et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Juveliir, kullassepp, kellassepp

Kool.ee-haridusportaal :: Juveliir, kullassepp, kellassepp Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeJuveliir, kullassepp, kellassepp,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

 

Juveliir, kullassepp, kellassepp 

OLULISED MOMENDID

  • Kullassepa ja juveliiri töö esitavad inimestele erilisi nõudmisi, mistõttu need ametid pole laialt levinud.
  • Juveliiri amet on loova iseloomuga ning eeldab hästiarenenud kunsti- ja ilumeelt.
  • Juveliiride, kella- ja kullasseppade tööd tehakse peamiselt käsitööna.

TÖÖ ISELOOM

Juveelitoodete ja väärismetallide alal töötajad tegelevad vääriskividest ja -metallidest ehete ja tarbeesemete valmistamise ja parandamisega. Seda tööd on tehtud juba väga ammu ja viimastel sajanditel pole valmistamise tehnikate osas erilisi muutusi toimunud.

Väärismetallidest sõrmused, kõrvarõngad, kaelakeed, käe- ja muud võrud ning graveeringud on väärismetallide alal töötavate inimeste kätetöö. Juveliirid lihvivad vääriskive. Kullassepad valmistavad kullast ehteid, kuhu nad paigutavad (kui töö seda ette näeb) ka juveliiri poolt enne lihvitud vääriskive. Kullassepp tegelevad ehete hindamise ja ka parandamisega. Väiksemates juveeliärides tegeleb kullassepp kõigi nende töödega ainuisikuliselt. Juveeliäride igapäevatöö on sõrmuste suurendamine või väiksemaks tegemine, kivide sissemonteerimine, kinnituste parandamine jms. Enamus kullasseppade jaoks on nende töö kunst, kuna see on kordumatu. Kullassepa kavandatud ehted on tavaliselt konservatiivsemad ja traditsioonilisemad, nad ei jää riiete külge kinni ja ei kriimusta. Kunstniku disainitud ehted võivad olla vägagi ekstra­vagantsed, kuid igapäevaseks kandmiseks tihti sobimatud. Hoolimata sellest on autoriehted kunstiarmastajate seas kõrges hinnas. Klientide tellimused uue ehte valmistamiseks saavad alguse kavandist või juveliiri kogemusel põhinevast hinnangust, milline ehe võiks kandjale sobida. Tavalisemad ja odavamad ehted valmistatakse tüüpvormi järgi, kallimad erikavandite alusel ja käsitööna.

Kõik väärismetallid ja -kivid tuleb enne töötlemist ära hinnata. Metallide kvaliteeti näitab nende puhtus, mida tähistatakse prooviga. Ka kivid tuleb eelnevalt hinnata, määrates nende omapära ja ehtsuse. Juveliirid, kes omavad gemmoloogitunnistust, võivad teha vääris- ja poolväärismetallide ja -kivide hindamistöid. Kuna juveliiri töömaterjalid on väga kallid, on oluline nendega kokkuhoidlik ringikäimine. Metallist pindade töötlemiseks kasutatakse kemikaale ja lihvimismasinat, kuid kõige kokkuhoidlikum tööriist on terav saabel, millega pealispinnalt eemaldatakse õhuga kokku puutudes tuhmunud pinnad. Juveliirid osalevad ka juveliiritööks vajalike vahendite ja tööriistade valmistamises.

Kuikullassepatöö on südamelähedane, siis on see amet oma mitmekülgsuse tõttu peetav elu lõpuni. Sellele ametile on tihti omistatud ka maagilist tähendust ja kullassepp on olnud ikka eristaatusega inimene, mis on seletatav sellega, et valmistatavatest toodetest enamuse kannab inimene oma ihu peal.

Hõbesepa töö on sarnane kullassepa omale. Vahe peitub materjalis, milleks on hõbe.

Gemmoloog teab vääriskividest ja -metallidest kõike, oskab neid määrata ja annab välja sertifikaadi nende ehtsuse kohta. Tänapäeval lihtsustab kivimääramist paljude aparaatide olemas­olu ja gemmoloog neid peab oskama kasutada. Aparaatide käsitsemisoskusest üksi siiski ei piisa – vaja on ka annet ja kutsumust. Vaatamata edukalt sooritatud eksamitele ja tunnistustele ei pruugi vähekogenud töötaja tööga toime tulla. Kuna Eesti turg on väike, siis peaks selle ala valinud inimene kindlasti käima aastaid praktikal maailma eri kohtades ja kaevandustes ning omandama kogemustepagasit enne, kui ta asub tegelikult kive testima ja nõuandeid jagama. Gemmoloogi ametit saab õppida paljudes välisriikide ning õppimine on tasuline.

