et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Ehitusinsener

Kool.ee-haridusportaal :: Ehitusinsener Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeEhitusinsener,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Ehitusinsener

OLULISED MOMENDID

  • Ehitusinseneride tööks on hoonete ja rajatiste projekteerimine, ehitamine, rekonstrueerimine ja lammutamine.
  • Ehitusinseneride tegevus on väga vastutusrikas, sest avaldab mõju inimkonnale ja loodus­keskkonnale.
  • Ehitusinseneride tegevus põhineb loodusteaduste tundmisel ja tunnetamisel ning on suunatud inimühiskonna vajaduste rahuldamisele.
     

TÖÖ ISELOOM

Ehitusinsenerid on spetsialistid, kes tegelevad ehitiste kavandamise, püstitamise, samuti renoveerimise, lammutus- ja restaureerimistööde ning nendega seonduvate toimingutega.

Ehitiste tellijateks on nii eraisikud kui ettevõtted – riigiasutused, kes esitavad oma tingimused ja soovid. Ehitise tehnoloogilise ja arhitektuurse lahenduse teevad vastavalt insener-tehnoloog ja arhitekt. Ehitusinseneri ülesandeks on luua nende jooniste ja andmete järgi ehituslik-konstruktiivne lahendusprojekt.

Projekteerimisele eelnevad uurimistööd – milline on ehitise asukoht, maa-ala geodeetilised ja geoloogilised tingimused, olemasoleva hoone seisukord, ehitusmaksumus, jne. Ehitusloa saamiseks peavad ehitised vastama tervisekaitse, tuleohutuse normatiividele, samuti Euroopa Liidu standarditele, rahvuslikele nõuetele ja heale ehitustavale. Projektis kajastuvad kõik ehitust puudutavad andmed, näiteks mõõtmed, materjalid, jms. Ehitusprotsessi jälgitakse pidevalt ja vajadusel tuleb projekti parandusi sisse viia. Ehitusinseneri töö tingib suhtlemist klientide, arhitektide, tehnoloogide, ehitajate ja ka riigiasutustega.

Kuna ehitamine ja renoveerimine on keeruline, on ehitusinsenerid spetsialiseerunud erialati:

 

Tutvu koolilaenu tingimustega

Koolilaen on mõeldud lapsevanemale poja või tütre kooli saatmiseks tarvilike kooliasjade (koolitarbed, ranits, riided, jalanõud jms) ostmiseks. Lisainfo telefonilt 7407 132 või 56 221145.

Esita koolilaenu avaldus

  • Üldehitus, hüdrotehniline ehitus ja geotehnika
  • Ehitusprojekti juhtimine
  • Ehitusmaterjalide tootmine
  • Tee-, silla- ja raudtee-ehitus
  • Veevarustus- ja kanalisatsioon
  • Kütte- ja ventilatsioon
  • Maaparandusehitised
  • Ehituskorraldus. Ehitusökonoomika. Ehitiste haldamine.
     

Suuremate ehituste ja rajatiste projekteerimist koordineerib ehitusinsener-projektijuht, kelle tööks on üldkontseptsiooni loomine, eelarve ja projekti eriosade kokkuviimine. Projekti eriosad tähendavad kindlate ehitussüsteemide jooniseid, näiteks kütte- ja ventilatsiooni projekteerimisele spetsialiseerunud ehitusinsener kavandab ainult ehitiste kütte- ja ventilatsiooni­süsteeme, veevarustust projekteerib veevarustusele ja kanalisatsioonile spetsialiseerunud ehitusinsener, jne.

Ehitusjuhi tööks on vahetult ehitamisega seotud ülesannete täitmine – ehitusprotsessi korraldamine, ehitusmaterjalide hange.

Teedeinsenerid tegelevad teede, sildade, raudteede ja lennuväljade projekteerimise, ehituse ja ning hooldusega, samuti liikluskorralduse ja -ohutuse ning transpordiehituse planeerimise ja juhtimisega.

