et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Lapsehoidja ja kasvatajaabi

Kool.ee-haridusportaal :: Lapsehoidja ja kasvatajaabi Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeLapsehoidja ja kasvatajaabi,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Lapsehoidja ja kasvatajaabi

OLULISED MOMENDID

  • Lapsehoidjate tööks on laste hooldamine ning arendamine.
  • Lapsehoidmine nõuab kannatlikku meelt.
  • Lapsehoidja on loominguline ja vastutustundlik.

TÖÖ ISELOOM

Lapsed peavad kasvama ja arenema turvalises keskkonnas turvaliste inimeste keskel. Kui lapse­vanemad on tööl või hõivatud muude tegevustega, on neil võimalus kasutada lapse­hoidmisteenust – tellida lapsehoidja. Lapsehoidja elukutse on meie ühiskonnas suhteliselt uus ja nõudlus lapsehoidmisteenuse järgi väga suur. Perekonnale on tähtis, et last hoiaks ja kasvataks professionaalne ning usaldusväärne inimene – professionaalne lapsehoidja.

Lapsehoidjate tööks on laste hoidmine koos nende eakohalise arendamisega. Nende ülesanne on kaasa aidata lapse füüsilisele, emotsionaalsele, intellektuaalsele ja sotsiaal­sele arengule.

Lapsehoidjad peavad lapsega aktiivselt tegelema – mängima, õpetama, juhendama, väljas jalutama. Kokkuleppeliselt võivad tööülesannete hulka kuuluda ka muud nõuded, näiteks toiduvalmistamine. Lapsehoidjatel on hea kontakt lastevanematega – mõned lapsehoidjad korraldavad ka kogu perega ühiseid ettevõtmisi, näiteks sünnipäevapeod, väljasõidud. Lapse­hoidjate hoole all võib olla sõltuvalt töökohast ka mitu last – minilasteaed on päevahoiu vorm, kus pädev hoidja hoole all on kuni 10 eri vanuses last.

Lapsehoidjate töö on ühest küljest väga loominguline, kuid samas ka paljude nõudmistega raamistatud. Lisaks vanemate soovidele on lapsehoidjate tegevus seadustega sätestatud – järgima peab tervisekaitsenõudeid lapsehoiuteenusele ja sotsiaalhoolekande seadust. Töö on väga vastutusrikas, sest nad peavad tagama lapse vaimse ja füüsilise heaolu.

Kasvatajaabid töötavad laste- ja õppeasutustes. Nende ülesandeks on abistada lapse­hoidjaid, kasvatajaid ja õpetajaid lihtsamates ülesannetes – lastele toidu jagamine, riietamine, ruumide korrastamine jms.

Lapsehoidjad ja kasvatajaabid armastavad lapsi, on vastutus- ja empaatiavõimelised, usaldatavad.

TÖÖTINGIMUSED

keskkond – vahendid/materjalid - tööaeg

Lapsehoidjate ja kasvatajaabide tööruumid lastehoidmiseks peavad vastama tervisekaitse nõuetele. Minilasteaedades ja teistes avalikes lastehoiukohtades on nõutav lapsele turvalist keskkonda tagav sisustus – mööbel, mänguasjad, joonistusvahendid, voodid päevauneks, jne.

Lapsed peavad iga päev õues viibima, mistõttu on lapsehoidjatel kohustuslikud ka lastega väljas jalutamine ja mängimine.

Lastega tegelemisel ja nende arendamiseks kasutavad lapshoidjad laste jaoks turvalisi töövahendeid – mänguasjad, joonistus ja käsitöövahendid, jne.

Lapsehoidjate tööaeg on tavaliselt päevaaeg, kuid see võib sõltuda ka kokkuleppest vanematega. Vahel tellitakse lapsehoidmisteenust õhtuti või nädalavahetustel.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Lapsehoidjatel on üldteadmised vajalikest õigusaktidest, keskkonnaohutusest, tervise­kaitsest. Eriala nõuab teadmisi pedagoogikast, psühholoogiast, laste arengu­teooriatest ja kasvatusmeetoditest. Lapsega ja ka lastevanematega suhtlemiseks on vajalik hea enese­väljendusoskus. Lapsehoidjad peavad oskama ka toitu valmistada ja kodutöid teha.

Lastega tegelemine sisaldab nendega psüühilist ja füüsilist arendamist. See nõuab lapse­hoidjatelt oskust kavan­dada ja läbi viia erinevaid eakohaseid tegevusi nagu joonistamine, maalimine, voolimine, meisterdamine, käsitöö, liikumine, muusikalised tegevused.Vajalikud on ka teadmisi erivajadustega laste hooldamisest.

Lapsehoidjate kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis lapsehoidja II, III.

Lapsehoidja II kutse taotlemisel on nõutav:

  • vanuse alampiir 18 eluaastat
  • omandatud vähemalt põhiharidus
  • kutsealane ettevalmistus kas tasemeõppes või erialastel kursustel vähemalt 4 AP ulatuses.

