et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Arst

Kool.ee-haridusportaal :: Arst Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeArst,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Arst

OLULISED MOMENDID

  • Arsti elukutse on vastutusrikas ja pingeline
  • Arsti elukutse nõuab põhjalikke teadmisi loodusteadustest ja inimese kehast
  • Arsti elukutse on väärikas ja lugupeetud
  • Arstiks õppidaon raske ja huvitav.

TÖÖ ISELOOM

Arstide põhiülesanne on hoolitseda selle eest, et inimesed oleksid terved. Arste nimetatakse ka elupäästjateks ning nende elukutse on ühiskonnas väga oluline ja lugupeetud. Levinuim termin arstide nimetusele on „doktor”, ka „tohter”. Arstiabi vajavad kõik – alates väikelapsest lõpetades vanainimesega.

Arstid on kõrgharidusega meditsiinitöötajad, kelle töö sisaldab:

  • inimeste tervisliku seisundi diagnoosimist
  • diagnoosile vastava ravi määramist
  • haigete inimeste ( patsientide) ravimist
  • haiguste ennetamist.

Samuti on arstide ülesandeks juhendada inimesi, kuidas oma tervist paremini hoida. Inimese tervis sõltub väga palju tema eluviisist ning arstid oskavad soovitada inimestele selliseid teadmisi-oskusi, mille järgimine tagab parema enesetunde ja toimetuleku (näiteks kuidas muuta söömis- ja liikumisharjumusi, elurežiimi, jms).

Eestis kehtib nn perearstisüsteem, mis tähendab, et igal Haigekassa liikmel (ravikindlustatud inimesel) on oma perearst, kes valitakse enamasti elukohajärgselt. Ühe perearsti nimekirjas on keskmiselt 1600 inimest. Et neid paremini aidata, peab perearst looma nende kõigiga usaldusliku kontakti.

Kui inimene soovib või vajab tervisekontrolli, läheb ta kõigepealt oma perearsti juurde, kes teeb esialgsed uuringud ja otsustab patsiendi seisundi järgi, millist ravi või lisauuringuid ta vajab, kas on teda vaja edasi suunata mõne eriarsti juurde.

Inimese organismi ehitus ja talitlus on väga keeruline ja ükski arst ei saa põhjalikult tunda kõiki olemasolevaid haigusi ja ravimeetodeid, mistõttu eriarstid on spetsialiseerunud kindlate elundite ja elundkondade haiguste spetsialistideks. Arstlikke erialasid on palju, Eestis on neid ametlikult 33, lisaks hambaarstierialad. Kuna arstiteadus on iidsete traditsioonidega ja nende erialakeeleks siiani ladina keel, on ka eriarstide ametid rahvusvaheliselt üheselt arusaadava nimetusega, näiteks kardioloog ehk südamearst, pulmonoloog ehk kopsuarst, ortopeed ehk luude ja liigeste arst, oftamoloog ehk silmaarst, stomatoloog ehk hambaarst, onkoloog ehk vähiarst, jpt. Kirurgid on arstid, kes teostavad operatsioone.

Erilised arstid on veel psühhiaater ja kohtuarst-ekspert. Psühhiaater on erialaarst, kes ei tegele inimese kehaliste, vaid vaimsete probleemidega ­- hinge- ja vaimuhaigustega. Kohtuarst-eksperdi tööks on inimese surma põhjuse tuvastamine kohtuarstlikul lahangul ja kohtu- ja kohtu­eelses menetlusprotsessis esinevate meditsiiniliste ja bioloogiliste probleemide kohta ekspert­arvamuse andmine.

Arstid, kes otseselt patsientidega kokku ei puutu, on nn mittepraktiseerivad arstid. Nemad töötavad peamiselt meditsiiniteaduse, töötervishoiu, tervisekaitse, terviseedendamise vald­konnas.

TÖÖTINGIMUSED
keskkond - vahendid/materjalid - tööaeg

Arstide töökeskkond nii perearstikeskustes kui ka polikliinikutes ja haiglates peab väga täpselt vastama tervisekaitse poolt määratletud nõuetele www.tervisekaitse.ee.

