et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Logistik, laotöötaja, veokorraldaja, kaubakäsitleja

Kool.ee-haridusportaal :: Logistik, laotöötaja, veokorraldaja, kaubakäsitleja Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeLogistik, laotöötaja, veokorraldaja, kaubakäsitleja,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Logistik, laotöötaja, veokorraldaja, kaubakäsitleja

OLULISED MOMENDID

  • Logistika-alane töö on eelkõige meeskonnatöö, mille igal lülil on täita oma tähtis roll. Vaid ühes­koos tegutsedes on võimalik tagada ettevõttes kaupade sujuv sisse- ja välja­liikumine ning kiire ja täpne transpordikorraldamine.
  • Töö eeldab teenindus- ja suhtlemisvalmidust ning sellega kaasneb materiaalne vastutus, mis eeldab ausust.
  • Logistiku elukutse on perspektiivikas ning nõudlus kasvava majanduse ning kaubanduse tingimustes üha suurenev.

TÖÖ ISELOOM

Logistiku töö on seotud kaupade, informatsiooni ja inimeste liikumisega ja paiknemisega ning sellega seotud tegevuste planeerimise, läbiviimise ning kontrolliga mingi kindla süsteemi piires ning lähtudes määratletud eesmärkidest. Lihtsamalt öeldes peab logistik tagama, et õige asi oleks õigel ajal õiges kohas õiges koguses õige hinnaga ning kokkulepitud kvaliteediga. Selle, mis on just see “õige”, määravad ära ettevõtte/organisatsiooni strateegia ja eesmärgid, turusituatsioon ning kokkulepped klientidega ehk kauba või teenuse saajaga.

Logistik töötab mõnel järgmistest ametikohtadest: logistik, logistikajuht, logistikaosakonna juht, logistikaspetsialist, ekspedeerija, ostujuht.

Logistiku tööülesanded hõlmavad järgmisi tegevusi:

  • transpordi korraldamine - vajaduste hindamine, vedude planeerimine, pakkumiste hinda­mine, veolepingu koostamine ja veokulude analüüs;
  • transpordi juhtimine - vedude planeerimine ja korraldamine, veoteenuste müügi korral­damine, veokipargi hoolduse ja remondi korraldamine, veonduse kuluarvestus­süsteemi haldamine, autojuhtide tööaja- ja töötasu arvestus;
  • ladustamise korraldamine, laoteenuste müük või laotöö juhtimine (oma lao puhul: töö korraldamine, laopersonali töö korraldamine, kuluarvestus);
  • varude juhtimine - vajaduste analüüs, planeerimine, sortiment, kulude hindamine, varude optimeerimine;
  • hangete ja ostudega tegelemine - ostutoimingud, ostuvalik, lepingute sõlmimine, ostuga seotud protsesside edasiarendamine, tarnijasuhted;
  • materjalijuhtimine ja tootmise planeerimine - vajaduste analüüs, prognoosid, vajalike materjalide ja varude tagamine, protsesside analüüs ja täiustamine;
  • tarneahelate haldamine - juhtimissüsteemid, logistikateenuste ost, koostöösuhted, analüüs, voogude juhtimise täiustamine, logistika kuluarvestussüsteem.

Samuti tegeleb logistik klienditeenindusega seotud protsesside täiustamise, logistikaga seotud personali valiku ja värbamisega, kaupade ja teenustega seotud riskide hindamise, juhtimise ning keskkonnamõjude hindamisega.

Logistikajuhi töö hõlmab protsesside juhtimist, planeerimist, strateegilist juhtimist, lepingute sõlmimist, nõudluse prognoosimist, logistikasüsteemide arendust, inimeste juhendamist, igapäevase tegevuse korraldamist, kvaliteedi­juhtimist, eesmärkide püstitamist, kulude juhtimist, tegevuse hindamist ja korrigeerimist. Logistikajuht peab sidustama ettevõtte logistika ettevõtte strateegiliste ees­märkidega.

