Mäetehnikud ja mäetöölised
Kool.ee-haridusportaal :: Mäetehnikud ja mäetöölised Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeMäetehnikud ja mäetöölised,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Mäetehnikud ja mäetöölised
OLULISED MOMENDID
-
Mäetööliste peamiseks tööks on maavarade kaevandamine.
-
Mäetöö nõuab põhjalikku ettevalmistust mehhaanika, hüdraulika ja elektroonika valdkonnas ning tehnilist taipu, vaimselt ja füüsilist vastupidavust.
Mäetöölised väidavad, et tsivilisatsioon sai alguse maavarade kaevandamisest ja maavarad on riigi suur rikkus. Eesti peamised maavarad on põlevkivi, fosforiit ja tsemendilubjakivi, mille kaevandamisega tegeleb mäetööstus.
Mäetööstuse ehk mäendusega seotud töötajate üldnimetuseks on mäetöölised (ka kaevurid). Mäetööline on kvalifitseeritud oskustööline, kes on omandanud allmaatöödel, karjääritöödel või muudel nende töödega sarnanevatel objektidel (nt teedeehituse ning teiste infrastruktuuri trasside süvendite ja allmaakaeveõõnte rajamine, ehituste süvendid, geoloogilised uuringud jms) töötamiseks vajaliku erialase kompetentsi. Mäetöölised võivad töötada nende töödega tegelevates ettevõtetes, samuti maavara või maa-ainese esmatöötlemisel, puistangute moodustamisel, kaevandatud ala või puistangute rekultiveerimisel.
Mäetööliste töö sisuks on:
-
mäetööde, ehitustööde, teetööde teostamine, kasutades liikurmasinaid
-
statsionaarsete seadmete kasutamine, paigaldamine ja hooldamine
-
materjali transportimise seadmete ja vahendite kasutamine ja hooldamine
-
elektri-, suruõhu ja muu ajamiga käsitööriistade kasutamine abitöödel
-
maavara kihi- ja toodangu kvaliteediproovide võtmine, nende esmatöötlemine
-
rööbasteede paigaldamine ja hooldamine.
Mäetöölised on lõhkemeistrid, lõhkajad mäetehnikud, mäemasinate operaatorid. Omandatud teadmiste ja oskuste, töö keerukuse, iseseisvuse ning vastutuse ulatuse järgi eristatakse kolme mäetöölise kutse taset. Liikurmasinatel töötamiseks on vajalik vastava masina juhtimisõigust tõendav tunnistus.
Lõhkajad spetsialiseeruvad allmaalõhketööde, pealmaamäetööde, ehitusliku lõhketöö, veealuse, geoloogilise lõhketöö peale. Samuti teostavad nad lõhketöid seoses metalli töötlemise ja purustamisega. Lõhkaja on spetsialist, kes on pärast kutsealase väljaõppe läbimist ja vastava eksami sooritamist saanud kutsetunnistuse, mida annab välja riiklik järelevalveorgan. Kutsetunnistus annab seadusega ettenähtud korras lõhkajale õiguse käidelda lõhkematerjale.
Lõhkaja põhilised tööülesanded on:
-
lõhkematerjali ettevalmistamine
-
lõhkamiskoha ettevalmistamine ja ohutuks muutmine
-
lõhkelaengute ettevalmistamine, paigaldamine ja lõhkamine
-
lõhkamiskoha järelkontrollimine, tõrkelaengute likvideerimine
-
lõhkematerjali katsetamine ja hävitamine
-
aruandluse koostamine lõhkematerjali saamise ja kasutamise kohta.
