et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Bioloog, botaanik, zooloog, jt biloogiateadlased

Kool.ee-haridusportaal :: Bioloog, botaanik, zooloog, jt biloogiateadlased Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeBioloog, botaanik, zooloog, jt biloogiateadlased,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Bioloog, botaanik, zooloog, jt biloogiateadlased

OLULISED MOMENDID

  • Bioloogia ja biotehnoloogilised uuringud on kiiresti arenev valdkond.
  • Bioloogilisi meetodeid kasutatakse üha enam tulevikutehnoloogiate väljatöötamiseks teiste teadusvaldkondade jaoks.
  • Biotehnoloogia tähtsus ühiskonnas kasvab kiiresti – spetsialiste on vaja järjest enam.
  • Bioloogia on tihedalt seotud meditsiini ja keemiaga – bioloogilistest avastustest saavad alguse paljud meie igapäevaelu edasiarendavad tehnoloogiad (ravimiarendus, biokütus jne).

TÖÖ ISELOOM

Bioloogiateadlased uurivad elusorganisme ja nende suhteid ümbritseva keskkonnaga.

Enamus teadlasi on spetsialiseerunud bioloogia mingile valdkonnale, näiteks zooloogiale (loomade uurimine) või mikrobioloogiale (mikroorganismide uurimine). Ka osade meditsiini-teadlaste töö on bioloogiateadusega tihedalt seotud. Praegusajal toimub enamus uuringuid populatsiooni või ökosüsteemi ja molekulaartasandil. Molekulaarse tasemega tegelevad nii molekulaarbioloogid kui ka geneetikud, evolutsiooniuurijad, süstemaatikud, botaanikud, zooloogid, mükoloogid, mikrobioloogid, viroloogid jne.

Uuritakse elusorganisme, kaasa arvatud viirused, bakterid. Bioloogilised uuringud on aluseks lahenduste leidmisel inimese terviseprobleemidele ning looduskeskkonna kaitsmisele ja taastamisele. Tavaliselt töötatakse sõltumatult või uurimisrühmas kõrgkoolide laborite või riiklike uurimisasutuste juures, aga ka erasektoris. Sageli jätkatakse kõrgkoolis õppimise ajal alustatud uurimissuunaga.

Oluline osa teadlaste tööst on osalemine konverentsidel ja seminaridel ning rahvusvaheline koostöö, mille raames töötatakse ka mõnda aega välismaal ja vastava ala spetsialistid-kolleegid tulevad siia tööle.

Bioloogiateadlased, kes osalevad rakendusuuringutes või tootearenduses, tegelevad näiteks uute ravimite, ravimeetodite või meditsiiniliste diagnostikameetodite väljatöötamisega, samuti uute biokütuste väljatöötamisega. Bioloogiateadlaste uuringud on sageli seotud biomolekulide liikumisega, aktiveerimisega või deaktiveerimisega. Sellega seostub palju huvitavaid meditsiinilisi rakendusi, mis on alles katsetamisjärgus (nt kuidas teha nii, et ravim jõuaks ainult haigete rakkudeni või mõjuks ainult haigusetekitajatele? Kuidas viia rakkudesse aineid, et rakku väärtuslikumaks teha või parandada?). Rakendusuuringutega võib kaasneda vajadus kirjeldada uurimisplaane või –tulemusi nende inimeste ees, kellest sõltub uuringu rahastamine. Iga uurimistööga kaasnevad kulud ja tootearenduses tuleb nendega arvestada. Teadlased töötavad sageli meeskonnas, sõltuvalt töö teemast võib meeskonda kuuluda ka insenere, teiste erialade teadlasi, tehnikuid, ärivaldkonna esindajaid. Rakendusuuringud kasvavad üle toote-arenduseks – osa bioloogiateadlasi on asunud teadussaavutusi arendama laialt rakendatavateks ja müüdavateks tehnoloogiateks.

Pärast uurimistöö perioodi siirdub osa bioloogiateadlasi tööle juhtivale või administratiivsele ametikohale. Nende tööks võib olla uurimisprogrammide planeerimine või juhtimine, näiteks ka botaanika- või loomaaia juhtimine. Oma valdkonnas võivad nad töötada ka äri-konsultantidena või valitsusasutuste juures.