Maaparandusinseneride töövaldkonnaks on maaparandusehitiste (kuivendus, niisutus, voolu­veekogude reguleerimine ja neil olevad vesiehitised) kavandamine, ehitamine, hooldamine ja järelevalve.

Ehitusinseneride töö on väga vastutusrikas, sest ehitised peavad olema töökindlad, ökonoomsed ja täitma temale esitatud tarbimisomadusi.

TÖÖTINGIMUSED
keskkond – vahendid/materjalid – tööaeg

Ehitusinsenerid töötavad nii bürooruumides kui objektidel. Büroos toimub valdavalt ette­valmistus – töö dokumentatsiooniga ja projekteerimine; ehitusobjektidel jälgitakse, juhendatakse ja korraldatakse töö valmimist. Objektidel viibimisel on eriti oluline ohutus­tehniliste nõuete rakendamine.

Teoreetilised ettevalmistustööd, dokumentatsiooni kasutamine nõuavad palju arvuti­kasutamist. Projektide koostamisel kasutatakse arvutus- ja joonestusvahendeid, mis põhinevad arvutiprogrammidel.

Ehitusinseneride tööaeg on keskmiselt 40 tundi nädalas, erandjuhtudel (ehitiste valmimise tähtaja lähenedes, konstruktiivsete lahenduste muutmisel) võib tööaeg kujuneda pikemaks. Tavaliselt kestab tööpäev kl 8-17 ja ametipuhkus 28 kalendripäeva. Õppeasutuses õppejõuna töötava inseneri puhkus on 56 ja riigiasutuses sõltuvalt tööstaa˛ist 35 – 45 kalendripäeva.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Ehitusinsenerid peavad olema mitmekülgselt haritud inimesed. Neil on põhjalikud teadmised arhitektuurist, ehitusajaloost, mikro- ja makroökonoomikast, info- ja kommunikatsiooni­tehnoloogia alustest, töötervishoiust ja tööohutusest. Eriala nõuab Euroopa ja Eesti ehitus­standardite ja tehniliste normide tundmist, teadmisi ehitus­materjalidest, geodeesiast, geoloogiast, ehitusfüüsikast, ehitustehnoloogiast, tugevusõpetusest, ehitusmehaanikast. Ehitusinsener peab tundma tööde korraldamist ja juhtimist, ehitusalast projekteerimist ja juhtimist, ehitusökonoomikat, normeerimist ja eelarvestamist,ehitusmaksumuse hindamist. Töö eeldab head suhtlemis­oskust, arvutikasutamis- ja võõrkeeleoskust.

Ehitusinseneri erialased teadmised on seotud spetsialiseerumisega. Kütte- ja ventilatsiooni­süsteemidele spetsialiseerunud ehitusinseneril on vajalikud hüdraulika, soojusenergeetika, kütte, ventilatsiooni ning vastavate süsteemide projekteerimise ning ehitamise alased teadmised. Teedeinseneril on transpordiehitiste ehituskonstruktsioonide projekteerimise alased teadmised, maaparandusinseneril on hüdrogeoloogia, hüdroloogia, geotehnika, hüdraulika, vesiehitiste, maaparandusehitiste ja ehituskonstruktsioonide projekteerimise alased teadmised. Vee- ja kanalisatsiooniinseneri teadmised on seotud veevarustuse, kanalisatsiooni, veepuhastuse, hoonete sanitaartehnika ning vastavate süsteemide projekteerimise ja ehitamisega.

Ehitusinseneride kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardites:

Ehitusinsener IV kutse taotlemise eelduseks on vähemalt 3-aastane erialane kõrgharidus ja vahetult taotlemisele eelnev inseneritöö kogemus vastaval erialal tulenevalt haridustasemest. Inseneri kutse on tähtajatu.

