Lapsehoidja ja kasvatajaabi
Kool.ee-haridusportaal :: Lapsehoidja ja kasvatajaabi Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeLapsehoidja ja kasvatajaabi,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
OLULISED MOMENDID
-
Lapsehoidjate tööks on laste hooldamine ning arendamine.
-
Lapsehoidmine nõuab kannatlikku meelt.
-
Lapsehoidja on loominguline ja vastutustundlik.
Lapsed peavad kasvama ja arenema turvalises keskkonnas turvaliste inimeste keskel. Kui lapsevanemad on tööl või hõivatud muude tegevustega, on neil võimalus kasutada lapsehoidmisteenust – tellida lapsehoidja. Lapsehoidja elukutse on meie ühiskonnas suhteliselt uus ja nõudlus lapsehoidmisteenuse järgi väga suur. Perekonnale on tähtis, et last hoiaks ja kasvataks professionaalne ning usaldusväärne inimene – professionaalne lapsehoidja.
Lapsehoidjate tööks on laste hoidmine koos nende eakohalise arendamisega. Nende ülesanne on kaasa aidata lapse füüsilisele, emotsionaalsele, intellektuaalsele ja sotsiaalsele arengule.
Lapsehoidjad peavad lapsega aktiivselt tegelema – mängima, õpetama, juhendama, väljas jalutama. Kokkuleppeliselt võivad tööülesannete hulka kuuluda ka muud nõuded, näiteks toiduvalmistamine. Lapsehoidjatel on hea kontakt lastevanematega – mõned lapsehoidjad korraldavad ka kogu perega ühiseid ettevõtmisi, näiteks sünnipäevapeod, väljasõidud. Lapsehoidjate hoole all võib olla sõltuvalt töökohast ka mitu last – minilasteaed on päevahoiu vorm, kus pädev hoidja hoole all on kuni 10 eri vanuses last.
Lapsehoidjate töö on ühest küljest väga loominguline, kuid samas ka paljude nõudmistega raamistatud. Lisaks vanemate soovidele on lapsehoidjate tegevus seadustega sätestatud – järgima peab tervisekaitsenõudeid lapsehoiuteenusele ja sotsiaalhoolekande seadust. Töö on väga vastutusrikas, sest nad peavad tagama lapse vaimse ja füüsilise heaolu.
Kasvatajaabid töötavad laste- ja õppeasutustes. Nende ülesandeks on abistada lapsehoidjaid, kasvatajaid ja õpetajaid lihtsamates ülesannetes – lastele toidu jagamine, riietamine, ruumide korrastamine jms.
Lapsehoidjad ja kasvatajaabid armastavad lapsi, on vastutus- ja empaatiavõimelised, usaldatavad.
keskkond – vahendid/materjalid - tööaeg
Lapsehoidjate ja kasvatajaabide tööruumid lastehoidmiseks peavad vastama tervisekaitse nõuetele. Minilasteaedades ja teistes avalikes lastehoiukohtades on nõutav lapsele turvalist keskkonda tagav sisustus – mööbel, mänguasjad, joonistusvahendid, voodid päevauneks, jne.
Lapsed peavad iga päev õues viibima, mistõttu on lapsehoidjatel kohustuslikud ka lastega väljas jalutamine ja mängimine.
Lastega tegelemisel ja nende arendamiseks kasutavad lapshoidjad laste jaoks turvalisi töövahendeid – mänguasjad, joonistus ja käsitöövahendid, jne.
Lapsehoidjate tööaeg on tavaliselt päevaaeg, kuid see võib sõltuda ka kokkuleppest vanematega. Vahel tellitakse lapsehoidmisteenust õhtuti või nädalavahetustel.
Lapsehoidjatel on üldteadmised vajalikest õigusaktidest, keskkonnaohutusest, tervisekaitsest. Eriala nõuab teadmisi pedagoogikast, psühholoogiast, laste arenguteooriatest ja kasvatusmeetoditest. Lapsega ja ka lastevanematega suhtlemiseks on vajalik hea eneseväljendusoskus. Lapsehoidjad peavad oskama ka toitu valmistada ja kodutöid teha.