Kellassepad töötlevad, parandavad ja hooldavad käe-, laua- ja seinakelli. Peamiselt tegelevad nad hinnalisemate või eriti haruldaste, antiiksete ajanäitajatega, sest mõõdukas hinnaklassis soetatud kellad on mõttekas parandamise asemel lihtsalt uue vastu asendada. Kuid kliendi soovil hooldavad kellasepad ka neid.

Elektroonilised ja kvartskellad ei vaja erilist hooldamist, kuna neil puuduvad liikuvad osad, mis kella töötamise käigus kuluks. Nende hooldamist asendab patarei vahetamine. Paljud kallid ajanäitajad töötavad veel vanaaegse mehhanismi järgi ja sellist tüüpi kellasid tuleb regulaarselt hooldada.

Kellassepal peab olema suurepärane keskendumis­võime pisikestele detailidele. Näiteks sisaldab mõni seadeldis imepisikest mehhanismi ning mõni keerulisi elektroonilisi kontroll­seadeldisi.

Kellade parandamiseks ja töös hoidmiseks kasutavad kellasepad mitmesuguseid käsitööriistu, mis aitavad ligi pääseda mehhanismi pisidetailidele. Parandus- või hooldustöö käigus kontrollitakse üle kõik mehhanismi osad. Vea avastamise korral tuleb mehhanism või vedruke asendada või ümber töödelda. Peamiselt vajavad kellaosad lihtsalt õlitamist. Välimine osa kellast võib aegajalt vajada poleerimist. Spetsiaalse masina abil puhastatakse kõik osakesed. Sageli võib juhtuda, et vanaaegsetele kelladele pole saadaval asendamiseks vajalikke osi – sellistel puhkudel tuleb kellassepal need ise pisikestel trei­pinkidel valmistada.

TÖÖTINGIMUSED
keskkond - vahendid/materjalid – tööaeg

Juveliiri ja kullassepa töö on istuva iseloomuga. Väikeste detailidega tegelemine nõuab kannatust, nii vaimset kui füüsilist pingutust ja kindlakäelisust. Sellisest tööst tuleneb suur pinge silmadele, mistõttu on vajalik aeg-ajalt töö kõrvale panna ja silmadele puhkust anda. Tellimuse täitmisel suureneb hoolikus ja tähelepanu sedamööda, mida kaugemale on töö arenenud. Kaunid asjad valmivad töökojas, kus on tegemist saagimise, viilimise, tagumise, tõmbamise, tule, hapete jm. kemikaalidega (poleerimispastade-pulbritega). Üks eksimus võib rikkuda töö, mida on mitu päeva tehtud ning mida siis tuleb jälle otsast peale alustada. Metalle on võimalik ümber sulatada, kuid kivide puhul võib eksimus tekitada pöördumatu kahjustuse.

Juveliiri tööaeg on tavaliselt normeeritud, kuid tööd võib teha endale sobival ajal. Müügitööga tegelevatel juveliiridel on sarnane töö teiste müüjatega – nad peavad olema asjatundlikud ja valmis andma seletusi ehete kunstipära ja materjalide kohta.

Kellassepa töötingimused on üpris sarnased kullasepa omale. Keskkond on vaikne ja töö käib hästi valgustatud ruumis. Väikeste detailidega tegelemine nõuab kannatust ja kindlakäelisust. Kellaseppadel on lihtne kavandada omale meelepärane graafik töötamiseks, mis tagab madala stressi ja annab aega tegeleda ka muude meelepäraste asjadega.


Kellasepa töö nõuab kannatust ja kindlakäelisust!

