Mehhatroonik
Kool.ee-haridusportaal :: Mehhatroonik Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeMehhatroonik,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Mehhatroonik
OLULISED MOMENDID
-
Mehhatroonikule on olulised teadmised mehhaanika, elektri ja automaatika ning informaatika alalt. Vajalik on kõrgetasemeline infotehnoloogia tundmine ja erialase arvutitarkvara valdamine.
-
Töö eeldab loogilist ja süsteemset mõtlemist, täpsust, huvi tehnika vastu jakoostöövalmidust.
-
Kasuks tuleb võõrkeelte valdamine, kuna eestikeelset erialast kirjandust ja õppematerjale on väga vähe.
-
Tööväljavaated on väga head, sest vajadus mehhatroonikutele järele on suur.
Üha uuenevad ja kaasajale vastavad tootmisliinid vajavad tehnilist personali, kes oskaksid tehnilist seadmestikku hooldada ja seadistada. Mehhatroonika on üks nooremaid ja kiiremini arenevaid tehnikasuundi nii Eestis kui ka mujal maailmas, mis baseerub tänapäevasel tootearendusel ning liidab endasse lisaks põhjalikele mehaanikateadmistele ka infotehnoloogia- ning elektroonikavahendite tundmise.
Mehhatroonikud koostavad ja testivad mehhatroonikasüsteeme või teenindavad neid ekspluatatsioonis. Nad tegelevad protsessi seirega ja korraldavad mehhatroonikasüsteemide talitusjärelvalvet mitmesugustes kasutamisvaldkondades. Mehhatroonikasüsteem on mehhaaniliste, elektrooniliste ja infotehnoloogilisteallsüsteemide ühildatud koos toimiv terviklik seade. Mehhatroonika rakenduseks on kiiresti arenevad robotid, arvutiga juhitavad seadmed jpm. Headeks näideteks on robotid, isetoimetavad kodumasinad, meditsiiniseadmed, simulaatorid jne.
Mehhatroonik koostab programme neile kontrolleritele, mis juhivad automaatliinide tööd nõnda, et nad reguleerivad liinil asuvaid andureid. Andur signaliseerib näiteks robotile info selle kohta, millal üks või teine detail liinil mingisse positsiooni jõuab. Ka madalama taseme mehhatroonik (tehnik) peab oskama vahetada automaatses tehnoloogiaseadmes või liinil andurit ja liini ajamit ning reguleerida liini mootorite tööd. Ühtlasi peab ta oskama koostada arvutis lihtsamaid programme taoliste automaatliinide juhtimiseks. Kui mingi automaatseade seisma jääb, peab mehhatroonik olema suuteline aru saama, mis tõrke põhjustas ning leidma sobivaima lahendusviisi selle parandamiseks. Juhul, kui ta seda ise parandada ei saa, peab ta otsustama millise spetsialisti täiendavat abi probleemi likvideerimiseks vaja võib minna. Mehhatroonik peab suutma identifitseerida probleemi põhjuse ja määrama selle kõrvaldamise teed elektrikule, infotehnoloogile või mehaanikule/seadistajale.
Mehhatroonika koondab endas kolme valdkonda: mehaanika, elektroonika ja informaatika. Tegevuste lõikes on jagunemine järgnev:
-
mehaanika – süsteemi mehaanilised komponendid, nende komplekteerimine, ühendamine ja hooldus ning manuaalne (käeline) tegevus nende komponentide ekspluatatsioonis;
-
elektroonika – skeemilahenduse ülesehitamine ja testimine;
-
informaatika – tarkvara installeerimine, programmide laadimine, häälestamine ja info visualiseerimine.
Mehhatrooniku tegevuse objektid on kõigi kolme valdkonna lõikes järgmised:
-
masina- ja aparaaditööstuse põhitoodanguks on mitmesuguste automaatikaseadmete konstruktsiooni komponendid, etteande ja nihutusmehhanismid jms.
-
elektrotehnika- ja elektroonikatööstuse põhitoodanguks on elektrimootorid, mitmesugused täiturmehhanismid (releed, lukustid, ajamid jm) ja andurid ning mõõteseadmed, mobiiltelefonid jms.
-
§infotehnoloogia ettevõtete põhitoodanguks on PC-tüüpi arvutite, tööstuskontrollerite ja mikrokontrollerite tarkvara.
Nüüdisajal on mehhatroonikast saanud mehaanika-, elektroonika- ja infotehnoloogiliste süsteemide samasuunalist koostoimet käsitlev tehnikaala. 21. sajandit on juba mõnikord hakatud kutsuma mehhatroonika sajandiks.
Mehhatroonik ei tööta üldjuhul sellises ettevõttes, mis tegeleb sügavuti vaid ühe valdkonnaga (nt mehaanika). Ta peab suutma orienteeruda kõigis kolmes valdkonnas üldisemalt, oma tööülesannete täitmiseks ei vaja ta ühe valdkonna piires väga põhjalikke teadmisi.
