et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Vaimulik

Kool.ee-haridusportaal :: Vaimulik Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeVaimulik,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Vaimulik

OLULISED MOMENDID

  • Vaimuliku töö eeldab väga head suhtlemisoskust ja empaatiavõimet. Seda ametit peetakse üldjuhul kogu elu.
  • Vajalik on püsivus ja pühendumine, kasuks tuleb kõrge pingetaluvus.
  • Vajalik on erialane kõrgharidus, mis annab väga laia silmaringi.

TÖÖ ISELOOM

Kuigi Eestis on esindatud kõik suuremad maailma religioonid, on viimase ligi 800 aasta jooksul kuulunud valdav osa siinsest rahvast ühte või teise kristlikku uskkonda ehk konfessiooni. Eestis tegutseb täna kümmekond suuremat kristlikku kirikut. Järgnevalt on püütud vaimuliku ametiga seonduvat üldistada, kuigi nii mõneski küsimuses on kirikutes sajandite jooksul välja kujunenud praktikad erinevad.

Kiriku keskne ülesanne on Piiblis kirjas oleva evangeeliumi ehk Jeesus Kristuse kuulutatud rõõmu­sõnumi kuulutamine sõnas ja sakramentides. Selle jaoks on kirikus ordineeritud vaimulikud, kes otseselt vastutavad koguduse vaimuliku töö eest. Lisaks neile on kirikus veel palju teisi ülesandeid ja ameteid, et aidata jumalateenistusi ja talitusi pidada, hoolitseda kiriku ja kirikuvara eest, õpetada lapsi ja noori, abistada vanu ja haigeid.

Vaimulikuks nimetatakse inimest, kes on saanud nõutava hariduse ning on kiriku korra järgi kutsutud ja vastava talitusega ametisse pühitsetud ehk ordineeritud. Vaimulikud täidavad kirikus mitmesuguseid ülesandeid, vastutust ja volitusi. Kiriku ajaloo jooksul on välja kujunenud kolmekordne vaimulik amet, mida teostavad piiskop, kirikuõpetaja ja diakon.

Piiskopid kannavad apostlite järjepidevust kirikus ja juhivad kirikut. Piiskopid kuulutavad sõna, juhivad sakramentide toimetamist ning vastutavad distsipliini eest, nõnda et nad on kiriku üle­vaatamist (“piiskop” tähendab ülevaatajat), pidevust ja ühtsust esindavad hinge­karjased. Piiskopid seavad ka ametisse õpetajaid ja diakone.

Õpetaja on kohaliku koguduse karjane (pastor, preester), kes peab jumalateenistusi ja kiriklikke talitusi, õpetab usku, teeb hingehoiutööd ja vastutab kirikukorra täitmise eest. Selles mõttes on koguduse õpetaja mitte ainult "õpetaja", vaid ka preester ja presbüter (st kogudusevanem).

Diakoni nimi viitab teenimisele. Diakoni kutsumuseks on kristliku armastuse jagamine vanadele, haigetele, üksikutele ja allasurututele. Diakon osaleb ka jumala­teenistuse pidamisel, eelkõige on seal diakoni eesõigus Piibli ettelugemine ja ühise palve juhtimine. Diakonid on enamasti õpetaja abiliseks koguduse üldise elu korraldamisel ja jumalateenistuste pidamisel.

TÖÖTINGIMUSED
keskkond – vahendid/materjalid – tööaeg

Vaimuliku töökohaks on tema kogudus(ed). Jumalateenistusi peetakse kas kirikus või vastavas pühitsetud ruumis. Koguduse kantselei tegutseb üldjuhul kiriku juures või eraldi asuvas koguduse­majas ehk pastoraadis.

Tööaeg pole kindlalt määratletud. Teenistused on üldjuhul igal pühapäeval ja kõigil suurematel kiriklikel pühadel (lähtuvalt konkreetse kiriku kalendrist). Kiriklikke talitusi (ristimine, leer, laulatus, matused jt) tuleb viia läbi vastavalt vajadusele.

Vaimulik kannab teenistusel spetsiaalset riietust.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Peamiseks eelduseks on kindlasti kristliku õpetuse tunnistamine ja kiriku liikmeks olek.

Vaimuliku töö eeldab head väljendusoskust ja keeletunnetust. Vajalik on eesti keele väga hea tundmine, kasuks tuleb kindlasti võõrkeelteoskus ja hea viisipidamine.

