Vaimulik
Kool.ee-haridusportaal :: Vaimulik Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeVaimulik,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Vaimulik
OLULISED MOMENDID
-
Vaimuliku töö eeldab väga head suhtlemisoskust ja empaatiavõimet. Seda ametit peetakse üldjuhul kogu elu.
-
Vajalik on püsivus ja pühendumine, kasuks tuleb kõrge pingetaluvus.
-
Vajalik on erialane kõrgharidus, mis annab väga laia silmaringi.
Kuigi Eestis on esindatud kõik suuremad maailma religioonid, on viimase ligi 800 aasta jooksul kuulunud valdav osa siinsest rahvast ühte või teise kristlikku uskkonda ehk konfessiooni. Eestis tegutseb täna kümmekond suuremat kristlikku kirikut. Järgnevalt on püütud vaimuliku ametiga seonduvat üldistada, kuigi nii mõneski küsimuses on kirikutes sajandite jooksul välja kujunenud praktikad erinevad.
Kiriku keskne ülesanne on Piiblis kirjas oleva evangeeliumi ehk Jeesus Kristuse kuulutatud rõõmusõnumi kuulutamine sõnas ja sakramentides. Selle jaoks on kirikus ordineeritud vaimulikud, kes otseselt vastutavad koguduse vaimuliku töö eest. Lisaks neile on kirikus veel palju teisi ülesandeid ja ameteid, et aidata jumalateenistusi ja talitusi pidada, hoolitseda kiriku ja kirikuvara eest, õpetada lapsi ja noori, abistada vanu ja haigeid.
Vaimulikuks nimetatakse inimest, kes on saanud nõutava hariduse ning on kiriku korra järgi kutsutud ja vastava talitusega ametisse pühitsetud ehk ordineeritud. Vaimulikud täidavad kirikus mitmesuguseid ülesandeid, vastutust ja volitusi. Kiriku ajaloo jooksul on välja kujunenud kolmekordne vaimulik amet, mida teostavad piiskop, kirikuõpetaja ja diakon.
Piiskopid kannavad apostlite järjepidevust kirikus ja juhivad kirikut. Piiskopid kuulutavad sõna, juhivad sakramentide toimetamist ning vastutavad distsipliini eest, nõnda et nad on kiriku ülevaatamist (“piiskop” tähendab ülevaatajat), pidevust ja ühtsust esindavad hingekarjased. Piiskopid seavad ka ametisse õpetajaid ja diakone.
Õpetaja on kohaliku koguduse karjane (pastor, preester), kes peab jumalateenistusi ja kiriklikke talitusi, õpetab usku, teeb hingehoiutööd ja vastutab kirikukorra täitmise eest. Selles mõttes on koguduse õpetaja mitte ainult "õpetaja", vaid ka preester ja presbüter (st kogudusevanem).
Diakoni nimi viitab teenimisele. Diakoni kutsumuseks on kristliku armastuse jagamine vanadele, haigetele, üksikutele ja allasurututele. Diakon osaleb ka jumalateenistuse pidamisel, eelkõige on seal diakoni eesõigus Piibli ettelugemine ja ühise palve juhtimine. Diakonid on enamasti õpetaja abiliseks koguduse üldise elu korraldamisel ja jumalateenistuste pidamisel.
TÖÖTINGIMUSED
keskkond – vahendid/materjalid – tööaeg
Vaimuliku töökohaks on tema kogudus(ed). Jumalateenistusi peetakse kas kirikus või vastavas pühitsetud ruumis. Koguduse kantselei tegutseb üldjuhul kiriku juures või eraldi asuvas kogudusemajas ehk pastoraadis.
Tööaeg pole kindlalt määratletud. Teenistused on üldjuhul igal pühapäeval ja kõigil suurematel kiriklikel pühadel (lähtuvalt konkreetse kiriku kalendrist). Kiriklikke talitusi (ristimine, leer, laulatus, matused jt) tuleb viia läbi vastavalt vajadusele.
