Keskkonnaspetsialist
Kool.ee-haridusportaal :: Keskkonnaspetsialist Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeKeskkonnaspetsialist,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Keskkonnaspetsialist
OLULISED MOMENDID
-
Keskkonnaspetsialistide tööks on looduskeskkonnahoid.
-
Keskkonnaspetsialistid järgivad oma töös Eesti õigusakte ja rahvusvahelisi seadusi ja leppeid.
-
Keskkonnaspetsialistide töö on perspektiivikas, kuna looduskeskkonna kaitsemisele ja hoidmisele pööratakse ühiskonnas üha suuremat tähelepanu.
Eesti Vabariigi põhiseadus ütleb, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb säästlikult kasutada. Igal riigil on oma keskkonnapoliitika, mille eesmärgiks on inimese elutegevuse ja looduskeskkonna tasakaalus hoidmine. Keskkonnanõuded on aastatega karmistunud – vastavad õigusnormid järgivad rahvusvahelisi seadusi (nt Kyoto protokoll, Agenda 21) ja keskkonna-alaseid normatiive on palju - metsaseadus, veeseadus, jäätmeseadus, maapõueseadus, looduskaitseseadus, kiirgusseadus jne. Nii riik kui ettevõtted peavad üha rohkem oma tegevuses järgima ja arvestama keskkonna- ja loodushoiu normatiive.
Keskkonna- ja loodushoiuga tegelevad keskkonnaspetsialistid. Keskkonnaspetsialistidon jaotatud tegevusvaldkondade järgi: keskkonnateabe ja -korralduse spetsialistid, looduskaitse spetsialisti, jäätmete spetsialistid, looduskaitse-, metsanduse- ja jahinduse spetsialistid, veespetsialistid,jne. Nende tegevusvaldkonnad on vastavalt:
-
Keskkonnateadus
Keskkonnaspetsialistide põhitööks on:
-
keskkonnateadlikkuse edendamine - loodushariduse propageerimine;
-
keskkonnateadlikkuse koordineerimine - keskkonnaalaste tegevusjuhiste koostamine, analüüsimine ja planeerimine, keskkonnauuringute teostamine.
-
keskkonnaalane nõustamine - keskkonnalubade taotluste koostamine, ökokaardistamine;
-
säästvaja jätkusuutliku looduskasutuse korraldamine;
-
keskkonnamõju hindamine - jäätmemajanduse, veemajanduse analüüsimine ja planeerimine, jpm.
Äärmiselt olulised valdkonnad on veel keskkonnajärelvalve ning säästva arengu strateegia järgimine. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning puhta elukeskkonna tagamine ka tulevikus.
Peamiseks keskkonnajärelevalvet reguleerivaks õigusaktiks on keskkonnajärelevalve seadus. Järelevalvet teostavad keskkonnakaitseinspektorid, kes kontrollivad nii füüsilisi isikuid kui ka era- või avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, samuti riigiasutusi ja omavalitsusorganeid.
Keskkonnajärelevalvet teostavatekeskkonnaspetsialistide ametikohad on keskkonnakaitseinspektor, keskkonnakaitse juhtivinspektor, keskkonnakaitse vaneminspektor. Nende ülesandeks on riikliku keskkonnajärelevalve teostamine ning seaduses ettenähtud ulatuses ja korras riikliku sunni rakendamine.
keskkond- vahendid/materjalid - tööaeg
Keskkonnaspetsialistid töötavad nii kontoris kui välitingimustes. Palju on ettevõtete külastusi (tegevuslubade andmine, tegevuse järelevalve, jms.) ja väljasõite (loodus)objektidele. Keskkonnakaitseinspektoritel on tegutsemisõigus kogu Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all oleval alal ning Eesti Vabariigis registreeritud laevadel sõltumata nende asukohast.