Kui kutsehariduse omandanud mehhatroonik tegeleb masinate kokkupaneku ja häälestamisega, siis kõrgharidusega mehhatroonik tegeleb juba automaatikaseadmete projekteerimisega.
TÖÖTINGIMUSED
keskkond – vahendid/materjalid - tööaeg
Mehhatroonikud töötavad vastava sisseseadmega (robotitega varustatud automaatliinid jms) varustatud tsehhides, mis peavad olema puhtad ja korras ning väga hea valgustuse ja ventilatsiooniga. Töös tuleb kasutada mitmesuguseid mõõte- ja tööriistu (tester, ossiloskoop, pikkuse mõõtevahendid, mõõtekellad, temperatuuriandurid) ning muid abivahendeid.
Mehhatrooniku tööks ei ole spetsiaalsed riided vajalikud, pigem on tähtis, et riietus oleks mugav ja mitmesuguseid tegevusi võimaldav.
Tööpäeva pikkuseks on reeglina 8 tundi ja sõltuvalt ettevõttest võib töö olla vahetustega.
Mehhatroonikule on olulised teadmised mehhaanika, elektri ja automaatika ning informaatika alalt. Ta peab tundma mehhatroonikasüsteemide elemente ja nende tähistusi, oskama koostada ja testida mehhatroonikasüsteeme, teadma töö- ja mõõteriistade ehitust, tööpõhimõtteid ning oskama neid kasutada ja hooldada. Töö eeldab tootmisprotsesside tundmist ja nende allprotsessideks lahutamise oskust; juhtsüsteemide struktuuri, infotöötluse ja edastuse põhimõtete ning signaalide muundamise tundmist. Põhioskuste hulka kuulubprotsessortehnika rakendamine mehhatroonikasüsteemides ja raalprojekteerimine. Vajalik on tehnilise dokumentatsiooni lugemise ja vahendamise oskus.
Samuti peab mehhatroonik tundma töökeskkonna ohutust ja klienditeeninduse aluseid.Juhtimisoskus on oluline tehniku tasemel töötaval mehhatroonikul, kellel võib olla 2-3 alluvat. Vajalik on võõrkeelte valdamine, kuna eestikeelset erialast kirjandust ja õppematerjale on väga vähe. Võõrkeeltest on olulisemad inglise, saksa ja vene keel.
Mehhatrooniku elukutse eeldab ruumilist kujutlusvõimet, üldistusvõimet, loogilist ja süsteemset mõtlemist ja huvi tehnika vastu. Isikuomadustest tulevad kasuks arenenud vastutus- ja kohusetunne, enesedistsipliin ning koostöö- ja suhtlemisvalmidus. Mehhatroonikuna ei saa töötada väga kinnise loomuga introvertne inimene. Kuna kutsealases tegevuses põimuvad mitmed valdkonnad, siis peab ta oskama probleeme ja küsimusi täpselt formuleerida, mis eeldab ka head suhtlemisoskust.
Mehhatrooniku kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardites Mehhatroonik I, II, III ja Mehhatroonik IV.
Mehhatrooniku elukutse eeldab kutsealast väljaõpet. Kutsealast väljaõpet on võimalik saada nii põhi- kui keskkooli hariduse baasil.
Narva Kutseõppekeskuses on võimalik omandada kutseharidus automaatika erialal, kus põhihariduse baasil kestab õpe 3 ja keskhariduse baasil 2 aastat. Automaatika ja mehhatroonika erialade vahe ei ole suur, mistõttu selle eriala lõpetanu võib töötada ka mehhatroonikuna.
Tallinna Tööstushariduskuses saab mehhatroonika erialal õppida nii põhi- kui keskhariduse baasil. Põhihariduse baasil kestab õpe 3,5 ja keskhariduse baasil 2,5 aastat. Õppetöö toimub eesti ja vene keeles.
Tartu Kutsehariduskeskuses saab mehhatroonika erialal õppida keskhariduse basil, õppeaeg on 2 aastat.
Rakenduslikku kõrgharidustmehhatroonika erialal onvõimalik omandada Võrumaa Kutsehariduskeskuses ja Tallinna Tehnikaülikooli Mehhatroonikainstituudis kahes õppetooli juures: mehhatroonikasüsteemide õppetool ning mehhatroonika-, masina- ja mõõtesüsteemide teadus- ja katselaboratoorium.
Kõrghariduse omandanud spetsialistid on nõutud mitte ainult oma kitsastes valdkondades, vaid mis tahes muus Eesti majanduse eluvaldkonnas.Olenevalt töö spetsiifikast võib mehhatroonik töötada mitmesuguste tööstusharude ettevõtetes mehhatroonikasüsteemi koostamisel, hooldamisel ja juhtprogrammide väljatöötamisel.
