et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Mehhatroonik

Kool.ee-haridusportaal :: Mehhatroonik Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeMehhatroonik,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Mehhatroonik

OLULISED MOMENDID

  • Mehhatroonikule on olulised teadmised mehhaanika, elektri ja automaatika ning informaatika alalt. Vajalik on kõrgetasemeline infotehnoloogia tundmine ja erialase arvuti­tarkvara valdamine.
  • Töö eeldab loogilist ja süsteemset mõtlemist, täpsust, huvi tehnika vastu jakoostöö­valmidust.
  • Kasuks tuleb võõrkeelte valdamine, kuna eestikeelset erialast kirjandust ja õppematerjale on väga vähe.
  • Tööväljavaated on väga head, sest vajadus mehhatroonikutele järele on suur.

TÖÖ ISELOOM

Üha uuenevad ja kaasajale vastavad tootmisliinid vajavad tehnilist personali, kes oskaksid tehnilist seadmestikku hooldada ja seadistada. Mehhatroonika on üks nooremaid ja kiiremini arenevaid tehnikasuundi nii Eestis kui ka mujal maailmas, mis baseerub tänapäevasel toote­arendusel ning liidab endasse lisaks põhjalikele mehaanikateadmistele ka infotehnoloogia- ning elektroonikavahendite tundmise.

Mehhatroonikud koostavad ja testivad mehhatroonikasüsteeme või teenindavad neid ekspluatatsioonis. Nad tegelevad protsessi seirega ja korraldavad mehhatroonikasüsteemide talitus­järelvalvet mitmesugustes kasutamisvaldkondades. Mehhatroonikasüsteem on mehhaa­ni­liste, elektrooniliste ja infotehnoloogilisteallsüsteemide ühildatud koos toimiv terviklik seade. Mehhatroonika rakenduseks on kiiresti arenevad robotid, arvutiga juhitavad seadmed jpm. Headeks näideteks on robotid, isetoimetavad kodumasinad, meditsiiniseadmed, simulaatorid jne.

Mehhatroonik koostab programme neile kontrolleritele, mis juhivad automaatliinide tööd nõnda, et nad reguleerivad liinil asuvaid andureid. Andur signaliseerib näiteks robotile info selle kohta, millal üks või teine detail liinil mingisse positsiooni jõuab. Ka madalama taseme mehhatroonik (tehnik) peab oskama vahetada automaatses tehnoloogia­seadmes või liinil andurit ja liini ajamit ning reguleerida liini mootorite tööd. Ühtlasi peab ta oskama koostada arvutis lihtsamaid programme taoliste automaatliinide juhtimiseks. Kui mingi automaatseade seisma jääb, peab mehhatroonik olema suuteline aru saama, mis tõrke põhjustas ning leidma sobivaima lahendusviisi selle parandamiseks. Juhul, kui ta seda ise parandada ei saa, peab ta otsustama millise spetsialisti täiendavat abi probleemi likvideerimiseks vaja võib minna. Mehhatroonik peab suutma identifitseerida probleemi põhjuse ja määrama selle kõrvaldamise teed elektrikule, infotehnoloogile või mehaanikule/seadistajale.

Mehhatroonika koondab endas kolme valdkonda: mehaanika, elektroonika ja informaatika. Tegevuste lõikes on jagunemine järgnev:

  • mehaanika – süsteemi mehaanilised komponendid, nende komplekteerimine, ühendamine ja hooldus ning manuaalne (käeline) tegevus nende komponentide ekspluatatsioonis;
  • elektroonika – skeemilahenduse ülesehitamine ja testimine;
  • informaatika – tarkvara installeerimine, programmide laadimine, häälestamine ja info visualiseerimine.

Mehhatrooniku tegevuse objektid on kõigi kolme valdkonna lõikes järgmised:

  • masina- ja aparaaditööstuse põhitoodanguks on mitmesuguste automaatikaseadmete konstruktsiooni komponendid, etteande ja nihutusmehhanismid jms.
  • elektrotehnika- ja elektroonikatööstuse põhitoodanguks on elektrimootorid, mitmesugused täiturmehhanismid (releed, lukustid, ajamid jm) ja andurid ning mõõte­seadmed, mobiiltelefonid jms.
  • §infotehnoloogia ettevõtete põhitoodanguks on PC-tüüpi arvutite, tööstuskontrollerite ja mikrokontrollerite tarkvara.