Laojuhataja juhib ettevõtte lao tööd. Ta juhib kauba käitlemisprotsessi laos kauba vastu­võtmisest kuni selle loovutamiseni. Tema tööülesandeks on ettevõtte ladustus- ja jaotus­tegevuse kavandamine, juhtimine ja koordineerimine. Ühtlasi tegeleb ta laoinventari ja seadmete planeerimise ja kasutuse korraldamisega (kaubariiulid, tõstukid jms). Osakonna­juhatajana on tema vastutusel ka kulukontroll ning ressursside efektiivse kasutamise tagamine ja jäätmete töötlemise organiseerimine – suunab prügi ladustamist ja äraviimist. Ta korraldab ja juhib lao igapäevast tööd, tegeleb laopersonali väljaõppe ja töö kontrollimisega, esindab struktuuriüksust oma ettevõttesisestes ja -välistes suhetes.

Laopidaja töötab ettevõtte laos. Ta tegeleb kaupade vastuvõtmise, siirdamise, väljastamise ja inventeerimisega. Ta peab arvestust sissetulnud, väljasaadetud ja laos olevate kaupade üle, tunneb laos olevaid kaupu ja tööülesannetega seotud dokumen­tatsiooni ning klientidega sõlmitud lepingute sisu. Laopidaja suhtleb klientide, hankijate ning transpordiettevõtete esindajatega. Ta juhendab uusi töötajaid ning korraldab abitööliste tööd.

Veokorraldaja tegeleb logistika ja hanketegevuse planeerimise, koordineerimise ja arendami­sega – ta korraldab ettevõttes nii sissetulevate kui väljaminevate kaupade liikumist. Veo­korraldaja ülesandeks on ettevõtte logistika tegevuse operatiivne juhtimine, jälgimine ja kontroll. Olenevalt ettevõtte tegevusest võib logistikaalane töö hõlmata nii kodumaiseid kui rahvus­vahelisi kaubaliine.

Kaubakäsitleja tegeleb kaupade komplekteerimise, kliendi teenindamise, saatelehtede aktsepteerimise ja arvete väljastamisega. Samuti on tema tööülesandeks kauba peale- ja maha­laadimine, saabunud kauba kontrollimine, kauba kodeerime ostutellimuse alusel, saabunud kaupade sisestamine arvutisüsteemi arvete alusel, lao korrashoid ning inventuuridel osalemine.

Ettevõttel, kellel puudub oma logistikaosakond, tuleb vastavat teenust sisse osta. Kui kauba sihtkohaks on välisriik, osutab logistikafirma lisaks veoteenusele ka tolliteenust (tolli­deklaratsioonid jms).

TÖÖTINGIMUSED

keskkond – vahendid ja materjalid – tööaeg

Logistiku peamiseks töökeskkonnaks on kontor ning ametlikuks tööajaks 8 tundi päevas. Kuna töö sisaldab palju korraldamist, jooksvate probleemide lahendamist ning situatsiooni analüüsi, siis on logistiku töö suhteliselt aktiivne ja liikuv ning toimub pidevalt muutuvas olukorras, sisaldades samas ka rutiinseid tegevusi. Lisaks kontoritööle (valdavalt arvutitöö erinevate tarkvaradega, erineva dokumentatsiooni ja andmestikega) tuleb suhelda klientide ja hankijatega, liikuda ringi seoses erinevate asjaajamistega (ametkonnad, kliendid, hankijad, laod, jne), suhelda palju telefonitsi, lahendada probleeme jooksvalt. Sageli on nendeks piiri­ületamisega seotud probleemid, tegemata jäetud laeva-broneering või näiteks pühade­perioodil transpordile iseloomulikud viivitused (jõulud, aastavahetus, riigipühad).

Logistiku töö on vaheldusrikas, kiiresti muutuv ja arenev ning väljakutseid pakkuv. Töö iseloomust tulenevalt peab logistik olema kättesaadav ka väljaspool tööpäeva ning olema valmis vajadusel ka kohale tulema.