Bio- ja infotehnoloogia arenemine on suurendanud valdkondade hulka, kus bioloogiateadlased töötavad. Nad kasutavad vastavat tehnoloogiat, et leida geneetilise materjali muutmise kaudu võimalusi tõsta organismide produktiivsust ja võimet vastu panna haigustele. Biotehnoloogia areng on teinud võimalikuks tähtsate ainete (nt insuliin ja kasvuhormoonid) tootmise, mis varem polnud suurtes kogustes võimalik.

Geeniprojektides osalevad bioloogiateadlased uurivad erinevate geenide funktsioone. See töö on suunatud nende geenide avastamisele, mis on seotud spetsiifiliste haiguste ja pärilike probleemidega (nt vähktõbi). Biotehnoloogia areng on andnud uurimisvõimalusi juurde peaaegu bioloogia kõigis valdkondades (nt toiduainetetööstus, põllumajandus, keskkonna­uuringud, isikutuvastamine DNA alusel).

Biokeemikud uurivad elusorganismide keemilist ülesehitust. Nad analüüsivad ainevahetuse, paljunemise, kasvu ja pärilikkusega seotud keemilisi kombinatsioone ja reaktsioone. Bio-keemikute uuringud jäävad enamasti raku tasandile. Biokeemikud ja molekulaarbioloogid teevad suurema osa oma tööst biotehnoloogia abil.

Botaanikud uurivad taimi ja nende kasvukeskkonda. Uurimine võib hõlmata taime elu-tegevust, taimede määramist ja klassifitseerimist, taime eri osade struktuuri ja funktsioonide uurimist, taime elutegevuse biokeemilisi protsesse, taimehaiguste põhjusi ja ravi, taimede seotust teiste organismide ja keskkonnaga, taimede geoloogilist kaardistamist, taimkatte mustrite uurimist (kuidas taimed looduses paiknevad, missugune on korrapära ja põhjuslikud seosed).

Botaaniku tööülesannete hulka võib kuuluda keskkonnategurite uurimine (nt sademete hulk, temperatuur, päikesepaiste, pinnas), taimede kasvatamine kindlates tingimustes hindamaks keskkonnategurite mõju taimedele.

Mikrobioloogid uurivad mikroorganismide (bakterid, seened) kasvu ja omadusi. Uuringuid teostatakse erinevates valdkondades nagu keskkonna-, toidu-, põllumajandus- või tööstuslik mikrobioloogia, viroloogia (viiruste uurimine), immunoloogia (mehhanismid, mis võitlevad nakkuste vastu), bioinformaatika (bioloogia ja infoteaduste ühendusala).

Füsioloogid uurivad taimede ja loomade elufunktsioone nii kogu organismi kui raku- ja molekulaartasandil. Füsioloogid uurivad sageli erinevaid funktsioone nagu kasvamine ja arenemine, paljunemine, fotosüntees, hingamine, liikumine.

Biofüüsikud uurivad füüsika printsiipide rakendamist elusrakkudes ja –organismides (nt elektriline ja mehaaniline energia ja sellega kaasnevad nähtused).

Zooloogid uurivad loomi – nende põlvnemist, käitumist, haigusi ja eluprotsesse. Võidakse läbi viia eksperimente loomade elukeskkonnas või uurida surnud loomi, et tundma õppida nende anatoomiat ja morfoloogiat (ehitust). Samuti võivad zooloogid koguda ja analüüsida bioloogilisi andmeid, et kindlaks määrata keskkonnamõjusid loomadele (nt maade kasutamise otstarbe või veealade muutumisel). Tavaliselt eristatakse zoolooge ka uuritavate loomaliikide alusel -ornitoloogid uurivad linde, herpetoloogid uurivad roomajaid, ihtüoloogid uurivad kalu.

Merebioloogid uurivad vees elavaid mikroorganisme, taimi ja loomi. Merebioloogid uurivad soolases vees elavaid organisme, limnoloogid seevastu aga magedas vees elavaid organisme. Suur osa merebioloogide tööst keskendub molekulaarbioloogiale, nende biokeemiliste protses­side uurimisele, mis toimuvad elusrakkude sees.

Ökoloogid uurivad seoseid organismide vahel ning organismide ja keskkonna vahel. Uuritakse näiteks populatsiooni suuruse, reostuse, sademete, temperatuuri ja kõrguse mõjusid. Erinevate teadus­alade teadmisi kasutades koguvad ökoloogid andmeid õhu, pinnase, vee ja toidu kvaliteedi kohta.