Nüüdisajal on mehhatroonikast saanud mehaanika-, elektroonika- ja infotehnoloogiliste süsteemide samasuunalist koostoimet käsitlev tehnikaala. 21. sajandit on juba mõnikord hakatud kutsuma mehhatroonika sajandiks.

Mehhatroonik ei tööta üldjuhul sellises ettevõttes, mis tegeleb sügavuti vaid ühe valdkonnaga (nt mehaanika). Ta peab suutma orienteeruda kõigis kolmes valdkonnas üldisemalt, oma tööülesannete täitmiseks ei vaja ta ühe valdkonna piires väga põhjalikke teadmisi.

Kui kutsehariduse omandanud mehhatroonik tegeleb masinate kokkupaneku ja häälestamisega, siis kõrgharidusega mehhatroonik tegeleb juba automaatika­seadmete projekteerimisega.

TÖÖTINGIMUSED

keskkond – vahendid/materjalid - tööaeg

Mehhatroonikud töötavad vastava sisseseadmega (robotitega varustatud automaat­liinid jms) varustatud tsehhides, mis peavad olema puhtad ja korras ning väga hea valgustuse ja ventilatsiooniga. Töös tuleb kasutada mitmesuguseid mõõte- ja tööriistu (tester, ossiloskoop, pikkuse mõõtevahendid, mõõtekellad, temperatuuriandurid) ning muid abivahendeid.

Mehhatrooniku tööks ei ole spetsiaalsed riided vajalikud, pigem on tähtis, et riietus oleks mugav ja mitmesuguseid tegevusi võimaldav.

Tööpäeva pikkuseks on reeglina 8 tundi ja sõltuvalt ettevõttest võib töö olla vahetustega.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Mehhatroonikule on olulised teadmised mehhaanika, elektri ja automaatika ning informaatika alalt. Ta peab tundma mehhatroonikasüsteemide elemente ja nende tähistusi, oskama koostada ja testida mehhatroonikasüsteeme, teadma töö- ja mõõteriistade ehitust, tööpõhimõtteid ning oskama neid kasutada ja hooldada. Töö eeldab tootmisprotsesside tundmist ja nende allprotsessideks lahutamise oskust; juhtsüsteemide struktuuri, infotöötluse ja edastuse põhimõtete ning signaalide muundamise tundmist. Põhioskuste hulka kuulubprotsessor­tehnika rakendamine mehhatroonikasüsteemides ja raalprojekteerimine. Vajalik on tehnilise dokumentatsiooni lugemise ja vahendamise oskus.

Samuti peab mehhatroonik tundma töökeskkonna ohutust ja kliendi­teeninduse aluseid.Juhtimisoskus on oluline tehniku tasemel töötaval mehhatroonikul, kellel võib olla 2-3 alluvat. Vajalik on võõrkeelte valdamine, kuna eestikeelset erialast kirjandust ja õppe­materjale on väga vähe. Võõrkeeltest on olulisemad inglise, saksa ja vene keel.

Mehhatrooniku elukutse eeldab ruumilist kujutlusvõimet, üldistusvõimet, loogilist ja süsteemset mõtlemist ja huvi tehnika vastu. Isikuomadustest tulevad kasuks arenenud vastutus- ja kohusetunne, enesedistsipliin ning koostöö- ja suhtlemisvalmidus. Mehhatroonikuna ei saa töötada väga kinnise loomuga introvertne inimene. Kuna kutsealases tegevuses põimuvad mitmed valdkonnad, siis peab ta oskama probleeme ja küsimusi täpselt formuleerida, mis eeldab ka head suhtlemisoskust.

Mehhatrooniku kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardites Mehhatroonik I, II, III ja Mehhatroonik IV.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Mehhatrooniku elukutse eeldab kutsealast väljaõpet. Kutsealast väljaõpet on võimalik saada nii põhi- kui keskkooli hariduse baasil.

Narva Kutseõppekeskuses on võimalik omandada kutseharidus automaatika erialal, kus põhi­hariduse baasil kestab õpe 3 ja keskhariduse baasil 2 aastat. Automaatika ja mehhatroonika erialade vahe ei ole suur, mistõttu selle eriala lõpetanu võib töötada ka mehhatroonikuna.

