16 naist ja nelja naise abikaasad võitlevad poliitika vastu, mis nende sõnul keelab neile ligipääsu kondoomidele, rasestumisvastastele tablettidele ja muudele efektiivsetele pereplaneerimismeetoditele.

Filipiinide Ülikooli antropoloogia osakonna juhataja, professor Michael Tani sõnul on juhtum tekitanud debati Filipiinidel, kus riiklik pereplaneerimispoliitika puudub.Üle 80% filipiinlastest on roomakatoliiklased ja kirikul on suur mõjuvõim. Abort on keelatud ja president Gloria Arroyo toetab avalikult kiriku kontratseptsiooni taunivat seisukohta. Tani sõnul on konservatiivid blokeerinud eelnevad katsed võtta vastu seadusi, mis tagaks pereplaneerimise ja AIDSi ennetamise programmide riikliku rahastamise.

Tähtsate otsuste langetamine on seega jäänud kohalike omavalitsuste ametnike õlule, mille tulemuseks on üleriigiliselt kirju pilt. Seetõttu on käesolev kohtuasi väga oluline.“Inimesed möönavad, et kohtud peavad lõpuks ära otsustama, kas kohalikel ametnikel on õigus ühepoolselt pereplaneerimise teenused ära keelata,” ütles Tan.

Elukultuur - Vaidlusaluse poliitika kehtestas 2000. aasta veebruaris toonane Manila linnapea Jose Atienza. Ta toetas “loomulikku” pereplaneerimist – paarid hoiduvad seksist ajal, mil naine on kõige viljakam – ja nimetas teistsuguste rasestumisvastaste vahendite kasutamist “väga destruktiivseks praktikaks, mis laostab Filipiini väärtusi”. Atienza andis välja määruse, mis “toetab loomulikku pereplaneerimist mitte ainult meetodina vaid teadliku elukultuuri edendamisena, laites maha kunstlike rasestumisvastaste meetodite kasutamise”. Linna tervishoiuametnikud tõlgendasid määrust kui “kunstlike” rasestumisvastaste vahendite keelustamist, kuigi määruse sõnastus otseselt seda ei väljenda.

Kohalikest tervisekeskustest kadusid varem tasuta saadaval olnud kondoomid ja pillid, haiglad keeldusid steriliseerimisprotseduuride läbiviimisest ja paljud tervishoiutöötajad lõpetasid täielikult igasuguse kontratseptsioonialase nõustamise. Valitsusele alluvates haiglates ja pealinna nendes piirkondades, mis ei jäänud linnapea Atienza juhtimise alla, jäid mõned pereplaneerimisteenused siiski kättesaadavaks, kuid need teenused polnud odavad, teenustele ligipääsemiseks tuli sõita kaugele ja paljud inimesed ei teadnud, kuhu minna. Mittetulundusorganisatsioonid, kes üritasid tekkinud lünka täita, kaebasid linnaametnike poolset tagakiusamist.

Soovimatud rasedused - Naisi esindavad juristid Filipiinidel asuvatest inimõiguste organisatsioonidest LIKHAAN ja Reprocen ning USAs asuvast Reproduktiivsete Õiguste Keskusest väidavad, et määrus EO 003 on tekitanud elanikele “tõsiseid ja pikaajalisi kahjusid”.

Juristide sõnul on poliitika mõjunud rängimalt just kõige vaesematele inimestele, sundides neid valima rasestumisvastaste tablettide ja toidu vahel. Mitmed hagejatest on sünnitanud rohkem lapsi, kui nad soovisid – mõned ka tervise arvel – sest nad ei saanud endale rasestumisvastaseid vahendeid lubada. Varasemas aruandes leidsid õiguslased, et antud määrus suurendab naistevastast vägivalda, kuna naised keelduvad vahekorda astumisest. Samuti tähendab see ebaseaduslike ja ohtlike abortide arvu kasvu.

Pantvangis - Hagejate väitel rikub EO 003 põhiseadust, mis annab paaridele õiguse planeerida peret vastavalt isiklikele tõekspidamistele, ning lisaks muidki rahvusvahelisi konventsioone. Sarnased määrused kehtivad veel kahes piirkonnas, mistõttu on naisi esindava advokaadi Elizabeth Pangalangani sõnul oluline, et käesolev juhtum looks pretsedendi. “Me tahame öelda, et nii ei või teha ei Manilas ega kuskil mujal,” ütles ta. Vajadusel antakse asi rahvusvahelisse kohtusse.

Professor Tani sõnul võib küsitlustele toetudes öelda, et vaikiv enamus toetaks kohtuasja võitu, sest enamus filipiinlasi soovib ligipääsu pereplaneerimismeetoditele. “Nõudlus on selgelt olemas, kuid probleem on selles, et katoliku kirik mõjutab selliseid poliitikuid nagu Atienza ja ähvardab neid katolike häältest ilmajäämisega.”

Kohtuotsus võib julgustada valitsusametnikke võtma vastu üleriigilisi seadusi. “Tervishoiuministeerium on Arroyo vaadete pantvangis. Ametnikud kardavad pereplaneerimist toetades oma töökohti kaotada. Kohtuotsus vabastaks need inimesed hirmu alt.”

Originaalartikkel: http://news.bbc.co.uk/go/pr/fr/-/2/hi/asia-pacific/7234291.stm
Avaldatud: 2008/02/11 00:54:24 GMT

printerisõbralik versioon

esita küsimus

viimati toimetatud: 6. 07. 2009. 08:23