et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Mäetehnikud ja mäetöölised

Kool.ee-haridusportaal :: Mäetehnikud ja mäetöölised Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeMäetehnikud ja mäetöölised,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Mäetehnikud ja mäetöölised 

OLULISED MOMENDID

  • Mäetööliste peamiseks tööks on maavarade kaevandamine.
  • Mäetöö nõuab põhjalikku ettevalmistust mehhaanika, hüdraulika ja elektroonika vald­konnas ning tehnilist taipu, vaimselt ja füüsilist vastupidavust.

TÖÖ ISELOOM

Mäetöölised väidavad, et tsivilisatsioon sai alguse maavarade kaevandamisest ja maa­varad on riigi suur rikkus. Eesti peamised maavarad on põlevkivi, fosforiit ja tsemendi­lubjakivi, mille kaevandamisega tegeleb mäetööstus.

Mäetööstuse ehk mäendusega seotud töötajate üldnimetuseks on mäetöölised (ka kaevurid). Mäetööline on kvalifitseeritud oskustööline, kes on omandanud allmaatöödel, karjääri­töödel või muudel nende töödega sarnanevatel objektidel (nt teedeehituse ning teiste infrastruktuuri trasside süvendite ja allmaakaeveõõnte rajamine, ehituste süvendid, geoloogilised uuringud jms) töötamiseks vajaliku erialase kompetentsi. Mäetöölised võivad töötada nende töödega tegelevates ettevõtetes, samuti maavara või maa-ainese esma­töötlemisel, puistangute moodusta­misel, kaevandatud ala või puistangute rekultivee­rimisel.

Mäetööliste töö sisuks on:

  • mäetööde, ehitustööde, teetööde teostamine, kasutades liikurmasinaid
  • statsionaarsete seadmete kasutamine, paigaldamine ja hooldamine
  • materjali transportimise seadmete ja vahendite kasutamine ja hooldamine
  • elektri-, suruõhu ja muu ajamiga käsitööriistade kasutamine abitöödel
  • maavara kihi- ja toodangu kvaliteediproovide võtmine, nende esmatöötlemine
  • rööbasteede paigaldamine ja hooldamine.

Mäetöölised on lõhkemeistrid, lõhkajad mäetehnikud, mäemasinate operaatorid. Omandatud teadmiste ja oskuste, töö keerukuse, iseseisvuse ning vastutuse ulatuse järgi eristatakse kolme mäetöölise kutse taset. Liikurmasinatel töötamiseks on vajalik vastava masina juhtimisõigust tõendav tunnistus.

Lõhkajad spetsialiseeruvad allmaalõhketööde, pealmaamäetööde, ehitusliku lõhketöö, vee­aluse, geoloogilise lõhketöö peale. Samuti teostavad nad lõhketöid seoses metalli töötlemise ja purustamisega. Lõhkaja on spetsialist, kes on pärast kutsealase väljaõppe läbimist ja vastava eksami sooritamist saanud kutsetunnistuse, mida annab välja riiklik järel­evalveorgan. Kutsetunnistus annab seadusega ettenähtud korras lõhkajale õiguse käidelda lõhkematerjale.

Lõhkaja põhilised tööülesanded on:

  • lõhkematerjali ettevalmistamine
  • lõhkamiskoha ettevalmistamine ja ohutuks muutmine
  • lõhkelaengute ettevalmistamine, paigaldamine ja lõhkamine
  • lõhkamiskoha järelkontrollimine, tõrkelaengute likvideerimine
  • lõhkematerjali katsetamine ja hävitamine
  • aruandluse koostamine lõhkematerjali saamise ja kasutamise kohta.

Lõhkemeistri kutse võib omandada lõhkaja, kes on pärast kutsealase täiendkoolituse läbi­mist ja vastava eksami sooritamist on saanud riikliku järelvalveorgani poolt õiguse käidelda iseseisvalt lõhkematerjale ja teostada osaliselt lõhketööde järelevalvet. Nende ülesanneteks on:

  • otsuste langetamine lõhkamistöö võimalikkuse kohta
  • lõhkajate tegevuse juhtimine, suunamine ja kontrollimine
  • lõhkematerjali ettevalmistamine
  • valvepostide ja hoiatustõkete paigaldamine lõhkamiskoha juurdepääsudele
  • lõhkamiskoha ettevalmistamine ja ohutuks muutmine
  • lõhkelaengute ettevalmistamine, paigaldamine ja lõhkamine
  • lõhkamiskoha järelkontrollimine, tõrkelaengute likvideerimine
  • tööliste lubamine lõhkamiskohale tööde jätkamiseks
  • lõhkematerjali katsetamine ja hävitamine.

