Arst
Kool.ee-haridusportaal :: Arst Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeArst,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Arst
OLULISED MOMENDID
-
Arsti elukutse on vastutusrikas ja pingeline
-
Arsti elukutse nõuab põhjalikke teadmisi loodusteadustest ja inimese kehast
-
Arsti elukutse on väärikas ja lugupeetud
-
Arstiks õppidaon raske ja huvitav.
Arstide põhiülesanne on hoolitseda selle eest, et inimesed oleksid terved. Arste nimetatakse ka elupäästjateks ning nende elukutse on ühiskonnas väga oluline ja lugupeetud. Levinuim termin arstide nimetusele on „doktor”, ka „tohter”. Arstiabi vajavad kõik – alates väikelapsest lõpetades vanainimesega.
Arstid on kõrgharidusega meditsiinitöötajad, kelle töö sisaldab:
-
inimeste tervisliku seisundi diagnoosimist
-
diagnoosile vastava ravi määramist
-
haigete inimeste ( patsientide) ravimist
-
haiguste ennetamist.
Samuti on arstide ülesandeks juhendada inimesi, kuidas oma tervist paremini hoida. Inimese tervis sõltub väga palju tema eluviisist ning arstid oskavad soovitada inimestele selliseid teadmisi-oskusi, mille järgimine tagab parema enesetunde ja toimetuleku (näiteks kuidas muuta söömis- ja liikumisharjumusi, elurežiimi, jms).
Eestis kehtib nn perearstisüsteem, mis tähendab, et igal Haigekassa liikmel (ravikindlustatud inimesel) on oma perearst, kes valitakse enamasti elukohajärgselt. Ühe perearsti nimekirjas on keskmiselt 1600 inimest. Et neid paremini aidata, peab perearst looma nende kõigiga usaldusliku kontakti.
Kui inimene soovib või vajab tervisekontrolli, läheb ta kõigepealt oma perearsti juurde, kes teeb esialgsed uuringud ja otsustab patsiendi seisundi järgi, millist ravi või lisauuringuid ta vajab, kas on teda vaja edasi suunata mõne eriarsti juurde.
Inimese organismi ehitus ja talitlus on väga keeruline ja ükski arst ei saa põhjalikult tunda kõiki olemasolevaid haigusi ja ravimeetodeid, mistõttu eriarstid on spetsialiseerunud kindlate elundite ja elundkondade haiguste spetsialistideks. Arstlikke erialasid on palju, Eestis on neid ametlikult 33, lisaks hambaarstierialad. Kuna arstiteadus on iidsete traditsioonidega ja nende erialakeeleks siiani ladina keel, on ka eriarstide ametid rahvusvaheliselt üheselt arusaadava nimetusega, näiteks kardioloog ehk südamearst, pulmonoloog ehk kopsuarst, ortopeed ehk luude ja liigeste arst, oftamoloog ehk silmaarst, stomatoloog ehk hambaarst, onkoloog ehk vähiarst, jpt. Kirurgid on arstid, kes teostavad operatsioone.
Erilised arstid on veel psühhiaater ja kohtuarst-ekspert. Psühhiaater on erialaarst, kes ei tegele inimese kehaliste, vaid vaimsete probleemidega - hinge- ja vaimuhaigustega. Kohtuarst-eksperdi tööks on inimese surma põhjuse tuvastamine kohtuarstlikul lahangul ja kohtu- ja kohtueelses menetlusprotsessis esinevate meditsiiniliste ja bioloogiliste probleemide kohta ekspertarvamuse andmine.
Arstid, kes otseselt patsientidega kokku ei puutu, on nn mittepraktiseerivad arstid. Nemad töötavad peamiselt meditsiiniteaduse, töötervishoiu, tervisekaitse, terviseedendamise valdkonnas.
TÖÖTINGIMUSED
keskkond - vahendid/materjalid - tööaeg
Arstide töökeskkond nii perearstikeskustes kui ka polikliinikutes ja haiglates peab väga täpselt vastama tervisekaitse poolt määratletud nõuetele www.tervisekaitse.ee.
Arsti kabinet on puhas, varustatud vajaliku mööbli ja diagnostikavahenditega. Teatud diagnostika ja protseduuride jaoks on ette nähtud eraldi ruumid, kuhu on paigutatud statsionaarne aparatuur (nt südameuuringute aparatuur, kuulmis-, nägemisdiagnostika, haiglates intensiivpalatid, jt).
Tänapäeva meditsiin kasutab nii traditsioonilisi arstiriistu (spaatel, skalpell) kui ka kõrgtehnoloogilist aparatuuri (lasertehnika, kompuutertomograaf, jms).
