Logistik, laotöötaja, veokorraldaja, kaubakäsitleja
Kool.ee-haridusportaal :: Logistik, laotöötaja, veokorraldaja, kaubakäsitleja Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeLogistik, laotöötaja, veokorraldaja, kaubakäsitleja,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Logistik, laotöötaja, veokorraldaja, kaubakäsitleja
OLULISED MOMENDID
-
Logistika-alane töö on eelkõige meeskonnatöö, mille igal lülil on täita oma tähtis roll. Vaid üheskoos tegutsedes on võimalik tagada ettevõttes kaupade sujuv sisse- ja väljaliikumine ning kiire ja täpne transpordikorraldamine.
-
Töö eeldab teenindus- ja suhtlemisvalmidust ning sellega kaasneb materiaalne vastutus, mis eeldab ausust.
-
Logistiku elukutse on perspektiivikas ning nõudlus kasvava majanduse ning kaubanduse tingimustes üha suurenev.
Logistiku töö on seotud kaupade, informatsiooni ja inimeste liikumisega ja paiknemisega ning sellega seotud tegevuste planeerimise, läbiviimise ning kontrolliga mingi kindla süsteemi piires ning lähtudes määratletud eesmärkidest. Lihtsamalt öeldes peab logistik tagama, et õige asi oleks õigel ajal õiges kohas õiges koguses õige hinnaga ning kokkulepitud kvaliteediga. Selle, mis on just see “õige”, määravad ära ettevõtte/organisatsiooni strateegia ja eesmärgid, turusituatsioon ning kokkulepped klientidega ehk kauba või teenuse saajaga.
Logistik töötab mõnel järgmistest ametikohtadest: logistik, logistikajuht, logistikaosakonna juht, logistikaspetsialist, ekspedeerija, ostujuht.
Logistiku tööülesanded hõlmavad järgmisi tegevusi:
-
transpordi korraldamine - vajaduste hindamine, vedude planeerimine, pakkumiste hindamine, veolepingu koostamine ja veokulude analüüs;
-
transpordi juhtimine - vedude planeerimine ja korraldamine, veoteenuste müügi korraldamine, veokipargi hoolduse ja remondi korraldamine, veonduse kuluarvestussüsteemi haldamine, autojuhtide tööaja- ja töötasu arvestus;
-
ladustamise korraldamine, laoteenuste müük või laotöö juhtimine (oma lao puhul: töö korraldamine, laopersonali töö korraldamine, kuluarvestus);
-
varude juhtimine - vajaduste analüüs, planeerimine, sortiment, kulude hindamine, varude optimeerimine;
-
hangete ja ostudega tegelemine - ostutoimingud, ostuvalik, lepingute sõlmimine, ostuga seotud protsesside edasiarendamine, tarnijasuhted;
-
materjalijuhtimine ja tootmise planeerimine - vajaduste analüüs, prognoosid, vajalike materjalide ja varude tagamine, protsesside analüüs ja täiustamine;
-
tarneahelate haldamine - juhtimissüsteemid, logistikateenuste ost, koostöösuhted, analüüs, voogude juhtimise täiustamine, logistika kuluarvestussüsteem.
Samuti tegeleb logistik klienditeenindusega seotud protsesside täiustamise, logistikaga seotud personali valiku ja värbamisega, kaupade ja teenustega seotud riskide hindamise, juhtimise ning keskkonnamõjude hindamisega.
Logistikajuhi töö hõlmab protsesside juhtimist, planeerimist, strateegilist juhtimist, lepingute sõlmimist, nõudluse prognoosimist, logistikasüsteemide arendust, inimeste juhendamist, igapäevase tegevuse korraldamist, kvaliteedijuhtimist, eesmärkide püstitamist, kulude juhtimist, tegevuse hindamist ja korrigeerimist. Logistikajuht peab sidustama ettevõtte logistika ettevõtte strateegiliste eesmärkidega.