Logistiku töövahenditeks on arvuti, spetsiaalne tarkvara (varude juhtimise programmid, materjalide juhtimise programmid, laoprogrammid, veokorraldusprogrammid) ning tele­kommunikatsiooni­vahendid. Üheks levinumaks eriprogrammiks on Autoroute, mis võimaldab korraldada transporti maailma kaartide süsteemis. Sisestades programmi kauba lähte- ja sihtkoha, arvutab see välja täpsed vahemaad ja kuvab liiklemiseks võimalikud maanteed ja suunad.

Sõltuvalt sellest, kas teenuse ostja puhul on tegemist tootmisettevõtte, hulgimüüja, jaemüüja, teenusepakkuja, organisatsiooni või riigiasutusega, on ka ettevõtte klientuur väga erinev.

Laotöötajate (kaubakäsitlejad) põhiliseks töökeskkonnas on ladu, mille korrashoiu peavad laotöötajad tagama jooksvalt, põhitoimingute kõrvalt. Laotöötajate ametlik tööpäev kestab 8 tundi, kuid sageli kujuneb olukord selliseks, kus tellimusi laekub tööpäeva jooksul oodatust rohkem, mistõttu võivad tööpäevad kesta hiliste õhtutundideni.

Laotöötajate töö on oma olemuselt must ja tolmune, neile on asutuse poolt ettenähtud ka vastavad töörõivad (püksid, jakk, jope), mille regulaarse pesu ja korrashoiu tagab tööandja. Lisaks kuuluvad tööriietuse hulka veel töökindad ja olenevalt ettevõttest ka jalanõud.

Füüsiline koormus on logistiku töös minimaalne, kimbutama kipuvad kõik istuvale tööle iseloomulikud tervisehädad – seljavalud, kanged liigesed, samuti silmahädad. Seevastu vaimne koormus on üsna suur, sest logistiku töö nõuab suurt täpsust nii vedude õigeaegsel korraldamisel kui ka teiste riikide logistikutega võõrkeelsel suhtlemisel.Tähelepanu ja kiire reageerimisvõime on antud ameti puhul olulisedmärksõnad.

Laotöötaja puhul on füüsiline koormus just peamine märksõna. Kaupade maha- ja peale laadimisel ning nende ühest kohast teise paigutamine eeldavad head füüsilist vormi ja vastupidavust. Kuna kaubad saabuvad peamiselt suurtes kogustes, on nad reeglina paigutatud kaubaalustele, mille transportimiseks kasutatakse vastavat tõstukit. Selleks on vajalik ka tõstukijuhilubade olemasolu. Ajapikku võivad raskest füüsilisest koormusest kimbutama hakata seljavalud.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Logistiku töös on vajalikud järgmised teadmised ja oskused: võõrkeelteoskus, arvutioskus, teadmised majandusest, raamatupidamisest, õigusaktidest, väliskaubandusest, kaubavedudest, logistikast, varude, ostude ja materjalide juhtimisest, rahvusvahelistest konventsioonidest, personalijuhtimisest, keskkonnajuhtimisest; tarneklauslite tundmine; laojuhtimine; logistika kuluarvestussüsteemide tundmine, prognooside ja analüüside koostamine ning erinevate analüüsi- ja võrdlusmetoodikate tundmine; varude juhtimise strateegiate, jaotusstrateegiate, varude paiknemise strateegiate tundmine; hinnakujundus­põhimõtete tundmine, lepingute lugemise ja sõlmimise oskus; planeerimis­oskused; riskide juhtimise, projektijuhtimise ja protsessi­juhtimise oskused.

Võõrkeeltest omab eriti suurt tähtsust vene keel, kuna Venemaa turg on väga suur ning veoteenuste osakaal sinna ning teistesse vene keelt kõnelevatesse riikidesse on märkimis­väärne.

Logistiku töö eeldab verbaalset ja matemaatilist võimekust, organiseerimisvõimet, korrektsust ja täpsust. Olulised märksõnad on veel hea teenindusvalmidus, kohuse- ja vastutustunne, kiire otsustamisvõime, analüüsivõime ning pinge- ja stressitaluvus. Töö paremale sujumisele tulevad veel kasuks orienteeritus tulemusele, paindlikkus ja saavutusvajadus. Tööga kaasneb materiaalne vastutus, mis eeldab ausust.

