et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Kooste- ja tööriistalukksepp

Kool.ee-haridusportaal :: Kooste- ja tööriistalukksepp Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeKooste- ja tööriistalukksepp,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Kooste- ja tööriistalukksepp

OLULISED MOMENDID

  • Töö nõuab täpsust, koostöövalmidust ja vastutustunnet. Vajalik on meeskonnatöö oskus.
  • Vajalikud on masinaehitusalased teadmised.
  • Töö eeldab head nägemis- ja kuulmisteravust.

TÖÖ ISELOOM

Kooste- ja tööriistalukksepad töötavad tavaliselt masina-, aparaadi-, laevaehituse või mistahes muus tööstusliine omavas ettevõttes.

Koostelukksepa põhilised tööülesanded on toorikute ettevalmistamine, detailide mõõt­mine, märkimine, puhastamine, pesemine, koostude ettevalmistamine (nt keevitamiseks) ning koostude koostamine ja reguleerimine.

Töö sisuks võib olla näiteks metallkonstruktsioonide koostamine, konstruktsiooni teras­plaatide painutamine ja sobitamine toote valmistamisel või remontimisel. Samuti võib koostelukksepa põhitööks olla sõiduautode haagiste koostamine või automaatika ja test­seadmete koostamine.

Tööriistalukksepa põhilised tööülesanded on puurimine, lihvimine, freesimine, treimine, termiline töötlemine, elektroerosioontöötlemine, poleerimine, faktuurimine, sobitamine, mõõtmine, koostamine, katsetamine ja konserveerimine. Ta valmistab, viimistleb, hooldab, remondib ja katsetab seeriatootmises vaja­minevaid tööriistu ja rakiseid: stantse, vorme, konduktoreid, mõõte- ja kinnitusrakiseid.

TÖÖTINGIMUSED

keskkond- vahendid/materjalid - tööaeg

Tööülesannete täitmisel kasutavad nad käsi- (viil, meisel, vasar) ja elektrilisi tööriistu, põhilisi lukksepatöö vahendeid ja pinke, mõõtevahendeid ning tõste­seadmeid.

Tööruumideks on vastava varustusega tsehhid, mis on piisava valgustuse ja ventilatsiooniga.

Lukksepad kannavad töö- ja kaitseriietust, samuti kaitseprille (nt keevitustöödel) ning kõrvaklappe, mis aitavad summutada töö käigus tekkivat müra.

Tööd tehakse nii seistes kui istudes, kuid koormus seljale ja jalgadele võib olla üsna suur.

Tööaja levinumaks variandiks on vahetustega töö. Vahetuste ajad olenevad töögraafikust, kuid tööpäeva pikkuseks on reeglina 8 tundi.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Kooste- ja tööriistalukksepa töö eeldab jooniste lugemise oskust, masinaehitustehnoloogia ja kasutatavate materjalide tundmist. Töötaja peab tundma ja järgima töökeskkonna ohutust, vajalik on arvutikasutamise oskus.

Koostelukksepa põhioskuseks on pneumaatika (suruõhu) ja hüdraulika (vedelsurve) kasutamine, ta oskab lugeda ja analüüsida tehnilist dokumentatsiooni ning tunneb mõõteriistade ja -seadmete töötamise põhimõtteid. Ta peab oskama koostada agregaate, seadmeid ja metallkonstruktsioone ning oskama neid häälestada, katsetada, hooldada ja remontida.

Tööriistalukksepa põhioskusteks ja teadmisteks on tööriistatootmisel kasutatavate teraste ja materjalide kasutamine, tööjooniste lugemine, eskiiside tegemine, mõõteriistade ehitus ja nende kasutamine. Ta peab tundma ja oskama kasutada metallitöötlemise instrumente, rakiste konstruktsioone. Tööriistalukksepp valdab puurimise, treimise, freesimise, lihvimise, elektroerosioontöötlemise, termilise- ja lasertöötlemise, stantsimise tehnoloo­giaid ning plastmasside ja metallide valutehnoloogiat.

Nii kooste- kui tööriistalukksepa erioskusteks peetakse keevitustööde oskust, koostelukkseppade puhul peetakse oluliseks ka jootmistööde oskust.

Koostelukksepa kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis Koostelukksepp I, II, III

Tööriistalukksepa kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis Tööriistalukksepp I, II, III.

Kutsealal töötamine eeldab täpsust, hoolikust, iseseisvust ning otsustamis- ja vastutus­võimet. Olulised on ka õpi-, koostöö- ja suhtlemisvalmidus. Töö nõuab püsivust ja stressitaluvust.