Lõhkemeistri kutse võib omandada lõhkaja, kes on pärast kutsealase täiendkoolituse läbimist ja vastava eksami sooritamist on saanud riikliku järelvalveorgani poolt õiguse käidelda iseseisvalt lõhkematerjale ja teostada osaliselt lõhketööde järelevalvet. Nende ülesanneteks on:
-
otsuste langetamine lõhkamistöö võimalikkuse kohta
-
lõhkajate tegevuse juhtimine, suunamine ja kontrollimine
-
lõhkematerjali ettevalmistamine
-
valvepostide ja hoiatustõkete paigaldamine lõhkamiskoha juurdepääsudele
-
lõhkamiskoha ettevalmistamine ja ohutuks muutmine
-
lõhkelaengute ettevalmistamine, paigaldamine ja lõhkamine
-
lõhkamiskoha järelkontrollimine, tõrkelaengute likvideerimine
-
tööliste lubamine lõhkamiskohale tööde jätkamiseks
-
lõhkematerjali katsetamine ja hävitamine.
Lõhkemeistrite töökohustuste hulka kuulub ka kutse- ja erialaste teadmiste ja oskuste edasiõpetamine.
Mäetehnik ehk mäemeister on kaevetööde vahetu koordinaator. Ta juhib ja korraldab mäetööd (läbindamist, koristustöid, lõhketöid) ning koostab mäetöö dokumentatsiooni (projekte, passe).
Mäemasinate operaatorid juhivad ja jälgivad kaevanduse tööees töötavaid soonimismasinaid, maake ja kive töötlevaid seadmeid vôi puuraukude puurimise ja süvendamise agregaate.
keskkond- vahendid/materjalid – tööaeg
Mäetöölised töötavad looduskeskkonnas – nii maa peal (karjääri ja maanteede tööd) kui maa all kaevandustes. Näiteks Eesti sügavaimas kaevanduses kaevandatakse põlevkivi 70 meetri sügavuses.
Maa all on tavalisest erinev keskkond (õhk, niiskus, müra- ja kiirgustase, temperatuur tavaliselt +8-10 kraadi).Töö ei sobi inimestele, kes kardavad kinnist ja väikest ruumi – nn. klaustrofoobikule.
Mäetöölised kasutavad oma töös palju erinevaid masinaid ja sidevahendeid - näiteks liikurmasinaid, millega kaevatakse, laetakse, teisaldatakse, tihendatakse, tasandatakse, sillutatakse maavara, pinnast või muud materjali. Kasutatakse ka tipptehnikat, näiteks gaasi-plasma lõikajat, vesi-emulsiooset lõhkeainet NOBELIT, mille koosseisus on 20% vett ja mis ei ole nii plahvatusohtlik.
Mäetöölised kannavad tööl spetsiaalset riietust ja jalanõusid. Kohustuslik on kanda kiivrit, millele on kinnitatud valgusallikas – lamp.
Puhkus kestab sõltuvalt staazhist 42-49 päeva, pensioniiga vähemalt kümneaastase staažiga mäetöölisel algab 10 aastat enne riiklikku pensioniiga.
Mäetöölisedtunnevad kutsetegevust reguleerivaid õigusakte, keskkonnaohutust, oskavad tegutseda hädaolukorras ja anda esmaabi. Teadmised mäetööstusest sisaldavad üldgeoloogilisi teadmisi, kivimite purustamise tehnoloogiaid, raimatud ( lahtimurtud)mäemassi ja abimaterjalide käitlemist, töödeldava materjali ja tööoperatsioonide kvaliteedinõudete järgimist, maavara kihi- ja toodangu kvaliteediproovide võtmist, nende esmatöötlust ning mõõdistuse põhimõtteid. Vajalik on mäeterminoloogia tundmine.
Erioskusteks on olenevalt spetsialiseerumisest puuraukude puurimine elektri- ja käsipuurmasinaga, tuulutusseadmete rajamine, ehitustööd kaeveõõntes, horisontaalne ja vertikaalne soonimine, troppimistööd, keevitamine, karjääritööd, lõhketööd.
Oluline on elektri-, suruõhu- ja muu ajamiga käsitööriistade kasutamisoskus, kasutatavate seadmete ohutu juhtimis- ja hooldamisvõtete tundmine. Liikurmasinatel töötamiseks on vajalik vastava masina juhtimisõigust tõendav tunnistus.