TÖÖTINGIMUSED
keskkond- vahendid/materjalid - tööaeg

Bioloogid teevad oma uurimustöid enamasti väikestes töörühmades. Töörühmad teevad koos­tööd teiste sarnaste töörühmadega nii kodu- kui välismaal.

Bioloogiateadlased töötavad enamasti kontoriruumides või laboratooriumis. Laboratooriumides kasutatakse uurimistöö läbiviimiseks erinevaid aparaate (mikroskoobid, arvutid, sekvenaatorid – seadmed DNA järjestuse määramiseks). Viiakse läbi eksperimente laboriloomadel või kasvuhoonetaimedega.

Sõltuvalt eksperimendi planeeringust tuleb mõnikord teha tööd ka öösel. Näiteks võib olla tegemist katsega, kus mingeid toiminguid tuleb teha teatud ajavahemike järel korduvalt, siis peavad katse läbiviijad ka üleval olema. Samas töötatatakse välja üha enam automaatikat, mis suure osa käsitööst ära teeb. Need uurijad, kes töötavad ohtlike organismide või mürgiste ainetega, peavad nakatumise vältimiseks kinni pidama ohutuse reeglitest.

Mõned bioloogiateadlased viivad uurimistööd läbi ka väljaspool laboratooriumi (näiteks botaanik võib uurida metsades kasvavaid taimi või ökoloog metsa-ala, mis taastub pärast tulekahju). Merebioloogid töötavad samuti välitingimustes, sageli uurimislaevadel.

Botaanikud, ökoloogid ja zooloogid võivad töötada välitingimustes. Uurimismatkadel läheb vaja head füüsilist seisundit ja olla valmis lihtsateks elutingimusteks ja töötamiseks ka rasketes ilmastiku­tingimustes. Sõltuvalt uurimise iseloomust (kaevamine, võrguga püüdmine jne) tuleb kaasas kanda erinevaid töövahendeid. Vajadusel tuleb ronida, pikka aega ühel kohal püsida, sukelduda.

Merebioloogid võivad töötada väga erinevates tingimustes: laboratooriumis, uurimislaeval, vee all. Uurimismaterjal toimetatakse laborisse, kus tehakse teste, viiakse läbi eksperimente, salvestatakse tulemusi, analüüsitakse uuringu andmeid.

Oma uuringute rahastamiseks tuleb sageli kirjutada taotlusi uuringutoetuse saamiseks. See protsess on seotud tähtaegadega ja taotluse kirjutamise ja esitamise protseduuride tundmisega.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Bioloogia valdkonnas töötamiseks on lisaks eriala süvitsi tundmisele vajalikud järgmised isiksuslikud eeldused:

  • huvi vastava ala ja uurimistöö vastu – uurimused on süvenemist nõudvad ja tulemuste saamine võib võtta mõnikord üsna pikka aega
  • võime oma tegevust ja tööd analüüsida
  • võime loogiliselt ja analüütiliselt mõelda
  • suutlikkus töötada täpselt ja olla hoolikas detailides
  • arvutil töötamise oskused
  • kannatlikkus
  • meeldib välitingimustes töötada
  • võime üksi, sõltumatult töötada
  • võime töötada meeskonnas.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Bioloogiat on võimalik õppida Tartu Ülikoolis. Bakalaureuseõppe nominaalne õppeaeg on 3 aastat.

Bioloogia bakalaureuseõppes omandatakse teadmisi kõigist loodusteaduste harudest alates maa­teadustest, klassikalistest teadustest nagu botaanika ja zooloogia ning lõpetades kõige moodsamate suundade molekulaarbioloogia ja biotehnoloogiaga.

Geenitehnoloogia bakalaureuseõpe algab tugeva põhja loomisest reaalainetes ja loodus-teadustes laiemalt (alates maateadusest ja lõpetades eluslooduse mitmekesisusega). Hiljem omandatakse teadmised biokeemia, geneetika, biotehnoloogia, molekulaarbioloogia jms alal, mis kõik on viiruste, taimede, loomade, pärmide ja bakterite geenidega manipuleerimise ja uute omadustega organismide konstrueerimise aluseks. Suurt rõhku pannakse inimese genoomi uurimisele.

