et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Keskkonnaspetsialist

Kool.ee-haridusportaal :: Keskkonnaspetsialist Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeKeskkonnaspetsialist,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Keskkonnaspetsialist

OLULISED MOMENDID

  • Keskkonnaspetsialistide tööks on looduskeskkonnahoid.
  • Keskkonnaspetsialistid järgivad oma töös Eesti õigusakte ja rahvusvahelisi seadusi ja leppeid.
  • Keskkonnaspetsialistide töö on perspektiivikas, kuna looduskeskkonna kaitsemisele ja hoidmisele pööratakse ühiskonnas üha suuremat tähelepanu.

TÖÖ ISELOOM

Eesti Vabariigi põhiseadus ütleb, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb säästlikult kasutada. Igal riigil on oma keskkonnapoliitika, mille eesmärgiks on inimese elutegevuse ja looduskeskkonna tasakaalus hoidmine. Keskkonnanõuded on aastatega karmistunud – vastavad õigusnormid järgivad rahvusvahelisi seadusi (nt Kyoto protokoll, Agenda 21) ja keskkonna-alaseid normatiive on palju - metsaseadus, veeseadus, jäätmeseadus, maapõueseadus, loodus­kaitseseadus, kiirgusseadus jne. Nii riik kui ettevõtted peavad üha rohkem oma tegevuses järgima ja arvestama keskkonna- ja loodushoiu normatiive.

Keskkonna- ja loodushoiuga tegelevad keskkonnaspetsialistid. Keskkonnaspetsialistidon jaotatud tegevusvaldkondade järgi: keskkonnateabe ja -korralduse spetsialistid, looduskaitse spetsialisti, jäätmete spetsialistid, looduskaitse-, metsanduse- ja jahinduse spetsialistid, veespetsialistid,jne. Nende tegevusvaldkonnad on vastavalt:

Keskkonnaspetsialistide põhitööks on:

  • keskkonnateadlikkuse edendamine - loodushariduse propageerimine;
  • keskkonnateadlikkuse koordineerimine - keskkonnaalaste tegevusjuhiste koostamine, analüüsimine ja planeerimine, keskkonnauuringute teostamine.
  • keskkonnaalane nõustamine - keskkonnalubade taotluste koostamine, ökokaardistamine;
  • säästvaja jätkusuutliku looduskasutuse korraldamine;
  • keskkonnamõju hindamine - jäätmemajanduse, veemajanduse analüüsimine ja planeerimine, jpm.

Äärmiselt olulised valdkonnad on veel keskkonnajärelvalve ning säästva arengu strateegia järgimine. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elu­kvaliteedi ning puhta elukeskkonna tagamine ka tulevikus.

Peamiseks keskkonnajärelevalvet reguleerivaks õigusaktiks on keskkonnajärelevalve seadus. Järelevalvet teostavad keskkonnakaitseinspektorid, kes kontrollivad nii füüsilisi isikuid kui ka era- või avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, samuti riigiasutusi ja omavalitsusorganeid.

Keskkonnajärelevalvet teostavatekeskkonnaspetsialistide ametikohad on keskkonna­kaitseinspektor, keskkonnakaitse juhtivinspektor, keskkonnakaitse vaneminspektor. Nende ülesandeks on riikliku keskkonnajärelevalve teostamine ning seaduses ette­nähtud ulatuses ja korras riikliku sunni rakendamine.

TÖÖTINGIMUSED

keskkond- vahendid/materjalid - tööaeg

Keskkonnaspetsialistid töötavad nii kontoris kui välitingimustes. Palju on ettevõtete külastusi (tegevuslubade andmine, tegevuse järelevalve, jms.) ja väljasõite (loodus)objektidele. Keskkonnakaitseinspektoritel on tegutsemisõigus kogu Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all oleval alal ning Eesti Vabariigis registreeritud laevadel sõltumata nende asukohast.

Keskkonnaspetsialistidel on palju asjaajamisi, paberi- ja arvutitööd - kogu andmebaas onnende poolt põhjalikult dokumenteeritud. Keskkonnamõjude hindamisel kasutatakse kaasaegset aparatuuri ja arvutiprogramme (nt müralevi modelleerimise spetsiaaltarkvara SoundPLAN, mille abil kavandatakse liiklus­sõlmede lähedusse kavandavate elamualade optimaalseid asupaiku, prognoositakse müra ulatust ja müratõkete vajadust, analüüsitakse müra mõjusid olemasolevatele rajatistele ning inimeste tervisele).