KUTSENÕUDED JA -EELDUSED

Juveliiritöö on eriline amet, mis vajab heasoovlikku meelelaadi, kannatliku meelt, suurt sihikindlust, tähelepanu, püsivust, tahtejõudu, nokitsemisvajadust, ausust ja soovi eluaeg õppida. Juveliiriks õppimine võib toimuda kohapeal, vanemate meistrite juures õpipoisiks olles. Tavaliselt selgub üsna pea, kas inimene sobib juveliiritööle või mitte. Ameti­saladused avanevad ainult väärikamadele kandidaatidele ja sedagi 7 aasta pärast. Nii on see maailma praktikas. Füüsika, keemia, mehhaanika ja geomeetria tundmine võimaldavad luua ehteid, mis on vastupidavad ja ilusad. Hea tulemuse saavutamiseks on vajalik peente detailide ja terviku üheaegne tunnetus, harmoonia leidmine erinevate metallide ja kivide kombineerimisel ning neile vormi andmisel. Juveliir peab tundma ja oskama käsitseda paljusid masinaid ja tööriistu. Näiteks lihtsa laulatussõrmuse valmistamiseks läheb tarvis 32 erinevat tööriista ja -vahendit.

Suurtööstuses teevad enamuse tööst masinad. Kasutuses on kompuutertehnika. Tavaliselt onjuveelitehases tööl vaid 1-2 kullasseppa, kunstnik ja palju monteerijaid, operaatoreid, stantsijaid, lihvijaid-poleerijaid, keemikuid, materjalide ette­valmistajaid, kivide sissepanijaid, valutehnikuid. Tööstuses valdab iga töötaja mõnda kitsast ala – näiteks miljonites meetrites valmistatavad ketid (kõige tavalisem ja populaarsem ehe), mida tehakse masinatega ning mille kvaliteet ja vastupidavus oleneb vastavat masinat juhtiva operaatori oskusest. Käsitööna valminud ketile jäävad need küll alla, kuid on odavad ja kõigile kättesaadavad. Ainult üht operatsiooni oskavat töötajat ei peeta kullassepaks. Viimane käib ka nende oskustööliste kohta, kes oskavad algusest lõpuni valmistada kette ning keda kullas­seppade seas kutsutakse keti­valmistajateks.

Kõrgtasemeline kullassepp peab oskama:

  1. määrata materjali proovi, arvestada materjalide õigeid vahekordi
  2. teostada sulatust ja valu
  3. valmistada erineva raskusastmega erinevas tehnikas tooteid sh. näit. filigraan
  4. valmistada abivahendeid
  5. valmistada kette erinevates põimingutes
  6. valmistada vajalike lisadetaile
  7. teha nii kulla kui hõbedatööd
  8. teha kunstilist kujundust (disainer)
  9. teostada keemilisi protsesse vajavaid töid
  10. raamida ja sisse lõigata kive
  11. tundma ja tegema viimistlustöid
  12. tundma vääriskive
  13. graveerida
  14. teostada emailimistöid.

Kullassepp on põhiliselt töö teostaja, mis nõuab küll vormitunnetust, kuid jätab kunstilise kujunduse siiski disaineri teha.

Kullaseppi võib oskuste poolest tinglikult jagada järgmistele tasemetele:

Madal tase – teevad parandustöid ainult kivideta ehetele; valmistavad lihtsamaid kivideta ehteid, sageli 3 - 7 väljatöötatud variandi järgi.

Keskmine tase – suudavad teha keerulisemaid parandustöid ka kividega ehetele; valmistavad kette ja lihtsaid kividega tooteid.

Kõrgem tase – tunnevad erinevaid tehnikaid; valmistavad ka keerukamaid kividega tooteid.

Meistritase on juba disainer-kullassepp, millele lisavad kaalu juveliiri ja gemmoloogi oskused-teadmised ning mis on üldiselt haruldane.

Maailmas korraldatakse palju juveelimesse ja ametivõistlusi, kus jagatakse kõrgeid tiitleid ja pakutakse suurepäraseid võimalusi.


Juveliir tööhoos

Kellassepa töö on väga täpne ja nõuab suurepärast keskendumisvõimet erinevatele pisi­detailidele. Selline töö sobib inimesele, kellele meeldib lahendada probleeme ning kes tunneb huvi mehhanismide vastu. Olulised on füüsika- ja täppisteaduste alased teadmised ningtehniliste käsiraamatute lugemise ja arusaamise oskus. Enamasti töötavad kellassepad üksi või minimaalse juhtimise all.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Tänasel päeval ei ole Eestis konkreetset õppeasutust, kus saaks omandada juveliiri, kullassepa või kellassepa kutsehariduse. Kutse omandatakse õppides meistri käe all. Amet, mis sajandeid on kätkenud endas saladusi, hoitakse ka nüüd meistri poolt varjul. Saladused avatakse ainult väärikamatele, kes ennast õppeaja jooksul tõestavad. Amet, mis avab tee inimeste hinge, ei peagi olema kõigile avatud.