Laojuhataja juhib ettevõtte lao tööd. Ta juhib kauba käitlemisprotsessi laos kauba vastuvõtmisest kuni selle loovutamiseni. Tema tööülesandeks on ettevõtte ladustus- ja jaotustegevuse kavandamine, juhtimine ja koordineerimine. Ühtlasi tegeleb ta laoinventari ja seadmete planeerimise ja kasutuse korraldamisega (kaubariiulid, tõstukid jms). Osakonnajuhatajana on tema vastutusel ka kulukontroll ning ressursside efektiivse kasutamise tagamine ja jäätmete töötlemise organiseerimine – suunab prügi ladustamist ja äraviimist. Ta korraldab ja juhib lao igapäevast tööd, tegeleb laopersonali väljaõppe ja töö kontrollimisega, esindab struktuuriüksust oma ettevõttesisestes ja -välistes suhetes.
Laopidaja töötab ettevõtte laos. Ta tegeleb kaupade vastuvõtmise, siirdamise, väljastamise ja inventeerimisega. Ta peab arvestust sissetulnud, väljasaadetud ja laos olevate kaupade üle, tunneb laos olevaid kaupu ja tööülesannetega seotud dokumentatsiooni ning klientidega sõlmitud lepingute sisu. Laopidaja suhtleb klientide, hankijate ning transpordiettevõtete esindajatega. Ta juhendab uusi töötajaid ning korraldab abitööliste tööd.
Veokorraldaja tegeleb logistika ja hanketegevuse planeerimise, koordineerimise ja arendamisega – ta korraldab ettevõttes nii sissetulevate kui väljaminevate kaupade liikumist. Veokorraldaja ülesandeks on ettevõtte logistika tegevuse operatiivne juhtimine, jälgimine ja kontroll. Olenevalt ettevõtte tegevusest võib logistikaalane töö hõlmata nii kodumaiseid kui rahvusvahelisi kaubaliine.
Kaubakäsitleja tegeleb kaupade komplekteerimise, kliendi teenindamise, saatelehtede aktsepteerimise ja arvete väljastamisega. Samuti on tema tööülesandeks kauba peale- ja mahalaadimine, saabunud kauba kontrollimine, kauba kodeerime ostutellimuse alusel, saabunud kaupade sisestamine arvutisüsteemi arvete alusel, lao korrashoid ning inventuuridel osalemine.
Ettevõttel, kellel puudub oma logistikaosakond, tuleb vastavat teenust sisse osta. Kui kauba sihtkohaks on välisriik, osutab logistikafirma lisaks veoteenusele ka tolliteenust (tollideklaratsioonid jms).
keskkond – vahendid ja materjalid – tööaeg
Logistiku peamiseks töökeskkonnaks on kontor ning ametlikuks tööajaks 8 tundi päevas. Kuna töö sisaldab palju korraldamist, jooksvate probleemide lahendamist ning situatsiooni analüüsi, siis on logistiku töö suhteliselt aktiivne ja liikuv ning toimub pidevalt muutuvas olukorras, sisaldades samas ka rutiinseid tegevusi. Lisaks kontoritööle (valdavalt arvutitöö erinevate tarkvaradega, erineva dokumentatsiooni ja andmestikega) tuleb suhelda klientide ja hankijatega, liikuda ringi seoses erinevate asjaajamistega (ametkonnad, kliendid, hankijad, laod, jne), suhelda palju telefonitsi, lahendada probleeme jooksvalt. Sageli on nendeks piiriületamisega seotud probleemid, tegemata jäetud laeva-broneering või näiteks pühadeperioodil transpordile iseloomulikud viivitused (jõulud, aastavahetus, riigipühad).
Logistiku töö on vaheldusrikas, kiiresti muutuv ja arenev ning väljakutseid pakkuv. Töö iseloomust tulenevalt peab logistik olema kättesaadav ka väljaspool tööpäeva ning olema valmis vajadusel ka kohale tulema.