Lõhkemeistrite töökohustuste hulka kuulub ka kutse- ja erialaste teadmiste ja oskuste edasi­õpetamine.

Mäetehnik ehk mäemeister on kaevetööde vahetu koordinaator. Ta juhib ja korraldab mäe­tööd (läbindamist, koristustöid, lõhketöid) ning koostab mäetöö dokumentatsiooni (projekte, passe).

Mäemasinate operaatorid juhivad ja jälgivad kaevanduse tööees töötavaid soonimis­masinaid, maake ja kive töötlevaid seadmeid vôi puuraukude puurimise ja süvendamise agregaate.

TÖÖTINGIMUSED

keskkond- vahendid/materjalid – tööaeg

Mäetöölised töötavad looduskeskkonnas – nii maa peal (karjääri ja maanteede tööd) kui maa all kaevandustes. Näiteks Eesti sügavaimas kaevanduses kaevandatakse põlevkivi 70 meetri sügavuses.

Maa all on tavalisest erinev keskkond (õhk, niiskus, müra- ja kiirgustase, temperatuur tavaliselt +8-10 kraadi).Töö ei sobi inimestele, kes kardavad kinnist ja väikest ruumi – nn. klaustrofoobikule.

Mäetöölised kasutavad oma töös palju erinevaid masinaid ja sidevahendeid - näiteks liikur­masinaid, millega kaevatakse, laetakse, teisaldatakse, tihendatakse, tasandatakse, sillutatakse maavara, pinnast või muud materjali. Kasutatakse ka tipptehnikat, näiteks gaasi-plasma lõikajat, vesi-emulsiooset lõhkeainet NOBELIT, mille koosseisus on 20% vett ja mis ei ole nii plahvatusohtlik.

Mäetöölised kannavad tööl spetsiaalset riietust ja jalanõusid. Kohustuslik on kanda kiivrit, millele on kinnitatud valgusallikas – lamp.

Puhkus kestab sõltuvalt staazhist 42-49 päeva, pensioniiga vähemalt kümneaastase staažiga mäetöölisel algab 10 aastat enne riiklikku pensioniiga.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Mäetöölisedtunnevad kutsetegevust reguleerivaid õigusakte, keskkonnaohutust, oskavad tegutseda hädaolukorras ja anda esmaabi. Teadmised mäetööstusest sisaldavad üld­geoloogilisi teadmisi, kivimite purustamise tehnoloogiaid, raimatud ( lahtimurtud)mäemassi ja abimaterjalide käitlemist, töödeldava materjali ja tööoperatsioonide kvaliteedinõudete järgimist, maavara kihi- ja toodangu kvaliteediproovide võtmist, nende esmatöötlust ning mõõdistuse põhimõtteid. Vajalik on mäeterminoloogia tundmine.

Erioskusteks on olenevalt spetsialiseerumisest puuraukude puurimine elektri- ja käsipuur­masinaga, tuulutusseadmete rajamine, ehitustööd kaeveõõntes, horisontaalne ja verti­kaal­ne soonimine, troppimistööd, keevitamine, karjääritööd, lõhketööd.

Oluline on elektri-, suruõhu- ja muu ajamiga käsitööriistade kasutamisoskus, kasutatavate seadmete ohutu juhtimis- ja hooldamisvõtete tundmine. Liikurmasinatel töötamiseks on vajalik vastava masina juhtimisõigust tõendav tunnistus.

Omandatud teadmiste ja oskuste, töö keerukuse, iseseisvuse ning vastutuse ulatuse järgi eristatakse kolme mäetöölise kutsekvalifikatsiooni taset.

Mäetööline I teeb lihtsamaid mäe- ja abitöid. Olenevalt ettevõttest võib ta töötada markšeideri­­töölisena, põlevkivi laadijana, allmaatöölisena, remonditöölisena, tee­töölisena, karjääritöölisena, seadmeoperaatorina jms. Mäetöölise I kutsetaseme taotlemise eelduseks on kutsealane koolitus kutseõppeasutuses või töö käigus omandatud kutsealane ettevalmistus.