Diplomeeritud ehitusinsener V kutse taotlemise eelduseks on vähemalt 5-aastane erialane kõrgharidus või IV kutsekvalifikatsioon koos täiendõppega ja vahetult taotlemisele eelnev vähemalt 2-aastane inseneri- või teadustöö vastaval erialal. Diplomeeritud ehitusinseneri kutsekvalifikatsioon põhineb eriala inseneriteadmiste teoreetiliste aluste põhjalikul tundmisel ja oskusel neid rakendada ning tehnikaprobleeme loominguliselt lahendada. Diplomeeritud ehitusinseneri kutse on erialal töötavale insenerile tähtajatu.

Volitatud ehitusinsener V on erivolitustega kõrgema tasemega diplomeeritud insener Eestis, tema kvalifikatsioon põhineb oskustel kavandada uusi lahendusi ja süsteeme ja/või kasutada teaduslikke mudeleid ja meetodeid eriala probleemide lahendamiseks. Ta peab olema võimeline juhtima projekte ja inimgruppe. Volitatud ehitusinseneri kutse taotlemise eelduseks on diplomeeritud inseneri V kutsekvalifikatsioon, vähemalt 2-aastane vahetult taotlusele eelnev iseseisev inseneritöö või teadus- ja arendustegevuse kogemus samal erialal ning täiendõpe vahetult taotlusele eelneval viiel aastal. Erialaseid teadmisi ja oskusi peab pidevalt täiendama. Taotleja peab olema olnud vähemalt kaks aastat Eesti Ehitusinseneride Liidu liige.Volitatud inseneri kutse kehtib viis aastat.

Teedeinsener IV kutse taotlemise eelduseks on:

  • 4-aastane erialane kõrgharidus ja vähemalt 1-aastane erialane inseneritöö kogemus ningtäienduskoolitus või
  • 3-aastane erialane kõrgharidus ja 3-aastane erialane inseneritöö kogemus ning täiendus­koolitus.
     

Diplomeeritud teedeinsener V kutse taotlemise eelduseks on:

  • 5-aastane erialane kõrgharidus ja vähemalt 2-aastane erialane inseneri- või teadustöö kogemus vahetult enne kutse taotlemist ja täienduskoolitus või
  • 4-aastane erialane kõrgharidus, vähemalt 20AP ulatuses akadeemiline lisaõpe, täiendus­koolitus ning vähemalt 2-aastane erialane inseneritöö kogemus vahetult enne kutse taotlemist või
  • teedeinseneri IV taseme kutse, vähemalt 20AP ulatuses akadeemiline lisaõpe, kui teedeinsener IV kutse omistamise aluseks oli 4-aastane tehnikaalane kõrgharidus või 60 AP ulatuses akadeemiline lisaõpe, kui teedeinsener IV kutse omistamise aluseks oli 3-aastane tehnikaalane kõrgharidus, täiendav 2-aastane erialane inseneritöö kogemus vahetult enne kutse taotlemist ning täienduskoolitus.Diplomeeritud teedeinseneri kutse on tähtajatu.
     

Volitatud teedeinsener V kutse taotlemise eelduseks on:

  • diplomeeritud teedeinseneri V taseme kutse omamine, vahetult enne kutse taotlemist täiendav 2‑aastane iseseisva inseneritöö või teadus- ja arendustegevuse kogemus samal erialal, kus kutsekvalifikatsiooni soovitakse saada, ning jätkuv kutsealaste teadmiste ja oskuste täiendamine. Taotleja on olnud vähemalt 2 aastat Eesti Inseneride Liidu liikmesorganisatsiooni – Eesti Transpordi ja Teede Ühingu liige.
     

Volitatud teedeinsener võib omada volitatud inseneri kutsekvalifikatsiooni mitmel eri- ja ameti­alal. Volitatud teedeinsener võib taotleda euroinseneri (Eur Ing) kutsenimetust. Volitatud teedeinseneri kutse kehtib 5 aastat.