Vastuvõtt toimub riigieksamite tulemuste alusel. Sisseastumisel nõutavad riigieksamid (sulgudes on märgitud eksami osakaal): emakeele kirjand (15), võõrkeel (inglise, saksa, prantsuse või vene keel) (15). Lisaks sisseastuja valikul kaks eksamit alljärgnevatest: bioloogia (35), geograafia (35), füüsika (35), keemia (35) või matemaatika (35).

Tartu ülikooli bioloogiateaduskonnas on võimalik valida ka ökoloogia ning elustiku kaitse eriala. Bakalaureuseõppe nominaalne õppeaeg on 3 aastat.

Ökoloogia uurib elusorganismide seoseid nende elukeskkonnaga. Tänapäeva ökoloogia pöörab tähelepanu väga erinevatel tasemetel toimuvatele protsessidele, alates üksikorganismi seostest teiste organismide ja eluta keskkonnaga ning lõpetades ökosüsteemi kui terviku ehituse ja talitusega. Teadmised ökoloogiast on vajalikud looduse paremaks mõistmiseks, samuti aga looduse kaitse mõistlikuks korraldamiseks. Õpingute lahutamatuks osaks on välipraktikad ja osalemine teadustöös. Õppekava võimaldab spetsialiseeruda kolmele erialale: maismaa­ökoloogia, veekogude ökoloogia ja looduskaitse bioloogia. Vastuvõtutingimused on samad mis bioloogia erialal.

Keskkonnatehnoloogia on interdistsiplinaarne eriala ning hõlmab ettevalmistust nii loodus­teadustes, sh keemias, bioloogias, geograafias ja füüsikas kui ka insenertehnilistes distsipliinides. Keskkonnatehnoloogid saavad hea ettevalmistuse keskkonnakeemias, keskkonna­füüsikas, keskkonna analüüsi meetodites ning seire tehnoloogias, samuti bio­tehnoloogiliste protsesside tundmaõppimisel, mikrobioloogias, ökoloogias ning keemia­tööstuse protsesside alal. Keskkonnatehnoloogia õppekava järgi toimub õppe kahes teadus­konnas: bioloogia-geograafia- ning füüsika-keemiateaduskonnas. Vastuvõtutingimused on samad, mis bioloogia erialal.

Magistriõpingutes saab valida 14 erineva eriala vahel: rakendusökoloogia, zooloogia, bio-keemia ja biofüüsika, mikrobioloogia, geneetika ja molekulaarbioloogia, taimeökoloogia, arengubioloogia, loomaökoloogia, ihtüoloogia ja kalandus, biotehnoloogia ja biomeditsiin, botaanika, mükoloogia või hüdrobioloogia. Samuti on võimalik omandada bioloogiaõpetaja magistrikraad.

Bioloogia

Geeni-tehnoloogia

Keskkonna-
tehnoloogia

Ökoloogia ja elustiku kaitse

Eeldusainete nõuetele vastavad õppekavad, mille lõpetajad ei pea taotlema varasemate õpingute eeldusainetele vastavuse hindamist

Tartu Ülikool: bioloogia, geoloogia, geograafia, geenitehnoloogia, kesk-konnatehnoloogia, öko-loogia ning bioloogilise mitmekesisuse kaitse, keemia, füüsika. TÜ Pärnu Kolled˛: kalandus ja veekogude majandami-ne, veeökosüsteemide majandamine. TÜ Türi Kolled˛: keskkonnatea-dus. Tallinna Ülikool: geoökoloogia. Eesti Maaülikool: metsan-dus, loodusvarade kasu-tamine ja kaitse, raken-dushüdrobioloogia, põllu- ja aiasaaduste tootmine

Tartu Ülikool: geeniteh-noloogia, bioloogia, keemia
Tallinna Tehnikaülikool: geenitehnoloogia, keemia- ja keskkonna-kaitse tehnoloogia, toi-dutehnika ja tootearen-dus, materjalitehnoloo-gia, rakenduskeemia ja biotehnoloogia

Tartu Ülikool: keskkonnateh-noloogia, geograafia, geoloogia, bioloogia, geenitehnoloogia, ökoloogia ning bioloogilise mitmekesisuse kaitse. TÜ Türi Kolled˛: keskkonnateadus.
Tallinna Ülikool: geoökoloogia, keskkonnakorraldus. Eesti Maa-ülikool: keskkonnakaitse, kesk-konnamajandus, geomaatika, loodusvarade kasutamine ja kaitse. Tallinna Tehnikaülikool: keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia, geotehnoloogia.
Eesti Mereakadeemia: hüdro-meteoroloogia ja loodushoid

