et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Mehaanikainsener

Kool.ee-haridusportaal :: Mehaanikainsener Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeMehaanikainsener,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Mehaanikainsener

OLULISED MOMENDID

  • Mehaanikainseneride tööks on seadmete ja masinate loomine ning arendamine.
  • Mehaanikainseneridel peab olema loovust ja hea tehniline taip.
  • Nõudlus mehaanikainseneride järele on aasta-aastalt kasvanud ning olnud suurem, kui kõrgkoolid seda täita suudavad.

TÖÖ ISELOOM

Tänapäeva elu on väga mehhaniseeritud – üha vähem on käsitsitööd ja üha rohkem kasutatakse erinevaid seadmeid ja masinaid. Neid seadmeid ja masinaid konstrueerivad ning arendavad mehaanikainsenerid.

Mehaanikainsenerid on kõrgharidusega tehnika- ja/või tehnoloogiaspetsialistid, kes töötavad mehhanotehnika inseneritegevuse valdkonnas.Nende loodud on mehaanilised masinad ja süsteemid: mänguasjad, tööriistad, kodumasinad, elektri­generaatorid, tootmisliinid, sooja- ja ventilatsioonisüsteemid, elevaatorid, jne. Nende töö produktid on kasutusel kõikjal – inimeste kodudes, vabrikutes, tehastes, elektrijaamades, transpordis.

Mehaanikainsenerid-mehhatroonikud on mehaanikaspetsialistid, kes on spetsialiseerunud nn. peenmehaanikale. Nende ülesandeks on aparaatide, mõõtetehnika, masinaelementide konstrueerimine – tänapäeva intelligentsete masinate ja seadmete loomine. Mehhatroonika rakendusteks on kiiresti arenevad robotid, arvutiga juhitavad seadmed jpm.

Mehaanikainseneride põhilised tegevusalad on:

  • tehniliste süsteemide loomine
  • tootearendus ja tootmistegevus
  • juhtimine ja korraldamine
  • rakendusuuringud.

Mehaaniliste vahendite arendamine on keeruline protsess, mistõttu spetsialiseeruvad insenerid toote konstruktoriks, tehnoloogiks või katsetajaks. Selleks, et konstrueerida mõnda toodet – masinat, on kõigepealt vaja püstitada tehniline eesmärk, teha uuringuid – eeltööd ja teada, mida tuleb luua, täiendada või muuta. Seejärel tehakse joonised, mille järgi ehitatakse uue toote mudel. Kõiki uuendusi uuritakse ja testitakse põhjalikult. Mehaanilised vahendid peavad olema töökindlad, ergonoomilised, ohutud, hea disainiga ja vastama kaasaegsetele nõudmistele. Kui testimine on edukalt läbitud, läheb toode koostöös teiste erialade spetsialisti­dega tootmisse.

Mehaanikainsenerid spetsialiseeruvad tavaliselt mõne kindla toote või valdkonna arendusele.

TÖÖTINGIMUSED

keskkond – vahendid/materjalid – tööaeg

Mehaanikainsenerid töötavad kontorites ja tootmisobjektidel. Töökoht sõltub töö suuresti töö iseloomust – teatud tööd tingivad rohkem katsetamist, testimist. Kokkupuutes keeruliste mehhanismidega (sh elektri- ja elektroonikaseadmetega) järgivad mehaanikainsenerid ohutus­reegleid ja kasutavad ka kaitsevahendeid – kindaid, maske ning abistavaid töö­vahendeid.

Teoreetilised ettevalmistustööd, dokumentatsiooni kasutamine ja uurimistööd nõuavad palju arvutikasutamist. Skeemide joonestamiseks kasutatakse joonestusvahendeid, ehkki täna­päeval on enamus projekteerimistöid võimalik teostada arvutiprogrammidel(projekteerimis­tarkvara AutoCad (3D), Solid Work ja ME10).

Töötundide arv on 40 tundi nädalas, erand­juhtudel võib see kujuneda pikemaks. Ametipuhkus ja tööaeg sõltub töökohast. Tavaliselt kestab tööpäev kl 8-17 ja puhkus 28 tööpäeva.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Mehaanikainseneridel on vajalikud üldteadmised majandustegevuse põhialustest, kutse­alaga seonduvast seadusandlusest, tööohutusest ja töökaitsest, kvaliteedi- ja keskkonna­juhtimise alustest. Kuna inseneridel on palju organiseerimistööd, on vajalikud ka teadmised juhtimisest, töökorraldusest ning projektijuhtimisest.

Insenerid järgivad oma töös inseneri eetika koodeksit www.dcc.ttu.ee.

Põhiteadmised sisaldavad teadmisi loodus- ja täppisteadustest, inseneritegevuse alustest, tootearendusest, majandus- ja juhtimistegevusest ning tänapäevasest infotehnoloogiast, info- ja kommunikatsioonitehnikast. Kindlasti on vajalik oma eriala insenerlike vald­kondade tundmine – näiteks masinaelemendid, tugevusõpetus, materjalitehnika, aero- ja hüdro­dünaamika, masinamehaanika, tootmistehnika, tootmisseadmed, kvaliteedi­juhtimine, toote­arenduse alused, raalprojekteerimine, majandusalane õpetus.