Tasuta kullassepaks õppida ei saa. Välisriikides on ametikoole, mis on tasulised. Kogemus näitab, et ametikooli lõpetaja peab siiski tööle asudes meistri käe all palju juurde õppima. Kõige rohkem kasutataksegi võimalust omandada amet ettevõttes kohapeal sellina. Hea kullas­sepp on kõrgelt tasustatud spetsialist, kelle ees on lahti kõik uksed.

Juveelikaupluse müüja või salongis töötav tööde vastuvõtja peab samuti läbima eriväljaõppe. Lisaks teeninduses töötavale inimesele esitatavatele nõuetele peab ta omama ülevaadet kullassepa­ametiga seonduvast ja tundma selle töö spetsiifikat. Eesti formaalharidussüsteemis väljaõppevõimalus puudub. Lähim õppekoht on Soome, kus õppimine on samuti tasuline. Mõnikord võtavad selle töö enda teha meistrid, kes ei soovi enam palju praktilist kullas­sepatööd teha, küll aga on väga head konsultandid.

Kellassepaks õppimine võib toimuda samuti vanemate meistrite juures õpipoisiks olles.

Koolinoortel, kellele pakub huvi tulevikus töötada juveliiri, kullassepa või kellassepa erialal, tuleb üldhariduskoolis suuremat tähelepanu pöörata füüsikale, käsitööle ning käelist osavust arendavatele tegevustele.

TÖÖVÄLJAVAATED

Juveliirid, kullassepad ja kellassepad töötavad suurtes kaubanduskeskustes, kuid ka eraldi iseseisvates ärides, mis pakuvad erinevaid teenuseid – alates kellade, ehete parandusest kuni nende hooldamiseni välja. Enamasti on igas suuremas kaubanduskeskuses olemas nii kellas­sepp kui kullassepp.

Tõeliselt head ja osavad oma ala meistridtöötavad enamasti FIE-dena või rajavad osaühingu. Kuigi konkurents on väga tihe, on andekal meistril alati võimalus läbi lüüa.

LÄHEDASED AMETID

Juveliirile, kullassepale ja kellassepale lähedased ametid on erinevate täppisinstrumentide valmistajad ja parandajad, kes remondivad merenduslikke, meteoroloogilisi, optilisi, kirurgilisi, hambaravi- ja muid täppis­instrumente ja –seadmeid.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Juveliiride, kullasseppade ja kellasseppade palk on firmades erinev ning sõltub suuresti sellest, kuidas on tööülesanded töökohal jaotatud. Keskmine brutokuupalk jääb 8000 – 11 000 krooni vahele. Töötatakse nii tunnitöö kui ka tükitöö alusel. Oma ala meistrid teevad tellimustöid kokkuleppehindadega.

TÄIENDAV INFO

Eesti Kulla- ja Kellaliit on juveelide või juveeltoodete ja kellade edasimüügifirmasid ühendav erialaliit.

Kutseala hõive

JUVELIIRID, KULLASSEPAD, KELLASSEPAD
2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)

Juveeli- ja väärismetallitöölised (ISCO 7313)*

205

Täppisriistade valmistajad ja parandajad (ISCO 7111)

247

KOKKU

452

* ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations)järgi

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Töö­-pakkumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Juveeli- ja väärismetallitöölised
(ISCO 7313)

4

15

13

Täppisriistade valmistajad ja parandajad (ISCO 7111)

2

4

9

2005

Juveeli- ja väärismetallitöölised
(ISCO 7313)

1

12

8

Täppisriistade valmistajad ja parandajad (ISCO 7111)

8

5

12

2006

Juveeli- ja väärismetallitöölised
(ISCO 7313)

1

3

8

Täppisriistade valmistajad ja parandajad (ISCO 7111)

5

3

8

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet

 