Logistika-alase tööga hõivatud ametialadel tuleb osata orienteeruda järgmistes teemades:

  • Ladude tüübid
  • Lao tehnoloogiad
  • Tõstukite tüübid ja otstarve
  • Kauba hoiustamise juhised ja nõuded
  • Kaubaaluste tüübid, nõuded seisukorra kohta ja ringlemise süsteem
  • Abinõud kadude ja riknemiste vähendamiseks laos
  • Kaupade varustamine turvaelementidega, markeerimine ja sildistamine.

Kutseoskusnõuded logistika valdkonna töötajatele on kinnitatud järgmistes kutsestandardites:

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Logistikuna töötamine eeldab kõrgharidust, magistrikraadi või keskharidust koos erialase töö­kogemusega ning lisaks täiendkoolitust.

Kutsealast väljaõpet on võimalik omandada järgmistes kutseõppeasutustes järgmistel eri­aladel:

  • Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus 
    Laomajandus – kutsekeskharidusõpe, kestus 3 aastat, õppekeel vene keel
    Veokorraldus – kutseõpe keskhariduse baasil, kestus 2 aastat, õppekeel vene keel.
  • Narva Kutseõppekeskus 
    Veokorraldus – kutseõpe keskhariduse baasil, kestus 1 aasta, õppekeel vene keel.
  • Paide Kutsekeskkool 
    Laomajandus – kutsekeskharidusõpe, kestus 3,5 aastat, õppekeel eesti keel
    Kaubakäsitlus – kutsekeskharidusõpe, kestus 3 aastat, õppekeel eesti keel
    Veokorraldus – kutsekeskharidusõpe, kestus 3 aastat, õppekeel eesti keel
    Veokorraldus – kutseõpe keskhariduse baasil, kestus 1-2 aastat, õppekeel eesti keel.
  • Pärnumaa Kutsehariduskeskus 
    Laomajandus – kutsekeskharidusõpe, kestus 3 aastat, õppekeel eesti keel
  • Sillamäe Kutsekool 
    Laomajandus – kutsekeskharidusõpe, kestus 3 aastat, õppekeel vene keel
    Laomajandus – kutseõpe keskhariduse baasil, kestus 2 aastat, õppekeel vene keel.
  • Tallinna Transpordikool 
    Laomajandus – kutseõpe keskhariduse baasil, kestus 2 aastat, õppekeel eesti keel
    Postiteenindus – kutsekeskharidusõpe, kestus 3 aastat, õppekeel nii eesti kui vene keel
    Postiteenindus – kutseõpe keskhariduse baasil, kestus 2 aastat,õppekeel nii eesti kui vene keel
    Veokorraldus – kutsekeskharidusõpe, kestus 3 aastat, õppekeel eesti keel.
  • Tartu Kutsehariduskeskus 
    Laomajandus – kutsekeskharidusõpe, kestus 3 aastat, õppekeel eesti keel.
  • Valgamaa Kutseõppekeskus 
    Kaubavedu ja -käsitlemine – kutsekeskharidusõpe, 3,5 aastat, õppekeel eesti keel
    Veokorraldus – kutseõpe keskhariduse baasil, 1 aasta, õppekeel eesti keel.

Erialast kõrgharidust on võimalik omandada järgmistes kõrgkoolides:

Logistikute täiendõppe võimalusi vahendab Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsioon koostöös Eesti Majandusjuhtide Instituudiga. Assotsiatsiooni vahendusel on erialast haridust ja välja­õpet omaval logistikul võimalik omandada FIATA tunnistus. Õpe kestab vähemalt 2 aastat. FIATA tunnistus/ sertifikaat annab logistikule õiguse töötada kõigis FIATA liikmesriikides (neid on ca 50).

Täiendõpe ja enese koolitamine on väga olulised, kuna kaubavahetusprintsiibid, tollinõuded ja muud seadusesätted muutuvad pidevalt.