Logistiku töövahenditeks on arvuti, spetsiaalne tarkvara (varude juhtimise programmid, materjalide juhtimise programmid, laoprogrammid, veokorraldusprogrammid) ning telekommunikatsioonivahendid. Üheks levinumaks eriprogrammiks on Autoroute, mis võimaldab korraldada transporti maailma kaartide süsteemis. Sisestades programmi kauba lähte- ja sihtkoha, arvutab see välja täpsed vahemaad ja kuvab liiklemiseks võimalikud maanteed ja suunad.
Sõltuvalt sellest, kas teenuse ostja puhul on tegemist tootmisettevõtte, hulgimüüja, jaemüüja, teenusepakkuja, organisatsiooni või riigiasutusega, on ka ettevõtte klientuur väga erinev.
Laotöötajate (kaubakäsitlejad) põhiliseks töökeskkonnas on ladu, mille korrashoiu peavad laotöötajad tagama jooksvalt, põhitoimingute kõrvalt. Laotöötajate ametlik tööpäev kestab 8 tundi, kuid sageli kujuneb olukord selliseks, kus tellimusi laekub tööpäeva jooksul oodatust rohkem, mistõttu võivad tööpäevad kesta hiliste õhtutundideni.
Laotöötajate töö on oma olemuselt must ja tolmune, neile on asutuse poolt ettenähtud ka vastavad töörõivad (püksid, jakk, jope), mille regulaarse pesu ja korrashoiu tagab tööandja. Lisaks kuuluvad tööriietuse hulka veel töökindad ja olenevalt ettevõttest ka jalanõud.
Füüsiline koormus on logistiku töös minimaalne, kimbutama kipuvad kõik istuvale tööle iseloomulikud tervisehädad – seljavalud, kanged liigesed, samuti silmahädad. Seevastu vaimne koormus on üsna suur, sest logistiku töö nõuab suurt täpsust nii vedude õigeaegsel korraldamisel kui ka teiste riikide logistikutega võõrkeelsel suhtlemisel.Tähelepanu ja kiire reageerimisvõime on antud ameti puhul olulisedmärksõnad.
Laotöötaja puhul on füüsiline koormus just peamine märksõna. Kaupade maha- ja peale laadimisel ning nende ühest kohast teise paigutamine eeldavad head füüsilist vormi ja vastupidavust. Kuna kaubad saabuvad peamiselt suurtes kogustes, on nad reeglina paigutatud kaubaalustele, mille transportimiseks kasutatakse vastavat tõstukit. Selleks on vajalik ka tõstukijuhilubade olemasolu. Ajapikku võivad raskest füüsilisest koormusest kimbutama hakata seljavalud.
Logistiku töös on vajalikud järgmised teadmised ja oskused: võõrkeelteoskus, arvutioskus, teadmised majandusest, raamatupidamisest, õigusaktidest, väliskaubandusest, kaubavedudest, logistikast, varude, ostude ja materjalide juhtimisest, rahvusvahelistest konventsioonidest, personalijuhtimisest, keskkonnajuhtimisest; tarneklauslite tundmine; laojuhtimine; logistika kuluarvestussüsteemide tundmine, prognooside ja analüüside koostamine ning erinevate analüüsi- ja võrdlusmetoodikate tundmine; varude juhtimise strateegiate, jaotusstrateegiate, varude paiknemise strateegiate tundmine; hinnakujunduspõhimõtete tundmine, lepingute lugemise ja sõlmimise oskus; planeerimisoskused; riskide juhtimise, projektijuhtimise ja protsessijuhtimise oskused.
Võõrkeeltest omab eriti suurt tähtsust vene keel, kuna Venemaa turg on väga suur ning veoteenuste osakaal sinna ning teistesse vene keelt kõnelevatesse riikidesse on märkimisväärne.