2004

2005

2006

Tegevusalad kokku

595,5

607,4

646,3

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

31,4

29,4

29,9

Kalandus

3,6

2,8

2,2

Mäetööstus

8

5,9

5,2

Töötlev tööstus, sh väärisesemete tootmine

140,9

139,5

136,4

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

12

12,5

12,4

Ehitus

46,8

48,7

62,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont, sh kellade ja väärisesemete parandus

80

80,6

88,7

Hotellid ja restoranid

16,2

22,1

22,3

Veondus, laondus ja side

51,5

54,6

61,5

Finantsvahendus

7,9

6,9

7,3

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

39,4

46,4

48,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

36,9

37,2

39

Haridus

54,5

54,9

58,5

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

37,5

35

37,5

Muud tegevusalad

28,8

31,1

34,3

Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet

2004

2005

2006

 

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

9 012

9 418

9178

 

Kalandus

1 142

1 096

1125

 

Mäetööstus

75

81

90

 

Töötlev tööstus, sh väärisesemete tootmine

5 991

6 232

6552

 

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

282

277

278

 

Ehitus

3 622

4 502

5867

 

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont, sh kellade ja väärisesemete parandus

17 928

18 298

19126

 

Hotellid ja restoranid

1 990

2 156

2262

 

Veondus, laondus ja side

6 006

6 338

6605

 

Finantsvahendus

564

666

809

 

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

11 201

13 074

15 553

 

Haridus

464

508

563

 

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

1 007

1 058

1 131

 

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 599

1 658

1 873

 

Tegevusalad kokku

60 882

65 362

71 012

 

 

Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad.

 

 

 

 

 

 

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töö-tajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palga-töötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes),
I kvartal 2004 – I kvartal 2007 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

9 467

8 591

9 531

9 068

10 212

2007

10 322

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 (krooni)

Tegevusala

2004

2005

2006

Töötlev tööstus, sh väärisesemete tootmine

6 696

7 526

8 844

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont, sh kellade ja väärisesemete parandus

6 915

7 401

9 111

*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2006

Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutotunnipalk põhitegevusala järgi, 2006

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed

2004

2005

kasv %-des

2006

kasv %-des

Tegevusalade keskmine

7 287

8 073

10,8

9 407

16,5

Põllumajandus ja jahindus

4 799

5 626

17,2

6 808

21,0

Metsamajandus

7 267

8 365

15,1

9 105

8,8

Kalandus

4 430

4 575

3,3

7 107

55,3

Mäetööstus

8 687

8 734

0,5

10 070

15,3

Töötlev tööstus, sh väärisesemete tootmine

6 696

7 526

12,4

8 844

17,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 482

9 630

13,5

10 385

7,8

Ehitus

7 468

8 480

13,6

10 075

18,8

Hulgi- ja jaemüük; mootor­sõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont, sh kellade ja väärisesemete parandus

6 915

7 401

7,0

9 111

23,1

Hotellid ja restoranid

4 535

5 421

19,5

6 148

13,4

Veondus, laondus ja side

8 048

8 859

10,1

10 126

14,3

Finantsvahendus

14 998

16 384

9,2

16 915

3,2

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

9 332

9 724

4,2

11 433

17,6

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

9 224

10 101

9,5

11 482

13,7

Haridus

6 475

7 219

11,5

7 949

10,1

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

6 524

7 900

21,1

9 026

14,3

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

6 244

6 970

11,6

7 862

12,8

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes, 2004-2006 (krooni)

Maakond

2004

2005

2006

Harju

8 615

9 307

10 837

Tallinn

8 850

9 462

10 997

Hiiu

5 957

6 721

7 434

Ida-Viru

5 461

6 057

6 842

Jõgeva

5 488

6 758

7 507

Järva

5 951

6 877

7 993

Lääne

5 816

6 468

7 201

Lääne-Viru

5 653

6 301

7 318

Põlva

5 324

6 210

7 250

Pärnu

6 002

6 902

7 948

Rapla

5 828

6 660

7 583

Saare

6 010

6 938

7 916

Tartu

6 679

7 624

9 088

Valga

5 337

6 081

6 908

Viljandi

5 740

6 368

7 492

Võru

5 405

6 284

7 177

EESTI

7 287

8 073

9 407

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 26. 06. 2008. 08:29

Time: 0.1242509 s.