Arsti kabinet on puhas, varustatud vajaliku mööbli ja diagnostikavahenditega. Teatud diagnostika ja protseduuride jaoks on ette nähtud eraldi ruumid, kuhu on paigutatud statsio­naar­ne aparatuur (nt südameuuringute aparatuur, kuulmis-, nägemisdiagnostika, haiglates intensiiv­­palatid, jt).

Tänapäeva meditsiin kasutab nii traditsioonilisi arstiriistu (spaatel, skalpell) kui ka kõrg­tehnoloogilist aparatuuri (lasertehnika, kompuutertomograaf, jms).

Eraldi tingimused on määratud operatsiooniruumidele, kus kehtivaderinõuded valgustusele, sisustusele, hügieenile. Kõik peab olema steriilne – alates töövahenditest, lõpetades arsti riietusega. Arstide tööriietus on traditsiooniliselt valge kittel (kirurgidel roheline), mis nüüd on küll pigem soovituslik.

Patsientide vastuvõtuaeg polikliinikutes on enamasti 6 tundi, sellest ülejäänud aja tegelevad arstid dokumentide täitmise, koduvisiitide või muude tööülesannetega. Haiglates töötavatel arstidel on lisaks kohustuslikud valved, mis kestavad 12 tundi, sh ka öösiti, nädalavahetustel ja riigipühadel. Arstide puhkuse pikkus on 35 kalendripäeva aastas.

KUTSENÕUDED JA -EELDUSED

Kutsenõuded arstidele on väga kõrged. Diagnoosima ja ravima peab vastavalt meditsiinis tõestatud põhimõtetele ja meetoditele, järgides seejuures arstieetikat. Arstitöö tähtsaim põhi­mõte on patsienti mitte kahjustada.

Vajalikud on üldteadmised majandusest, sotsiaalpoliitikast, meditsiini, tervishoiu arengust ja olukorrast nii Eestis kui mujal maailmas. Samuti on vajalik võõrkeelte valdamine erialase keele tasandil, millest üks on kindlasti ladina keel.

Erialateadmised algavad inimese ehituse ehk anatoomia tundmisest (nt inimesel on luid üle 2000 ja arstid teavad nende nimetusi nii eesti kui ladina keeles). Keemia-, bioloogia-, füüsikaalased teadmised aitavad põhjalikult tunda inimese organite talitlust – füsioloogiat ja selle patoloogiaid ehk haigusi. Erinevaid haigusi on palju ning arst peab patsiendilt saadud andmete ehk anamneesi ja uuringute põhjal otsustama, millist haigust patsient põeb ning määrama talle parima ravi.

Tänapäeva meditsiin kasutab diagnoosimiseks ja raviks kalleid tehnilisi ning elektroonilisi vahendeid, mis nõuavad õiget käsitsemisoskust (sh erinevate numbrite, sümbolite, graafiliste kujundite järgi uuringutulemuste analüüsimist).

Arstide põhitööks on inimeste ravimine, mistõttu on neil põhjalikud teadmised erinevatest ravimeetoditest, farmakoloogiast (ravimiteadus). Paljusid protseduure teostavad meditsiiniõed, kuid kõige keerulisemaid protseduure ja uuringuid teevad arstid ise.

Arstitöö on raske nii psüühiliselt kui füüsiliselt. Arst puutub iga päev kokku haiguste ja muredega. Ta peab olema hooliv, kõrge pingetaluvusega, otsusekindel, kiire reageerimis- ja kohanemisvõimega. Parima ravitulemuse saavutamiseks on vajalik hea koostöövõime kollee­gi­de, medõdede, patsientidega.

Kutseoskusnõuded kohtuarst-eksperdile on kinnitatud kutsestandardis kohtuarst-ekspert III, IV, V

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Arstiks saab õppida Eestis Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas nii riigieelarvelisel kui riigieel­arve­­välisel õppekohal.

Arstiteaduse õppekaval omandatakse arsti tööks vajalikud teoreetilised teadmised ja praktilised oskused. Praktika toimub haiglates ja teistes meditsiiniasutustes. Nominaalne õppeaeg on 6 aastat (hambaarstil 5 aastat), mille lõpetamisel omandatakse arstikutse. Seejärel on võimalik spetsialiseeruda eriarstiks soovitud eriala residentuuris, kus õppeaeg on 3-5 aastat, või jätkata õpinguid doktorantuuris doktorikraadi saamiseks.