Logistiku töö eeldab verbaalset ja matemaatilist võimekust, organiseerimisvõimet, korrektsust ja täpsust. Olulised märksõnad on veel hea teenindusvalmidus, kohuse- ja vastutustunne, kiire otsustamisvõime, analüüsivõime ning pinge- ja stressitaluvus. Töö paremale sujumisele tulevad veel kasuks orienteeritus tulemusele, paindlikkus ja saavutusvajadus. Tööga kaasneb materiaalne vastutus, mis eeldab ausust.
Logistika-alase tööga hõivatud ametialadel tuleb osata orienteeruda järgmistes teemades:
-
Ladude tüübid
-
Lao tehnoloogiad
-
Tõstukite tüübid ja otstarve
-
Kauba hoiustamise juhised ja nõuded
-
Kaubaaluste tüübid, nõuded seisukorra kohta ja ringlemise süsteem
-
Abinõud kadude ja riknemiste vähendamiseks laos
-
Kaupade varustamine turvaelementidega, markeerimine ja sildistamine.
Kutseoskusnõuded logistika valdkonna töötajatele on kinnitatud järgmistes kutsestandardites:
HARIDUS JA VÄLJAÕPE
Logistikuna töötamine eeldab kõrgharidust, magistrikraadi või keskharidust koos erialase töökogemusega ning lisaks täiendkoolitust.
Kutsealast väljaõpet on võimalik omandada järgmistes kutseõppeasutustes järgmistel erialadel:
-
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus
Laomajandus – kutsekeskharidusõpe, kestus 3 aastat, õppekeel vene keel
Veokorraldus – kutseõpe keskhariduse baasil, kestus 2 aastat, õppekeel vene keel. -
Narva Kutseõppekeskus
Veokorraldus – kutseõpe keskhariduse baasil, kestus 1 aasta, õppekeel vene keel. -
Paide Kutsekeskkool
Laomajandus – kutsekeskharidusõpe, kestus 3,5 aastat, õppekeel eesti keel
Kaubakäsitlus – kutsekeskharidusõpe, kestus 3 aastat, õppekeel eesti keel
Veokorraldus – kutsekeskharidusõpe, kestus 3 aastat, õppekeel eesti keel
Veokorraldus – kutseõpe keskhariduse baasil, kestus 1-2 aastat, õppekeel eesti keel. -
Pärnumaa Kutsehariduskeskus
Laomajandus – kutsekeskharidusõpe, kestus 3 aastat, õppekeel eesti keel -
Sillamäe Kutsekool
Laomajandus – kutsekeskharidusõpe, kestus 3 aastat, õppekeel vene keel
Laomajandus – kutseõpe keskhariduse baasil, kestus 2 aastat, õppekeel vene keel. -
Tallinna Transpordikool
Laomajandus – kutseõpe keskhariduse baasil, kestus 2 aastat, õppekeel eesti keel
Postiteenindus – kutsekeskharidusõpe, kestus 3 aastat, õppekeel nii eesti kui vene keel
Postiteenindus – kutseõpe keskhariduse baasil, kestus 2 aastat,õppekeel nii eesti kui vene keel
Veokorraldus – kutsekeskharidusõpe, kestus 3 aastat, õppekeel eesti keel. -
Tartu Kutsehariduskeskus
Laomajandus – kutsekeskharidusõpe, kestus 3 aastat, õppekeel eesti keel. -
Valgamaa Kutseõppekeskus
Kaubavedu ja -käsitlemine – kutsekeskharidusõpe, 3,5 aastat, õppekeel eesti keel
Veokorraldus – kutseõpe keskhariduse baasil, 1 aasta, õppekeel eesti keel.
Erialast kõrgharidust on võimalik omandada järgmistes kõrgkoolides:
-
Tallinna Tehnikakõrgkool
Transport ja logistika – rakenduskõrgharidus, kestus 4 aastat. -
Tallinna Tehnikaülikool
Logistika – bakalaureuseõpe 3 aastat + magistriõpe 2 aastat -
Tallinna Ülikoolis
Logistika – bakalaureuseõpe.