Spetsialiseerumisega kaasnevad teadmised kitsamatest mehhanotehnika tegevus­vald­kondadest: konstrueerimine, masinaehitus, keevitus, mehhatroonika ja autotehnika. Mehhatroonikud peavad teadma nn. arvjuhtimissüsteeme – CNC.

Mehaanikainseneri töö eeldab head suhtlemis-, esitlemis- ja kirjalikku ning suulist väljendus­oskust, samuti võõrkeeleoskust.

Mehaanikainseneri kutseoskusnõuded on kirjeldatud kutsestandardis mehaanikainsener IV, diplomeeritud mehaanikainsener V, volitatud mehaanikainsener V.

Mehaanikainsener IV kutsekvalifikatsioon põhineb eriala tehniliste seadmete, tehnoloo­giate ja süsteemide tundmises ja kasutamises ning oskuses juhtida nende käitu ja remonti. Insener peab tundma tehnikat ja tehnoloogiat ning oskama rakendada eriala põhilisi teadmisi.

Diplomeeritud mehaanikainseneri kutsekvalifikatsioon põhineb eriala teoreetiliste aluste põhjalikul tundmisel. Diplomeeritud insener peab tundma tehnikat ja tehnoloogiat ning oskama loominguliselt lahendada tehnikaalaseid probleeme.

Inseneri kutse ja diplomeeritud inseneri kutsed on tähtajatud.

Volitatud mehaanikainsener V on mehhanotehnika valdkonnas erivolitustega kõrgema tasemega diplomeeritud insener Eestis. Tema kvalifikatsioon põhineb oskustel projektee­rida uusi seadmeid ja süsteeme ja/või kasutada teaduslikke mudeleid ja meetodeid eriala probleemide lahendamiseks. Ta peab olema võimeline juhtima projekte ja töögruppe. Volitatud inseneri kutse omistatakse vastaval eri- ja ametialal, kusjuures üks isik võib omada volitatud inseneri kutsekvalifikatsiooni mitmel eri- ja ametialal. Volitatud diplomeeritud inseneri kutse kehtib 5 aastat.

Mehaanikainseneri töö eeldab teaduslik-tehnilist mõtlemisvõimet, loovust, iseseisvust, vastutus- ja otsustusvõimet, eetilist käitumist, majanduslikkust, meeskonnatööoskust, inimeste ja ressursside juhtimise oskust, enesekehtestamise oskust ning orienteeritust tulemusele.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Mehaanikainseneriks saab õppida Tallinna Tehnikakõrgkoolis (TTK) ja Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ). Eesti Maaülikoolis saab mehaanikainseneriks spetsialiseeruda bakalareuseõppe tehnika ja tehnoloogia erialal ning magistriõppes tootmistehnika erialal. Rakenduskõrgharidusõppes on võimalik omandada mehaanikateadmisi tehnotroonika erialal.

TTK mehaanikateaduskonnas õpitakse masinaehituse erialal nii riigieelarvelistel kui riigieelarvevälistel õppekohtadel. Lõpetanud saavad 4 aastaga rakendus­kõrghariduse ja masinaehitusinseneri diplomi ning neil on õigus jätkata õpinguid magistriõppes.

TTÜ mehaanikateaduskonnas õpitakse mehaanikainseneriks ja mehhatroonika spetsialistiks 3+2 õppekava alusel.

Õppekavade raames on võimalik spetsialiseeruda tootearendusele, tootmistehnikale, materjali­­tehnikale ja transporditehnikale. Lõpetanutel on võimalus jätkata õpinguid 4- aastases doktoriõppes.

Kõik eelnimetatud kõrgkoolid pakuvad ka täienduskoolitusi.

TÖÖVÄLJAVAATED

Mehaanikainseneride tööpõld on väga lai. Nad töötavad konstruktorite, tehnoloogidena, tootmisinseneridena, automaatikainseneridena erinevates tööstus- ja projekteerimis­ettevõtetes, projektijuhtidena teadusbüroodes, spetsialistidena või inspektoritena järelevalve- ja kontrollorganites, tootearenduse, kvaliteedi ja muul alal.

Mehaanikainsenerid-mehhatroonikud töötavad Eesti Masinatööstuse Liidus ja selle alaliitude ettevõtetes, samuti teistes masinaid, aparaate, meditsiinitehnikat, automatiseerimis­vahendeid jms tootvates firmades (näiteks Norma, Tarkon, JOT, Harju Elekter jt) ning ka kaitsetööstuses, teadus- ja haridusasutustes.

Nõudlus mehaanikainseneride järele on aasta-aastalt kasvanud ning olnud suurem, kui kõrgkoolid seda täita suudavad.

LÄHEDASED AMETID

Mehaanikainseneri tööle lähedased on teised inseneeria valdkonna ametid, samuti masinaehitajate, automaatikute, konstruktorite, tehnoloogide ametid.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Mehaanikainseneri palk sõltub töökohast. Tubli inseneri töötasu ulatub 20000 kroonini kuus.