Täiendõpet võimaldavad:

Kursuste kohta saab infot Logy Competence kodulehel. Logistika koolituskeskuse LOGY Competence vastavate logistika koolituskursuste läbimine hõlbustab ettevalmistamist sertifitseerimiskatseks Euroopa Logistikaassotsiatsiooni tunnistuse saamiseks. Logistika koolitus­keskuse LOGY Competence täindkoolituskursuste ainekavad vastavad ELA (European Logistics Association) kolmetasandilisele professionaalse logistiku sertifitsee­ri­mise programmile. Pärast ettenähtud kursuste läbimist tuleb sooritada tasemetest. Kõrgeima ELA tasandi ehk starteegilise tasandi sertifikaadi taotlemiseks tuleb läbida lisaks kursus "Logistika strateegiline juhtimine" ning kirjutada inglisekeelne lõputöö. Lisaks peab Strategic level sertifikaadi taotleja omama vähemalt viieaastast ettevõtte logistikavaldkonna juhtimise kogemust.

Euroopa Logistikaassotsiatsioon (ELA) väljastab professionaalse logistiku sertifikaate Euroopas kolmel eri tasemel:

  • Supervisory/Operational level (ElogSO) – operatiivtasand
  • Senior level (ElogSE) – seenior tasand
  • Strategic level (ElogST) – strateegiline tasand.

Sertifikaate väljastavad akrediteeritud organid, kelleks on üldjuhul eri maade logistika­ühingud. Soome Logistikaühing (Suomen Logistiikkayhdistys) on Eestile lähim ELA akrediteeritud sertifitseerija. ELA professionaalse logistiku tasemesertifikaadid on vastaval tasemel kutsealaste teadmiste ja oskuste olemasolu tõendavad tunnustatud ja hinnatud kutse­tunnistused, mida on võimalik taotleda sõltumatult varem omandatud erialast.

Laotöötajatelt (kaubakäsitlejad jt) eeldatakse vähemalt keskharidust, soovitavalt aga vastava kutsehariduse olemasolu. Logistikaalsed algteadmised selle toimimis-mehhanismidest on olulised ka laotöötajale. Kui vastavad teadmised tööle asunud laotöötajal puuduvad, viiakse kiirkoolitus läbi ettevõttesiseselt.

Praktika omab logistiku erialal väga suurt tähtsust. Omandada tuleks see mõnes ekspediitorteenust osutavas ettevõttes. Laotööd on aga võimalik praktiseerida mitmetes hulgikaubandusega tegelevates ettevõtetes.

Logistiku elukutsest huvitatud koolinoorel tuleb üldhariduskoolis enam tähelepanu pöörata võõrkeeltele, geograafiale, kasuks tuleb ka üldine hea tase reaalainetes.

TÖÖVÄLJAVAATED

Tüüpilised logistika valdkonnaga seotud ning logistikaalaseid teadmisi eeldavad töökohad on logistik, logistikajuht, ostujuht, veokorraldaja, kaubakäsitleja, laojuhataja, laopidaja.

Logistikajuhti tuleb pidada kõrgemaks tasemeks, mis Euroopa ettevõtetes on tihti tippjuht­konna ning strateegilise juhtimise tasand. Logistik traditsioonilises mõistes tähendab Euroopas spetsialisti, kes omab head erialast väljaõpet ning laiapõhjalisi teadmisi ja oskusi.

Seoses ettevõtluse ja kaubavahetuse kasvuga, uute logistika-ja jaotuskeskuste rajamisega ning ettevõtete teadlikkuse kasvuga logistikast kui ühest võtmevaldkonnast ettevõtete konkurentsivõimelisuse tagamisel on huvi ja nõudlus logistikavaldkonna spetsialistide järele kasvanud tohutu kiirusega. Häid logistikuid otsitakse lausa „tikutulega” taga ning hea spetsialist saab ka väga konkurentsivõimelist palka. Kahtlemata on logistiku elukutse perspektiivikas ning nõudlus kasvava majanduse ning kaubanduse tingimustes üha suurenev. Globaalsed kaubanduse ja logistika trendid ning kohatine lausa logistika “buum” annavad alust eeldada, et Eesti puhul on see kõik veel ees.