Mäetööline II on omandanud vilumuse ning teeb iseseisvalt erineva keerukusastmega töid, sh omab vähemalt 2 liikurmasina juhtimisõigust. Alates II kutsetasemest spetsiali­seerub mäetööline allmaa- või karjääritööle. Karjäärides võib ta töötada puurseadme- ja ekskavaatorijuhi abina, allmaatöödel läbindajana. Mäetöölise II kutse taotlemise eelduseks on kutsealane koolitus kutseõppeasutuses ja pooleaastane erialane töökogemus või 2-aastane erialane töökogemus ja erialane täiendkoolitus.

Mäetööline III on kutseala meister, kes teeb keerukaid töid muutuvates olukordades, sh omab vähemalt 3 liikurmasina juhtimisõigust. Ta on võimeline juhendama teisi töötajaid ja õpilasi ning edasi andma kutsealaseid oskusi. Mäetöölise III kutse taotlemise eelduseks on kutsealane koolitus kutseõppeasutuses ja 2-aastane erialane töökogemus või 3-aastane erialane töökogemus ja erialane täiend­koolitus. Olenevalt ettevõttest võib ta töötada all­maa läbindajana, allmaa mäemonteerijana, allmaa väljamismasinajuhina, allmaa koristuse­töölisena,buldooserijuhina, puurseadmejuhina ja ekskavaatorijuhina.

Lõhkaja II omab konkreetse valdkonnaga (allmaatöö; pealmaamäetöö; ehitustöö; metalli töötlemine ja purustamine; veealused tööd; geoloogilised uuringud) seonduvaid tööohutusalaseid ja valdkonda puudutavaid teadmisi. Ta tunneb lõhkeainete, lõhkamis­vahendite lõhketööl kasutatavate kontrollmõõteriistade ning süütemasinate ehitust, otstarvet ja tööpõhimõtteid, samuti töödeldava materjali omadusi ning lõhketöö teoreetilisi aluseid. Lõhkaja teab ja arvestab ümbritseva keskkonna ja ilmastiku mõju lõhketöö läbiviimisele, samuti plahvatuse mõju ümbritsevatele objektidele ja keskkonnale.

Lõhkemeistril on üldteadmised allmaatöö, pealmaamäetöö, ehitustöö, metalli töötlemise ja purustamise, veealuste tööde valdkonnas. Lõhkemeister III kutse tõendamisel on eelduseks lõhkaja kutseoskused vastavalt lõhkaja II kinnitatud kutsestandardile.

Mäetöölisena töötamine eeldab head tervist, nägemis- ja kuulmisteravust, tehnilist taipu, vaimset ja füüsilist vastupidavust ja head kohanemisvõimet. Tal peab olema loogiline mõtlemine, hea ruumitaju ja visuaalne mälu, suur füüsilise ja psüühilise koormuse taluvus, hea koordinatsioon ja kiire reaktsioon.

Mäetööliste kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardites Mäetööline I, II, III, Lõhkaja II, Lõhkemeister III.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Ehkki mäetööliseks ei saa ilma ettevalmistuseta ning kogemuseta, on Eestis mäetööliseks õppimise võimalused vähesed – enamus töötajaid omandab kutseoskused meistrite juhenda­mi­sel praktilise töö käigus ja ettevõtete korraldatud kursustel.

Mäetööliseks-kaevuriks saab õppida 2-aastaste paindliku õppegraafiku järgi Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses. Õpe on venekeelne.

Kaevandamisalaseid täiendkoolitusi korraldab Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituut, kus toimuvad ka mäetehniku kursused. Sinna võetakse ettevõtte suunamisel õppima tehnilise kõrg- või keskharidusega, soovitavalt vastava töökogemusega inimesi, kes läbinud mõnekuulise kursuse, teevad kursusetöö ningeksami, saavad mäetööde juhtimise piiratud õiguse.

TÖÖVÄLJAVAATED

Eestis on ligi 30 suuremat mäenduse ja kaevandusega tegelevat firmat, neist suurim Eesti Põlevkivi. Eesti Mäeseltsi kuulub 24 juriidilist liiget või asutust.

Mäetööde tegevuslitsentsi saab ettevõte vaid tingimusel, et selles töötab mäetöödes pädev, vastava tegevusõigusega mäeinsener, -tehnik või abitehnik.