Tartu Ülikool: ökoloogia ning bioloogilise mitme-kesisuse kaitse, keskkon-natehnoloogia, geograa-fia, geoloogia, bioloogia, geenitehnoloogia, füüsika.
TÜ Türi Kolled˛: kesk-konnateadus. Tallinna Ülikool: geoökoloogia.
Eesti Maaülikool: metsandus, loodusvarade kasutamine ja kaitse, rakendushüdrobioloogia, põllu- ja aiasaaduste tootmine

Vastuvõtu eeltingimuseks bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase ning...

eeldusainetena 24 AP ulatuses bioloogiaalaseid aineid eelmises õppeastmes

eeldusainetena 24 AP ulatuses geenitehnoloogia valdkonna aineid eelmises õppeastmes.

eeldusainetena 24 AP ulatuses keskkonnatehnoloogilisi aineid eelmises õppeastmes.

eeldusainetena 32 AP ulatuses kohustuslikke loodusteaduslikke aineid.

Vastuvõtutingimused

sisseastumiseksam (50),eelmise õppeastme kõigi hinnete kaalutud keskmine (50)

Riigieelarvelistele õppekohtadele toimub vastuvõtt paremusjärjestuse alusel vastavalt riiklikule koolitustellimusele

Riigieelarvevälistele õppekohtadele toimub vastuvõtt lävendipõhiselt. Minimaalne punktisumma vastuvõtuks on 60,0

Õppeteenustasu riigieelarvevälisel õppekohal 16 500 krooni semestris.

Alates 1. jaanuarist 2008 ühendatakse bioloogia-geograafia ja füüsika-keemiateaduskond üheks loodus- ja tehnoloogiateaduskonnaks.

Tallinna Ülikooli bioloogia erialal keskendutakse keskonnaga seotud problemaatikale ja merega seonduvatele küsimustele. Õppe käigus läbitakse kolm praktikat.TLÜ bioloogia-õpetaja magistriõppe läbinu võib töötada gümnaasiumi ja põhikooli bioloogiaõpetajana. Kõrval­aine õpingute käigus omandatud lisateadmised ja oskused võimaldavad õpetada ühte lisaainet (geograafia, füüsika, keemia). Merebioloog-keskkonnaspetsialisti magistriõppekava läbinud võivad töötada loodus- ja keskkonnakaitses, aga samuti merebioloogidena uurimisasutustes, riigiettevõtetes ning kohalikes omavalitsustes või jätkata õpinguid doktorantuuris. 2007.aastal oli erialal 25 tasuta õppekohta, õppemaks tasulisel õppekohal on 12 000 kr semestris.

Sisseastumisel arvestatakse emakeele kirjandi (30%), kahe eksami (bioloogia, keemia, füüsika, matemaatika või geograafia (25%+25%) ja vastuvõtueksami tulemust (20%). Vastuvõtulävend on 65 palli. Lõpetanud võivad töötada bioloogia laborandina nii üldharidus- kui kõrgkoolis, samuti uurimisasutustes ja biotehnoloogiat rakendavates ette­võtetes.

Magistriõppe eelduseks on bakalaureusekraad bioloogias või sellele vastav kvalifikatsioon, läbida tuleb vastuvõtueksam (vestlus). Vastuvõtulävend: 60 palli.

Bioloogia (merebioloog-keskkonnaspetsialist) eriala magistriõppes on ainuke Eestis, mis valmistab ette merebiolooge. Õppeainete hulgas on mereressursside haldamine, Läänemere regiooni elukeskkond, keskkonnaõigus, rannikumere seire, strateegiline keskkonnamõjude hindamine, veeökosüsteemide modelleerimine. Merebioloogia välipraktikum toimub Lääne­merel. Magistriõppe läbinu võib töötada bioloogina teadus- ja mereuurimisasutustes, aga samuti keskkonnaametnikuna omavalitsustes. Õppekava läbinul on võimalus jätkata õpinguid TLÜ ökoloogia doktoriõppes.