LÄHEDASED AMETID

Logistiku elukutsele lähedased ametid on taksodispetser, kaugsõidu autojuht jms.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Transpordi sektoris töötavatele logistikutele makstakse palka põhiliselt süsteemi põhipalk + tulemuspalk alusel.

Ületunnid fikseeritakse tööajatabelis ning tasustatakse vastavalt tundide arvule. Osad ette­võtted rakendavad ka ületundide puhul vaba päeva süsteemi – ületöötatud tunnid liidetakse kokku ja soovi korral on töötajal võimalik saada vabu päevi.

Soodustuste ja lisatasudena on ettevõtetes kasutusel lõunasöögi kulude osaline hüvitamine, sportimiskulude (trennid jms) igakuine kompenseerimine, summa suurus on ettevõteti muidugi erinev. Samuti kuuluvad siia alla ka firma ühisüritused, millest osavõtt töötajale on tasuta. Osad ettevõtted maksavad oma töötajatele ka tulemuspalka.

Mõningad ettevõtted pakuvad oma töötajatele ametiautot ja lisapuhkust. Viimane on antud kutse­ala puhul eriti sage, kuna tööaega on tihti raske planeerida ja lisapuhkusega saab töötajale kompenseerida etteplaneerimata töötunde.

2006. aastal oli logistikute keskmine brutokuupalk veonduse, laonduse ja side sektoris hinnangu­liselt 10 000 krooni.

TÄIENDAV INFO

Logistiku, laojuhataja, kaubakäsitleja, laopidaja ning veokorraldaja kutset omistav organ on Eesti Logistikaühing. Infot kutseomistamise kohta saab ühingu kodulehelt www.logi.ee.

Kontakt: Kiriku 6, 10130 Tallinn
Tel: 533 00 125
E-post: info@logi.ee

Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsioon (EEA) ühendab rahvusvahelise transpordi ja ekspedee­rimisega tegelevaid firmasid.

Kontakt: Tulika 19, Tallinn 10613
Tel: 6 505 102
Fax: 6 505 103
E-mail: effa@effa.ee

Kutseala hõive

LOGISTIKUD, LAOTÖÖTAJAD, VEOKORRALDAJAD, KAUBAKÄSITLEJAD
2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)

Logistikud (ISCO 4133)*

2 667

Laoametnikud / laojuhatajad (ISCO 4131)

6 832

Veokorraldajad (ISCO 2149)

1 510

Autotõstukijuhid / kaubakäsitlejad (ISCO 8334)

406

KOKKU

11 415

* ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations)järgi

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/ tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Veokorraldajad (ISCO 2149)

46

286

697

Logistikud (ISCO 4133)

18

233

464

Laoametnikud / laojuhatajad
(ISCO 4131)

142

1114

1308

Autotõstukijuhid / kaubakäsitlejad (ISCO 8334)

22

64

83

2005

Veokorraldajad (ISCO 2149)

49

305

48

Logistikud (ISCO 4133)

23

207

365

Laoametnikud / laojuhatajad
(ISCO 4131)

139

1045

1157

Autotõstukijuhid / kaubakäsitlejad (ISCO 8334)

23

58

60

2006

Veokorraldajad (ISCO 2149)

43

247

449

Logistikud (ISCO 4133)

33

152

218

Laoametniku / laojuhatajad
(ISCO 4131)

212

863

827

Autotõstukijuhid/ kaubakäsitlejad (ISCO 8334)

24

43

44

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003–2005 (tuhat)
Statistikaamet