Ametialaselt omavad suurt tähtsust loogiline mõtlemine, visuaalne mälu, ruumi- ja kujundi­taju, kontsentreerumisvõime, hea koordinatsioon, üldine nägemis- ja kuulmisteravus.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Kooste- ja tööriistalukksepa elukutse eeldab erialast kutseharidust. Nad peavad valdama lukksepatöid, mis on ühtlasi ka oma ametialal töötamise eelduseks.

Kutsekoolide õppekavade kohaselt õpetatakse mõlema ameti erialaseid töid, kuid erialane kompetents saavutatakse siiski alles spetsialiseerumisel ja aastatepikkuse tööga. Rohkem aega ja energiat erialase kvalifikatsiooni saavutamisel kulub just tööriistalukksepa ameti puhul, kuna tema oskused ja teadmised peavad olema eriti laialdased ja täpsed.

Väljaõpet saab omandada järgmistes õppeasutustes:

Erialane täiendkoolitus toimub enamasti 6-kuuliste kursuste näol erialast haridust pakkuvates koolides või ettevõttesiseselt. Koolitusi vahendab Eesti Masinatööstuse Liit. Õppe võimaldamise eelduseks on inimese soov tõsta oma konkurentsivõimet tööturul.

TÖÖVÄLJAVAATED

Eestis tegutseb hinnanguliselt enam kui 350 masinatööstuse ettevõtet. Tööväljavaated on väga head, sest vajadus antud valdkonna nii kvalifitseeritud tööliste, keskastmejuhtide kui ka insener­tehniliste töötajate järele on suur. Viimast kinnitab ka 2006. a I poole Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt koostatud majandusharude ülevaade. Tööjõu puudus on muutunud peamiseks probleemiks, mida ettevõtted toovad välja tootmist piirava tegurina. See omakorda on tinginud sektori kiire palgatõusu.

Tuntumad ettevõtted, kes pakuvad erialast tööd on: AS Norma, AS Jalax, AS Favor, AS Saku Metall, AS Tarberaud, AS Tarkon, AS Tarmetec ja OÜ SRC Uusehitused.

Nõudlus antud valdkonna teenuste järele on väga suur.

LÄHEDASED AMETID

Lukkseppade elukutsele lähedane amet on metallitöötlemispinkidel töötaja.

PALK JA SOODUSTUSED

Koostelukkseppade keskmine brutokuupalk oli 2006. aastal vahemikus 8 000 – 15 000 krooni. Kogenud ja kõrgkvalifitseeritud tööriistalukksepa puhul võivad palganumbrid aga oluliselt suuremad olla.

Võrreldes 2005. aastaga kerkisid palgad metallitööstuses viiendiku võrra. Palgatõusu on tinginud peamiselt kvalifitseeritud tööjõu puudus.

Soodustustena on enamlevinud koolituskulude tasumine ettevõtte poolt. Nendeks võivad olla vajadusel keeltekursused ja rahvusvaheliste messide külastamisekulud.

TÄIENDAV INFO

Kutsekvalifikatsiooni omistavaks organiks on Koo-met OÜ.

Alates 2004. aastast on kutsekooli lõpetajatel võimalik sooritada kutseeksam ka kooli lõpueksamina. Eksami sooritanule väljastatakse eriala I taseme kutsetunnistus. Eksam on küll tasuline (2500.-), kuid seni on seda finantseerinud Haridus- ja Teadusministeerium. Positiivseid tulemusi on nimetatud lahenduse puhul ette näidata Tartu Kutsehariduskeskusel.

Kutseliit:

Eesti Masinatööstuse Liit
Kontakt: Mustamäe tee 4, 10621 Tallinn
Tel: 611 5893
Fax: 656 66 40
E-post: emliit@emliit.ee
www.emliit.ee

Kutseala hõive

KOOSTELUKKSEPAD
Seisuga 28.08.2003 (Statistikaameti andmed)

Tööriistavalmistajad jms töölised, sh lukksepp, tööriistalukksepp, koostelukksepp (ISCO 7222)

1001

KOKKU

1001 in.