Maaülikoolis saab õppida rakendushüdrobioloogia eriala. Hüdrobioloogia uurib veeloomade ja -taimede elu ning bioloogilisi protsesse veekogudes. Rakendushüdrobioloogia tegeleb aga selle teaduse praktilise poolega: veekogude majandamise ja tervendamisega, veekogude seisundi jälgimisega ja veemajanduse korraldamisega laiemas mõttes. Parimad tingimused praktilise hüdrobioloogia õppimiseks on Võrtsjärve ääres asuvas Eesti sisevete uurimise keskuses – limnoloogiakeskuses. Üliõpilased osalevad välitöödel, analüüside tegemisel, teaduslike katsete läbiviimisel ja tulemuste analüüsimisel. Õppekavasse kuuluvad mitmed uurimisvaldkonnad: ülevaateuurimused veetaimedest ja –loomadest, Peipsi, Võrtsjärve, väikejärvede ja vooluvete ökoloogia, looduskaitse, toksikoloogia, veekogude majandamine, kalandus jne. Rakendus­hüdrobioloogia eriala kohustuslik osa on välitööd Eestimaa eri paikades, näiteks Peipsil, Võrts­järvel, Emajõel, väikejärvedel ja jõgedel.

TÖÖVÄLJAVAATED

Bioloogia ja selle eriharude ettevalmistusega spetsialistid võivad töötada looduskasutuse vmt kallakuga teadus-, õppe- ja arendusasutustes, gümnaasiumi ja põhikooli bioloogia (loodus­ainete) õpetajana, bioloogina teadus- ja mereuurimisasutustes, aga samuti keskkonna­ametnikuna omavalitsustes või keskkonna- ja veekaitsega seotud asutustes (maakondade kesk­konna­teenistustes, keskkonnaministeeriumis). Samuti võivad bioloogid ja zooloogid tööd leida botaanikaaedades, loomaaias, loodus- ja keskkonna­kaitse­organisatsioonides ja firmades, kala­kasvatustes. Molekulaarbioloogid ja geenitehnoloogid leiavad rakendust meditsiinilaborites, toiduainete­­tööstuses.

Haridus- ja teadusasutustest on võimalikeks tööandjateks Eesti Biokeskus (EBK), Eesti Geenikeskus SA, Eesti Geoloogiakeskus OÜ, Eesti Teaduste Akadeemia (ETA) (bioloogia, geoloogia ja keemia osakond), Geeni- ja Keskkonnatehnoloogia Tippkeskus, Alus- ja Rakendusökoloogia Tippkeskus, Eesti Käitumis- ja Terviseteaduste Keskus, Molekulaarse- ja Kliinilise Meditsiini Keskus, Eesti Maaülikool, Tallinna Ülikool (TLÜ) (Matemaatika-loodusteaduskond, Loodusteaduste osakond - Bioloogia õppetool, Geoökoloogia õppetool, Ökoloogia Instituut (TLÜ ÖI); Tartu Ülikool (TÜ) - TÜ Eesti Mereinstituut (TÜ EMI - EMI merebioloogia osakond), TÜ Bioloogia-Geograafiateaduskond (TÜ BG), TÜ Botaanika ja Ökoloogia Instituut (TÜ BÖI), TÜ Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituut (TÜ MRI), TÜ Zooloogia ja Hüdrobioloogia Instituut (TÜ ZHI zooloogia, hüdrobioloogia, loomaökoloogia, arengubioloogia õppetool, Zooloogia­muuseum).

Eestis tegutseb mitmeid loodusmaju ja teaduskoole, kus bioloogiahariduse omandanud saavad edasi anda oma teadmisi või teha uurimistöid: Tartu Ülikooli Teaduskool, Tallinna Ülikooli Tehnoloogiakool, Tallinna Huvikeskuse "Kullo" Loodusmaja, Tartu Keskkonna­hariduse Keskus, Tartu Loodusmaja jt.

Ka riigiasutustes, mis tegelevad loodus- ja keskkkonnakaitsega, on bioloogi eriala omades võimalik leida rakendust: Keskkonnaministeerium, Keskkonnainspektsioon, Riiklik Looduskaitsekeskus, Maa-amet, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus, Riigimetsade Majandamis­keskus (RMK), Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI), Eesti Kiirguskeskus.

Samuti on kõigis Eesti 15 maakonnas olemas keskkonnateenistused, mille töövaldkonnad eeldavad bioloogiaalast ettevalmistust.