Kuna vaimulik peab olema oma käitumisega kogudusele eeskujuks, eeldab amet laimatut renomeed. Üldiselt tuleb vaimulikule tema töös kasuks lai silmaring ja teadmised paljudelt elu­aladelt. Näiteks tuleb väiksemates kogudustes vaimulikul hoida korras ka raamatupidamine. Kindlasti tuleb olla kodus ka kunsti- ja kultuuriloos, psühholoogias ning kreeka, ladina ja heebrea keeltes.

Enamikes kirikutes on õigus vaimulikuks saada vaid meesterahval. Naisi pühitsevad Eestis tegutsevatest kirikutest sellesse ametisse vaid luterlased, metodistid ja nelipühilased. Katoliku ja õigeusu kirikus on vaimulikul üldjuhul keelatud abielluda. Ülejäänud Eestis tegutsevates kirikutes on vaimulikel abielu lubatud.

Kutsealal töötamist toetavateks isiksuseomadusteks on püsivus, emotsionaalne stabiilsus, empaatia­võime, vastutustunne, täpsus ja hoolikus, avatus ning loovus.

Väga raske on vaimulikuna tööle asuda tõsise nägemispuude või kõnedefektiga inimesel.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Vaimuliku amet eeldab erialast kõrgharidust.

Konfessioonide ülesena on võimalik õppida usuteadust Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Õppe on 3+2 aastat süsteemi alusel. Õpinguid saab jätkata doktorantuuris. Interkonfessionaalne õppe­asutus on ka väike erakõrgkool Tartu Teoloogia Akadeemia.

Nii Tartu Ülikooli usuteaduskonna kui ka Tartu Teoloogia Akadeemia lõpetanul tuleb vaimuli­kuks saamiseks jätkata õpinguid oma kodukiriku õppeasutuse juures. Pärast õpingute lõppu tuleb sooritada vaimuliku ameti eksam.

Enamik konfessioone koolitab vaimulikke välja oma õppeasutuses, neist rakenduslikku kõrg­haridust pakuvad järgmised Eestis asuvad koolid:

Õpingute ajal on kohustuslik praktika mõne koguduse juures. Tihti asuvad usuteadust õppivad noored juba õpingute ajal täiskohaga tööle, mis raskendab ülikooliprogrammi läbimist nominaalajaga, kuid samas lisab praktilisi oskusi. Võimalik on spetsialiseeruda näiteks haigla-, vangla-, sõjaväe- või mõne teise valdkonna vaimulikuks.

Gümnaasiumis on vaimulikuametist huvitatud noorel vaja pöörata tähelepanu eesti keelele ja kirjandusele, võõrkeeltele, kodanikuõpetusele ning aja- ja kultuuriloole, samuti laulmisele. Kindlasti tuleb kasuks aktiivne tegevus oma kodukoguduses.

TÖÖVÄLJAVAATED

Vaimulike tööpõld on Eestis suur, sest teenimist vajavaid kogudusi on väga palju. Vastava erihariduse saanud vaimulikke ootab töö ka vanglate, haiglate ja sõjaväeosade juures. Tihti töötavad vaimulikud oma põhitöö kõrvalt veel ka kooliõpetajana viies läbi usuõpetuse tunde või tegutsevad mõnel muul lähedasel ametikohal.

Eesti suurim kirik on 164 kogudusega Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK), mille hingekirjas on umbes 200 000 inimest. EELK vaimulike arv ulatub 150. Arvestava liikmes­konnaga on Eestis veel Evangeelsete Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit, Eesti Apostlik Õigeusu Kirik ja Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik.

Oma kogudust hoole ja armastusega teenivat vaimulikku võidakse kutsuda teenima suuremat kogudust või valida mõnele kõrgemale ametikohale oma kirikus.

LÄHEDASED AMETID

Vaimulikule lähedased ametid on kirjanik, psühholoog ja õpetaja.

PALK JA SOODUSTUSED

Vaimuliku sissetulek sõltub konkreetse koguduse suurusest ja võimalusest. Lisaks ametlikule palgale saab vaimulik lisatulu ka ühe või teise kirikliku talituse eest tehtavatest annetustest.

Reeglina hüvitatakse koguduse poolt tööülesannete täitmisega seotud telefoni- ja bensiinikulud. Üldjuhul tagab kogudus oma vaimulikule ka elamispinna.

TÄIENDAV INFO

Enamikku siinsetest kirikuist ühendab Eesti Kirikute Nõukogu. EKN liikmed on Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Eesti Evangeelne Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit, Eesti Metodisti Kirik, Rooma-Katoliku Kiriku Apostellik Administratuur Eestis, Eesti Kristlik Nelipühi Kirik, Adventistide Koguduste Eesti Liit, Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse Kogudus, Eesti Apostlik Õigeusu Kirik, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik, Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik.

