Arhivaar
Kool.ee-haridusportaal :: Arhivaar Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeArhivaar,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Arhivaar
OLULISED MOMENDID
-
Arhivaari kutsealal töötamise eelduseks on huvi teabe ning dokumentidega töötamise, informatsiooni töötlemise ja korrastamise vastu.
-
Arhivaari professionaalsuse mõõdupuuks on tema objektiivsus ja erapooletus.
-
Arhivaari kutse saamiseks on vajalik akadeemiline kõrgharidus.
Arhivaarid on spetsialistid, kes tegelevad ajalooliselt oluliste ja väärtuslike dokumentide ehk arhivaalide kogumise, uurimise, hindamise, korrastamise, säilitamise ja neile juurdepääsu võimaldamisega. Arhivaaliks võib olla mis tahes kandjal ja vormingus dokument (näiteks kiri, raamat, aruanne, foto, joonis), mida säilitatakse arhiivis tema väärtuse tõttu. Arhivaale säilitatakse väga erineval kujul – paberil, filmina, videona, heliplaadina või elektroonilise failina. Sageli kopeeritakse neid ühest formaadist teise, et kaitsta originaaldokumenti ja teha teave paremini kättesaadavaks kasutajatele. Tänapäeval on arvuti kujunenud arhiivindustöö igapäevaseks töövahenditeks arhivaalide säilitamisel. Arvuti võimaldab salvestada rohkem materjale ja neid elektroonilisel kujul esitada.
Arhivaari tööks on tagada andmete ja dokumentide süsteemne säilitamine arhiivis. Arhivaarid töötavad arhiivides, muuseumites ja asutustes, kus on vajalik dokumentide säilitamine. Muuseumiarhiiv koosneb esemetest ja dokumentidest, mida muuseum ise kogub ja leiab, sellepärast erinevad muuseumiarhiivid riiklikest arhiividest, kuhu riigiasutused annavad oma arhiiviväärtusega materjale üle kindla korra kohaselt.
Arhivaaride töö on üsna erinev ja sõltub suuresti sellest, kus nad töötavad. Sageli spetsialiseerutakse mingile kindlale valdkonnale, samuti võivad nad spetsialiseeruda erinevatele arhiivimaterjalidele nagu käsikirjad, kaardid, fotod, filmid, heliplaadid jt.
Arhivaari vastutus on suur, sest tema hooldada on suure ajaloolise väärtusega unikaalsed dokumendid. Arhiivimaterjalidega töötamisel tuleb arhivaaril jälgida kindlaid protseduurireegleid ja tööjärjestust. Arhivaari tööd reguleerib Arhiiviseadus ja Arhiivieeskiri.
Suuremates arhiivides töötavate arhivaaride konkreetsed tööülesanded võivad olla erinevad.
Arhiiviinspektorid on arhivaarid, kes tegelevad arhiivijärelvalvega. Nad kontrollivad asutuste asjaajamise ja arhiivitöö vastavust õigusaktidele, teevad avastatud kõrvalekaldumiste osas ettepanekuid, ettekirjutusi ning kontrollivad ettekirjutuste täitmist. Samuti kuulub nende tööülesannete hulka järelvalve all olevate asutuste juhendamine asjaajamise ja arhiivinduse valdkonnas ning nende arhivaalide hindamine.
Kogude osakonnas töötavate arhivaaride ülesandeks on arhivaalide seisukorra kohta andmete kogumine, korrastamine, teatmestu täiendamine. Teatmetalituse arhivaarid tegelevad teatmesüsteemi loomise ja täiendamisega.
Säilitusosakonnas vastutavad arhivaarid koos teiste töötajatega arhivaalide säilimise eest, luues neile vastavad tingimused.
Kasutusosakonnas tegeleb osa arhivaare põhiliselt arhiivi külastajate teenindamisega; nad annavad külastajatele informatsiooni arhiivis säilitatavate fondide kohta ja võimaldavad juurdepääsu materjalidele. Teise osa arhivaaride töökohustuste hulka kuulub arhiiviteatiste, ärakirjade ja väljavõtete koostamine ning asutuste ja üksikisikute päringutele vastamine.