Keskkonnauuringute ja -ekspertiisiga tegelevad äriühingud on:

Tartu Botaanikaaed jääb oma suundumuselt õppebaasiks üliõpilastele, õpilastele ja aia külastajatele botaanika, aianduse ning loodushariduse alal. Botaanikaaed haldab ja täiendab pidevalt eesti keelsete taime­nimede andmebaasi.

Muuseumid, botaanikaaiad, loomaaiad: Eesti Loodusmuuseum, TÜ Geoloogiamuuseum, TÜ Zooloogiamuuseum, Tallinna Botaanikaaed , TÜ Botaanikaaed (uuemaks suunaks haruldaste-, kaitsealuste- ning teadusliku ja kultuuriväärtuslike taimede seemnepanga organiseerimine ja tööle rakendamine), Tallinna Loomaaed, Mini-Zoo-Pärnu Terraarium, Elistvere Loomapark.

Uurimuste rahastamiseks taotletakse grante (toetusraha). Bioloogiliste uuringute jaoks on nii Eesti kui Euroopa Liidu toetusfondides olemas suured summad, mida meie teadlased aktiivselt kasutavad. Bioteadused on ka üks kõige enam arenenud teadusvaldkond.

Rida ettevõtteid on loodud selleks, et arendada teadussaavutused laialt kasutatavateks ja müüdavateks tehnoloogiateks – nt Quattromed (laborid Tallinnas ja Tartus), Asper Biotech AS Tartus, Protobios OÜ jt.

Statistikaameti 2005.a. andmetel töötas loodusteaduste valdkonnas kõrgkoolides ja uurimisasutustes 1604 teadlast ja inseneri.

LÄHEDASED AMETID

Põllumajandusteadlane, biokeemik, geograaf, geoloog, meteoroloog, veterinaar.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Töötasud riigiasutuses töötades on määratud Avaliku teenistuse seadusest, riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seadusest ning palgaseadusest lähtudes. Lisatasu makstakse sõltuvalt ametnikuks olemise staa˛ist, magistri- või doktorikraadi olemasolust.

Töötasuks on üldjuhul põhipalk, mis on kokku lepitud tööandjaga. Teadusasutustes ja kõrg­koolides võivad sellele lisanduda lisatasud projektides osalemise või administratiivtöö eest. Ülikoolis on määratud igale ametikohale (õpetaja, assistent, vanemassistent, teadur, lektor, vanem­­­teadur, dotsent, juhtivteadur, professor) palgaeeskirjaga miinimumtasu, tegelik palk on sellest miinimumist üldjuhul kõrgem.

TÄIENDAV INFO

Eesti Looduseuurijate Selts Eesti Teaduste Akadeemia juures
Kontakt: W. Struve 2, Tartu 51003
Tel: 734 1935
www.elus.ee

Selts on asutatud juba 1853.a. ning aitab kaasa Eesti looduse uurimisele ja loodushoiu ning loodushariduse edendamisele Eestis. Seltsi alla kuulub mitmeid erialasektsioone.

Bioloogiasektsioon, asukohaga Tallinnas, asutati 1962. aastal ja ühendab erinevates asutustes töötavaid professionaalseid ja amatöörbiolooge.

Botaanikasektsioonis pööratakse spetsiaalset tähelepanu haruldaste taimeliikide olukorrale Eestis, tutvustatakse nende uusi leiukohti ning samuti Eestile uute liikide leide.

Teoreetilise bioloogia sektsioon ELUSi juures asutati 1977. aastal, millega sai ametliku vormistuse 1974. aastal bioloogiatudengite poolt loodud teoreetilise bioloogia grupp. Sektsioon korraldab teoreetilise bioloogia alaseid arutelusid alates evolutsiooniteooriast ja süstemaatikast ning lõpetades matemaatilise modelleerimise ja biomeetriaga, lisaks veel käsitlused bioloogia filosoofiliste probleemide ning bioloogiliste ideede ajaloo kohta. Korraldatatkse iga-aastasi teoreetilise bioloogia kevadkoole.