Lastega tegelemine sisaldab nendega psüühilist ja füüsilist arendamist. See nõuab lapsehoidjatelt oskust kavandada ja läbi viia erinevaid eakohaseid tegevusi nagu joonistamine, maalimine, voolimine, meisterdamine, käsitöö, liikumine, muusikalised tegevused.Vajalikud on ka teadmisi erivajadustega laste hooldamisest.
Lapsehoidjate kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis lapsehoidja II, III.
Lapsehoidja II kutse taotlemisel on nõutav:
-
vanuse alampiir 18 eluaastat
-
omandatud vähemalt põhiharidus
-
kutsealane ettevalmistus kas tasemeõppes või erialastel kursustel vähemalt 4 AP ulatuses.
Lapsehoidja III kutse taotlemisel on nõutav:
-
omandatud vähemalt keskharidus
-
lapsehoidja II kutse olemasolu
-
erialase täiendkoolituse läbimine vähemalt 3 AP ulatuses
-
vähemalt 3-aastane lapsehoidmise töökogemus.
Kvalifitseeritud lapsehoidjaks pürgija peab esitama kehtiva arstitõendi ja kehtiva karistusregistri õiendi – lapsehoidjana võivad töötada terved (pole vaimu- või nakkushaigusi) ja kohtulikult karistamata isikud.
Lapsehoidjalt nõutakse algatusvõimet ning suhtlemisvalmidust. Ta peab olema aus, vastutustundlik, empaatiavõimeline, lapsesõbralik, loov ja järjekindel. Vajalik on hea pingetaluvus, arenemis- ja kohanemisvõime ning emotsionaalne stabiilsus.
Kasvatajaabilt tavaliselt eriharidust ei nõuta – oluline on tema valmisolek lastehoiu abistamiseks.
Lapsehoidja II ja III kutsekvalifikatsioone omistab Tallinna Pedagoogiline Seminar. 2006 aasta seisuga on väljastatud 245 kutsetunnistust.
Lapsehoidjate erialane tasemekoolitus viiakse läbi lapsehoiu valdkonna koolitusluba omavates õppeasutustes vastavalt riiklikule õppekavale.
Lapsehoidjaks saab õppida 1-aastase õppeprogrammi järgi Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Kooli lõpetamise tingimuseks on kõikide õppeainete, sh. praktika, ja kutseharidusliku lõpueksami sooritamine positiivsele hindele ja kutsehariduslik lõpueksam on võimalik siduda ka kutseeksamiga kutsetunnistuse saamiseks.
Vana-Antsla Kutsekeskkoolis saab keskhariduse baasil õppida lastehoiu eriala. Õpe kestab ühe aasta.
Kuressaare Ametikoolis kestab lapsehoolduse erialal õppetöö 40 nädalat. Praktika- ja töökohtadeks on lasteaiad, laste- ja turvakodud, noortekeskused jt. laste ja noortega tegelejaid vajavad paigad.
Lapsehoidja koolitusel õpitakse lapsega seotud õigusakte, tööõigust, lastekaitset, laste füüsilise, vaimse ja sotsiaalse arenguga seonduvat, tervishoidu, pedagoogikat, kodumajandust, eripsühholoogia ja -pedagoogika teoreetilisi aluseid, erivajadustega laste hooldamist, kutse-eetikat jms.
Lisaks eelnimetatud koolidele korraldab täiendõpet ka MTÜ Perekasvatuse Instituut.
Kuna nõudlus lapsehoidjate järele aina kasvab, luuakse senisele lisaks erinevaid lapsehoiupaiku nii mittetulundusühingutena kui ka äriliste ettevõtmistena. Hoidjad võivad tegutseda kas oma kodus, lapse kodus või rendipinnal.
Lapsehoidjad ja kasvatajaabid saavad tööd eralasteaedades, päeva- ja õhtuhoiukeskustes, mängutubades. Näiteks on suuremates ostukeskustes spetsiaalsed lastehoidmiskohad selleks ajaks, kui vanemad sisseoste sooritavad.
Kasvatajaabid töötavad lasteaedades ja erivajadustega laste hoolde- ja õppeasutustes.
LÄHEDASED AMETID
Lapsehoidjatele ja kasvatajaabidele lähedased ametid on lasteaiakasvataja, lasteaiaõpetaja ja klassiõpetaja.