Lõhkajad ja lõhkemeistrid saavad tööd mäetöödel, ehitustöödel, geoloogilistel uuringutel, ehitiste varistamisel ja teistel töödel, kus on vajadus kasutada lõhkematerjale.

LÄHEDASED AMETID

Mäetöölisele lähedased ametid on ehitaja, teedeehitaja.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Mäetöötaja ametipalk sõltub töökohast ja -staažist. Näiteks Eesti Põlevkivi ameti­klassifikaatori järgi on oskustöölised jaotatud seitsmesse gruppi – 2007. aastal oli mini-maalne töötasu 4300 ja maksimaalne 15 500 krooni. Parimad töötajate töötasu võib ulatuda 1000 kroonini päevas.

TÄIENDAV INFO

MTÜ Eesti Mäeselts www.maeselts.ee
Postiaadress: Ehitajate tee 5, VII korpus, ruum 202, 19086 Tallinn

Mäenduse veebileht http://deepthought.ttu.ee/maeinst/em.html

TTU Mäeinstituut www.ttu.mi.ee

Mäekataloog www.ene.ttu.ee

Kohtla Kaevanduspark- muuseum www.kaevanduspark.ee

Kutseala hõive

MÄETÖÖLISED
2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)

Mäetehnikud (ISCO 3117)*

38

Kaevurid, lõhkajad, kivilõikajad ja kiviraidurid kokku (ISCO rühm 711)

801

Kaevurid ja kivimurrutöölised (ISCO 7111)

343

Lõhkajad ja õhkijad (ISCO 7112)

259

Kiviraidurid ja –lõikajad (ISCO 7113)

198

Mäeseadmete operaatorid kokku (ISCO rühm 811)

669

Mäemasinate operaatorid (ISCO 8111)

399

Kivitöötlusmasinate operaatorid (ISCO 8112)

188

Puurimismasinate operaatorid (ISCO 8113)

57

Kaevanduse ja karjääri lihttöölised (ISCO 9311)

412

KOKKU

1920

* ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations)järgi

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Mäetehnikud(ISCO 3117)

1

12

107

Kaevurid ja kivimurrutöölised
(ISCO 7111)

7

45

69

Lõhkajad ja õhkijad (ISCO 7112)

0

6

9

Kivitöötlusmasinate operaatorid
(ISCO 8112)

1

9

25

Mäemasinate operaatorid (ISCO 8111)

27

57

107

Purustamismasinate operaatorid
(ISCO 8113)

0

0

1

Kaevanduse ja karjääri lihttöölised (ISCO 9311)

4

42

126

2005

Mäetehnikud(ISCO 3117)

0

11

88

Kaevurid ja kivimurrutöölised
(ISCO 7111)

1

21

69

Lõhkajad ja õhkijad (ISCO 7112)

0

4

6

Kivitöötlusmasinate operaatorid
(ISCO 8112)

4

7

25

Mäemasinate operaatorid (ISCO 8111)

37

54

93

Purustamismasinate operaatorid 
(ISCO 8113)

0

1

2

Kaevanduse ja karjääri lihttöölised (ISCO 9311)

21

39

111

2006

Mäetehnikud(ISCO 3117)

1

9

60

Kaevurid ja kivimurrutöölised
(ISCO 7111)

8

21

43

Lõhkajad ja õhkijad(ISCO 7112)

2

4

8

Kivitöötlusmasinate operaatorid
(ISCO 8112)

9

6

17

Mäemasinate operaatorid (ISCO 8111)

29

34

57

Purustamismasinate operaatorid
(ISCO 8113)

0

0

1

Kaevanduse ja karjääri lihttöölised (ISCO 9311)

4

29

86

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003–2005 (tuhat)
Statistikaamet

 