Keskkonnaspetsialisti ametipuhkus on töölepinguseaduse alusel 28 päeva ja riigiasutuses (Keskkonnainspektsioon, Keskkonnateenistus jt) ametnikuna töötades avaliku teenistuse seaduse alusel 35 päeva.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Keskkonnaspetsialistid tunnevad hästi keskkonnaolusid ning keskkonna­poliitikat. Vajalikud on mitmekülgsed teadmised nii loodus- kui tehiskeskkonnast, sh keemiast, bioloogiast, geograafiast ja füüsikast aga ka insenertehnilistes distsipliinidest. Kuna palju on suhtlemist ja kontakte teiste maade spetsialistidega, on vajalik võõrkeelte oskus. Väga oluline on vajaliku seadusandluse, õigusaktide ja normatiivide tundmine.

Erialased teadmised sisaldavad keskkonna analüüsi meetodeid ningtehnoloogiad vastavalt oma valdkonna spetsiifikale, nt nõuab teatud tarkvara kasutamine ka vastavat litsentsi.

Keskkonnaspetsialistiks sobib inimene, kellel on hea suhtlemisoskus ja pingetaluvus, otsustus- ja vastutusvõime, analüüsi- ja algatusvõime, hea füüsiline ettevalmistus ning kes on usaldusväärne, kohusetundlik ja armastab loodust.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Keskkonnaspetsialistiks saab õppida Tartu Ülikoolis keskkonnatehnoloogia erialal nii balalaureuse kui magistriõppes (3+2) ja doktoriõppes (Tartu Ülikooli Türi Kolled˛, Tartu Ülikooli Pärnu Kolled˛).

Eesti Maaülikoolis saab õppida keskkonnakaitse ja loodusvarade kasutamist ja kaitset nii balalaureuse kui magistriõppes (3+2). Lisaks käsitletakse neid teemasid põhjalikumalt ka rakendushüdrobioloogia, metsanduse erialadel.

Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas õpitakse keskkonnatehnikat spetsialiseerumisega keskkonnakorraldusele, küttele ja ventilatsioonile ja veetehnikale (inseneriõpe). TTÜ Säästva Tehnoloogia instituudis on keskkonnatehnika eriala spetsialiseerumisega materjalide taaskasutusele (inseneriõpe).

Eesti Mereakadeemias saab omandada rakendusliku kõrghariduse hüdrometeoroloogia ja loodushoiu erialal 4 aastaga.

Räpina Aianduskoolis omandataksekeskkonnakaitse kutseharidus 2 aastaga.

Luua Metsanduskoolis omandatakse metsa kaitse ja järelvalvele kutse metsamajanduse erialal 2,5 aastaga.

Keskkonnaspetsialistidele korraldatakse kõrgkoolide ja keskkonnaalaste institutsioonide ning ühingute poolt regulaarselt täienduskoolitusi, seminare, teabepäevi ja õppelaagreid.

Keskkonaspetsialistid võivad olla nii kutse- kui kõrgharidusega.

TÖÖVÄLJAVAATED

Keskkonnaspetsialistid saavad tööd peamiselt Keskkonnaministeeriumi haldusalas – kesk­konna­­teenistused paiknevad igas maakonnas. Lisaks kuuluvad ministeeriumi valitsemisalasse paljud riigiasutused (Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus, Info- ja Tehnokeskus, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, Eesti Kiirguskeskus, Riigimetsa Majandamise Keskus, Looduskaitsekeskus jt.) ja osaühingud (OÜ Alkranel, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ jt).

LÄHEDASED AMETID

Keskkonnaspetsialistidele lähedased ametid on geodeedi, meteoroloogi ametid, kuid ka teiste loodusteadustega (bioloogia, geograafia, ökoloogia, füüsika, keemia) ja insenertehnikaga(nt tehnoökoloogia) seotud ametid.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Keskkonnaspetsialistide kuupalk sõltub haridusest, ametikohast, välitöödest, tööstaa˛ist ja kogemustest ja jääb keskmiselt 7500 ja 20000 krooni vahele.

Riigiasutuses töötavatele ametnikele makstakse lisatasu teenistuses oldud aastate eest (nt. 5 % viie aasta eest). Magistri- ja doktorikraadiga keskkonnaspetsialistide lisatasu on vastaval 10 ja 20% .

TÄIENDAV INFO

Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon
Kontakt: Pk 160, 10502 Tallinn
Tel: 627 6116
faks:627 6101
E-post: ekja@ekja.ee
www.ekja.ee

Keskkonnainspektsioon
Kontakt: Kopli 76, 10416 Tallinn
Tel: 696 2236
Fax: 696 2237
E-post: valve@kki.ee
www.kki.ee

MTÜ Keskkonnateabe ja -tehnoloogia Ühing
Kontakt: J. Hurda 35, 51 005 Tartu
Tel.:52 89 197 , 55 40 579
E-post:anai@ut.ee 
www.keskkonnateave.ee

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus
www.keskkonnainfo.ee

Mittetulundusühing Ökokratt
Tel: 52 89197
www.okokratt.ee

Keskkonnaportaal www.keskkonnaveeb.ee

Kutseala hõive

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003–2005 (tuhat)
Statistikaamet

 