Omandatud teadmiste ja oskuste, töö keerukuse, iseseisvuse ning vastutuse ulatuse järgi eristatakse kolme mäetöölise kutsekvalifikatsiooni taset.
Mäetööline I teeb lihtsamaid mäe- ja abitöid. Olenevalt ettevõttest võib ta töötada markšeideritöölisena, põlevkivi laadijana, allmaatöölisena, remonditöölisena, teetöölisena, karjääritöölisena, seadmeoperaatorina jms. Mäetöölise I kutsetaseme taotlemise eelduseks on kutsealane koolitus kutseõppeasutuses või töö käigus omandatud kutsealane ettevalmistus.
Mäetööline II on omandanud vilumuse ning teeb iseseisvalt erineva keerukusastmega töid, sh omab vähemalt 2 liikurmasina juhtimisõigust. Alates II kutsetasemest spetsialiseerub mäetööline allmaa- või karjääritööle. Karjäärides võib ta töötada puurseadme- ja ekskavaatorijuhi abina, allmaatöödel läbindajana. Mäetöölise II kutse taotlemise eelduseks on kutsealane koolitus kutseõppeasutuses ja pooleaastane erialane töökogemus või 2-aastane erialane töökogemus ja erialane täiendkoolitus.
Mäetööline III on kutseala meister, kes teeb keerukaid töid muutuvates olukordades, sh omab vähemalt 3 liikurmasina juhtimisõigust. Ta on võimeline juhendama teisi töötajaid ja õpilasi ning edasi andma kutsealaseid oskusi. Mäetöölise III kutse taotlemise eelduseks on kutsealane koolitus kutseõppeasutuses ja 2-aastane erialane töökogemus või 3-aastane erialane töökogemus ja erialane täiendkoolitus. Olenevalt ettevõttest võib ta töötada allmaa läbindajana, allmaa mäemonteerijana, allmaa väljamismasinajuhina, allmaa koristusetöölisena,buldooserijuhina, puurseadmejuhina ja ekskavaatorijuhina.
Lõhkaja II omab konkreetse valdkonnaga (allmaatöö; pealmaamäetöö; ehitustöö; metalli töötlemine ja purustamine; veealused tööd; geoloogilised uuringud) seonduvaid tööohutusalaseid ja valdkonda puudutavaid teadmisi. Ta tunneb lõhkeainete, lõhkamisvahendite lõhketööl kasutatavate kontrollmõõteriistade ning süütemasinate ehitust, otstarvet ja tööpõhimõtteid, samuti töödeldava materjali omadusi ning lõhketöö teoreetilisi aluseid. Lõhkaja teab ja arvestab ümbritseva keskkonna ja ilmastiku mõju lõhketöö läbiviimisele, samuti plahvatuse mõju ümbritsevatele objektidele ja keskkonnale.
Lõhkemeistril on üldteadmised allmaatöö, pealmaamäetöö, ehitustöö, metalli töötlemise ja purustamise, veealuste tööde valdkonnas. Lõhkemeister III kutse tõendamisel on eelduseks lõhkaja kutseoskused vastavalt lõhkaja II kinnitatud kutsestandardile.
Mäetöölisena töötamine eeldab head tervist, nägemis- ja kuulmisteravust, tehnilist taipu, vaimset ja füüsilist vastupidavust ja head kohanemisvõimet. Tal peab olema loogiline mõtlemine, hea ruumitaju ja visuaalne mälu, suur füüsilise ja psüühilise koormuse taluvus, hea koordinatsioon ja kiire reaktsioon.
Mäetööliste kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardites Mäetööline I, II, III, Lõhkaja II, Lõhkemeister III.
Ehkki mäetööliseks ei saa ilma ettevalmistuseta ning kogemuseta, on Eestis mäetööliseks õppimise võimalused vähesed – enamus töötajaid omandab kutseoskused meistrite juhendamisel praktilise töö käigus ja ettevõtete korraldatud kursustel.