Lapsehoidja töötasu arvestatakse kokkuleppeliselt ja sõltuvalt töökohast ja tööülesannetest kas tunnitasuna või kuutasuna. Tunnitasu jääb keskmiselt 100-200 krooni vahele. Kasvatajaabi töötasu on väiksem.
TÄIENDAV INFO
Lapsehoidja kutset omistav organ on Tallinna Pedagoogiline Seminar
www.tps.edu.ee
Eesti Lapsehoidjate Kutseliit
Kontakt: Kooli 2b-28, Sindi 86705
Tel: 4431541
E-post: elkl@lapsehoid.ee
www.lapsehoid.ee
MTÜ Perekasvatuse Instituut
Kontakt: Sõle 11-15, Tallinn 10614
www.pki.ee
LAPSEHOIDJAD JA KASVATAJAABID
2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)
Lapsehoidjad ja kasvatajaabid kodus ja lasteasutuses (ISCO 5131)* |
3176 |
KOKKU |
3176 |
* ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations)järgi
Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*
Aasta |
Ametinimetus |
Tööpak-kumised |
Tööotsijad töösoovi järgi |
Tööotsijad omandatud eriala järgi |
2004 |
Lapsehoidjad ja kasvatajaabid kodus ja lasteasutuses (ISCO 5131) |
82 |
862 |
506 |
2005 |
Lapsehoidjad ja kasvatajaabid kodus ja lasteasutuses (ISCO 5131) |
105 |
851 |
433 |
2006 |
Lapsehoidjad ja kasvatajaabid kodus ja lasteasutuses (ISCO 5131) |
186 |
663 |
341 |
* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist
15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003–2005 (tuhat)
Statistikaamet
|
2003 |
2004 |
2005 |
Tegevusalad kokku |
594,3 |
595,5 |
607,4 |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
34,4 |
31,4 |
29,4 |
Kalandus |
2,3 |
3,6 |
2,8 |
Mäetööstus |
5,7 |
8 |
5,9 |
Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus |
134,1 |
140,9 |
139,5 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
10,2 |
12 |
12,5 |
Ehitus |
42,9 |
46,8 |
48,7 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
80,8 |
80 |
80,6 |
Hotellid ja restoranid |
17,4 |
16,2 |
22,1 |
Veondus, laondus ja side |
56,2 |
51,5 |
54,6 |
Finantsvahendus |
7,6 |
7,9 |
6,9 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
44,4 |
39,4 |
46,4 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
34,5 |
36,9 |
37,2 |
Haridus |
56,9 |
54,5 |
54,9 |
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne |
36,4 |
37,5 |
35 |
Muud tegevusalad |
29,6 |
28,8 |
31,1 |
Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003–2005
Statistikaamet
|
2003 |
2004 |
2005 |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
8 746 |
9 012 |
9 418 |
Kalandus |
963 |
1 142 |
1 096 |
Mäetööstus |
77 |
75 |
81 |
Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus |
5 585 |
5 991 |
6 232 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
275 |
282 |
277 |
Ehitus |
3 084 |
3 622 |
4 502 |
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont |
16 345 |
17 928 |
18 298 |
Hotellid ja restoranid |
1 968 |
1 990 |
2 156 |
Veondus, laondus ja side |
5 796 |
6 006 |
6 338 |
Finantsvahendus |
564 |
564 |
666 |
Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus |
9 737 |
11 201 |
13 074 |
Haridus |
455 |
464 |
508 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
924 |
1 007 |
1 058 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
1 486 |
1 599 |
1 658 |
Tegevusalad kokku |
56 035 |
60 882 |
65 362 |
Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.
http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp
Statistikaameti andmetel oli 2005. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 8073 krooni ja tunnis 47,42 krooni. 2004. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 10,8% ja brutotunnipalk 11,4%.
Finantsvahenduses ulatus 2005.aastal keskmine brutopalk 16 384 kroonini kuus, tunnipalk oli 82,8 krooni kuus. Keskmine brutokuupalk 2006.a. II kvartalis oli vabariigis 9531 krooni, finantsvahenduses aga 15633 krooni.
2005. aastal tõusis keskmine brutokuupalk 2004. aastaga võrreldes kõige enam tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusalal (21,1%) ning kõige vähem mäetööstuse tegevusalal (0,5%).