2003

2004

2005

Tegevusalad kokku

594,3

595,5

607,4

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

34,4

31,4

29,4

Kalandus

2,3

3,6

2,8

Mäetööstus

5,7

8

5,9

Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus

134,1

140,9

139,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

10,2

12

12,5

Ehitus

42,9

46,8

48,7

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80,8

80

80,6

Hotellid ja restoranid

17,4

16,2

22,1

Veondus, laondus ja side

56,2

51,5

54,6

Finantsvahendus

7,6

7,9

6,9

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

44,4

39,4

46,4

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

34,5

36,9

37,2

Haridus

56,9

54,5

54,9

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

36,4

37,5

35

Muud tegevusalad

29,6

28,8

31,1

Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003–2005
Statistikaamet

2003

2004

2005

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

8 746

9 012

9 418

Kalandus

963

1 142

1 096

Mäetööstus

77

75

81

Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus

5 585

5 991

6 232

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

275

282

277

Ehitus

3 084

3 622

4 502

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

16 345

17 928

18 298

Hotellid ja restoranid

1 968

1 990

2 156

Veondus, laondus ja side

5 796

6 006

6 338

Finantsvahendus

564

564

666

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

9 737

11 201

13 074

Haridus

455

464

508

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

924

1 007

1 058

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 486

1 599

1 658

Tegevusalad kokku

56 035

60 882

65 362

Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2005. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 8073 krooni ja tunnis 47,42 krooni. 2004. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 10,8% ja brutotunnipalk 11,4%.

Finantsvahenduses ulatus 2005.aastal keskmine brutopalk 16 384 kroonini kuus, tunnipalk oli 82,8 krooni kuus. Keskmine brutokuupalk 2006.a. II kvartalis oli vabariigis 9531 krooni, finantsvahenduses aga 15633 krooni.

2005. aastal tõusis keskmine brutokuupalk 2004. aastaga võrreldes kõige enam tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusalal (21,1%) ning kõige vähem mäetööstuse tegevusalal (0,5%).

Keskmine brutotunnipalk tõusis võrreldes 2004. aastaga kõige enam hotellide ja restoranide tegevusalal (19,9%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (5,2%).

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 – IV kvartal 2006 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2003

6 723

6 333

6 915

6 431

7 127

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

8 591

9 531

9 068

10 212

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 (krooni)

2004

2005

2006

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

10298

11455

13354

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2003–2005 (krooni)
Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Tegevusalade keskmine

6 723

7 287

8 073

Põllumajandus ja jahindus

4 242

4 799

5 626

Metsamajandus

5 912

7 267

8 365

Kalandus

4 493

4 430

4 575

Mäetööstus

8 149

8 687

8 734

Töötlev tööstus

6 177

6 696

7 526

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 000

8 482

9 630

Ehitus

6 684

7 468

8 480

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 737

6 915

7 401

Hotellid ja restoranid

4 180

4 535

5 421

Veondus, laondus ja side

7 362

8 048

8 859

Finantsvahendus

14 556

14 998

16 384

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

8 090

9 332

9 724

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8 524

9 224

10 101

Haridus

5 873

6 475

7 219

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

5 729

6 524

7 900

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

5 463

6 244

6 970

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi, 2003–2005 (protsenti)
Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Põllumajandus ja jahindus

8,9

13,1

19,5

Metsamajandus

13,3

22,9

17,2

Kalandus

-4,4

-4,1

11,6

Mäetööstus

9,3

6,6

11,5

Töötlev tööstus

9,0

8,4

7,0

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

9,3

6,0

12,4

Ehitus

13,4

11,7

21,1

Hulgi- ja jaemüük ...*

14,5

2,6

10,8

Hotellid ja restoranid

17,7

8,5

15,1

Veondus, laondus ja side

4,1

9,3

13,6

Finantsvahendus

9,8

3,0

0,5

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

-0,4

15,4

10,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8,7

8,2

13,5

Haridus

9,5

10,2

4,2

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

15,0

13,9

9,5

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

8,3

14,3

9,2

Tegevusalade keskmine

9,4

8,4

3,3

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõigi tegevusalade lõikes),
2003-2005 (krooni)

Maakond

2003

2004

2005

Harju

8077

8615

9307

Tallinn

8281

8850

9462

Hiiu

5467

5957

6721

Ida-Viru

4991

5461

6057

Jõgeva

4801

5488

6758

Järva

5886

5951

6877

Lääne

5199

5816

6468

Lääne-Viru

5253

5653

6301

Põlva

4846

5324

6210

Pärnu

5607

6002

6902

Rapla

5544

5828

6660

Saare

5333

6010

6938

Tartu

6019

6679

7624

Valga

4747

5337

6081

Viljandi

5389

5740

6368

Võru

4977

5405

6284

EESTI

6723

7287

8073

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 29. 06. 2008. 07:31

Time: 0.0610108 s.