Logistikute täiendõppe võimalusi vahendab Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsioon koostöös Eesti Majandusjuhtide Instituudiga. Assotsiatsiooni vahendusel on erialast haridust ja väljaõpet omaval logistikul võimalik omandada FIATA tunnistus. Õpe kestab vähemalt 2 aastat. FIATA tunnistus/ sertifikaat annab logistikule õiguse töötada kõigis FIATA liikmesriikides (neid on ca 50).
Täiendõpe ja enese koolitamine on väga olulised, kuna kaubavahetusprintsiibid, tollinõuded ja muud seadusesätted muutuvad pidevalt.
Täiendõpet võimaldavad:
-
EBS Juhtimiskoolituse Keskus (ostu ja logistika juhtimise arenguprogramm)
-
EMI EWT - Koolitus ja Konsultatsioonid (ekspedeerimine)
-
Marketingi Instituut (transport ja laondus)
Kursuste kohta saab infot Logy Competence kodulehel. Logistika koolituskeskuse LOGY Competence vastavate logistika koolituskursuste läbimine hõlbustab ettevalmistamist sertifitseerimiskatseks Euroopa Logistikaassotsiatsiooni tunnistuse saamiseks. Logistika koolituskeskuse LOGY Competence täindkoolituskursuste ainekavad vastavad ELA (European Logistics Association) kolmetasandilisele professionaalse logistiku sertifitseerimise programmile. Pärast ettenähtud kursuste läbimist tuleb sooritada tasemetest. Kõrgeima ELA tasandi ehk starteegilise tasandi sertifikaadi taotlemiseks tuleb läbida lisaks kursus "Logistika strateegiline juhtimine" ning kirjutada inglisekeelne lõputöö. Lisaks peab Strategic level sertifikaadi taotleja omama vähemalt viieaastast ettevõtte logistikavaldkonna juhtimise kogemust.
Euroopa Logistikaassotsiatsioon (ELA) väljastab professionaalse logistiku sertifikaate Euroopas kolmel eri tasemel:
-
Supervisory/Operational level (ElogSO) – operatiivtasand
-
Senior level (ElogSE) – seenior tasand
-
Strategic level (ElogST) – strateegiline tasand.
Sertifikaate väljastavad akrediteeritud organid, kelleks on üldjuhul eri maade logistikaühingud. Soome Logistikaühing (Suomen Logistiikkayhdistys) on Eestile lähim ELA akrediteeritud sertifitseerija. ELA professionaalse logistiku tasemesertifikaadid on vastaval tasemel kutsealaste teadmiste ja oskuste olemasolu tõendavad tunnustatud ja hinnatud kutsetunnistused, mida on võimalik taotleda sõltumatult varem omandatud erialast.
Laotöötajatelt (kaubakäsitlejad jt) eeldatakse vähemalt keskharidust, soovitavalt aga vastava kutsehariduse olemasolu. Logistikaalsed algteadmised selle toimimis-mehhanismidest on olulised ka laotöötajale. Kui vastavad teadmised tööle asunud laotöötajal puuduvad, viiakse kiirkoolitus läbi ettevõttesiseselt.
Praktika omab logistiku erialal väga suurt tähtsust. Omandada tuleks see mõnes ekspediitorteenust osutavas ettevõttes. Laotööd on aga võimalik praktiseerida mitmetes hulgikaubandusega tegelevates ettevõtetes.
Logistiku elukutsest huvitatud koolinoorel tuleb üldhariduskoolis enam tähelepanu pöörata võõrkeeltele, geograafiale, kasuks tuleb ka üldine hea tase reaalainetes.
TÖÖVÄLJAVAATED
Tüüpilised logistika valdkonnaga seotud ning logistikaalaseid teadmisi eeldavad töökohad on logistik, logistikajuht, ostujuht, veokorraldaja, kaubakäsitleja, laojuhataja, laopidaja.