Eraldi tingimused on määratud operatsiooniruumidele, kus kehtivaderinõuded valgustusele, sisustusele, hügieenile. Kõik peab olema steriilne – alates töövahenditest, lõpetades arsti riietusega. Arstide tööriietus on traditsiooniliselt valge kittel (kirurgidel roheline), mis nüüd on küll pigem soovituslik.
Patsientide vastuvõtuaeg polikliinikutes on enamasti 6 tundi, sellest ülejäänud aja tegelevad arstid dokumentide täitmise, koduvisiitide või muude tööülesannetega. Haiglates töötavatel arstidel on lisaks kohustuslikud valved, mis kestavad 12 tundi, sh ka öösiti, nädalavahetustel ja riigipühadel. Arstide puhkuse pikkus on 35 kalendripäeva aastas.
Kutsenõuded arstidele on väga kõrged. Diagnoosima ja ravima peab vastavalt meditsiinis tõestatud põhimõtetele ja meetoditele, järgides seejuures arstieetikat. Arstitöö tähtsaim põhimõte on patsienti mitte kahjustada.
Vajalikud on üldteadmised majandusest, sotsiaalpoliitikast, meditsiini, tervishoiu arengust ja olukorrast nii Eestis kui mujal maailmas. Samuti on vajalik võõrkeelte valdamine erialase keele tasandil, millest üks on kindlasti ladina keel.
Erialateadmised algavad inimese ehituse ehk anatoomia tundmisest (nt inimesel on luid üle 2000 ja arstid teavad nende nimetusi nii eesti kui ladina keeles). Keemia-, bioloogia-, füüsikaalased teadmised aitavad põhjalikult tunda inimese organite talitlust – füsioloogiat ja selle patoloogiaid ehk haigusi. Erinevaid haigusi on palju ning arst peab patsiendilt saadud andmete ehk anamneesi ja uuringute põhjal otsustama, millist haigust patsient põeb ning määrama talle parima ravi.
Tänapäeva meditsiin kasutab diagnoosimiseks ja raviks kalleid tehnilisi ning elektroonilisi vahendeid, mis nõuavad õiget käsitsemisoskust (sh erinevate numbrite, sümbolite, graafiliste kujundite järgi uuringutulemuste analüüsimist).
Arstide põhitööks on inimeste ravimine, mistõttu on neil põhjalikud teadmised erinevatest ravimeetoditest, farmakoloogiast (ravimiteadus). Paljusid protseduure teostavad meditsiiniõed, kuid kõige keerulisemaid protseduure ja uuringuid teevad arstid ise.
Arstitöö on raske nii psüühiliselt kui füüsiliselt. Arst puutub iga päev kokku haiguste ja muredega. Ta peab olema hooliv, kõrge pingetaluvusega, otsusekindel, kiire reageerimis- ja kohanemisvõimega. Parima ravitulemuse saavutamiseks on vajalik hea koostöövõime kolleegide, medõdede, patsientidega.
Kutseoskusnõuded kohtuarst-eksperdile on kinnitatud kutsestandardis kohtuarst-ekspert III, IV, V.
Arstiks saab õppida Eestis Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas nii riigieelarvelisel kui riigieelarvevälisel õppekohal.
Arstiteaduse õppekaval omandatakse arsti tööks vajalikud teoreetilised teadmised ja praktilised oskused. Praktika toimub haiglates ja teistes meditsiiniasutustes. Nominaalne õppeaeg on 6 aastat (hambaarstil 5 aastat), mille lõpetamisel omandatakse arstikutse. Seejärel on võimalik spetsialiseeruda eriarstiks soovitud eriala residentuuris, kus õppeaeg on 3-5 aastat, või jätkata õpinguid doktorantuuris doktorikraadi saamiseks.
Arsti kutse omandamine nõuab palju õppimist ning distsipliini. Arstiks sobib inimene, kes tahab teisi aidata, kes on tugev reaalainetes (õpitakse biokeemiat, biofüüsikat, jmt), kes ei karda kokku puutuda raskete olukordadega (haiged inimesed, pingeline töö).
Arstid peavad õppima ja ennast täiendama kogu elu, sest meditsiiniteadus (sh ravimiteadus) areneb väga kiiresti. Täienduskoolitus toimub kursustel, seminaridel, erialakonverentsidel ja -kongressidel. Palju peab lugema erialast kirjandust. Tänapäeval pakub häid võimalusi enesetäienduseks internet. Väga oluline on suhtlemine teiste riikide kolleegidega.
Täienduskoolitusi korraldavad ülikoolid, arstlikud erialaseltsid, arstide kutseorganisatsioonid, ravimi- ja ja meditsiinifirmad.
Eestis on ligi 1400 meditsiiniga seotud asutust – haiglad, polikliinikud, sanatooriumid, erakliinikud, perearstikeskused, lisaks terviseteaduse, kontrolli ja -edendamisega seotud asutused (näiteks Tervisekaitseinspektsioon, Haigekassa, Tervise Arengu Instituut).