Ehitusinseneri elukutse eeldab kohanemisvõimet, pingetaluvust, otsustus- ja vastutusvõimet ning perspektiivitunnetust. Vajalik on loogiline mõtlemine ja üldistusvõime, samuti täpsus. Töö nõuab nii iseseisvust kui ka head koostöövõimet.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Ehitusinseneriks saab õppida Tallinna Tehnikaülikoolis ehitusteaduskonnas, kus on tööstuse- ja tsiviilehituse eriala spetsialiseerumisega ehitusmajandusele ja juhtimisele, ehitustehnikale, keskkonnatehnikale, sadamaehitusele ja rannikutehnikale.

Tallinna Tehnikakõrgkoolis saab ehitusinseneri rakenduskõrghariduse 4 aastaga. Spetsialiste koolitatakse nii täis- kui ka osalise õppeajaga õppevormis kolmes õppevaldkonnas: hoonete ehitus, teedeehitus ja rakendusgeodeesia.

Eesti Maaülikoolis õpetatakse ehitusinseneri õppekava järgi maaehituse eriala nii statsionaarses kui kaugõppe vormis. Õppetöö kestab 5 aastat.

Teedeehitust saab õppida Tallinna Tehnikaülikoolis ehitusteaduskonnas, kus inseneri­hariduse saab 5 aastaga ja Tallinna Tehnikakõrgkooliehitusteaduskonnas, kusteedeehitaja rakendus­kõrghariduse saab 4 aastaga.

Ehitusinseneride töö vajab pidevalt nii iseseisvat täiendõpet kui koolitust. Ehitusalaseid täiendkoolitusi organiseerib Eesti Ehitusinseneride Liit, AS Teede Tehnokeskus ja TTÜ Teede­instituut.

TÖÖVÄLJAVAATED

Ehitusinseneride tööpõld on väga lai – nad töötavad ehitus- ja projekteerimisfirmades, samuti riigiametites ning –asutustes valdavalt firmajuhtide, projektijuhtide, meistrite ja tööde­juhatajatena, ehituse eelarvestajatena ja ökonomistidena, ehituse tellijatena, ehituse järele­valve inseneridena, kinnisvara arendajatena. Paljud ehitusinsenerid on töötavad õppe­jõududena kõrgkoolides.

Eesti Ehitusettevõtjate Liitu kuulub 2007. aasta seisuga üle 100 ettevõtte ja 364 individuaal-liiget.

LÄHEDASED AMETID

Ehitusinseneridele lähedased ametid on arhitekt ja tehnoloogiainsener.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Ehitusinseneride töötasu sõltub töökohast, olles keskmiselt 20000 krooni kuus. Tippjuhtide teenistus on on kõrgem.

TÄIENDAV INFO

Ehitusinseneride kutset omistav organ on Eesti Ehitusinseneride Liit ja teedeinseneri kutse omistamisega tegeleb Eesti Transpordi ja Teede Ühing.

Eesti Ehitusinseneride Liit
Kontakt: Rävala pst. 8-B211, 10143 Tallinn
Tel: 6604524
www.ehitusinsener.ee

Eesti Transpordi ja Teede Ühing
Valgevase 3A Tallinn 10414
Tel: 6413799

TTÜ Teedeinstituut
Kontakt: Ehitajate tee 5, Tallinn
Tel: 620 2601
www.ttu.ee/et

AS Teede Tehnokeskus
Kontakt: Männiku tee 123/6, Tallinn
Tel: 677 1500
www.teed.ee

Kutseala hõive

EHITUSINSENERID
2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)

Ehitusinsenerid (ISCO 2142)*

1073

KOKKU

1073

* ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations) järgi 

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

 

Aasta

 

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Ehitusinsenerid (ISCO 2142)

18

180

342

2005

Ehitusinsenerid

32

144

270

2006

Ehitusinsenerid

58

92

173

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet

 