Logistikajuhti tuleb pidada kõrgemaks tasemeks, mis Euroopa ettevõtetes on tihti tippjuhtkonna ning strateegilise juhtimise tasand. Logistik traditsioonilises mõistes tähendab Euroopas spetsialisti, kes omab head erialast väljaõpet ning laiapõhjalisi teadmisi ja oskusi.
Seoses ettevõtluse ja kaubavahetuse kasvuga, uute logistika-ja jaotuskeskuste rajamisega ning ettevõtete teadlikkuse kasvuga logistikast kui ühest võtmevaldkonnast ettevõtete konkurentsivõimelisuse tagamisel on huvi ja nõudlus logistikavaldkonna spetsialistide järele kasvanud tohutu kiirusega. Häid logistikuid otsitakse lausa „tikutulega” taga ning hea spetsialist saab ka väga konkurentsivõimelist palka. Kahtlemata on logistiku elukutse perspektiivikas ning nõudlus kasvava majanduse ning kaubanduse tingimustes üha suurenev. Globaalsed kaubanduse ja logistika trendid ning kohatine lausa logistika “buum” annavad alust eeldada, et Eesti puhul on see kõik veel ees.
LÄHEDASED AMETID
Logistiku elukutsele lähedased ametid on taksodispetser, kaugsõidu autojuht jms.
Transpordi sektoris töötavatele logistikutele makstakse palka põhiliselt süsteemi põhipalk + tulemuspalk alusel.
Ületunnid fikseeritakse tööajatabelis ning tasustatakse vastavalt tundide arvule. Osad ettevõtted rakendavad ka ületundide puhul vaba päeva süsteemi – ületöötatud tunnid liidetakse kokku ja soovi korral on töötajal võimalik saada vabu päevi.
Soodustuste ja lisatasudena on ettevõtetes kasutusel lõunasöögi kulude osaline hüvitamine, sportimiskulude (trennid jms) igakuine kompenseerimine, summa suurus on ettevõteti muidugi erinev. Samuti kuuluvad siia alla ka firma ühisüritused, millest osavõtt töötajale on tasuta. Osad ettevõtted maksavad oma töötajatele ka tulemuspalka.
Mõningad ettevõtted pakuvad oma töötajatele ametiautot ja lisapuhkust. Viimane on antud kutseala puhul eriti sage, kuna tööaega on tihti raske planeerida ja lisapuhkusega saab töötajale kompenseerida etteplaneerimata töötunde.
2006. aastal oli logistikute keskmine brutokuupalk veonduse, laonduse ja side sektoris hinnanguliselt 10 000 krooni.
TÄIENDAV INFO
Logistiku, laojuhataja, kaubakäsitleja, laopidaja ning veokorraldaja kutset omistav organ on Eesti Logistikaühing. Infot kutseomistamise kohta saab ühingu kodulehelt www.logi.ee.
Kontakt: Kiriku 6, 10130 Tallinn
Tel: 533 00 125
E-post: info@logi.ee
Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsioon (EEA) ühendab rahvusvahelise transpordi ja ekspedeerimisega tegelevaid firmasid.