Asutuste arhivaarid tegelevad oma asutuste arhiivi töö planeerimise ja korraldamisega. Nende ülesanneteks on arhivaalidele juurdepääsu tagamine ja teabe vahendamise, hävitamisele kuuluvate materjalide eraldamise ja hävitamise korraldamine vastavalt säilitamise tähtaegadele ning arhiivi puudutavaid aruannete koostamine.
TÖÖTINGIMUSED
Arhivaarid töötavad enamasti siseruumides – arhiivi teenindussaalides ja -hoidlates. Nõuetele vastavad arhiivid on ruumikad, hästi ventileeritud ja valgustatud; sellest hoolimata puutub arhivaar oma töös kokku tolmuga, mis mõnel inimesel võib tekitada allergiat. Arvutiga töötades langeb suur koormus ka silmadele.
Üldiselt on arhivaaritöö 8 tundi päevas, esmaspäevast reedeni. Uurimissaalides töötatakse graafiku alusel.
Arhivaari ei ole ainult tehnilise töö tegija ja paberite täitja, ta peab uute arhiivimaterjalide laekumisel suutma määrata selle kuuluvust ja väärtust, suutma otsustada ja anda hinnanguid. Hästi peab tundma kaasaegset erialast arvutitarkvara. Lisaks tuleb tal palju suhelda inimestega nii arhiivis kui ka väljaspool seda.
Töö on seotud materiaalse vastutusega, seetõttu on vaimne koormus suurem kui füüsiline. Igal arhiivil on oma konkreetne sisekord, mille täpset täitmist töötajatelt oodatakse.
Arhivaarina võib töötada arhivaari kutsenõuetele vastav isik. Vastavust kutsenõuetele tõendab kehtiv kutsetunnistus. Kutsetunnistuse annab Riigiarhivaari poolt moodustatud komisjon peale vastava eksami tegemist.
Arhivaaride kutsenõuded on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 13.novembri 1998. a määrusega nr 256 Arhivaari kutsenõuete kinnitamine.
Arhivaaril peavad olema süvendatud teadmised järgmistes valdkondades:
-
arhiiviteooria
-
asjaajamise korraldamine
-
arhivaalide hindamine ja kogumise korraldamine
-
arhiivi korrastamine ja kirjeldamine
-
arhivaalide säilitamine
-
juurdepääs arhivaalidele ja arhivaalide kasutamine
-
arhiivinduse korraldamine ja juhtimine
-
§arhivaari kutse-eetika.
Arhivaarid juhinduvad oma töös Arhivaari Eetikakoodeksist, mis kehtestab arhivaari elukutse standardid.
Arhivaari kutse saamise eelduseks on akadeemiline kõrgharidus. Kindlasti on vajalik saksa ja vene keele oskus, kuna paljud ajaloolised dokumendid on vene- või saksakeelsed, ingliskeelseid materjale on eesti arhiivides väga vähe. Inglise keelt läheb vaja peamiselt väliskülaliste vastuvõtul ja konverentsidel osalemisel. Arhiivialast lisaväljaõpet saab omandada kohapeal praktiseerides.
Arhivaari töö eeldab analüüsivõimet, täpsust, püsivust; arhivaariks pürgija peab armastama korda ja süsteemi, orienteeruma arhiivi andmebaasides. Arhivaari professionaalsuse mõõdupuuks on tema objektiivsus ja erapooletus. Arhivaarid, kes puutuvad lisaks dokumentidele kokku ka inimestega, peavad olema abivalmid ja head suhtlejad.
Arhivaari kutse eeldab akadeemilise kõrghariduse olemasolu. Kuna eraldi arhiivinduse eriala täna Eestis õppida ei saa, võiks arhivaari soovitatav baasharidus olla humanitaarteaduste vallast (ajalugu, infoteadus, dokumendihaldus, infokorraldus vms).