Vaimulik kannab teenistusel spetsiaalset riietust.
Peamiseks eelduseks on kindlasti kristliku õpetuse tunnistamine ja kiriku liikmeks olek.
Vaimuliku töö eeldab head väljendusoskust ja keeletunnetust. Vajalik on eesti keele väga hea tundmine, kasuks tuleb kindlasti võõrkeelteoskus ja hea viisipidamine.
Kuna vaimulik peab olema oma käitumisega kogudusele eeskujuks, eeldab amet laimatut renomeed. Üldiselt tuleb vaimulikule tema töös kasuks lai silmaring ja teadmised paljudelt elualadelt. Näiteks tuleb väiksemates kogudustes vaimulikul hoida korras ka raamatupidamine. Kindlasti tuleb olla kodus ka kunsti- ja kultuuriloos, psühholoogias ning kreeka, ladina ja heebrea keeltes.
Enamikes kirikutes on õigus vaimulikuks saada vaid meesterahval. Naisi pühitsevad Eestis tegutsevatest kirikutest sellesse ametisse vaid luterlased, metodistid ja nelipühilased. Katoliku ja õigeusu kirikus on vaimulikul üldjuhul keelatud abielluda. Ülejäänud Eestis tegutsevates kirikutes on vaimulikel abielu lubatud.
Kutsealal töötamist toetavateks isiksuseomadusteks on püsivus, emotsionaalne stabiilsus, empaatiavõime, vastutustunne, täpsus ja hoolikus, avatus ning loovus.
Väga raske on vaimulikuna tööle asuda tõsise nägemispuude või kõnedefektiga inimesel.
Vaimuliku amet eeldab erialast kõrgharidust.
Konfessioonide ülesena on võimalik õppida usuteadust Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Õppe on 3+2 aastat süsteemi alusel. Õpinguid saab jätkata doktorantuuris. Interkonfessionaalne õppeasutus on ka väike erakõrgkool Tartu Teoloogia Akadeemia.
Nii Tartu Ülikooli usuteaduskonna kui ka Tartu Teoloogia Akadeemia lõpetanul tuleb vaimulikuks saamiseks jätkata õpinguid oma kodukiriku õppeasutuse juures. Pärast õpingute lõppu tuleb sooritada vaimuliku ameti eksam.
Enamik konfessioone koolitab vaimulikke välja oma õppeasutuses, neist rakenduslikku kõrgharidust pakuvad järgmised Eestis asuvad koolid:
Õpingute ajal on kohustuslik praktika mõne koguduse juures. Tihti asuvad usuteadust õppivad noored juba õpingute ajal täiskohaga tööle, mis raskendab ülikooliprogrammi läbimist nominaalajaga, kuid samas lisab praktilisi oskusi. Võimalik on spetsialiseeruda näiteks haigla-, vangla-, sõjaväe- või mõne teise valdkonna vaimulikuks.
Gümnaasiumis on vaimulikuametist huvitatud noorel vaja pöörata tähelepanu eesti keelele ja kirjandusele, võõrkeeltele, kodanikuõpetusele ning aja- ja kultuuriloole, samuti laulmisele. Kindlasti tuleb kasuks aktiivne tegevus oma kodukoguduses.
Vaimulike tööpõld on Eestis suur, sest teenimist vajavaid kogudusi on väga palju. Vastava erihariduse saanud vaimulikke ootab töö ka vanglate, haiglate ja sõjaväeosade juures. Tihti töötavad vaimulikud oma põhitöö kõrvalt veel ka kooliõpetajana viies läbi usuõpetuse tunde või tegutsevad mõnel muul lähedasel ametikohal.
Eesti suurim kirik on 164 kogudusega Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK), mille hingekirjas on umbes 200 000 inimest. EELK vaimulike arv ulatub 150. Arvestava liikmeskonnaga on Eestis veel Evangeelsete Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit, Eesti Apostlik Õigeusu Kirik ja Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik.