Keskkonnaspetsialistidel on palju asjaajamisi, paberi- ja arvutitööd - kogu andmebaas onnende poolt põhjalikult dokumenteeritud. Keskkonnamõjude hindamisel kasutatakse kaasaegset aparatuuri ja arvutiprogramme (nt müralevi modelleerimise spetsiaaltarkvara SoundPLAN, mille abil kavandatakse liiklussõlmede lähedusse kavandavate elamualade optimaalseid asupaiku, prognoositakse müra ulatust ja müratõkete vajadust, analüüsitakse müra mõjusid olemasolevatele rajatistele ning inimeste tervisele).
Keskkonnaspetsialisti ametipuhkus on töölepinguseaduse alusel 28 päeva ja riigiasutuses (Keskkonnainspektsioon, Keskkonnateenistus jt) ametnikuna töötades avaliku teenistuse seaduse alusel 35 päeva.
Keskkonnaspetsialistid tunnevad hästi keskkonnaolusid ning keskkonnapoliitikat. Vajalikud on mitmekülgsed teadmised nii loodus- kui tehiskeskkonnast, sh keemiast, bioloogiast, geograafiast ja füüsikast aga ka insenertehnilistes distsipliinidest. Kuna palju on suhtlemist ja kontakte teiste maade spetsialistidega, on vajalik võõrkeelte oskus. Väga oluline on vajaliku seadusandluse, õigusaktide ja normatiivide tundmine.
Erialased teadmised sisaldavad keskkonna analüüsi meetodeid ningtehnoloogiad vastavalt oma valdkonna spetsiifikale, nt nõuab teatud tarkvara kasutamine ka vastavat litsentsi.
Keskkonnaspetsialistiks sobib inimene, kellel on hea suhtlemisoskus ja pingetaluvus, otsustus- ja vastutusvõime, analüüsi- ja algatusvõime, hea füüsiline ettevalmistus ning kes on usaldusväärne, kohusetundlik ja armastab loodust.
Keskkonnaspetsialistiks saab õppida Tartu Ülikoolis keskkonnatehnoloogia erialal nii balalaureuse kui magistriõppes (3+2) ja doktoriõppes (Tartu Ülikooli Türi Kolledž, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž).
Eesti Maaülikoolis saab õppida keskkonnakaitse ja loodusvarade kasutamist ja kaitset nii balalaureuse kui magistriõppes (3+2). Lisaks käsitletakse neid teemasid põhjalikumalt ka rakendushüdrobioloogia, metsanduse erialadel.
Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas õpitakse keskkonnatehnikat spetsialiseerumisega keskkonnakorraldusele, küttele ja ventilatsioonile ja veetehnikale (inseneriõpe). TTÜ Säästva Tehnoloogia instituudis on keskkonnatehnika eriala spetsialiseerumisega materjalide taaskasutusele (inseneriõpe).
Eesti Mereakadeemias saab omandada rakendusliku kõrghariduse hüdrometeoroloogia ja loodushoiu erialal 4 aastaga.
Räpina Aianduskoolis omandataksekeskkonnakaitse kutseharidus 2 aastaga.
Luua Metsanduskoolis omandatakse metsa kaitse ja järelvalvele kutse metsamajanduse erialal 2,5 aastaga.
Keskkonnaspetsialistidele korraldatakse kõrgkoolide ja keskkonnaalaste institutsioonide ning ühingute poolt regulaarselt täienduskoolitusi, seminare, teabepäevi ja õppelaagreid.
Keskkonaspetsialistid võivad olla nii kutse- kui kõrgharidusega.
Keskkonnaspetsialistid saavad tööd peamiselt Keskkonnaministeeriumi haldusalas – keskkonnateenistused paiknevad igas maakonnas. Lisaks kuuluvad ministeeriumi valitsemisalasse paljud riigiasutused (Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus, Info- ja Tehnokeskus, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, Eesti Kiirguskeskus, Riigimetsa Majandamise Keskus, Looduskaitsekeskus jt.) ja osaühingud (OÜ Alkranel, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ jt).
Keskkonnaspetsialistidele lähedased ametid on geodeedi, meteoroloogi ametid, kuid ka teiste loodusteadustega (bioloogia, geograafia, ökoloogia, füüsika, keemia) ja insenertehnikaga(nt tehnoökoloogia) seotud ametid.