Eesti kõrgkoolidest saab ajalugu õppida Tartu Ülikoolis, Tallinna Ülikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias, erialal on võimalik õppida nii päevases kui ka Avatud Ülikooli õppes. Õppeaeg on 3+2 aastat.
Infoteaduse eriala saab õppida Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduskonnas. Bakalaureuseõppes omandatakse teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi dokumentide töötlemiseks, säilitamiseks ning vahendamiseks, andmebaaside koostamiseks, infootsinguks, inforessursside kujundamiseks ja korraldamiseks. Eelduseks on huvi teabe ning dokumentidega töötamise, informatsiooni töötlemise ja korrastamise vastu. Vajalik on hea analüüsivõime, püsivus ja täpsus, suhtlemis- ja koostöövalmidus ning valmisolek töötada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga. Bakalaureuseõppe lõpetajad leiavad tööd erinevates informatsiooni kogumise, säilitamise ja vahendamisega tegelevatesse keskustesse – raamatukogudes, arhiivides, infotalitustes. Magistriõppes omandatakse teadmisi, mis võimaldavad leida rakendust kõrget erialast pädevust nõudvates töölõikudes nii eri tüüpi raamatukogudes kui ka muudes institutsioonides nii riigi- kui ka erasektoris. Teadustöös edukamatel on võimalus jätkata õpinguid doktoriõppes.
Samuti on Tallinna Ülikoolis võimalik magistriõppes õppida dokumendihalduse eriala (kaug- ja tsükliõpe). Vajalik on bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase. Õpe sobib neile, kes tegelevad dokumendihaldusega ja kelle töö on seotud informatsiooni kogumise, süstematiseerimise ja talletamisega. Magistriõppes omandatakse teadmised ja oskused kaasaegse organisatsiooni teabe- ja dokumendihaldussüsteemi kujundamiseks, juhtimiseks ning arendustööks elektroonilise asjaajamise ja arhiivinduse valdkonnas.
Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias saab omandada rakenduskõrghariduse infoteaduse ja dokumendihalduse erialal. Õpe kestab 4 aastat. Õppekava eesmärgiks on ette valmistada laialdaste teadmistega spetsialiste, kes oskavad asutustes korraldada tööd nii paberalusel kui elektrooniliste dokumentidega ning on kompetentsed infotöötluses.
Tartu Ülikooli Avatud Ülikoolis saab omandada magistrikraadi infokorralduse erialal. Eelduseks on bakalaureusekraad või sellega võrdustatud haridus, nominaalne õppeaeg 2 aastat. Omandatakse info kirjeldamise ja süstematiseerimise, organisatsiooni teabekeskkonna kujundamise ja juhtimise, infootsistrateegiate kasutamise, andmebaaside loomise oskused.
Koolinoortel, kellele pakub huvi tulevikus töötada arhivaarina, tuleks üldhariduskoolis suuremat tähelepanu pöörata eesti keelele, võõrkeeltele, ajaloole, kultuuriloole, ühiskonnaõpetusele, arvutiõppele.
Arhiivindushuvilisele pakub huvitavat teavet Ajalooarhiivi arhiivikool.
Arhivaarid töötavad riigi ja eraarhiivides, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes, linna- ja vallaarhiivides, muuseumides.
Rahvusarhiiv on riigi arhiivide süsteem, kuhu kuuluvad Ajalooarhiiv, Riigiarhiiv, Filmiarhiiv ja 10 maa-arhiivi: Harju, Hiiu, Jõgeva, Lääne, Lääne-Viru, Pärnu, Saare, Tartu, Valga ja Viljandi.
Rahvusarhiiv kogub ja säilitab Eesti ajalugu, kultuuri, riiklust ja ühiskondlikke olusid dokumenteerivaid arhivaale sõltumata nende loomise ajast, kohast või teabekandja iseloomust. Samuti korraldab Rahvusarhiiv arhiivijärelvalvet ja täienduskoolitust.