Oma kogudust hoole ja armastusega teenivat vaimulikku võidakse kutsuda teenima suuremat kogudust või valida mõnele kõrgemale ametikohale oma kirikus.
LÄHEDASED AMETID
Vaimulikule lähedased ametid on kirjanik, psühholoog ja õpetaja.
Vaimuliku sissetulek sõltub konkreetse koguduse suurusest ja võimalusest. Lisaks ametlikule palgale saab vaimulik lisatulu ka ühe või teise kirikliku talituse eest tehtavatest annetustest.
Reeglina hüvitatakse koguduse poolt tööülesannete täitmisega seotud telefoni- ja bensiinikulud. Üldjuhul tagab kogudus oma vaimulikule ka elamispinna.
TÄIENDAV INFO
Enamikku siinsetest kirikuist ühendab Eesti Kirikute Nõukogu. EKN liikmed on Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Eesti Evangeelne Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit, Eesti Metodisti Kirik, Rooma-Katoliku Kiriku Apostellik Administratuur Eestis, Eesti Kristlik Nelipühi Kirik, Adventistide Koguduste Eesti Liit, Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse Kogudus, Eesti Apostlik Õigeusu Kirik, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik, Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik.
Eesti Kirikute Nõukogu
Postiaadress: Tehnika 115, 10139 Tallinn
E-post: ekn@ekn.ee
www.ekn.ee
Kutseala hõive
VAIMULIKUD
2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)
Ususpetsialistid (ISCO 2460)* |
299 |
KOKKU |
299 |
* ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations)järgi
Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/ tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*
Aasta |
Ametinimetus |
Tööpakkumised |
Tööotsijad töösoovi järgi |
Tööotsijad omandatud eriala järgi |
2004 |
Ususpetsialistid (ISCO 2460) |
0 |
27 |
37 |
2005 |
Ususpetsialistid (ISCO 2460) |
1 |
18 |
31 |
2006 |
Ususpetsialistid (ISCO 2460) |
0 |
11 |
27 |
* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist
15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet
|
2004 |
2005 |
2006 |
Tegevusalad kokku |
595,5 |
607,4 |
646,3 |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
31,4 |
29,4 |
29,9 |
Kalandus |
3,6 |
2,8 |
2,2 |
Mäetööstus |
8 |
5,9 |
5,2 |
Töötlev tööstus |
140,9 |
139,5 |
136,4 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
12 |
12,5 |
12,4 |
Ehitus |
46,8 |
48,7 |
62,8 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
80 |
80,6 |
88,7 |
Hotellid ja restoranid |
16,2 |
22,1 |
22,3 |
Veondus, laondus ja side |
51,5 |
54,6 |
61,5 |
Finantsvahendus |
7,9 |
6,9 |
7,3 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
39,4 |
46,4 |
48,1 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
36,9 |
37,2 |
39 |
Haridus |
54,5 |
54,9 |
58,5 |
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne |
37,5 |
35 |
37,5 |
Muud tegevusalad |
28,8 |
31,1 |
34,3 |
Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet
|
2004 |
2005 |
2006 |
| |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
9 012 |
9 418 |
9178 |
| |
Kalandus |
1 142 |
1 096 |
1125 |
| |
Mäetööstus |
75 |
81 |
90 |
| |
Töötlev tööstus |
5 991 |
6 232 |
6552 |
| |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
282 |
277 |
278 |
| |
Ehitus |
3 622 |
4 502 |
5867 |
| |
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont |
17 928 |
18 298 |
19126 |
| |
Hotellid ja restoranid |
1 990 |
2 156 |
2262 |
| |
Veondus, laondus ja side |
6 006 |
6 338 |
6605 |
| |
Finantsvahendus |
564 |
666 |
809 |
| |
Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus |
11 201 |
13 074 |
15 553 |
| |
Haridus |
464 |
508 |
563 |
| |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
1 007 |
1 058 |
1 131 |
| |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
1 599 |
1 658 |
1 873 |
| |
Tegevusalad kokku |
60 882 |
65 362 |
71 012 |
| |
|
Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad. | ||||
|
|
|
|
|
|
PALGASTATISTIKA
Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palgatöötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.
EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes),
I kvartal 2004 – I kvartal 2007 (krooni)
|
Aasta |
I kvartal |
II kvartal |
III kvartal |
IV kvartal |
2004 |
7 287 |
6 748 |
7 417 |
7 021 |
7 704 |
2005 |
8 073 |
7 427 |
8 291 |
7 786 |
8 690 |
2006 |
9 467 |
8 591 |
9 531 |
9 068 |
10 212 |
2007 |
10 322 |
Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 (krooni) | |||
Tegevusala |
2004 |
2005 |
2006 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
6 244 |
6 970 |
7 862 |
Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2006
Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutotunnipalk põhitegevusala järgi, 2006
Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed
|
2004 |
2005 |
kasv %-des |
2006 |
kasv %-des |
Tegevusalade keskmine |
7 287 |
8 073 |
10,8 |
9 407 |
16,5 |
Põllumajandus ja jahindus |
4 799 |
5 626 |
17,2 |
6 808 |
21,0 |
Metsamajandus |
7 267 |
8 365 |
15,1 |
9 105 |
8,8 |
Kalandus |
4 430 |
4 575 |
3,3 |
7 107 |
55,3 |
Mäetööstus |
8 687 |
8 734 |
0,5 |
10 070 |
15,3 |
Töötlev tööstus |
6 696 |
7 526 |
12,4 |
8 844 |
17,5 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
8 482 |
9 630 |
13,5 |
10 385 |
7,8 |
Ehitus |
7 468 |
8 480 |
13,6 |
10 075 |
18,8 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
6 915 |
7 401 |
7,0 |
9 111 |
23,1 |
Hotellid ja restoranid |
4 535 |
5 421 |
19,5 |
6 148 |
13,4 |
Veondus, laondus ja side |
8 048 |
8 859 |
10,1 |
10 126 |
14,3 |
Finantsvahendus |
14 998 |
16 384 |
9,2 |
16 915 |
3,2 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
9 332 |
9 724 |
4,2 |
11 433 |
17,6 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
9 224 |
10 101 |
9,5 |
11 482 |
13,7 |
Haridus |
6 475 |
7 219 |
11,5 |
7 949 |
10,1 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
6 524 |
7 900 |
21,1 |
9 026 |
14,3 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
6 244 |
6 970 |
11,6 |
7 862 |
12,8 |
Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).
Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes, 2004-2006 (krooni)
Statistikaameti andmed
Maakond |
2004 |
2005 |
2006 |
Harju |
8 615 |
9 307 |
10 837 |
Tallinn |
8 850 |
9 462 |
10 997 |
Hiiu |
5 957 |
6 721 |
7 434 |
Ida-Viru |
5 461 |
6 057 |
6 842 |
Jõgeva |
5 488 |
6 758 |
7 507 |
Järva |
5 951 |
6 877 |
7 993 |
Lääne |
5 816 |
6 468 |
7 201 |
Lääne-Viru |
5 653 |
6 301 |
7 318 |
Põlva |
5 324 |
6 210 |
7 250 |
Pärnu |
6 002 |
6 902 |
7 948 |
Rapla |
5 828 |
6 660 |
7 583 |
Saare |
6 010 |
6 938 |
7 916 |
Tartu |
6 679 |
7 624 |
9 088 |
Valga |
5 337 |
6 081 |
6 908 |
Viljandi |
5 740 |
6 368 |
7 492 |
Võru |
5 405 |
6 284 |
7 177 |
EESTI |
7 287 |
8 073 |
9 407 |
| |