Tervishoiuameti registri andmetel oli 2007.a. aprillis Eestis 5337 arsti (neist Eesti Arstide Liidu liikmeid 2800) ja 1392 hambaarsti.
Haiglates statistika oli alljärgnev:
Haigla liik |
Lube |
erihaigla |
10 |
hooldushaigla |
21 |
keskhaigla |
4 |
kohalik haigla |
7 |
piirkondlik haigla |
3 |
psühhiaatria erihaigla |
1 |
sünnitusabi ja günekoloogia erihaigla |
1 |
taastusravihaigla |
5 |
üldhaigla |
11 |
Eestis on tegevad 804 perearstikeskust. Kõikide perearstide kontaktandmed on maakondade kaupa olemas haigekassa koduleheküljel www.haigekassa.ee.
LÄHEDASED AMETID
Arstidele lähedased ametid on kesk- ja rakendusliku kõrgharidusega meditsiinitöötajad – õed, ämmaemandad, parameedikud.
Arsti kuupalk sõltub tööstaažist, erialast, töökohast. Miinimumtöötasu on 16 700 krooni kuus (miinimumtunnitasu 99 krooni). Erakliinikutesja hambaravis töötavatel arstidel on tasu seotud patsientide arvu ja diagnostika- ning raviviisiga.
TÄIENDAV INFO
Eesti Arstide Liit (EAL) www.arstideliit.ee on arstide vabatahtlik mittetulunduslik kutseühing. EAL-i tegevliikmeteks võivad olla kõik eesti arstid, toetajaliikmeteks mittemeditsiinilise kõrgharidusega isikud.
Mittetulundusühing Eesti Haiglate Liit www.haiglateliit.ee
Nooremarstide Ühendus www.eny.ee
Meditsiiniga on seotud 93 erialaseltsi ja ühendust.
Eriala ajakirjad:
-
“Eesti arst”www.eestiarst.ee
-
„Medicina” www.medicina.co.ee
Meditsiiniportaalid:
Kutseala hõive
ARSTID
Aprill 2007.a. seisuga (Tervishoiuameti registriandmed)
Arstid (ISCO 2221) |
5337 |
Hambaarstid (ISCO 2222) |
1392 |
KOKKU |
6729 |
Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*
Aasta |
Ametinimetus |
Tööpakkumised |
Tööotsijad töösoovi järgi |
Tööotsijad omandatud eriala järgi |
2004 |
Arstid (ISCO 2221) |
16 |
47 |
81 |
Hambaarstid (ISCO 2222) |
7 |
6 |
9 | |
2005 |
Arstid (ISCO 2221) |
6 |
42 |
73 |
Hambaarstid (ISCO 2222) |
10 |
1 |
4 | |
2006 |
Arstid (ISCO 2221) |
10 |
29 |
44 |
Hambaarstid (ISCO 2222) |
9 |
1 |
4 |
* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist
15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003–2005 (tuhat)
Statistikaamet
|
2003 |
2004 |
2005 |
Tegevusalad kokku |
594,3 |
595,5 |
607,4 |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
34,4 |
31,4 |
29,4 |
Kalandus |
2,3 |
3,6 |
2,8 |
Mäetööstus |
5,7 |
8 |
5,9 |
Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus |
134,1 |
140,9 |
139,5 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
10,2 |
12 |
12,5 |
Ehitus |
42,9 |
46,8 |
48,7 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
80,8 |
80 |
80,6 |
Hotellid ja restoranid |
17,4 |
16,2 |
22,1 |
Veondus, laondus ja side |
56,2 |
51,5 |
54,6 |
Finantsvahendus |
7,6 |
7,9 |
6,9 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
44,4 |
39,4 |
46,4 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
34,5 |
36,9 |
37,2 |
Haridus |
56,9 |
54,5 |
54,9 |
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne |
36,4 |
37,5 |
35 |
Muud tegevusalad |
29,6 |
28,8 |
31,1 |
Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003–2005
Statistikaamet
|
2003 |
2004 |
2005 |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
8 746 |
9 012 |
9 418 |
Kalandus |
963 |
1 142 |
1 096 |
Mäetööstus |
77 |
75 |
81 |
Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus |
5 585 |
5 991 |
6 232 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
275 |
282 |
277 |
Ehitus |
3 084 |
3 622 |
4 502 |
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont |
16 345 |
17 928 |
18 298 |
Hotellid ja restoranid |
1 968 |
1 990 |
2 156 |
Veondus, laondus ja side |
5 796 |
6 006 |
6 338 |
Finantsvahendus |
564 |
564 |
666 |
Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus |
9 737 |
11 201 |
13 074 |
Haridus |
455 |
464 |
508 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
924 |
1 007 |
1 058 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
1 486 |
1 599 |
1 658 |
Tegevusalad kokku |
56 035 |
60 882 |
65 362 |
Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.
http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp
Statistikaameti andmetel oli 2006. aasta IV kvartalis ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 10 212 krooni ja tunnis 60,28 krooni. Eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 17,5% ja brutotunnipalk 19,2%.