Riigiarhiiv tegeleb Eesti omariikluse tekkest kuni tänapäevani Eestis tekkinud või Eesti ajalugu kajastavate dokumentide väljaselgitamise, kogumise, säilitamise ja kasutamise korraldamisega.
Ajalooarhiiv kogub ja säilitab kiriku- ja haridusasutuste dokumente, mõisa- ja isikufonde, eripalgeliste seltside ja ettevõtete arhivaale.
Filmiarhiivi töötajad tegelevad arhiiviväärtusega filmide, fotode ja helidokumentide säilitamise, kogumisega ning juurdepääsu tagamisega arhivaalidele. Nad annavad konsultatsioone ja nõustavad asutusi, kes soovivad saada informatsiooni audiovisuaalsete dokumentide, filmide, fotode, heliplaatide, -lintide ja videokassettide hoidmise ning säilitamise kohta.
Maa-arhiivid koguvad ja säilitavad oma tegevuspiirkonnas tegutsevate asutuste arhiivi-väärtusega arhivaale.
Kohaliku omavalitsuse arhiivid (Tallinna Linnaarhiiv ja Narva Linnaarhiiv) koguvad ja säilitavad kohaliku omavalitsuse organite ja asutuste tegevuse tulemusena loodud või saadud arhiiviväärtusega arhivaale.
Eraarhiivide (Eesti Äriarhiiv, Arhiivikeskus OÜ, OÜ Kespri Arhiiv, Balti Äriarhiiv jt) põhitegevuseks on asjaajamise- ja arhiveerimisteenuse, säilitamisteenuse, dokumentide hävitamisteenuse osutamine ning asutustele ja ettevõtetele nõu ja abi andmine asjaajamise ja arhiivinduse korraldamisel. Eestis on hetkel veidi üle paarikümne eraarhiivi.
Samuti on paljude asutuste ja ettevõtete juures palgal töötajad, kes tegelevad arhiivitöö ja dokumendihaldusega.
Rahvusarhiivi registri andmetel omas 2007.a. jaanuaris arhivaari kutsetunnistust 200 isikut. Kuna dokumente luuakse pidevalt juurde, tekib pidevalt juurde ka arhiiviväärtusega materjale, mille haldamiseks, korrastamiseks ja säilitamiseks vajatakse ka alati arhivaare.
LÄHEDASED AMETID
Arhivaari töö nõuab analüüsivõimet, materjalide korrastamise ja säilitamise oskusi ning huvi ajaloo vastu. Sarnased oskused on vajalikud raamatukogutöötaja, muuseumispetsialisti, ajaloolase, arheloogi, sotsioloogi töös. Dokumentide haldamise ja korrastamise oskused on vajalikud dokumendihalduri ja sekretäri töös.
Riigi arhiivides töötavad arhiivitöötajad saavad palka riigieelarvest, teistes arhiivide spetsialistid kas omavalitsuse või konkreetse asutuse eelarvest.
Avalike arhiivide arhivaarid on riigiteenistujad ning neile makstakse palka vastavalt nende ametikohale kinnitatud palgaastmele. Ametipalgale võivad lisanduda lisatasud tööstaaži, akadeemilise kraadi, võõrkeelte valdamise ja täiendavate tööülesannete täitmise eest. Samuti laienevad neile kõik riigiametniku soodustused -35 päevane puhkus, lisapuhkus staaži eest. Mitterahalise lisaboonusena pakutakse avalikes arhiivides ka täiendkoolituse võimalust.
Vaata täpsemalt:
Munitsipaalasutustes, eraarhiivides vms töötavate arhivaaride (kes ei ole riigiametnikud) palk on Rahvusarhiivi arhivaaride palgast enamasti suurem.
TÄIENDAV INFO
Arhivaaride Ühing (EAÜ) on arhiivitöötajaid ühendav kutseühing, mille tegevuse eesmärk on arhiivinduse alal tegutsevate isikute kutsealaste, õiguslike, majanduslike ja muude huvide kaitse; kutseoskuste arendamine; dokumentide kogumisele, korrastamisele, säilitamisele ja kasutamisele kaasaaitamine; ajaloo ja arhiivinduse propageerimine. EAÜ koondab isikuid, kes hoolitsevad eesti arhiivivarade kogumise, korrastamise, säilitamise ja kasutamise eest.