Tallinna Tööstushariduskuses saab mehhatroonika erialal õppida nii põhi- kui keskhariduse baasil. Põhihariduse baasil kestab õpe 3,5 ja keskhariduse baasil 2,5 aastat. Õppetöö toimub eesti ja vene keeles.

Tartu Kutsehariduskeskuses saab mehhatroonika erialal õppida keskhariduse basil, õppeaeg on 2 aastat.

Rakenduslikku kõrgharidustmehhatroonika erialal onvõimalik omandada Võrumaa Kutsehariduskeskuses ja Tallinna Tehnikaülikooli Mehhatroonikainstituudis kahes õppetooli juures: mehhatroonikasüsteemide õppetool ning mehhatroonika-, masina- ja mõõte­süsteemide teadus- ja katselaboratoorium.

Kõrghariduse omandanud spetsialistid on nõutud mitte ainult oma kitsastes valdkondades, vaid mis tahes muus Eesti majanduse eluvaldkonnas.Olenevalt töö spetsiifikast võib mehhatroonik töötada mitmesuguste tööstusharude ettevõtetes mehhatroonikasüsteemi koostamisel, hooldamisel ja juhtprogrammide väljatöötamisel. 

Erialane täiendkoolitus toimub enamasti 6-kuuliste kursuste näol erialast haridust pakkuvates koolides või ettevõttesiseselt. Koolitusi vahendab ka Eesti Masinatööstuse Liit.

TÖÖVÄLJAVAATED

Mehhatroonikud töötavad metalli-, masina- ja aparaaditööstuses. Eestis tegutseb selles sektoris üle 440 tootmisettevõtte.

Mehhatroonikul on kõik eeldused edukaks karjääriks just kiirelt arenevates, uutele lahendustele orienteeritud ning paindlikes firmades. Mehhatrooniku erialase ettevalmistuse omandanu saab töötada elektroonika ja automaatika seadmete teenindajana, seadistajana ja remontijana erinevates tootmisvaldkondades ning tööstuse programmeeritavate loogikakontrollerite teenindajana. Mehhatroonikul on kõik eeldused edukaks karjääriks just kiirelt arenevates, uutele lahendustele orienteeritud ning paindlikes firmades.

Tööväljavaated mehhatroonikutele on väga head, sest vajadus kvalifitseeritud spetsialistide järele on suur. Tuntumad ettevõtted on AS Jot Eesti, AS Harju Elekter, AS Elcoteq, AS Aswega, AS ARE, AS IPO Automation jpt.

Eesti metalli-, masina- ja aparaaditööstuse tootjate konkurentsieeliseks välismaal on toodete odavam hind, mis on eelkõige tingitud odavast tööjõust. Põhiline metallitoodete turg on välismaal. Eesti turg annab arvestataval hulgal tööd pigem väikestele firmadele.

LÄHEDASED AMETID

Mehhatrooniku elukutsele sarnased ametid on automaatik, CNC-pingi operaator.

PALK JA SOODUSTUSED

Noorem-insenerina või tehnikuna töötavate mehhatroonikute keskmine brutokuupalk oli 2006. aastal 15 000 krooni. Olulist palgalisa teenitakse ületundidega, kuna nõudlus antud valdkonna teenuste järele on väga suur.

Firmapoolsete soodustustena on enamlevinud igakuine kütuse- ja sidekulude katmine kokkulepitud ulatuses. Samuti kompenseeritakse osaliselt töötajate erialaseid täiend­koolitusi, keeltekursusi ja rahvusvaheliste messide osalustasusid.

TÄIENDAV INFO

Mehhatrooniku kutset omistav organ on Koo-met OÜ.

Eesti Masinatööstuse Liit
Kontakt: Mustamäe tee 4, 10621 Tallinn
Tel: 611 5893
Fax: 656 66 40
E-post: emliit@emliit.ee
www.emliit.ee

Kutseala hõive

MEHHATROONIKUD
Statistikaameti andmed seisuga august 2003

Tehnikud füüsika, keemia ja inserenriteaduse alal (ISCO 3119)*

313

Elektromehhaanikud (ISCO 7241)

5 485

KOKKU

5 798

* ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations)järgi

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Tehnikud füüsika, keemia ja inserenriteaduse alal (ISCO 3119)

3

21

91

Elektromehhaanikud (ISCO 7241)