Kutseala hõive

BIOLOOGID, BOTAANIKUD, ZOOLOOGID jt BOTAANIKA­TEADLASED
Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Bioloogid, botaanikud, zooloogid jne (ISCO 2211)

1

37

41

2005

Bioloogid, botaanikud, zooloogid jne (ISCO 2211)

2

47

74

2006

Bioloogid, botaanikud, zooloogid jne (ISCO 2211)

2

47

65

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

Allikas: Sotsiaalministeerium

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet

2004

2005

2006

Tegevusalad kokku

595,5

607,4

646,3

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

31,4

29,4

29,9

Kalandus

3,6

2,8

2,2

Mäetööstus

8

5,9

5,2

Töötlev tööstus

140,9

139,5

136,4

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

12

12,5

12,4

Ehitus

46,8

48,7

62,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80

80,6

88,7

Hotellid ja restoranid

16,2

22,1

22,3

Veondus, laondus ja side

51,5

54,6

61,5

Finantsvahendus

7,9

6,9

7,3

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

39,4

46,4

48,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

36,9

37,2

39

Haridus

54,5

54,9

58,5

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

37,5

35

37,5

Muud tegevusalad

28,8

31,1

34,3

Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet

2004

2005

2006

 

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

9 012

9 418

9178

 

Kalandus

1 142

1 096

1125

 

Mäetööstus

75

81

90

 

Töötlev tööstus

5 991

6 232

6552

 

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

282

277

278

 

Ehitus

3 622

4 502

5867

 

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

17 928

18 298

19126

 

Hotellid ja restoranid

1 990

2 156

2262

 

Veondus, laondus ja side

6 006

6 338

6605

 

Finantsvahendus

564

666

809

 

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

11 201

13 074

15 553

 

Haridus

464

508

563

 

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

1 007

1 058

1 131

 

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 599

1 658

1 873

 

Tegevusalad kokku

60 882

65 362

71 012

 

 

Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad.

 

 

 

 

 

 

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töö-tajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevus­alal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finants­vahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palgatöötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.

Keskmine brutokuupalk, 2003-2005 (krooni)

Tegevusala

2003

2004

2005

Teadus- ja arendustegevus

6 226

7 256

8 242

Haridus

5 850

6 481

7 195

Keskmine brutotunnipalk, 2005 (krooni)

Tegevusala

mehed

naised

Loodusteaduse tippspetsialistid (ISCO 2210)

71.84

61.35

Bioloogid, botaanikud, zooloogid jms alade spetsialistid (ISCO 2211)

86.74

64.11

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes),
I kvartal 2004 – II kvartal 2007 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

9 407

8 591

9 531

9 068

10 212

2007

10 322

11 549

*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2006

Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutotunnipalk põhitegevusala järgi, 2006

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed

2004

2005

kasv %-des

2006

kasv %-des

Tegevusalade keskmine

7 287

8 073

10,8

9 407

16,5

Põllumajandus ja jahindus

4 799

5 626

17,2

6 808

21,0

Metsamajandus

7 267

8 365

15,1

9 105

8,8

Kalandus

4 430

4 575

3,3

7 107

55,3

Mäetööstus

8 687

8 734

0,5

10 070

15,3

Töötlev tööstus

6 696

7 526

12,4

8 844

17,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 482

9 630

13,5

10 385

7,8

Ehitus

7 468

8 480

13,6

10 075

18,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 915

7 401

7,0

9 111

23,1

Hotellid ja restoranid

4 535

5 421

19,5

6 148

13,4

Veondus, laondus ja side

8 048

8 859

10,1

10 126

14,3

Finantsvahendus

14 998

16 384

9,2

16 915

3,2

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

9 332

9 724

4,2

11 433

17,6

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

9 224

10 101

9,5

11 482

13,7

Haridus

6 475

7 219

11,5

7 949

10,1

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

6 524

7 900

21,1

9 026

14,3

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

6 244

6 970

11,6

7 862

12,8

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes, 2004-2006 (krooni)

Maakond

2004

2005

2006

Harju

8 615

9 307

10 837

Tallinn

8 850

9 462

10 997

Hiiu

5 957

6 721

7 434

Ida-Viru

5 461

6 057

6 842

Jõgeva

5 488

6 758

7 507

Järva

5 951

6 877

7 993

Lääne

5 816

6 468

7 201

Lääne-Viru

5 653

6 301

7 318

Põlva

5 324

6 210

7 250

Pärnu

6 002

6 902

7 948

Rapla

5 828

6 660

7 583

Saare

6 010

6 938

7 916

Tartu

6 679

7 624

9 088

Valga

5 337

6 081

6 908

Viljandi

5 740

6 368

7 492

Võru

5 405

6 284

7 177

EESTI

7 287

8 073

9 407

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 29. 06. 2008. 02:45

Time: 0.0635121 s.