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Tööriistavalmistajad jms töölised (ISCO 7222)

202

1596

1961

2005

Tööriistavalmistajad jms töölised (ISCO 7222)

245

1378

1621

2006

Tööriistavalmistajad jms töölised (ISCO 7222)

379

865

978

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003–2005 (tuhat)
Statistikaamet

2003

2004

2005

Tegevusalad kokku

594,3

595,5

607,4

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

34,4

31,4

29,4

Kalandus

2,3

3,6

2,8

Mäetööstus

5,7

8

5,9

Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus

134,1

140,9

139,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

10,2

12

12,5

Ehitus

42,9

46,8

48,7

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80,8

80

80,6

Hotellid ja restoranid

17,4

16,2

22,1

Veondus, laondus ja side

56,2

51,5

54,6

Finantsvahendus

7,6

7,9

6,9

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

44,4

39,4

46,4

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

34,5

36,9

37,2

Haridus

56,9

54,5

54,9

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

36,4

37,5

35

Muud tegevusalad

29,6

28,8

31,1

Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003–2005
Statistikaamet

2003

2004

2005

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

8 746

9 012

9 418

Kalandus

963

1 142

1 096

Mäetööstus

77

75

81

Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus

5 585

5 991

6 232

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

275

282

277

Ehitus

3 084

3 622

4 502

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

16 345

17 928

18 298

Hotellid ja restoranid

1 968

1 990

2 156

Veondus, laondus ja side

5 796

6 006

6 338

Finantsvahendus

564

564

666

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

9 737

11 201

13 074

Haridus

455

464

508

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

924

1 007

1 058

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 486

1 599

1 658

Tegevusalad kokku

56 035

60 882

65 362

Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp

PALGASTATISTIKA

2006. aasta IV kvartalis oli ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 10 212 krooni ja tunnis 60,28 krooni, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 17,5% ja brutotunnipalk 19,2%.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2005. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal (77,4%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (1,5%).

Keskmine brutotunnipalk tõusis 2005. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal (69,3%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (4,7%).

Hüppeline palgatõus kalapüügis oli tingitud tegevusala madalast palgatasemest 2005. aastal ning oma mõju avaldas ka kalapüügile iseloomulik sesoonsus.

Keskmine brutopalk oli oktoobris 9565 krooni, novembris 9911 krooni ja detsembris 11 160 krooni.

Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutokuupalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

2006. aasta IV kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 13 746 krooni ja tunnis 88,23 krooni. Eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes tõusis keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus 17,2% ja tunnis 18,2%.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 – IV kvartal 2006 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2003

6 723

6 333

6 915

6 431

7 127

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

8 591

9 531

9 068

10 212

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 IVkvartal (krooni)

2004

2005

2006

Töötlev tööstus

6 956

7 955

9 595


Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2003–2005 (krooni)
Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Tegevusalade keskmine

6 723

7 287

8 073

Põllumajandus ja jahindus

4 242

4 799

5 626

Metsamajandus

5 912

7 267

8 365

Kalandus

4 493

4 430

4 575

Mäetööstus

8 149

8 687

8 734

Töötlev tööstus

6 177

6 696

7 526

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 000

8 482

9 630

Ehitus

6 684

7 468

8 480

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 737

6 915

7 401

Hotellid ja restoranid

4 180

4 535

5 421

Veondus, laondus ja side

7 362

8 048

8 859

Finantsvahendus

14 556

14 998

16 384

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

8 090

9 332

9 724

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8 524

9 224

10 101

Haridus

5 873

6 475

7 219

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

5 729

6 524

7 900

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

5 463

6 244

6 970

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi, 2003–2005 (protsenti)
Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Põllumajandus ja jahindus

8,9

13,1

19,5

Metsamajandus

13,3

22,9

17,2

Kalandus

-4,4

-4,1

11,6

Mäetööstus

9,3

6,6

11,5

Töötlev tööstus

9,0

8,4

7,0

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

9,3

6,0

12,4

Ehitus

13,4

11,7

21,1

Hulgi- ja jaemüük ...*

14,5

2,6

10,8

Hotellid ja restoranid

17,7

8,5

15,1

Veondus, laondus ja side

4,1

9,3

13,6

Finantsvahendus

9,8

3,0

0,5

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

-0,4

15,4

10,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8,7

8,2

13,5

Haridus

9,5

10,2

4,2

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

15,0

13,9

9,5

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

8,3

14,3

9,2

Tegevusalade keskmine

9,4

8,4

3,3

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõigi tegevusalade lõikes),
2003-2005 (krooni)

Maakond

2003

2004

2005

Harju

8077

8615

9307

Tallinn

8281

8850

9462

Hiiu

5467

5957

6721

Ida-Viru

4991

5461

6057

Jõgeva

4801

5488

6758

Järva

5886

5951

6877

Lääne

5199

5816

6468

Lääne-Viru

5253

5653

6301

Põlva

4846

5324

6210

Pärnu

5607

6002

6902

Rapla

5544

5828

6660

Saare

5333

6010

6938

Tartu

6019

6679

7624

Valga

4747

5337

6081

Viljandi

5389

5740

6368

Võru

4977

5405

6284

EESTI

6723

7287

8073

 

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 29. 06. 2008. 07:54

Time: 0.0675590 s.