Keskmine brutotunnipalk tõusis võrreldes 2004. aastaga kõige enam hotellide ja restoranide tegevusalal (19,9%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (5,2%).
EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 – IV kvartal 2006 (krooni)
|
Aasta |
I kvartal |
II kvartal |
III kvartal |
IV kvartal |
2003 |
6 723 |
6 333 |
6 915 |
6 431 |
7 127 |
2004 |
7 287 |
6 748 |
7 417 |
7 021 |
7 704 |
2005 |
8 073 |
7 427 |
8 291 |
7 786 |
8 690 |
2006 |
8 591 |
9 531 |
9 068 |
10 212 |
Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 IV kvartal (krooni) | |||
|
2004 |
2005 |
2006 |
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne |
7077 |
8521 |
9960 |
Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2003–2005 (krooni)
Statistikaameti andmed
|
2003 |
2004 |
2005 |
Tegevusalade keskmine |
6 723 |
7 287 |
8 073 |
Põllumajandus ja jahindus |
4 242 |
4 799 |
5 626 |
Metsamajandus |
5 912 |
7 267 |
8 365 |
Kalandus |
4 493 |
4 430 |
4 575 |
Mäetööstus |
8 149 |
8 687 |
8 734 |
Töötlev tööstus |
6 177 |
6 696 |
7 526 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
8 000 |
8 482 |
9 630 |
Ehitus |
6 684 |
7 468 |
8 480 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
6 737 |
6 915 |
7 401 |
Hotellid ja restoranid |
4 180 |
4 535 |
5 421 |
Veondus, laondus ja side |
7 362 |
8 048 |
8 859 |
Finantsvahendus |
14 556 |
14 998 |
16 384 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
8 090 |
9 332 |
9 724 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
8 524 |
9 224 |
10 101 |
Haridus |
5 873 |
6 475 |
7 219 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
5 729 |
6 524 |
7 900 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
5 463 |
6 244 |
6 970 |
Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).
Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi, 2003–2005 (protsenti)
Statistikaameti andmed
|
2003 |
2004 |
2005 |
Põllumajandus ja jahindus |
8,9 |
13,1 |
19,5 |
Metsamajandus |
13,3 |
22,9 |
17,2 |
Kalandus |
-4,4 |
-4,1 |
11,6 |
Mäetööstus |
9,3 |
6,6 |
11,5 |
Töötlev tööstus |
9,0 |
8,4 |
7,0 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
9,3 |
6,0 |
12,4 |
Ehitus |
13,4 |
11,7 |
21,1 |
Hulgi- ja jaemüük ...* |
14,5 |
2,6 |
10,8 |
Hotellid ja restoranid |
17,7 |
8,5 |
15,1 |
Veondus, laondus ja side |
4,1 |
9,3 |
13,6 |
Finantsvahendus |
9,8 |
3,0 |
0,5 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
-0,4 |
15,4 |
10,1 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
8,7 |
8,2 |
13,5 |
Haridus |
9,5 |
10,2 |
4,2 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
15,0 |
13,9 |
9,5 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
8,3 |
14,3 |
9,2 |
Tegevusalade keskmine |
9,4 |
8,4 |
3,3 |
*Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.
Keskmine brutokuupalk maakondades (kõigi tegevusalade lõikes),
2003-2005 (krooni)
Maakond |
2003 |
2004 |
2005 |
Harju |
8077 |
8615 |
9307 |
Tallinn |
8281 |
8850 |
9462 |
Hiiu |
5467 |
5957 |
6721 |
Ida-Viru |
4991 |
5461 |
6057 |
Jõgeva |
4801 |
5488 |
6758 |
Järva |
5886 |
5951 |
6877 |
Lääne |
5199 |
5816 |
6468 |
Lääne-Viru |
5253 |
5653 |
6301 |
Põlva |
4846 |
5324 |
6210 |
Pärnu |
5607 |
6002 |
6902 |
Rapla |
5544 |
5828 |
6660 |
Saare |
5333 |
6010 |
6938 |
Tartu |
6019 |
6679 |
7624 |
Valga |
4747 |
5337 |
6081 |
Viljandi |
5389 |
5740 |
6368 |
Võru |
4977 |
5405 |
6284 |
EESTI |
6723 |
7287 |
8073 |
| |