Keskkonnaspetsialistide kuupalk sõltub haridusest, ametikohast, välitöödest, tööstaažist ja kogemustest ja jääb keskmiselt 7500 ja 20000 krooni vahele.
Riigiasutuses töötavatele ametnikele makstakse lisatasu teenistuses oldud aastate eest (nt. 5 % viie aasta eest). Magistri- ja doktorikraadiga keskkonnaspetsialistide lisatasu on vastaval 10 ja 20% .
TÄIENDAV INFO
Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon
Kontakt: Pk 160, 10502 Tallinn
Tel: 627 6116
faks:627 6101
E-post: ekja@ekja.ee
www.ekja.ee
Keskkonnainspektsioon
Kontakt: Kopli 76, 10416 Tallinn
Tel: 696 2236
Fax: 696 2237
E-post: valve@kki.ee
www.kki.ee
MTÜ Keskkonnateabe ja -tehnoloogia Ühing
Kontakt: J. Hurda 35, 51 005 Tartu
Tel.:52 89 197 , 55 40 579
E-post:anai@ut.ee
www.keskkonnateave.ee
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus
www.keskkonnainfo.ee
Mittetulundusühing Ökokratt
Tel: 52 89197
www.okokratt.ee
Keskkonnaportaal www.keskkonnaveeb.ee
15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003–2005 (tuhat)
Statistikaamet
|
2003 |
2004 |
2005 |
Tegevusalad kokku |
594,3 |
595,5 |
607,4 |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
34,4 |
31,4 |
29,4 |
Kalandus |
2,3 |
3,6 |
2,8 |
Mäetööstus |
5,7 |
8 |
5,9 |
Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus |
134,1 |
140,9 |
139,5 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
10,2 |
12 |
12,5 |
Ehitus |
42,9 |
46,8 |
48,7 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
80,8 |
80 |
80,6 |
Hotellid ja restoranid |
17,4 |
16,2 |
22,1 |
Veondus, laondus ja side |
56,2 |
51,5 |
54,6 |
Finantsvahendus |
7,6 |
7,9 |
6,9 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
44,4 |
39,4 |
46,4 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
34,5 |
36,9 |
37,2 |
Haridus |
56,9 |
54,5 |
54,9 |
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne |
36,4 |
37,5 |
35 |
Muud tegevusalad |
29,6 |
28,8 |
31,1 |
Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003–2005
Statistikaamet
|
2003 |
2004 |
2005 |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
8 746 |
9 012 |
9 418 |
Kalandus |
963 |
1 142 |
1 096 |
Mäetööstus |
77 |
75 |
81 |
Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus |
5 585 |
5 991 |
6 232 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
275 |
282 |
277 |
Ehitus |
3 084 |
3 622 |
4 502 |
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont |
16 345 |
17 928 |
18 298 |
Hotellid ja restoranid |
1 968 |
1 990 |
2 156 |
Veondus, laondus ja side |
5 796 |
6 006 |
6 338 |
Finantsvahendus |
564 |
564 |
666 |
Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus |
9 737 |
11 201 |
13 074 |
Haridus |
455 |
464 |
508 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
924 |
1 007 |
1 058 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
1 486 |
1 599 |
1 658 |
Tegevusalad kokku |
56 035 |
60 882 |
65 362 |
Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.
http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp
Statistikaameti andmetel oli 2005. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 8073 krooni ja tunnis 47,42 krooni. 2004. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 10,8% ja brutotunnipalk 11,4%.
Finantsvahenduses ulatus 2005.aastal keskmine brutopalk 16 384 kroonini kuus, tunnipalk oli 82,8 krooni kuus. Keskmine brutokuupalk 2006.a. II kvartalis oli vabariigis 9531 krooni, finantsvahenduses aga 15633 krooni.
2005. aastal tõusis keskmine brutokuupalk 2004. aastaga võrreldes kõige enam tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusalal (21,1%) ning kõige vähem mäetööstuse tegevusalal (0,5%).
Keskmine brutotunnipalk tõusis võrreldes 2004. aastaga kõige enam hotellide ja restoranide tegevusalal (19,9%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (5,2%).
EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 – IV kvartal 2006 (krooni)
|
Aasta |
I kvartal |
II kvartal |
III kvartal |
IV kvartal |
2003 |
6 723 |
6 333 |
6 915 |
6 431 |
7 127 |
2004 |
7 287 |
6 748 |
7 417 |
7 021 |
7 704 |
2005 |
8 073 |
7 427 |
8 291 |
7 786 |
8 690 |
2006 |
8 591 |
9 531 |
9 068 |
10 212 |
Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 (krooni) | |||
|
2004 |
2005 |
2006 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
10298 |
11455 |
13354 |
Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2003–2005 (krooni)
Statistikaameti andmed
|
2003 |
2004 |
2005 |
Tegevusalade keskmine |
6 723 |
7 287 |
8 073 |
Põllumajandus ja jahindus |
4 242 |
4 799 |
5 626 |
Metsamajandus |
5 912 |
7 267 |
8 365 |
Kalandus |
4 493 |
4 430 |
4 575 |
Mäetööstus |
8 149 |
8 687 |
8 734 |
Töötlev tööstus |
6 177 |
6 696 |
7 526 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
8 000 |
8 482 |
9 630 |
Ehitus |
6 684 |
7 468 |
8 480 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
6 737 |
6 915 |
7 401 |
Hotellid ja restoranid |
4 180 |
4 535 |
5 421 |
Veondus, laondus ja side |
7 362 |
8 048 |
8 859 |
Finantsvahendus |
14 556 |
14 998 |
16 384 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
8 090 |
9 332 |
9 724 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
8 524 |
9 224 |
10 101 |
Haridus |
5 873 |
6 475 |
7 219 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
5 729 |
6 524 |
7 900 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
5 463 |
6 244 |
6 970 |
Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).
Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi, 2003–2005 (protsenti)
Statistikaameti andmed
|
2003 |
2004 |
2005 |
Põllumajandus ja jahindus |
8,9 |
13,1 |
19,5 |
Metsamajandus |
13,3 |
22,9 |
17,2 |
Kalandus |
-4,4 |
-4,1 |
11,6 |
Mäetööstus |
9,3 |
6,6 |
11,5 |
Töötlev tööstus |
9,0 |
8,4 |
7,0 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
9,3 |
6,0 |
12,4 |
Ehitus |
13,4 |
11,7 |
21,1 |
Hulgi- ja jaemüük ...* |
14,5 |
2,6 |
10,8 |
Hotellid ja restoranid |
17,7 |
8,5 |
15,1 |
Veondus, laondus ja side |
4,1 |
9,3 |
13,6 |
Finantsvahendus |
9,8 |
3,0 |
0,5 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
-0,4 |
15,4 |
10,1 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
8,7 |
8,2 |
13,5 |
Haridus |
9,5 |
10,2 |
4,2 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
15,0 |
13,9 |
9,5 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
8,3 |
14,3 |
9,2 |
Tegevusalade keskmine |
9,4 |
8,4 |
3,3 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.
Keskmine brutokuupalk maakondades (kõigi tegevusalade lõikes),
2003-2005 (krooni)
Maakond |
2003 |
2004 |
2005 |
Harju |
8077 |
8615 |
9307 |
Tallinn |
8281 |
8850 |
9462 |
Hiiu |
5467 |
5957 |
6721 |
Ida-Viru |
4991 |
5461 |
6057 |
Jõgeva |
4801 |
5488 |
6758 |
Järva |
5886 |
5951 |
6877 |
Lääne |
5199 |
5816 |
6468 |
Lääne-Viru |
5253 |
5653 |
6301 |
Põlva |
4846 |
5324 |
6210 |
Pärnu |
5607 |
6002 |
6902 |
Rapla |
5544 |
5828 |
6660 |
Saare |
5333 |
6010 |
6938 |
Tartu |
6019 |
6679 |
7624 |
Valga |
4747 |
5337 |
6081 |
Viljandi |
5389 |
5740 |
6368 |
Võru |
4977 |
5405 |
6284 |
EESTI |
6723 |
7287 |
8073 |
| |