Lapsehoidja III kutse taotlemisel on nõutav:

  • omandatud vähemalt keskharidus
  • lapsehoidja II kutse olemasolu
  • erialase täiendkoolituse läbimine vähemalt 3 AP ulatuses
  • vähemalt 3-aastane lapsehoidmise töökogemus.

Kvalifitseeritud lapsehoidjaks pürgija peab esitama kehtiva arstitõendi ja kehtiva karistus­registri õiendi – lapsehoidjana võivad töötada terved (pole vaimu- või nakkus­haigusi) ja kohtulikult karistamata isikud.

Lapsehoidjalt nõutakse algatusvõimet ning suhtlemisvalmidust. Ta peab olema aus, vastutus­tundlik, empaatiavõimeline, lapsesõbralik, loov ja järjekindel. Vajalik on hea pinge­­­taluvus, arenemis- ja kohanemisvõime ning emotsionaalne stabiilsus.

Kasvatajaabilt tavaliselt eriharidust ei nõuta – oluline on tema valmisolek lastehoiu abistamiseks.

Lapsehoidja II ja III kutsekvalifikatsioone omistab Tallinna Pedagoogiline Seminar. 2006 aasta seisuga on väljastatud 245 kutsetunnistust.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Lapsehoidjate erialane tasemekoolitus viiakse läbi lapsehoiu valdkonna koolitusluba omavates õppeasutustes vastavalt riiklikule õppekavale.

Lapsehoidjaks saab õppida 1-aastase õppeprogrammi järgi Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Kooli lõpetamise tingimuseks on kõikide õppeainete, sh. praktika, ja kutseharidusliku lõpueksami sooritamine positiivsele hindele ja kutsehariduslik lõpu­eksam on võimalik siduda ka kutseeksamiga kutsetunnistuse saamiseks.

Vana-Antsla Kutsekeskkoolis saab keskhariduse baasil õppida lastehoiu eriala. Õpe kestab ühe aasta.

Kuressaare Ametikoolis kestab lapsehoolduse erialal õppetöö 40 nädalat. Praktika- ja töökohtadeks on lasteaiad, laste- ja turvakodud, noortekeskused jt. laste ja noortega tegelejaid vajavad paigad.

Lapsehoidja koolitusel õpitakse lapsega seotud õigusakte, tööõigust, lastekaitset, laste füüsilise, vaimse ja sotsiaalse arenguga seonduvat, tervishoidu, pedagoogikat, kodu­majandust, eripsühholoogia ja -pedagoogika teoreetilisi aluseid, erivajadustega laste hooldamist, kutse-eetikat jms.

Lisaks eelnimetatud koolidele korraldab täiendõpet ka MTÜ Perekasvatuse Instituut.

TÖÖVÄLJAVAATED

Kuna nõudlus lapsehoidjate järele aina kasvab, luuakse senisele lisaks erinevaid lapsehoiupaiku nii mittetulundusühingutena kui ka äriliste ettevõtmistena. Hoidjad võivad tegutseda kas oma kodus, lapse kodus või rendipinnal.

Lapsehoidjad ja kasvatajaabid saavad tööd eralasteaedades, päeva- ja õhtuhoiukeskustes, mängutubades. Näiteks on suuremates ostukeskustes spetsiaalsed lastehoidmiskohad selleks ajaks, kui vanemad sisseoste sooritavad.

Kasvatajaabid töötavad lasteaedades ja erivajadustega laste hoolde- ja õppeasutustes.

LÄHEDASED AMETID

Lapsehoidjatele ja kasvatajaabidele lähedased ametid on lasteaiakasvataja, lasteaiaõpetaja ja klassiõpetaja.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Lapsehoidja töötasu arvestatakse kokkuleppeliselt ja sõltuvalt töökohast ja töö­ülesannetest kas tunnitasuna või kuutasuna. Tunnitasu jääb keskmiselt 100-200 krooni vahele. Kasvatajaabi töötasu on väiksem.

TÄIENDAV INFO

Lapsehoidja kutset omistav organ on Tallinna Pedagoogiline Seminar
www.tps.edu.ee

Eesti Lapsehoidjate Kutseliit
Kontakt: Kooli 2b-28, Sindi 86705
Tel: 4431541
E-post: elkl@lapsehoid.ee
www.lapsehoid.ee

MTÜ Perekasvatuse Instituut
Kontakt: Sõle 11-15, Tallinn 10614
www.pki.ee

Kutseala hõive

LAPSEHOIDJAD JA KASVATAJAABID
2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)

Lapsehoidjad ja kasvatajaabid kodus ja lasteasutuses (ISCO 5131)*

3176

KOKKU

3176

* ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations)järgi

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Lapsehoidjad ja kasvatajaabid kodus ja lasteasutuses (ISCO 5131)

82

862

506

2005

Lapsehoidjad ja kasvatajaabid kodus ja lasteasutuses (ISCO 5131)

105

851

433

2006

Lapsehoidjad ja kasvatajaabid kodus ja lasteasutuses (ISCO 5131)