Keskmine brutokuupalk tõusis 2005. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal (77,4%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (1,5%).
Keskmine brutopalk oli oktoobris 9565 krooni, novembris 9911 krooni ja detsembris 11 160 krooni.
EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 – II kvartal 2006
(krooni)
|
Aasta |
I kvartal |
II kvartal |
III kvartal |
IV kvartal |
2003 |
6 723 |
6 333 |
6 915 |
6 431 |
7 127 |
2004 |
7 287 |
6 748 |
7 417 |
7 021 |
7 704 |
2005 |
8 073 |
7 427 |
8 291 |
7 786 |
8 690 |
2006 |
8 591 |
9 531 |
9 068 |
10 212 |
Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 IV kvartal (krooni) | |||
|
2004 |
2005 |
2006 |
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne |
7077 |
8521 |
9960 |
Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2005
Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutotunnipalk põhitegevusala järgi, 2005
Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2003–2005 (krooni)
Statistikaameti andmed
|
2003 |
2004 |
2005 |
Tegevusalade keskmine |
6 723 |
7 287 |
8 073 |
Põllumajandus ja jahindus |
4 242 |
4 799 |
5 626 |
Metsamajandus |
5 912 |
7 267 |
8 365 |
Kalandus |
4 493 |
4 430 |
4 575 |
Mäetööstus |
8 149 |
8 687 |
8 734 |
Töötlev tööstus |
6 177 |
6 696 |
7 526 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
8 000 |
8 482 |
9 630 |
Ehitus |
6 684 |
7 468 |
8 480 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
6 737 |
6 915 |
7 401 |
Hotellid ja restoranid |
4 180 |
4 535 |
5 421 |
Veondus, laondus ja side |
7 362 |
8 048 |
8 859 |
Finantsvahendus |
14 556 |
14 998 |
16 384 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
8 090 |
9 332 |
9 724 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
8 524 |
9 224 |
10 101 |
Haridus |
5 873 |
6 475 |
7 219 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
5 729 |
6 524 |
7 900 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
5 463 |
6 244 |
6 970 |
Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).
Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi, 2003–2005 (protsenti)
Statistikaameti andmed
|
2003 |
2004 |
2005 |
Põllumajandus ja jahindus |
8,9 |
13,1 |
19,5 |
Metsamajandus |
13,3 |
22,9 |
17,2 |
Kalandus |
-4,4 |
-4,1 |
11,6 |
Mäetööstus |
9,3 |
6,6 |
11,5 |
Töötlev tööstus |
9,0 |
8,4 |
7,0 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
9,3 |
6,0 |
12,4 |
Ehitus |
13,4 |
11,7 |
21,1 |
Hulgi- ja jaemüük ...* |
14,5 |
2,6 |
10,8 |
Hotellid ja restoranid |
17,7 |
8,5 |
15,1 |
Veondus, laondus ja side |
4,1 |
9,3 |
13,6 |
Finantsvahendus |
9,8 |
3,0 |
0,5 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
-0,4 |
15,4 |
10,1 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
8,7 |
8,2 |
13,5 |
Haridus |
9,5 |
10,2 |
4,2 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
15,0 |
13,9 |
9,5 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
8,3 |
14,3 |
9,2 |
Tegevusalade keskmine |
9,4 |
8,4 |
3,3 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.
Keskmine brutokuupalk maakondades (kõigi tegevusalade lõikes),
2003-2005 (krooni)
Maakond |
2003 |
2004 |
2005 |
Harju |
8077 |
8615 |
9307 |
Tallinn |
8281 |
8850 |
9462 |
Hiiu |
5467 |
5957 |
6721 |
Ida-Viru |
4991 |
5461 |
6057 |
Jõgeva |
4801 |
5488 |
6758 |
Järva |
5886 |
5951 |
6877 |
Lääne |
5199 |
5816 |
6468 |
Lääne-Viru |
5253 |
5653 |
6301 |
Põlva |
4846 |
5324 |
6210 |
Pärnu |
5607 |
6002 |
6902 |
Rapla |
5544 |
5828 |
6660 |
Saare |
5333 |
6010 |
6938 |
Tartu |
6019 |
6679 |
7624 |
Valga |
4747 |
5337 |
6081 |
Viljandi |
5389 |
5740 |
6368 |
Võru |
4977 |
5405 |
6284 |
EESTI |
6723 |
7287 |
8073 |
| |