Arsti kutse omandamine nõuab palju õppimist ning distsipliini. Arstiks sobib inimene, kes tahab teisi aidata, kes on tugev reaalainetes (õpitakse biokeemiat, biofüüsikat, jmt), kes ei karda kokku puutuda raskete olukordadega (haiged inimesed, pingeline töö).

Arstid peavad õppima ja ennast täiendama kogu elu, sest meditsiiniteadus (sh ravimiteadus) areneb väga kiiresti. Täiendus­koolitus toimub kursustel, seminaridel, erialakonverentsidel ja -kongressidel. Palju peab lugema erialast kirjandust. Tänapäeval pakub häid võimalusi enese­täienduseks internet. Väga oluline on suhtlemine teiste riikide kolleegidega.

Täienduskoolitusi korraldavad ülikoolid, arstlikud erialaseltsid, arstide kutseorganisatsioonid, ravimi- ja ja meditsiini­firmad.

TÖÖVÄLJAVAATED

Eestis on ligi 1400 meditsiiniga seotud asutust – haiglad, polikliinikud, sanatooriumid, era­kliinikud, perearstikeskused, lisaks terviseteaduse, kontrolli ja -edenda­misega seotud asutused (näiteks Tervisekaitseinspektsioon, Haigekassa, Tervise Arengu Instituut).

Tervishoiuameti registri andmetel oli 2007.a. aprillis Eestis 5337 arsti (neist Eesti Arstide Liidu liikmeid 2800) ja 1392 hambaarsti.

Haiglates statistika oli alljärgnev:

Haigla liik

Lube

erihaigla

10

hooldushaigla

21

keskhaigla

4

kohalik haigla

7

piirkondlik haigla

3

psühhiaatria erihaigla

1

sünnitusabi ja günekoloogia erihaigla

1

taastusravihaigla

5

üldhaigla

11

Eestis on tegevad 804 perearstikeskust. Kõikide perearstide kontaktandmed on maakondade kaupa olemas haigekassa koduleheküljel www.haigekassa.ee.

LÄHEDASED AMETID

Arstidele lähedased ametid on kesk- ja rakendusliku kõrgharidusega meditsiinitöötajad – õed, ämmaemandad, parameedikud.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Arsti kuupalk sõltub tööstaažist, erialast, töökohast. Miinimumtöötasu on 16 700 krooni kuus (miinimumtunnitasu 99 krooni). Erakliinikutesja hambaravis töötavatel arstidel on tasu seotud patsientide arvu ja diagnostika- ning raviviisiga.

TÄIENDAV INFO

Eesti Arstide Liit (EAL) www.arstideliit.ee on arstide vabatahtlik mittetulunduslik kutseühing. EAL-i tegevliikmeteks võivad olla kõik eesti arstid, toetajaliikmeteks mittemeditsiinilise kõrgharidusega isikud.

Mittetulundusühing Eesti Haiglate Liit www.haiglateliit.ee

Nooremarstide Ühendus www.eny.ee

Meditsiiniga on seotud 93 erialaseltsi ja ühendust.

Eriala ajakirjad:

Meditsiiniportaalid:

Kutseala hõive

ARSTID
Aprill 2007.a. seisuga (Tervishoiuameti registriandmed)

Arstid (ISCO 2221)

5337

Hambaarstid (ISCO 2222)

1392

KOKKU

6729

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpakkumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Arstid (ISCO 2221)

16

47

81

Hambaarstid (ISCO 2222)

7

6

9

2005

Arstid (ISCO 2221)

6

42

73

Hambaarstid (ISCO 2222)

10

1

4

2006

Arstid (ISCO 2221)

10

29

44

Hambaarstid (ISCO 2222)

9

1

4

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003–2005 (tuhat)
Statistikaamet

 