2003

2004

2005

Tegevusalad kokku

594,3

595,5

607,4

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

34,4

31,4

29,4

Kalandus

2,3

3,6

2,8

Mäetööstus

5,7

8

5,9

Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus

134,1

140,9

139,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

10,2

12

12,5

Ehitus

42,9

46,8

48,7

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80,8

80

80,6

Hotellid ja restoranid

17,4

16,2

22,1

Veondus, laondus ja side

56,2

51,5

54,6

Finantsvahendus

7,6

7,9

6,9

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

44,4

39,4

46,4

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

34,5

36,9

37,2

Haridus

56,9

54,5

54,9

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

36,4

37,5

35

Muud tegevusalad

29,6

28,8

31,1

Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003–2005
Statistikaamet

2003

2004

2005

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

8 746

9 012

9 418

Kalandus

963

1 142

1 096

Mäetööstus

77

75

81

Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus

5 585

5 991

6 232

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

275

282

277

Ehitus

3 084

3 622

4 502

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

16 345

17 928

18 298

Hotellid ja restoranid

1 968

1 990

2 156

Veondus, laondus ja side

5 796

6 006

6 338

Finantsvahendus

564

564

666

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

9 737

11 201

13 074

Haridus

455

464

508

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

924

1 007

1 058

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 486

1 599

1 658

Tegevusalad kokku

56 035

60 882

65 362

Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp

PALGASTATISTIKA

2006. aasta IV kvartalis oli ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 10 212 krooni ja tunnis 60,28 krooni. Eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 17,5% ja brutotunnipalk 19,2%.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2005. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal (77,4%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (1,5%).

Keskmine brutotunnipalk tõusis 2005. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal (69,3%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (4,7%).

Keskmine brutopalk oli oktoobris 9565 krooni, novembris 9911 krooni ja detsembris 11 160 krooni.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 – II kvartal 2006 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2003

6 723

6 333

6 915

6 431

7 127

2004

7 287

6 748

7 417

7021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

8 591

9 531

9 068

10 212

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 II kvartal (krooni)

2004

2005

2006

Veondus, laondus ja side

8 048

8 859

10 131

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2003–2005 (krooni)
Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Tegevusalade keskmine

6 723

7 287

8 073

Põllumajandus ja jahindus

4 242

4 799

5 626

Metsamajandus

5 912

7 267

8 365

Kalandus

4 493

4 430

4 575

Mäetööstus

8 149

8 687

8 734

Töötlev tööstus

6 177

6 696

7 526

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 000

8 482

9 630

Ehitus

6 684

7 468

8 480

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 737

6 915

7 401

Hotellid ja restoranid

4 180

4 535

5 421

Veondus, laondus ja side

7 362

8 048

8 859

Finantsvahendus

14 556

14 998

16 384

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

8 090

9 332

9 724

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8 524

9 224

10 101

Haridus

5 873

6 475

7 219

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

5 729

6 524

7 900

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

5 463

6 244

6 970

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi, 2003–2005 (protsenti)
Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Põllumajandus ja jahindus

8,9

13,1

19,5

Metsamajandus

13,3

22,9

17,2

Kalandus

-4,4

-4,1

11,6

Mäetööstus

9,3

6,6

11,5

Töötlev tööstus

9,0

8,4

7,0

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

9,3

6,0

12,4

Ehitus

13,4

11,7

21,1

Hulgi- ja jaemüük ...*

14,5

2,6

10,8

Hotellid ja restoranid

17,7

8,5

15,1

Veondus, laondus ja side

4,1

9,3

13,6

Finantsvahendus

9,8

3,0

0,5

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

-0,4

15,4

10,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8,7

8,2

13,5

Haridus

9,5

10,2

4,2

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

15,0

13,9

9,5

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

8,3

14,3

9,2

Tegevusalade keskmine

9,4

8,4

3,3

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõigi tegevusalade lõikes),
2003-2005 (krooni)

Maakond

2003

2004

2005

Harju

8077

8615

9307

Tallinn

8281

8850

9462

Hiiu

5467

5957

6721

Ida-Viru

4991

5461

6057

Jõgeva

4801

5488

6758

Järva

5886

5951

6877

Lääne

5199

5816

6468

Lääne-Viru

5253

5653

6301

Põlva

4846

5324

6210

Pärnu

5607

6002

6902

Rapla

5544

5828

6660

Saare

5333

6010

6938

Tartu

6019

6679

7624

Valga

4747

5337

6081

Viljandi

5389

5740

6368

Võru

4977

5405

6284

EESTI

6723

7287

8073

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 29. 06. 2008. 08:45

Time: 0.1909900 s.