Eesti Kirikute Nõukogu
Postiaadress: Tehnika 115, 10139 Tallinn
E-post: ekn@ekn.ee
www.ekn.ee

Kutseala hõive

VAIMULIKUD
2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)

Ususpetsialistid (ISCO 2460)*

299

KOKKU

299

* ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations)järgi

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/ tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Töö­pakkumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Ususpetsialistid (ISCO 2460)

0

27

37

2005

Ususpetsialistid (ISCO 2460)

1

18

31

2006

Ususpetsialistid (ISCO 2460)

0

11

27

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet

 

2004

2005

2006

Tegevusalad kokku

595,5

607,4

646,3

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

31,4

29,4

29,9

Kalandus

3,6

2,8

2,2

Mäetööstus

8

5,9

5,2

Töötlev tööstus

140,9

139,5

136,4

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

12

12,5

12,4

Ehitus

46,8

48,7

62,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80

80,6

88,7

Hotellid ja restoranid

16,2

22,1

22,3

Veondus, laondus ja side

51,5

54,6

61,5

Finantsvahendus

7,9

6,9

7,3

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

39,4

46,4

48,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

36,9

37,2

39

Haridus

54,5

54,9

58,5

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

37,5

35

37,5

Muud tegevusalad

28,8

31,1

34,3

Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet

2004

2005

2006

 

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

9 012

9 418

9178

 

Kalandus

1 142

1 096

1125

 

Mäetööstus

75

81

90

 

Töötlev tööstus

5 991

6 232

6552

 

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

282

277

278

 

Ehitus

3 622

4 502

5867

 

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

17 928

18 298

19126

 

Hotellid ja restoranid

1 990

2 156

2262

 

Veondus, laondus ja side

6 006

6 338

6605

 

Finantsvahendus

564

666

809

 

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

11 201

13 074

15 553

 

Haridus

464

508

563

 

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

1 007

1 058

1 131

 

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 599

1 658

1 873

 

Tegevusalad kokku

60 882

65 362

71 012

 

 

Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad.

 

 

 

 

 

 

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finants­vahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palgatöötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes),
I kvartal 2004 – I kvartal 2007 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

9 467

8 591

9 531

9 068

10 212

2007

10 322

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 (krooni)

Tegevusala

2004

2005

2006

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

6 244

6 970

7 862

Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2006

Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutotunnipalk põhitegevusala järgi, 2006

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga
Statistikaameti andmed

2004

2005

kasv %-des

2006

kasv %-des

Tegevusalade keskmine

7 287

8 073

10,8

9 407

16,5

Põllumajandus ja jahindus

4 799

5 626

17,2

6 808

21,0

Metsamajandus

7 267

8 365

15,1

9 105

8,8

Kalandus

4 430

4 575

3,3

7 107

55,3

Mäetööstus

8 687

8 734

0,5

10 070

15,3

Töötlev tööstus

6 696

7 526

12,4

8 844

17,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 482

9 630

13,5

10 385

7,8

Ehitus

7 468

8 480

13,6

10 075

18,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 915

7 401

7,0

9 111

23,1

Hotellid ja restoranid

4 535

5 421

19,5

6 148

13,4

Veondus, laondus ja side

8 048

8 859

10,1

10 126

14,3

Finantsvahendus

14 998

16 384

9,2

16 915

3,2

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

9 332

9 724

4,2

11 433

17,6

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

9 224

10 101

9,5

11 482

13,7

Haridus

6 475

7 219

11,5

7 949

10,1

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

6 524

7 900

21,1

9 026

14,3

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

6 244

6 970

11,6

7 862

12,8

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes, 2004-2006 (krooni)
Statistikaameti andmed

Maakond

2004

2005

2006

Harju

8 615

9 307

10 837

Tallinn

8 850

9 462

10 997

Hiiu

5 957

6 721

7 434

Ida-Viru

5 461

6 057

6 842

Jõgeva

5 488

6 758

7 507

Järva

5 951

6 877

7 993

Lääne

5 816

6 468

7 201

Lääne-Viru

5 653

6 301

7 318

Põlva

5 324

6 210

7 250

Pärnu

6 002

6 902

7 948

Rapla

5 828

6 660

7 583

Saare

6 010

6 938

7 916

Tartu

6 679

7 624

9 088

Valga

5 337

6 081

6 908

Viljandi

5 740

6 368

7 492

Võru

5 405

6 284

7 177

EESTI

7 287

8 073

9 407

 

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 26. 06. 2008. 05:01

Time: 0.1305649 s.