Erialane täiendkoolitus toimub enamasti 6-kuuliste kursuste näol erialast haridust pakkuvates koolides või ettevõttesiseselt. Koolitusi vahendab ka Eesti Masinatööstuse Liit.
Mehhatroonikud töötavad metalli-, masina- ja aparaaditööstuses. Eestis tegutseb selles sektoris üle 440 tootmisettevõtte.
Mehhatroonikul on kõik eeldused edukaks karjääriks just kiirelt arenevates, uutele lahendustele orienteeritud ning paindlikes firmades. Mehhatrooniku erialase ettevalmistuse omandanu saab töötada elektroonika ja automaatika seadmete teenindajana, seadistajana ja remontijana erinevates tootmisvaldkondades ning tööstuse programmeeritavate loogikakontrollerite teenindajana. Mehhatroonikul on kõik eeldused edukaks karjääriks just kiirelt arenevates, uutele lahendustele orienteeritud ning paindlikes firmades.
Tööväljavaated mehhatroonikutele on väga head, sest vajadus kvalifitseeritud spetsialistide järele on suur. Tuntumad ettevõtted on AS Jot Eesti, AS Harju Elekter, AS Elcoteq, AS Aswega, AS ARE, AS IPO Automation jpt.
Eesti metalli-, masina- ja aparaaditööstuse tootjate konkurentsieeliseks välismaal on toodete odavam hind, mis on eelkõige tingitud odavast tööjõust. Põhiline metallitoodete turg on välismaal. Eesti turg annab arvestataval hulgal tööd pigem väikestele firmadele.
LÄHEDASED AMETID
Mehhatrooniku elukutsele sarnased ametid on automaatik, CNC-pingi operaator.
PALK JA SOODUSTUSED
Noorem-insenerina või tehnikuna töötavate mehhatroonikute keskmine brutokuupalk oli 2006. aastal 15 000 krooni. Olulist palgalisa teenitakse ületundidega, kuna nõudlus antud valdkonna teenuste järele on väga suur.
Firmapoolsete soodustustena on enamlevinud igakuine kütuse- ja sidekulude katmine kokkulepitud ulatuses. Samuti kompenseeritakse osaliselt töötajate erialaseid täiendkoolitusi, keeltekursusi ja rahvusvaheliste messide osalustasusid.
TÄIENDAV INFO
Mehhatrooniku kutset omistav organ on Koo-met OÜ.
Eesti Masinatööstuse Liit
Kontakt: Mustamäe tee 4, 10621 Tallinn
Tel: 611 5893
Fax: 656 66 40
E-post: emliit@emliit.ee
www.emliit.ee
Kutseala hõive
MEHHATROONIKUD
Statistikaameti andmed seisuga august 2003
Tehnikud füüsika, keemia ja inserenriteaduse alal (ISCO 3119)* |
313 |
Elektromehhaanikud (ISCO 7241) |
5 485 |
KOKKU |
5 798 |
* ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations)järgi
Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*
Aasta |
Ametinimetus |
Tööpak-kumised |
Tööotsijad töösoovi järgi |
Tööotsijad omandatud eriala järgi |
2004 |
Tehnikud füüsika, keemia ja inserenriteaduse alal (ISCO 3119) |
3 |
21 |
91 |
Elektromehhaanikud (ISCO 7241) |
74 |
467 |
820 | |
2005 |
Tehnikud füüsika, keemia ja inserenriteaduse alal (ISCO 3119) |
2 |
18 |
82 |
Elektromehhaanikud (ISCO 7241) |
122 |
420 |
720 | |
2006 |
Tehnikud füüsika, keemia ja inserenriteaduse alal (ISCO 3119) |
6 |
13 |
43 |
Elektromehhaanikud (ISCO 7241) |
197 |
261 |
413 |
* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist
15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet
|
2004 |
2005 |
2006 |
Tegevusalad kokku |
595,5 |
607,4 |
646,3 |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
31,4 |
29,4 |
29,9 |
Kalandus |
3,6 |
2,8 |
2,2 |
Mäetööstus |
8 |
5,9 |
5,2 |
Töötlev tööstus |
140,9 |
139,5 |
136,4 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
12 |
12,5 |
12,4 |
Ehitus |
46,8 |
48,7 |
62,8 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
80 |
80,6 |
88,7 |
Hotellid ja restoranid |
16,2 |
22,1 |
22,3 |
Veondus, laondus ja side |
51,5 |
54,6 |
61,5 |
Finantsvahendus |
7,9 |
6,9 |
7,3 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
39,4 |
46,4 |
48,1 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
36,9 |
37,2 |
39 |
Haridus |
54,5 |
54,9 |
58,5 |
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne |
37,5 |
35 |
37,5 |
Muud tegevusalad |
28,8 |
31,1 |
34,3 |
Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet
|
2004 |
2005 |
2006 |
| |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
9 012 |
9 418 |
9178 |
| |
Kalandus |
1 142 |
1 096 |
1125 |
| |
Mäetööstus |
75 |
81 |
90 |
| |
Töötlev tööstus |
5 991 |
6 232 |
6552 |
| |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
282 |
277 |
278 |
| |
Ehitus |
3 622 |
4 502 |
5867 |
| |
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont |
17 928 |
18 298 |
19126 |
| |
Hotellid ja restoranid |
1 990 |
2 156 |
2262 |
| |
Veondus, laondus ja side |
6 006 |
6 338 |
6605 |
| |
Finantsvahendus |
564 |
666 |
809 |
| |
Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus |
11 201 |
13 074 |
15 553 |
| |
Haridus |
464 |
508 |
563 |
| |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
1 007 |
1 058 |
1 131 |
| |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
1 599 |
1 658 |
1 873 |
| |
Tegevusalad kokku |
60 882 |
65 362 |
71 012 |
| |
|
Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad. | ||||
|
|
|
|
|
|
PALGASTATISTIKA
Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kala-püügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palga-töötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.
EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes),
I kvartal 2004 – I kvartal 2007 (krooni)
|
Aasta |
I kvartal |
II kvartal |
III kvartal |
IV kvartal |
2004 |
7 287 |
6 748 |
7 417 |
7 021 |
7 704 |
2005 |
8 073 |
7 427 |
8 291 |
7 786 |
8 690 |
2006 |
9 467 |
8 591 |
9 531 |
9 068 |
10 212 |
2007 |
|
10 322 |
11 549 |
|
|
Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 (krooni) | |||
Tegevusala |
2004 |
2005 |
2006 |
Töötlev tööstus |
6 696 |
7 526 |
8 844 |
* Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.
Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed
|
2004 |
2005 |
kasv %-des |
2006 |
kasv %-des |
Tegevusalade keskmine |
7 287 |
8 073 |
10,8 |
9 407 |
16,5 |
Põllumajandus ja jahindus |
4 799 |
5 626 |
17,2 |
6 808 |
21,0 |
Metsamajandus |
7 267 |
8 365 |
15,1 |
9 105 |
8,8 |
Kalandus |
4 430 |
4 575 |
3,3 |
7 107 |
55,3 |
Mäetööstus |
8 687 |
8 734 |
0,5 |
10 070 |
15,3 |
Töötlev tööstus |
6 696 |
7 526 |
12,4 |
8 844 |
17,5 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
8 482 |
9 630 |
13,5 |
10 385 |
7,8 |
Ehitus |
7 468 |
8 480 |
13,6 |
10 075 |
18,8 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
6 915 |
7 401 |
7,0 |
9 111 |
23,1 |
Hotellid ja restoranid |
4 535 |
5 421 |
19,5 |
6 148 |
13,4 |
Veondus, laondus ja side |
8 048 |
8 859 |
10,1 |
10 126 |
14,3 |
Finantsvahendus |
14 998 |
16 384 |
9,2 |
16 915 |
3,2 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
9 332 |
9 724 |
4,2 |
11 433 |
17,6 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
9 224 |
10 101 |
9,5 |
11 482 |
13,7 |
Haridus |
6 475 |
7 219 |
11,5 |
7 949 |
10,1 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
6 524 |
7 900 |
21,1 |
9 026 |
14,3 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
6 244 |
6 970 |
11,6 |
7 862 |
12,8 |
Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).
Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes,
2004-2006 (krooni)
Statistikaameti andmed
Maakond |
2004 |
2005 |
2006 |
Harju |
8 615 |
9 307 |
10 837 |
Tallinn |
8 850 |
9 462 |
10 997 |
Hiiu |
5 957 |
6 721 |
7 434 |
Ida-Viru |
5 461 |
6 057 |
6 842 |
Jõgeva |
5 488 |
6 758 |
7 507 |
Järva |
5 951 |
6 877 |
7 993 |
Lääne |
5 816 |
6 468 |
7 201 |
Lääne-Viru |
5 653 |
6 301 |
7 318 |
Põlva |
5 324 |
6 210 |
7 250 |
Pärnu |
6 002 |
6 902 |
7 948 |
Rapla |
5 828 |
6 660 |
7 583 |
Saare |
6 010 |
6 938 |
7 916 |
Tartu |
6 679 |
7 624 |
9 088 |
Valga |
5 337 |
6 081 |
6 908 |
Viljandi |
5 740 |
6 368 |
7 492 |
Võru |
5 405 |
6 284 |
7 177 |
EESTI |
7 287 |
8 073 |
9 407 |
| |