Kontakt: Tulika 19, Tallinn 10613
Tel: 6 505 102
Fax: 6 505 103
E-mail: effa@effa.ee
Kutseala hõive
LOGISTIKUD, LAOTÖÖTAJAD, VEOKORRALDAJAD, KAUBAKÄSITLEJAD
2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)
Logistikud (ISCO 4133)* |
2 667 |
Laoametnikud / laojuhatajad (ISCO 4131) |
6 832 |
Veokorraldajad (ISCO 2149) |
1 510 |
Autotõstukijuhid / kaubakäsitlejad (ISCO 8334) |
406 |
KOKKU |
11 415 |
* ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations)järgi
Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/ tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*
Aasta |
Ametinimetus |
Tööpak-kumised |
Tööotsijad töösoovi järgi |
Tööotsijad omandatud eriala järgi |
2004 |
Veokorraldajad (ISCO 2149) |
46 |
286 |
697 |
Logistikud (ISCO 4133) |
18 |
233 |
464 | |
Laoametnikud / laojuhatajad |
142 |
1114 |
1308 | |
Autotõstukijuhid / kaubakäsitlejad (ISCO 8334) |
22 |
64 |
83 | |
2005 |
Veokorraldajad (ISCO 2149) |
49 |
305 |
48 |
Logistikud (ISCO 4133) |
23 |
207 |
365 | |
Laoametnikud / laojuhatajad |
139 |
1045 |
1157 | |
Autotõstukijuhid / kaubakäsitlejad (ISCO 8334) |
23 |
58 |
60 | |
2006 |
Veokorraldajad (ISCO 2149) |
43 |
247 |
449 |
Logistikud (ISCO 4133) |
33 |
152 |
218 | |
Laoametniku / laojuhatajad |
212 |
863 |
827 | |
Autotõstukijuhid/ kaubakäsitlejad (ISCO 8334) |
24 |
43 |
44 |
* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist
15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003–2005 (tuhat)
Statistikaamet
|
2003 |
2004 |
2005 |
Tegevusalad kokku |
594,3 |
595,5 |
607,4 |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
34,4 |
31,4 |
29,4 |
Kalandus |
2,3 |
3,6 |
2,8 |
Mäetööstus |
5,7 |
8 |
5,9 |
Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus |
134,1 |
140,9 |
139,5 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
10,2 |
12 |
12,5 |
Ehitus |
42,9 |
46,8 |
48,7 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
80,8 |
80 |
80,6 |
Hotellid ja restoranid |
17,4 |
16,2 |
22,1 |
Veondus, laondus ja side |
56,2 |
51,5 |
54,6 |
Finantsvahendus |
7,6 |
7,9 |
6,9 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
44,4 |
39,4 |
46,4 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
34,5 |
36,9 |
37,2 |
Haridus |
56,9 |
54,5 |
54,9 |
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne |
36,4 |
37,5 |
35 |
Muud tegevusalad |
29,6 |
28,8 |
31,1 |
Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003–2005
Statistikaamet
|
2003 |
2004 |
2005 |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
8 746 |
9 012 |
9 418 |
Kalandus |
963 |
1 142 |
1 096 |
Mäetööstus |
77 |
75 |
81 |
Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus |
5 585 |
5 991 |
6 232 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
275 |
282 |
277 |
Ehitus |
3 084 |
3 622 |
4 502 |
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont |
16 345 |
17 928 |
18 298 |
Hotellid ja restoranid |
1 968 |
1 990 |
2 156 |
Veondus, laondus ja side |
5 796 |
6 006 |
6 338 |
Finantsvahendus |
564 |
564 |
666 |
Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus |
9 737 |
11 201 |
13 074 |
Haridus |
455 |
464 |
508 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
924 |
1 007 |
1 058 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
1 486 |
1 599 |
1 658 |
Tegevusalad kokku |
56 035 |
60 882 |
65 362 |
Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.
http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp
PALGASTATISTIKA
2006. aasta IV kvartalis oli ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 10 212 krooni ja tunnis 60,28 krooni. Eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 17,5% ja brutotunnipalk 19,2%.
Keskmine brutokuupalk tõusis 2005. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal (77,4%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (1,5%).
Keskmine brutotunnipalk tõusis 2005. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal (69,3%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (4,7%).
Keskmine brutopalk oli oktoobris 9565 krooni, novembris 9911 krooni ja detsembris 11 160 krooni.
EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 – II kvartal 2006 (krooni)
Aasta |
I kvartal |
II kvartal |
III kvartal |
IV kvartal | |
2003 |
6 723 |
6 333 |
6 915 |
6 431 |
7 127 |
2004 |
7 287 |
6 748 |
7 417 |
7021 |
7 704 |
2005 |
8 073 |
7 427 |
8 291 |
7 786 |
8 690 |
2006 |
8 591 |
9 531 |
9 068 |
10 212 |
Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 II kvartal (krooni) | |||
|
2004 |
2005 |
2006 |
Veondus, laondus ja side |
8 048 |
8 859 |
10 131 |
Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2003–2005 (krooni)
Statistikaameti andmed
|
2003 |
2004 |
2005 |
Tegevusalade keskmine |
6 723 |
7 287 |
8 073 |
Põllumajandus ja jahindus |
4 242 |
4 799 |
5 626 |
Metsamajandus |
5 912 |
7 267 |
8 365 |
Kalandus |
4 493 |
4 430 |
4 575 |
Mäetööstus |
8 149 |
8 687 |
8 734 |
Töötlev tööstus |
6 177 |
6 696 |
7 526 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
8 000 |
8 482 |
9 630 |
Ehitus |
6 684 |
7 468 |
8 480 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
6 737 |
6 915 |
7 401 |
Hotellid ja restoranid |
4 180 |
4 535 |
5 421 |
Veondus, laondus ja side |
7 362 |
8 048 |
8 859 |
Finantsvahendus |
14 556 |
14 998 |
16 384 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
8 090 |
9 332 |
9 724 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
8 524 |
9 224 |
10 101 |
Haridus |
5 873 |
6 475 |
7 219 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
5 729 |
6 524 |
7 900 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
5 463 |
6 244 |
6 970 |
Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).
Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi, 2003–2005 (protsenti)
Statistikaameti andmed
|
2003 |
2004 |
2005 |
Põllumajandus ja jahindus |
8,9 |
13,1 |
19,5 |
Metsamajandus |
13,3 |
22,9 |
17,2 |
Kalandus |
-4,4 |
-4,1 |
11,6 |
Mäetööstus |
9,3 |
6,6 |
11,5 |
Töötlev tööstus |
9,0 |
8,4 |
7,0 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
9,3 |
6,0 |
12,4 |
Ehitus |
13,4 |
11,7 |
21,1 |
Hulgi- ja jaemüük ...* |
14,5 |
2,6 |
10,8 |
Hotellid ja restoranid |
17,7 |
8,5 |
15,1 |
Veondus, laondus ja side |
4,1 |
9,3 |
13,6 |
Finantsvahendus |
9,8 |
3,0 |
0,5 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
-0,4 |
15,4 |
10,1 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
8,7 |
8,2 |
13,5 |
Haridus |
9,5 |
10,2 |
4,2 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
15,0 |
13,9 |
9,5 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
8,3 |
14,3 |
9,2 |
Tegevusalade keskmine |
9,4 |
8,4 |
3,3 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.
Keskmine brutokuupalk maakondades (kõigi tegevusalade lõikes),
2003-2005 (krooni)
Maakond |
2003 |
2004 |
2005 |
Harju |
8077 |
8615 |
9307 |
Tallinn |
8281 |
8850 |
9462 |
Hiiu |
5467 |
5957 |
6721 |
Ida-Viru |
4991 |
5461 |
6057 |
Jõgeva |
4801 |
5488 |
6758 |
Järva |
5886 |
5951 |
6877 |
Lääne |
5199 |
5816 |
6468 |
Lääne-Viru |
5253 |
5653 |
6301 |
Põlva |
4846 |
5324 |
6210 |
Pärnu |
5607 |
6002 |
6902 |
Rapla |
5544 |
5828 |
6660 |
Saare |
5333 |
6010 |
6938 |
Tartu |
6019 |
6679 |
7624 |
Valga |
4747 |
5337 |
6081 |
Viljandi |
5389 |
5740 |
6368 |
Võru |
4977 |
5405 |
6284 |
EESTI |
6723 |
7287 |
8073 |
| |