EAÜ korraldab konverentse, koosolekuid, kursusi, näitusi, ekskursioone ja muid üritusi, mis teenivad ühingu eesmärki. Koos Rahvusarhiivi ja Tallinna Linnaarhiiviga antakse välja ajalookultuuri ajakirja “Tuna”.
Aadress:
Tolli 6, 10333, Tallinn
Faks: 645 7400
www.eay.ee
Arhivaaride kutseeksamite korraldamise ja kutsetunnistuste väljastamisega tegeleb Rahvusarhiiv.
ARHIVAARID
2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)
Arhivaarid ja kuraatorid (ISCO 2431) |
663 |
KOKKU |
663 |
Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*
Aasta |
Ametinimetus |
Tööpak-kumised |
Tööotsijad töösoovi järgi |
Tööotsijad omandatud eriala järgi |
2004 |
Arhivaarid ja kuraatorid |
7 |
74 |
92 |
2005 |
Arhivaarid ja kuraatorid |
7 |
56 |
72 |
2006 |
Arhivaarid ja kuraatorid |
5 |
40 |
48 |
* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist
15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003–2005 (tuhat)
Statistikaamet
|
2003 |
2004 |
2005 |
Tegevusalad kokku |
594,3 |
595,5 |
607,4 |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
34,4 |
31,4 |
29,4 |
Kalandus |
2,3 |
3,6 |
2,8 |
Mäetööstus |
5,7 |
8 |
5,9 |
Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus |
134,1 |
140,9 |
139,5 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
10,2 |
12 |
12,5 |
Ehitus |
42,9 |
46,8 |
48,7 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
80,8 |
80 |
80,6 |
Hotellid ja restoranid |
17,4 |
16,2 |
22,1 |
Veondus, laondus ja side |
56,2 |
51,5 |
54,6 |
Finantsvahendus |
7,6 |
7,9 |
6,9 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
44,4 |
39,4 |
46,4 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
34,5 |
36,9 |
37,2 |
Haridus |
56,9 |
54,5 |
54,9 |
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne |
36,4 |
37,5 |
35 |
Muud tegevusalad |
29,6 |
28,8 |
31,1 |
Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003–2005
Statistikaamet
|
2003 |
2004 |
2005 |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
8 746 |
9 012 |
9 418 |
Kalandus |
963 |
1 142 |
1 096 |
Mäetööstus |
77 |
75 |
81 |
Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus |
5 585 |
5 991 |
6 232 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
275 |
282 |
277 |
Ehitus |
3 084 |
3 622 |
4 502 |
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont |
16 345 |
17 928 |
18 298 |
Hotellid ja restoranid |
1 968 |
1 990 |
2 156 |
Veondus, laondus ja side |
5 796 |
6 006 |
6 338 |
Finantsvahendus |
564 |
564 |
666 |
Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus |
9 737 |
11 201 |
13 074 |
Haridus |
455 |
464 |
508 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
924 |
1 007 |
1 058 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
1 486 |
1 599 |
1 658 |
Tegevusalad kokku |
56 035 |
60 882 |
65 362 |
Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.
http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp
PALGASTATISTIKA
Statistikaameti andmetel oli 2006. aasta IV kvartalis ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 10 212 krooni ja tunnis 60,28 krooni. Eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 17,5% ja brutotunnipalk 19,2%.
Keskmine brutokuupalk tõusis 2005. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal (77,4%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (1,5%).
Keskmine brutopalk oli oktoobris 9565 krooni, novembris 9911 krooni ja detsembris 11 160 krooni.
EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 – IV kvartal 2006 (krooni)
|
Aasta |
I kvartal |
II kvartal |
III kvartal |
IV kvartal |
2003 |
6 723 |
6 333 |
6 915 |
6 431 |
7 127 |
2004 |
7 287 |
6 748 |
7 417 |
7021 |
7 704 |
2005 |
8 073 |
7 427 |
8 291 |
7 786 |
8 690 |
2006 |
8 591 |
9 531 |
9 068 |
10 212 |
Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 IV kvartal (krooni) | |||
|
2004 |
2005 |
2006 |
Avalik haldus ja riigikaitse, sh riigiarhiivide tegevus Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus, sh arhiivide tegevus |
10298 6 669 |
11455 7 394 |
13354 8 591 |
Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2005
Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutotunnipalk põhitegevusala järgi, 2005
Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2003–2005 (krooni)
Statistikaameti andmed
|
2003 |
2004 |
2005 |
Tegevusalade keskmine |
6 723 |
7 287 |
8 073 |
Põllumajandus ja jahindus |
4 242 |
4 799 |
5 626 |
Metsamajandus |
5 912 |
7 267 |
8 365 |
Kalandus |
4 493 |
4 430 |
4 575 |
Mäetööstus |
8 149 |
8 687 |
8 734 |
Töötlev tööstus |
6 177 |
6 696 |
7 526 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
8 000 |
8 482 |
9 630 |
Ehitus |
6 684 |
7 468 |
8 480 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
6 737 |
6 915 |
7 401 |
Hotellid ja restoranid |
4 180 |
4 535 |
5 421 |
Veondus, laondus ja side |
7 362 |
8 048 |
8 859 |
Finantsvahendus |
14 556 |
14 998 |
16 384 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
8 090 |
9 332 |
9 724 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
8 524 |
9 224 |
10 101 |
Haridus |
5 873 |
6 475 |
7 219 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
5 729 |
6 524 |
7 900 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
5 463 |
6 244 |
6 970 |
Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).
Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi, 2003–2005 (protsenti)
Statistikaameti andmed
|
2003 |
2004 |
2005 |
Põllumajandus ja jahindus |
8,9 |
13,1 |
19,5 |
Metsamajandus |
13,3 |
22,9 |
17,2 |
Kalandus |
-4,4 |
-4,1 |
11,6 |
Mäetööstus |
9,3 |
6,6 |
11,5 |
Töötlev tööstus |
9,0 |
8,4 |
7,0 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
9,3 |
6,0 |
12,4 |
Ehitus |
13,4 |
11,7 |
21,1 |
Hulgi- ja jaemüük ...* |
14,5 |
2,6 |
10,8 |
Hotellid ja restoranid |
17,7 |
8,5 |
15,1 |
Veondus, laondus ja side |
4,1 |
9,3 |
13,6 |
Finantsvahendus |
9,8 |
3,0 |
0,5 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
-0,4 |
15,4 |
10,1 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
8,7 |
8,2 |
13,5 |
Haridus |
9,5 |
10,2 |
4,2 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
15,0 |
13,9 |
9,5 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
8,3 |
14,3 |
9,2 |
Tegevusalade keskmine |
9,4 |
8,4 |
3,3 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.
Keskmine brutokuupalk maakondades (kõigi tegevusalade lõikes), 2003-2005 (krooni)
Maakond |
2003 |
2004 |
2005 |
Harju |
8077 |
8615 |
9307 |
Tallinn |
8281 |
8850 |
9462 |
Hiiu |
5467 |
5957 |
6721 |
Ida-Viru |
4991 |
5461 |
6057 |
Jõgeva |
4801 |
5488 |
6758 |
Järva |
5886 |
5951 |
6877 |
Lääne |
5199 |
5816 |
6468 |
Lääne-Viru |
5253 |
5653 |
6301 |
Põlva |
4846 |
5324 |
6210 |
Pärnu |
5607 |
6002 |
6902 |
Rapla |
5544 |
5828 |
6660 |
Saare |
5333 |
6010 |
6938 |
Tartu |
6019 |
6679 |
7624 |
Valga |
4747 |
5337 |
6081 |
Viljandi |
5389 |
5740 |
6368 |
Võru |
4977 |
5405 |
6284 |
EESTI |
6723 |
7287 |
8073 |
| |