Mäetööliseks-kaevuriks saab õppida 2-aastaste paindliku õppegraafiku järgi Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses. Õpe on venekeelne.
Kaevandamisalaseid täiendkoolitusi korraldab Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituut, kus toimuvad ka mäetehniku kursused. Sinna võetakse ettevõtte suunamisel õppima tehnilise kõrg- või keskharidusega, soovitavalt vastava töökogemusega inimesi, kes läbinud mõnekuulise kursuse, teevad kursusetöö ningeksami, saavad mäetööde juhtimise piiratud õiguse.
Eestis on ligi 30 suuremat mäenduse ja kaevandusega tegelevat firmat, neist suurim Eesti Põlevkivi. Eesti Mäeseltsi kuulub 24 juriidilist liiget või asutust.
Mäetööde tegevuslitsentsi saab ettevõte vaid tingimusel, et selles töötab mäetöödes pädev, vastava tegevusõigusega mäeinsener, -tehnik või abitehnik.
Lõhkajad ja lõhkemeistrid saavad tööd mäetöödel, ehitustöödel, geoloogilistel uuringutel, ehitiste varistamisel ja teistel töödel, kus on vajadus kasutada lõhkematerjale.
LÄHEDASED AMETID
Mäetöölisele lähedased ametid on ehitaja, teedeehitaja.
Mäetöötaja ametipalk sõltub töökohast ja -staažist. Näiteks Eesti Põlevkivi ametiklassifikaatori järgi on oskustöölised jaotatud seitsmesse gruppi – 2007. aastal oli mini-maalne töötasu 4300 ja maksimaalne 15 500 krooni. Parimad töötajate töötasu võib ulatuda 1000 kroonini päevas.
MTÜ Eesti Mäeselts www.maeselts.ee
Postiaadress: Ehitajate tee 5, VII korpus, ruum 202, 19086 Tallinn
Mäenduse veebileht http://deepthought.ttu.ee/maeinst/em.html
TTU Mäeinstituut www.ttu.mi.ee
Mäekataloog www.ene.ttu.ee
Kohtla Kaevanduspark- muuseum www.kaevanduspark.ee
Kutseala hõive
MÄETÖÖLISED
2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)
Mäetehnikud (ISCO 3117)* |
38 |
Kaevurid, lõhkajad, kivilõikajad ja kiviraidurid kokku (ISCO rühm 711) |
801 |
Kaevurid ja kivimurrutöölised (ISCO 7111) |
343 |
Lõhkajad ja õhkijad (ISCO 7112) |
259 |
Kiviraidurid ja –lõikajad (ISCO 7113) |
198 |
Mäeseadmete operaatorid kokku (ISCO rühm 811) |
669 |
Mäemasinate operaatorid (ISCO 8111) |
399 |
Kivitöötlusmasinate operaatorid (ISCO 8112) |
188 |
Puurimismasinate operaatorid (ISCO 8113) |
57 |
Kaevanduse ja karjääri lihttöölised (ISCO 9311) |
412 |
KOKKU |
1920 |
* ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations)järgi
Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*
Aasta |
Ametinimetus |
Tööpak-kumised |
Tööotsijad töösoovi järgi |
Tööotsijad omandatud eriala järgi |
2004 |
Mäetehnikud(ISCO 3117) |
1 |
12 |
107 |
Kaevurid ja kivimurrutöölised |
7 |
45 |
69 | |
Lõhkajad ja õhkijad (ISCO 7112) |
0 |
6 |
9 | |
Kivitöötlusmasinate operaatorid |
1 |
9 |
25 | |
Mäemasinate operaatorid (ISCO 8111) |
27 |
57 |
107 | |
Purustamismasinate operaatorid |
0 |
0 |
1 | |
Kaevanduse ja karjääri lihttöölised (ISCO 9311) |
4 |
42 |
126 | |
2005 |
Mäetehnikud(ISCO 3117) |
0 |
11 |
88 |
Kaevurid ja kivimurrutöölised |
1 |
21 |
69 | |
Lõhkajad ja õhkijad (ISCO 7112) |
0 |
4 |
6 | |
Kivitöötlusmasinate operaatorid |
4 |
7 |
25 | |
Mäemasinate operaatorid (ISCO 8111) |
37 |
54 |
93 | |
Purustamismasinate operaatorid |
0 |
1 |
2 | |
Kaevanduse ja karjääri lihttöölised (ISCO 9311) |
21 |
39 |
111 | |
2006 |