2004

2005

2006

Tegevusalad kokku

595,5

607,4

646,3

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

31,4

29,4

29,9

Kalandus

3,6

2,8

2,2

Mäetööstus

8

5,9

5,2

Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus

140,9

139,5

136,4

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

12

12,5

12,4

Ehitus

46,8

48,7

62,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80

80,6

88,7

Hotellid ja restoranid

16,2

22,1

22,3

Veondus, laondus ja side

51,5

54,6

61,5

Finantsvahendus

7,9

6,9

7,3

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

39,4

46,4

48,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

36,9

37,2

39

Haridus

54,5

54,9

58,5

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

37,5

35

37,5

Muud tegevusalad

28,8

31,1

34,3

Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet

 

2004

2005

2006

 

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

9 012

9 418

9178

 

Kalandus

1 142

1 096

1125

 

Mäetööstus

75

81

90

 

Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus

5 991

6 232

6552

 

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

282

277

278

 

Ehitus

3 622

4 502

5867

 

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

17 928

18 298

19126

 

Hotellid ja restoranid

1 990

2 156

2262

 

Veondus, laondus ja side

6 006

6 338

6605

 

Finantsvahendus

564

666

809

 

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

11 201

13 074

15 553

 

Haridus

464

508

563

 

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

1 007

1 058

1 131

 

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 599

1 658

1 873

 

Tegevusalad kokku

60 882

65 362

71 012

 

 

Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad.

 

 

 

 

 

 

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töö-tajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kala-püügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finants­vahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palga-töötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes),
I kvartal 2004 – II kvartal 2007 (krooni)

 

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

9 467

8 591

9 531

9 068

10 212

2007

 

10 322

11 549

 

 

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 (krooni)

Tegevusala

2004

2005

2006

Ehitus

7468

8480

10075

*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2006

Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutotunnipalk põhitegevusala järgi, 2006

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed

 

2004

2005

kasv %-des

2006

kasv %-des

Tegevusalade keskmine

7 287

8 073

10,8

9 407

16,5

Põllumajandus ja jahindus

4 799

5 626

17,2

6 808

21,0

Metsamajandus

7 267

8 365

15,1

9 105

8,8

Kalandus

4 430

4 575

3,3

7 107

55,3

Mäetööstus

8 687

8 734

0,5

10 070

15,3

Töötlev tööstus

6 696

7 526

12,4

8 844

17,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 482

9 630

13,5

10 385

7,8

Ehitus

7 468

8 480

13,6

10 075

18,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 915

7 401

7,0

9 111

23,1

Hotellid ja restoranid

4 535

5 421

19,5

6 148

13,4

Veondus, laondus ja side

8 048

8 859

10,1

10 126

14,3

Finantsvahendus

14 998

16 384

9,2

16 915

3,2

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

9 332

9 724

4,2

11 433

17,6

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

9 224

10 101

9,5

11 482

13,7

Haridus

6 475

7 219

11,5

7 949

10,1

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

6 524

7 900

21,1

9 026

14,3

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

6 244

6 970

11,6

7 862

12,8

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes,
2004-2006 (krooni)

Maakond

2004

2005

2006

Harju

8 615

9 307

10 837

Tallinn

8 850

9 462

10 997

Hiiu

5 957

6 721

7 434

Ida-Viru

5 461

6 057

6 842

Jõgeva

5 488

6 758

7 507

Järva

5 951

6 877

7 993

Lääne

5 816

6 468

7 201

Lääne-Viru

5 653

6 301

7 318

Põlva

5 324

6 210

7 250

Pärnu

6 002

6 902

7 948

Rapla

5 828

6 660

7 583

Saare

6 010

6 938

7 916

Tartu

6 679

7 624

9 088

Valga

5 337

6 081

6 908

Viljandi

5 740

6 368

7 492

Võru

5 405

6 284

7 177

EESTI

7 287

8 073

9 407

 

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 19. 08. 2010. 14:38

Time: 0.0630591 s.