74

467

820

2005

Tehnikud füüsika, keemia ja inserenriteaduse alal (ISCO 3119)

2

18

82

Elektromehhaanikud (ISCO 7241)

122

420

720

2006

Tehnikud füüsika, keemia ja inserenriteaduse alal (ISCO 3119)

6

13

43

Elektromehhaanikud (ISCO 7241)

197

261

413

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet

 

2004

2005

2006

Tegevusalad kokku

595,5

607,4

646,3

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

31,4

29,4

29,9

Kalandus

3,6

2,8

2,2

Mäetööstus

8

5,9

5,2

Töötlev tööstus

140,9

139,5

136,4

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

12

12,5

12,4

Ehitus

46,8

48,7

62,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80

80,6

88,7

Hotellid ja restoranid

16,2

22,1

22,3

Veondus, laondus ja side

51,5

54,6

61,5

Finantsvahendus

7,9

6,9

7,3

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

39,4

46,4

48,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

36,9

37,2

39

Haridus

54,5

54,9

58,5

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

37,5

35

37,5

Muud tegevusalad

28,8

31,1

34,3

Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet

2004

2005

2006

 

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

9 012

9 418

9178

 

Kalandus

1 142

1 096

1125

 

Mäetööstus

75

81

90

 

Töötlev tööstus

5 991

6 232

6552

 

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

282

277

278

 

Ehitus

3 622

4 502

5867

 

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

17 928

18 298

19126

 

Hotellid ja restoranid

1 990

2 156

2262

 

Veondus, laondus ja side

6 006

6 338

6605

 

Finantsvahendus

564

666

809

 

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

11 201

13 074

15 553

 

Haridus

464

508

563

 

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

1 007

1 058

1 131

 

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 599

1 658

1 873

 

Tegevusalad kokku

60 882

65 362

71 012

 

 

Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad.

 

 

 

 

 

 

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kala-püügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finants­vahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palga-töötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes),
I kvartal 2004 – I kvartal 2007 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

9 467

8 591

9 531

9 068

10 212

2007

 

10 322

11 549

 

 

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 (krooni)

Tegevusala

2004

2005

2006

Töötlev tööstus

6 696

7 526

8 844

* Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed

2004

2005

kasv %-des

2006

kasv %-des

Tegevusalade keskmine

7 287

8 073

10,8

9 407

16,5

Põllumajandus ja jahindus

4 799

5 626

17,2

6 808

21,0

Metsamajandus

7 267

8 365

15,1

9 105

8,8

Kalandus

4 430

4 575

3,3

7 107

55,3

Mäetööstus

8 687

8 734

0,5

10 070

15,3

Töötlev tööstus

6 696

7 526

12,4

8 844

17,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 482

9 630

13,5

10 385

7,8

Ehitus

7 468

8 480

13,6

10 075

18,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 915

7 401

7,0

9 111

23,1

Hotellid ja restoranid

4 535

5 421

19,5

6 148

13,4

Veondus, laondus ja side

8 048

8 859

10,1

10 126

14,3

Finantsvahendus

14 998

16 384

9,2

16 915

3,2

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

9 332

9 724

4,2

11 433

17,6

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

9 224

10 101

9,5

11 482

13,7

Haridus

6 475

7 219

11,5

7 949

10,1

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

6 524

7 900

21,1

9 026

14,3

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

6 244

6 970

11,6

7 862

12,8

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).
Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes,
2004-2006 (krooni)
Statistikaameti andmed

Maakond

2004

2005

2006

Harju

8 615

9 307

10 837

Tallinn

8 850

9 462

10 997

Hiiu

5 957

6 721

7 434

Ida-Viru

5 461

6 057

6 842

Jõgeva

5 488

6 758

7 507

Järva

5 951

6 877

7 993

Lääne

5 816

6 468

7 201

Lääne-Viru

5 653

6 301

7 318

Põlva

5 324

6 210

7 250

Pärnu

6 002

6 902

7 948

Rapla

5 828

6 660

7 583

Saare

6 010

6 938

7 916

Tartu

6 679

7 624

9 088

Valga

5 337

6 081

6 908

Viljandi

5 740

6 368

7 492

Võru

5 405

6 284

7 177

EESTI

7 287

8 073

9 407

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 30. 06. 2008. 08:03

Time: 0.1309800 s.