Mäetehnikud(ISCO 3117) |
1 |
9 |
60 |
Kaevurid ja kivimurrutöölised |
8 |
21 |
43 | |
Lõhkajad ja õhkijad(ISCO 7112) |
2 |
4 |
8 | |
Kivitöötlusmasinate operaatorid |
9 |
6 |
17 | |
Mäemasinate operaatorid (ISCO 8111) |
29 |
34 |
57 | |
Purustamismasinate operaatorid |
0 |
0 |
1 | |
Kaevanduse ja karjääri lihttöölised (ISCO 9311) |
4 |
29 |
86 |
* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist
15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003–2005 (tuhat)
Statistikaamet
|
2003 |
2004 |
2005 |
Tegevusalad kokku |
594,3 |
595,5 |
607,4 |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
34,4 |
31,4 |
29,4 |
Kalandus |
2,3 |
3,6 |
2,8 |
Mäetööstus |
5,7 |
8 |
5,9 |
Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus |
134,1 |
140,9 |
139,5 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
10,2 |
12 |
12,5 |
Ehitus |
42,9 |
46,8 |
48,7 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
80,8 |
80 |
80,6 |
Hotellid ja restoranid |
17,4 |
16,2 |
22,1 |
Veondus, laondus ja side |
56,2 |
51,5 |
54,6 |
Finantsvahendus |
7,6 |
7,9 |
6,9 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
44,4 |
39,4 |
46,4 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
34,5 |
36,9 |
37,2 |
Haridus |
56,9 |
54,5 |
54,9 |
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne |
36,4 |
37,5 |
35 |
Muud tegevusalad |
29,6 |
28,8 |
31,1 |
Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003–2005
Statistikaamet
|
2003 |
2004 |
2005 |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
8 746 |
9 012 |
9 418 |
Kalandus |
963 |
1 142 |
1 096 |
Mäetööstus |
77 |
75 |
81 |
Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus |
5 585 |
5 991 |
6 232 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
275 |
282 |
277 |
Ehitus |
3 084 |
3 622 |
4 502 |
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont |
16 345 |
17 928 |
18 298 |
Hotellid ja restoranid |
1 968 |
1 990 |
2 156 |
Veondus, laondus ja side |
5 796 |
6 006 |
6 338 |
Finantsvahendus |
564 |
564 |
666 |
Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus |
9 737 |
11 201 |
13 074 |
Haridus |
455 |
464 |
508 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
924 |
1 007 |
1 058 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
1 486 |
1 599 |
1 658 |
Tegevusalad kokku |
56 035 |
60 882 |
65 362 |
Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.
PALGASTATISTIKA
Statistikaameti andmetel oli 2005. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 8073 krooni ja tunnis 47,42 krooni. 2004. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 10,8% ja brutotunnipalk 11,4%.
Finantsvahenduses ulatus 2005.aastal keskmine brutopalk 16 384 kroonini kuus, tunnipalk oli 82,8 krooni kuus. Keskmine brutokuupalk 2006.a. II kvartalis oli vabariigis 9531 krooni, finantsvahenduses aga 15633 krooni.
2005. aastal tõusis keskmine brutokuupalk 2004. aastaga võrreldes kõige enam tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusalal (21,1%) ning kõige vähem mäetööstuse tegevusalal (0,5%).
Keskmine brutotunnipalk tõusis võrreldes 2004. aastaga kõige enam hotellide ja restoranide tegevusalal (19,9%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (5,2%).
EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 – II kvartal 2006 (krooni)
|
Aasta |
I kvartal |
II kvartal |
III kvartal |
IV kvartal |
2003 |
6 723 |
6 333 |
6 915 |
6 431 |
7 127 |
2004 |
7 287 |
6 748 |
7 417 |
7 021 |
7 704 |
2005 |
8 073 |
7 427 |
8 291 |
7 786 |
8 690 |
2006 |
8 591 |
9 531 |
9 068 |
10 212 |
Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 IV kvartal (krooni) | |||
|
2004 |
2005 |
2006 |
Mäetööstus |
9 675 |
10008 |
11535 |
Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2003–2005 (krooni)
Statistikaameti andmed
|
2003 |
2004 |
2005 |
Tegevusalade keskmine |
6 723 |
7 287 |
8 073 |
Põllumajandus ja jahindus |
4 242 |
4 799 |
5 626 |
Metsamajandus |
5 912 |
7 267 |
8 365 |
Kalandus |
4 493 |
4 430 |
4 575 |
Mäetööstus |
8 149 |
8 687 |
8 734 |
Töötlev tööstus |
6 177 |
6 696 |
7 526 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
8 000 |
8 482 |
9 630 |
Ehitus |
6 684 |
7 468 |
8 480 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
6 737 |
6 915 |
7 401 |
Hotellid ja restoranid |
4 180 |
4 535 |
5 421 |
Veondus, laondus ja side |
7 362 |
8 048 |
8 859 |
Finantsvahendus |
14 556 |
14 998 |
16 384 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
8 090 |
9 332 |
9 724 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
8 524 |
9 224 |
10 101 |
Haridus |
5 873 |
6 475 |
7 219 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
5 729 |
6 524 |
7 900 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
5 463 |
6 244 |
6 970 |
Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).
Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi, 2003–2005 (protsenti)
Statistikaameti andmed
|
2003 |
2004 |
2005 |
Põllumajandus ja jahindus |
8,9 |
13,1 |
19,5 |
Metsamajandus |
13,3 |
22,9 |
17,2 |
Kalandus |
-4,4 |
-4,1 |
11,6 |
Mäetööstus |
9,3 |
6,6 |
11,5 |
Töötlev tööstus |
9,0 |
8,4 |
7,0 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
9,3 |
6,0 |
12,4 |
Ehitus |
13,4 |
11,7 |
21,1 |
Hulgi- ja jaemüük ...* |
14,5 |
2,6 |
10,8 |
Hotellid ja restoranid |
17,7 |
8,5 |
15,1 |
Veondus, laondus ja side |
4,1 |
9,3 |
13,6 |
Finantsvahendus |
9,8 |
3,0 |
0,5 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
-0,4 |
15,4 |
10,1 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
8,7 |
8,2 |
13,5 |
Haridus |
9,5 |
10,2 |
4,2 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
15,0 |
13,9 |
9,5 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
8,3 |
14,3 |
9,2 |
Tegevusalade keskmine |
9,4 |
8,4 |
3,3 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.
Keskmine brutokuupalk maakondades (kõigi tegevusalade lõikes),
2003-2005 (krooni)
Maakond |
2003 |
2004 |
2005 |
Harju |
8077 |
8615 |
9307 |
Tallinn |
8281 |
8850 |
9462 |
Hiiu |
5467 |
5957 |
6721 |
Ida-Viru |
4991 |
5461 |
6057 |
Jõgeva |
4801 |
5488 |
6758 |
Järva |
5886 |
5951 |
6877 |
Lääne |
5199 |
5816 |
6468 |
Lääne-Viru |
5253 |
5653 |
6301 |
Põlva |
4846 |
5324 |
6210 |
Pärnu |
5607 |
6002 |
6902 |
Rapla |
5544 |
5828 |
6660 |
Saare |
5333 |
6010 |
6938 |
Tartu |
6019 |
6679 |
7624 |
Valga |
4747 |
5337 |
6081 |
Viljandi |
5389 |
5740 |
6368 |
Võru |
4977 |
5405 |
6284 |
EESTI |
6723 |
7287 |
8073 |
| |