186

663

341

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003–2005 (tuhat)
Statistikaamet

 

2003

2004

2005

Tegevusalad kokku

594,3

595,5

607,4

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

34,4

31,4

29,4

Kalandus

2,3

3,6

2,8

Mäetööstus

5,7

8

5,9

Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus

134,1

140,9

139,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

10,2

12

12,5

Ehitus

42,9

46,8

48,7

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80,8

80

80,6

Hotellid ja restoranid

17,4

16,2

22,1

Veondus, laondus ja side

56,2

51,5

54,6

Finantsvahendus

7,6

7,9

6,9

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

44,4

39,4

46,4

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

34,5

36,9

37,2

Haridus

56,9

54,5

54,9

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

36,4

37,5

35

Muud tegevusalad

29,6

28,8

31,1

Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003–2005
Statistikaamet

2003

2004

2005

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

8 746

9 012

9 418

Kalandus

963

1 142

1 096

Mäetööstus

77

75

81

Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus

5 585

5 991

6 232

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

275

282

277

Ehitus

3 084

3 622

4 502

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

16 345

17 928

18 298

Hotellid ja restoranid

1 968

1 990

2 156

Veondus, laondus ja side

5 796

6 006

6 338

Finantsvahendus

564

564

666

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

9 737

11 201

13 074

Haridus

455

464

508

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

924

1 007

1 058

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 486

1 599

1 658

Tegevusalad kokku

56 035

60 882

65 362

Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2005. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 8073 krooni ja tunnis 47,42 krooni. 2004. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 10,8% ja brutotunnipalk 11,4%.

Finantsvahenduses ulatus 2005.aastal keskmine brutopalk 16 384 kroonini kuus, tunnipalk oli 82,8 krooni kuus. Keskmine brutokuupalk 2006.a. II kvartalis oli vabariigis 9531 krooni, finantsvahenduses aga 15633 krooni.

2005. aastal tõusis keskmine brutokuupalk 2004. aastaga võrreldes kõige enam tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusalal (21,1%) ning kõige vähem mäetööstuse tegevusalal (0,5%).

Keskmine brutotunnipalk tõusis võrreldes 2004. aastaga kõige enam hotellide ja restoranide tegevusalal (19,9%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (5,2%).

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 – IV kvartal 2006 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2003

6 723

6 333

6 915

6 431

7 127

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

8 591

9 531

9 068

10 212

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 IV kvartal (krooni)

2004

2005

2006

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

7077

8521

9960

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2003–2005 (krooni)
Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Tegevusalade keskmine

6 723

7 287

8 073

Põllumajandus ja jahindus

4 242

4 799

5 626

Metsamajandus

5 912

7 267

8 365

Kalandus

4 493

4 430

4 575

Mäetööstus

8 149

8 687

8 734

Töötlev tööstus

6 177

6 696

7 526

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 000

8 482

9 630

Ehitus

6 684

7 468

8 480

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 737

6 915

7 401

Hotellid ja restoranid

4 180

4 535

5 421

Veondus, laondus ja side

7 362

8 048

8 859

Finantsvahendus

14 556

14 998

16 384

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

8 090

9 332

9 724

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8 524

9 224

10 101

Haridus

5 873

6 475

7 219

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

5 729

6 524

7 900

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

5 463

6 244

6 970

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi, 2003–2005 (protsenti)
Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Põllumajandus ja jahindus

8,9

13,1

19,5

Metsamajandus

13,3

22,9

17,2

Kalandus

-4,4

-4,1

11,6

Mäetööstus

9,3

6,6

11,5

Töötlev tööstus

9,0

8,4

7,0

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

9,3

6,0

12,4

Ehitus

13,4

11,7

21,1

Hulgi- ja jaemüük ...*

14,5

2,6

10,8

Hotellid ja restoranid

17,7

8,5

15,1

Veondus, laondus ja side

4,1

9,3

13,6

Finantsvahendus

9,8

3,0

0,5

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

-0,4

15,4

10,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8,7

8,2

13,5

Haridus

9,5

10,2

4,2

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

15,0

13,9

9,5

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

8,3

14,3

9,2

Tegevusalade keskmine

9,4

8,4

3,3

*Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõigi tegevusalade lõikes),
2003-2005 (krooni)

Maakond

2003

2004

2005

Harju

8077

8615

9307

Tallinn

8281

8850

9462

Hiiu

5467

5957

6721

Ida-Viru

4991

5461

6057

Jõgeva

4801

5488

6758

Järva

5886

5951

6877

Lääne

5199

5816

6468

Lääne-Viru

5253

5653

6301

Põlva

4846

5324

6210

Pärnu

5607

6002

6902

Rapla

5544

5828

6660

Saare

5333

6010

6938

Tartu

6019

6679

7624

Valga

4747

5337

6081

Viljandi

5389

5740

6368

Võru

4977

5405

6284

EESTI

6723

7287

8073

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 29. 06. 2008. 08:31

Time: 0.0458379 s.