2003

2004

2005

Tegevusalad kokku

594,3

595,5

607,4

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

34,4

31,4

29,4

Kalandus

2,3

3,6

2,8

Mäetööstus

5,7

8

5,9

Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus

134,1

140,9

139,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

10,2

12

12,5

Ehitus

42,9

46,8

48,7

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80,8

80

80,6

Hotellid ja restoranid

17,4

16,2

22,1

Veondus, laondus ja side

56,2

51,5

54,6

Finantsvahendus

7,6

7,9

6,9

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

44,4

39,4

46,4

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

34,5

36,9

37,2

Haridus

56,9

54,5

54,9

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

36,4

37,5

35

Muud tegevusalad

29,6

28,8

31,1

Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003–2005
Statistikaamet

2003

2004

2005

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

8 746

9 012

9 418

Kalandus

963

1 142

1 096

Mäetööstus

77

75

81

Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus

5 585

5 991

6 232

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

275

282

277

Ehitus

3 084

3 622

4 502

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

16 345

17 928

18 298

Hotellid ja restoranid

1 968

1 990

2 156

Veondus, laondus ja side

5 796

6 006

6 338

Finantsvahendus

564

564

666

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

9 737

11 201

13 074

Haridus

455

464

508

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

924

1 007

1 058

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 486

1 599

1 658

Tegevusalad kokku

56 035

60 882

65 362

Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2006. aasta IV kvartalis ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 10 212 krooni ja tunnis 60,28 krooni. Eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 17,5% ja brutotunnipalk 19,2%.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2005. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal (77,4%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (1,5%).

Keskmine brutopalk oli oktoobris 9565 krooni, novembris 9911 krooni ja detsembris 11 160 krooni.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 – II kvartal 2006
(
krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2003

6 723

6 333

6 915

6 431

7 127

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

8 591

9 531

9 068

10 212

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 IV kvartal (krooni)

2004

2005

2006

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

7077

8521

9960

Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2005

Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutotunnipalk põhitegevusala järgi, 2005

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2003–2005 (krooni)
Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Tegevusalade keskmine

6 723

7 287

8 073

Põllumajandus ja jahindus

4 242

4 799

5 626

Metsamajandus

5 912

7 267

8 365

Kalandus

4 493

4 430

4 575

Mäetööstus

8 149

8 687

8 734

Töötlev tööstus

6 177

6 696

7 526

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 000

8 482

9 630

Ehitus

6 684

7 468

8 480

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 737

6 915

7 401

Hotellid ja restoranid

4 180

4 535

5 421

Veondus, laondus ja side

7 362

8 048

8 859

Finantsvahendus

14 556

14 998

16 384

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

8 090

9 332

9 724

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8 524

9 224

10 101

Haridus

5 873

6 475

7 219

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

5 729

6 524

7 900

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

5 463

6 244

6 970

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi, 2003–2005 (protsenti)
Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Põllumajandus ja jahindus

8,9

13,1

19,5

Metsamajandus

13,3

22,9

17,2

Kalandus

-4,4

-4,1

11,6

Mäetööstus

9,3

6,6

11,5

Töötlev tööstus

9,0

8,4

7,0

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

9,3

6,0

12,4

Ehitus

13,4

11,7

21,1

Hulgi- ja jaemüük ...*

14,5

2,6

10,8

Hotellid ja restoranid

17,7

8,5

15,1

Veondus, laondus ja side

4,1

9,3

13,6

Finantsvahendus

9,8

3,0

0,5

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

-0,4

15,4

10,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8,7

8,2

13,5

Haridus

9,5

10,2

4,2

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

15,0

13,9

9,5

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

8,3

14,3

9,2

Tegevusalade keskmine

9,4

8,4

3,3

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõigi tegevusalade lõikes),
2003-2005 (krooni)

Maakond

2003

2004

2005

Harju

8077

8615

9307

Tallinn

8281

8850

9462

Hiiu

5467

5957

6721

Ida-Viru

4991

5461

6057

Jõgeva

4801

5488

6758

Järva

5886

5951

6877

Lääne

5199

5816

6468

Lääne-Viru

5253

5653

6301

Põlva

4846

5324

6210

Pärnu

5607

6002

6902

Rapla

5544

5828

6660

Saare

5333

6010

6938

Tartu

6019

6679

7624

Valga

4747

5337

6081

Viljandi

5389

5740

6368

Võru

4977

5405

6284

EESTI

6723

7287

8073

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 29. 06. 2008. 02:19

Time: 0.0432069 s.