2003

2004

2005

Tegevusalad kokku

594,3

595,5

607,4

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

34,4

31,4

29,4

Kalandus

2,3

3,6

2,8

Mäetööstus

5,7

8

5,9

Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus

134,1

140,9

139,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

10,2

12

12,5

Ehitus

42,9

46,8

48,7

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80,8

80

80,6

Hotellid ja restoranid

17,4

16,2

22,1

Veondus, laondus ja side

56,2

51,5

54,6

Finantsvahendus

7,6

7,9

6,9

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

44,4

39,4

46,4

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

34,5

36,9

37,2

Haridus

56,9

54,5

54,9

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

36,4

37,5

35

Muud tegevusalad

29,6

28,8

31,1

Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003–2005
Statistikaamet

2003

2004

2005

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

8 746

9 012

9 418

Kalandus

963

1 142

1 096

Mäetööstus

77

75

81

Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus

5 585

5 991

6 232

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

275

282

277

Ehitus

3 084

3 622

4 502

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

16 345

17 928

18 298

Hotellid ja restoranid

1 968

1 990

2 156

Veondus, laondus ja side

5 796

6 006

6 338

Finantsvahendus

564

564

666

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

9 737

11 201

13 074

Haridus

455

464

508

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

924

1 007

1 058

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 486

1 599

1 658

Tegevusalad kokku

56 035

60 882

65 362

Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2005. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 8073 krooni ja tunnis 47,42 krooni. 2004. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 10,8% ja brutotunnipalk 11,4%.

Finantsvahenduses ulatus 2005.aastal keskmine brutopalk 16 384 kroonini kuus, tunnipalk oli 82,8 krooni kuus. Keskmine brutokuupalk 2006.a. II kvartalis oli vabariigis 9531 krooni, finantsvahenduses aga 15633 krooni.

2005. aastal tõusis keskmine brutokuupalk 2004. aastaga võrreldes kõige enam tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusalal (21,1%) ning kõige vähem mäetööstuse tegevusalal (0,5%).

Keskmine brutotunnipalk tõusis võrreldes 2004. aastaga kõige enam hotellide ja restoranide tegevusalal (19,9%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (5,2%).

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 – II kvartal 2006 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2003

6 723

6 333

6 915

6 431

7 127

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

8 591

9 531

9 068

10 212

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 IV kvartal (krooni)

2004

2005

2006

Mäetööstus

9 675

10008

11535

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2003–2005 (krooni)
Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Tegevusalade keskmine

6 723

7 287

8 073

Põllumajandus ja jahindus

4 242

4 799

5 626

Metsamajandus

5 912

7 267

8 365

Kalandus

4 493

4 430

4 575

Mäetööstus

8 149

8 687

8 734

Töötlev tööstus

6 177

6 696

7 526

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 000

8 482

9 630

Ehitus

6 684

7 468

8 480

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 737

6 915

7 401

Hotellid ja restoranid

4 180

4 535

5 421

Veondus, laondus ja side

7 362

8 048

8 859

Finantsvahendus

14 556

14 998

16 384

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

8 090

9 332

9 724

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8 524

9 224

10 101

Haridus

5 873

6 475

7 219

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

5 729

6 524

7 900

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

5 463

6 244

6 970

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi, 2003–2005 (protsenti)
Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Põllumajandus ja jahindus

8,9

13,1

19,5

Metsamajandus

13,3

22,9

17,2

Kalandus

-4,4

-4,1

11,6

Mäetööstus

9,3

6,6

11,5

Töötlev tööstus

9,0

8,4

7,0

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

9,3

6,0

12,4

Ehitus

13,4

11,7

21,1

Hulgi- ja jaemüük ...*

14,5

2,6

10,8

Hotellid ja restoranid

17,7

8,5

15,1

Veondus, laondus ja side

4,1

9,3

13,6

Finantsvahendus

9,8

3,0

0,5

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

-0,4

15,4

10,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8,7

8,2

13,5

Haridus

9,5

10,2

4,2

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

15,0

13,9

9,5

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

8,3

14,3

9,2

Tegevusalade keskmine

9,4

8,4

3,3

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõigi tegevusalade lõikes),
2003-2005 (krooni)

Maakond

2003

2004

2005

Harju

8077

8615

9307

Tallinn

8281

8850

9462

Hiiu

5467

5957

6721

Ida-Viru

4991

5461

6057

Jõgeva

4801

5488

6758

Järva

5886

5951

6877

Lääne

5199

5816

6468

Lääne-Viru

5253

5653

6301

Põlva

4846

5324

6210

Pärnu

5607

6002

6902

Rapla

5544

5828

6660

Saare

5333

6010

6938

Tartu

6019

6679

7624

Valga

4747

5337

6081

Viljandi

5389

5740

6368

Võru

4977

5405

6284

EESTI

6723

7287

8073

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 30. 06. 2008. 07:43

Time: 0.0908680 s.