482

9 630

13,5

10 385

7,8

Ehitus

7 468

8 480

13,6

10 075

18,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 915

7 401

7,0

9 111

23,1

Hotellid ja restoranid

4 535

5 421

19,5

6 148

13,4

Veondus, laondus ja side

8 048

8 859

10,1

10 126

14,3

Finantsvahendus

14 998

16 384

9,2

16 915

3,2

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

9 332

9 724

4,2

11 433

17,6

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

9 224

10 101

9,5

11 482

13,7

Haridus

6 475

7 219

11,5

7 949

10,1

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

6 524

7 900

21,1

9 026

14,3

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

6 244

6 970

11,6

7 862

12,8

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes,
2004-2006 (krooni)

Maakond

2004

2005

2006

Harju

8 615

9 307

10 837

Tallinn

8 850

9 462

10 997

Hiiu

5 957

6 721

7 434

Ida-Viru

5 461

6 057

6 842

Jõgeva

5 488

6 758

7 507

Järva

5 951

6 877

7 993

Lääne

5 816

6 468

7 201

Lääne-Viru

5 653

6 301

7 318

Põlva

5 324

6 210

7 250

Pärnu

6 002

6 902

7 948

Rapla

5 828

6 660

7 583

Saare

6 010

6 938

7 916

Tartu

6 679

7 624

9 088

Valga

5 337

6 081

6 908

Viljandi

5 740

6 368

7 492

Võru

5 405

6 284

7 177

EESTI

7 287

8 073

9 407

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 30. 06. 2008. 08:11

Time: 0.1095572 s.