TÄIENDAV INFO

Kutset omistavaks organiks on mehaanikainseneridele onEesti Mehaanikainseneride Liit ja mehhatroonikutele Eesti Masinatööstuse Liidu juures asuv Koo-met OÜ.

Eesti Mehaanikainseneride Liitu kuuluvad:

Eesti Keevitusühing (EKÜ)
Kontakt: Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn
Tel: 620 3354
Faks 620 2020

Eesti Materjalitehnika Ühing (EMÜ)
Kontakt: Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn
Tel: 620 3352

Eesti Masinaehitusinseneride Selts (EMES)
Kontakt: Lõokese tee 10, Keila-Joa, 76701 Harjumaa
Tel: 6720259
Faks: 6720259

Kutseala hõive

2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)

Mehaanikainsenerid (ISCO 2145)*

942

KOKKU

942

* ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations)järgi

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpakkumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Mehaanikainsenerid (ISCO 2145)

28

219

483

2005

Mehaanikainsenerid (ISCO 2145)

87

215

472

2006

Mehaanikainsenerid (ISCO 2145)

97

144

268

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet

 

2004

2005

2006

Tegevusalad kokku

595,5

607,4

646,3

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

31,4

29,4

29,9

Kalandus

3,6

2,8

2,2

Mäetööstus

8

5,9

5,2

Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus

140,9

139,5

136,4

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

12

12,5

12,4

Ehitus

46,8

48,7

62,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80

80,6

88,7

Hotellid ja restoranid

16,2

22,1

22,3

Veondus, laondus ja side

51,5

54,6

61,5

Finantsvahendus

7,9

6,9

7,3

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

39,4

46,4

48,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

36,9

37,2

39

Haridus

54,5

54,9

58,5

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

37,5

35

37,5

Muud tegevusalad

28,8

31,1

34,3

Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet

2004

2005

2006

 

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

9 012

9 418

9178

 

Kalandus

1 142

1 096

1125

 

Mäetööstus

75

81

90

 

Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus

5 991

6 232

6552

 

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

282

277

278

 

Ehitus

3 622

4 502

5867

 

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

17 928

18 298

19126

 

Hotellid ja restoranid

1 990

2 156

2262

 

Veondus, laondus ja side

6 006

6 338

6605

 

Finantsvahendus

564

666

809

 

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

11 201

13 074

15 553

 

Haridus

464

508

563

 

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

1 007

1 058

1 131

 

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 599

1 658

1 873

 

Tegevusalad kokku

60 882

65 362

71 012

 

 

Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad.

 

 

 

 

 

 

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kala-püügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palga-töötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes),
I kvartal 2004 – I kvartal 2007 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

9 467

8 591

9 531

9 068

10 212

2007

10 322

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 (krooni)

Tegevusala

2004

2005

2006

Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus

6956

7955

9595

*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed

2004

2005

kasv %-des

2006

kasv %-des

Tegevusalade keskmine

7 287

8 073

10,8

9 407

16,5

Põllumajandus ja jahindus

4 799

5 626

17,2

6 808

21,0

Metsamajandus

7 267

8 365

15,1

9 105

8,8

Kalandus

4 430

4 575

3,3

7 107

55,3

Mäetööstus

8 687

8 734

0,5

10 070

15,3

Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus

6 696

7 526

12,4

8 844

17,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 482

9 630

13,5

10 385

7,8

Ehitus

7 468

8 480

13,6

10 075

18,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 915

7 401

7,0

9 111

23,1

Hotellid ja restoranid

4 535

5 421

19,5

6 148

13,4

Veondus, laondus ja side

8 048

8 859

10,1

10 126

14,3

Finantsvahendus

14 998

16 384

9,2

16 915

3,2

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

9 332

9 724

4,2

11 433

17,6

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

9 224

10 101

9,5

11 482

13,7

Haridus

6 475

7 219

11,5

7 949

10,1

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

6 524

7 900

21,1

9 026

14,3

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

6 244

6 970

11,6

7 862

12,8

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes,
2004-2006 (krooni)

Maakond

2004

2005

2006

Harju

8 615

9 307

10 837

Tallinn

8 850

9 462

10 997

Hiiu

5 957

6 721

7 434

Ida-Viru

5 461

6 057

6 842

Jõgeva

5 488

6 758

7 507

Järva

5 951

6 877

7 993

Lääne

5 816

6 468

7 201

Lääne-Viru

5 653

6 301

7 318

Põlva

5 324

6 210

7 250

Pärnu

6 002

6 902

7 948

Rapla

5 828

6 660

7 583

Saare

6 010

6 938

7 916

Tartu

6 679

7 624

9 088

Valga

5 337

6 081

6 908

Viljandi

5 740

6 368

7 492

Võru

5 405

6 284

7 177

EESTI

7 287

8 073

9 407

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 30. 06. 2008. 07:56

Time: 0.0646520 s.