et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Arhivaar

Kool.ee-haridusportaal :: Arhivaar Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeArhivaar,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Arhivaar

OLULISED MOMENDID

  • Arhivaari kutsealal töötamise eelduseks on huvi teabe ning dokumentidega töötamise, informatsiooni töötlemise ja korrastamise vastu.
  • Arhivaari professionaalsuse mõõdupuuks on tema objektiivsus ja erapooletus.
  • Arhivaari kutse saamiseks on vajalik akadeemiline kõrgharidus.

TÖÖ ISELOOM

Arhivaarid on spetsialistid, kes tegelevad ajalooliselt oluliste ja väärtuslike dokumentide ehk arhivaalide kogumise, uurimise, hindamise, korrastamise, säilitamise ja neile juurde­pääsu võimaldamisega. Arhivaaliks võib olla mis tahes kandjal ja vormingus dokument (näiteks kiri, raamat, aruanne, foto, joonis), mida säilitatakse arhiivis tema väärtuse tõttu. Arhivaale säilitatakse väga erineval kujul – paberil, filmina, videona, heliplaadina või elektroo­nilise failina. Sageli kopeeritakse neid ühest formaadist teise, et kaitsta originaal­dokumenti ja teha teave paremini kättesaadavaks kasutajatele. Tänapäeval on arvuti kujune­nud arhiivindustöö igapäevaseks töövahenditeks arhivaalide säilitamisel. Arvuti võimaldab salvestada rohkem materjale ja neid elektroonilisel kujul esitada.

Arhivaari tööks on tagada andmete ja dokumentide süsteemne säilitamine arhiivis. Arhivaarid töötavad arhiivides, muuseumites ja asutustes, kus on vajalik dokumentide säilitamine. Muuseumiarhiiv koosneb esemetest ja dokumentidest, mida muuseum ise kogub ja leiab, sellepärast erinevad muuseumiarhiivid riiklikest arhiividest, kuhu riigiasutused annavad oma arhiiviväärtusega materjale üle kindla korra kohaselt.

Arhivaaride töö on üsna erinev ja sõltub suuresti sellest, kus nad töötavad. Sageli spetsiali­seerutakse mingile kindlale valdkonnale, samuti võivad nad spetsialiseeruda erinevatele arhiivi­materjalidele nagu käsikirjad, kaardid, fotod, filmid, heliplaadid jt.

Arhivaari vastutus on suur, sest tema hooldada on suure ajaloolise väärtusega unikaalsed dokumendid. Arhiivimaterjalidega töötamisel tuleb arhivaaril jälgida kindlaid protseduuri­reegleid ja töö­järjestust. Arhivaari tööd reguleerib Arhiiviseadus ja Arhiivieeskiri.

Suuremates arhiivi­des töötavate arhivaaride konkreetsed tööülesanded võivad olla erinevad.

Arhiiviinspektorid on arhivaarid, kes tegelevad arhiivijärelvalvega. Nad kontrollivad asutus­te asjaajamise ja arhiivitöö vastavust õigusaktidele, teevad avastatud kõrvale­kaldumiste osas ettepanekuid, ettekirjutusi ning kontrollivad ettekirjutuste täitmist. Samuti kuulub nende tööülesannete hulka järelvalve all olevate asutuste juhendamine asjaajamise ja arhiivinduse vald­konnas ning nende arhivaalide hindamine.

Kogude osakonnas töötavate arhivaaride ülesandeks on arhivaalide seisukorra kohta andmete kogumine, korrastamine, teatmestu täiendamine. Teatmetalituse arhivaarid tegelevad teatme­süsteemi loomise ja täiendamisega.

Säilitusosakonnas vastutavad arhivaarid koos teiste töötajatega arhivaalide säilimise eest, luues neile vastavad tingimused.

Kasutusosakonnas tegeleb osa arhivaare põhiliselt arhiivi külastajate teenindamisega; nad annavad külastajatele informatsiooni arhiivis säilitatavate fondide kohta ja võimaldavad juurde­pääsu materjalidele. Teise osa arhivaaride töökohustuste hulka kuulub arhiiviteatiste, ära­kirjade ja väljavõtete koostamine ning asutuste ja üksikisikute päringutele vastamine.

Asutuste arhivaarid tegelevad oma asutuste arhiivi töö planeerimise ja korraldamisega. Nende ülesanneteks on arhivaalidele juurdepääsu tagamine ja teabe vahendamise, hävitami­sele kuuluvate materjalide eraldamise ja hävitamise korraldamine vastavalt säilitamise täht­aegadele ning arhiivi puudutavaid aruannete koostamine.

TÖÖTINGIMUSED

Arhivaarid töötavad enamasti siseruumides – arhiivi teenindussaalides ja -hoidlates. Nõuetele vastavad arhiivid on ruumikad, hästi ventileeritud ja valgustatud; sellest hoolimata puutub arhivaar oma töös kokku tolmuga, mis mõnel inimesel võib tekitada allergiat. Arvutiga töötades langeb suur koormus ka silmadele.

Üldiselt on arhivaaritöö 8 tundi päevas, esmaspäevast reedeni. Uurimissaalides töötatakse graafiku alusel.

Arhivaari ei ole ainult tehnilise töö tegija ja paberite täitja, ta peab uute arhiivimaterjalide laekumisel suutma määrata selle kuuluvust ja väärtust, suutma otsustada ja anda hinnanguid. Hästi peab tundma kaasaegset erialast arvutitarkvara. Lisaks tuleb tal palju suhelda inimes­tega nii arhiivis kui ka väljaspool seda.

Töö on seotud materiaalse vastutusega, seetõttu on vaimne koormus suurem kui füüsiline. Igal arhiivil on oma konkreetne sisekord, mille täpset täitmist töötajatelt oodatakse.

KUTSENÕUDED JA -EELDUSED

Arhivaarina võib töötada arhivaari kutsenõuetele vastav isik. Vastavust kutsenõuetele tõendab kehtiv kutsetunnistus. Kutsetunnistuse annab Riigiarhivaari poolt moodustatud komisjon peale vastava eksami tegemist.

Arhivaaride kutsenõuded on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 13.novembri 1998. a määrusega nr 256 Arhivaari kutsenõuete kinnitamine.

Arhivaaril peavad olema süvendatud teadmised järgmistes valdkondades:

  • arhiiviteooria
  • asjaajamise korraldamine
  • arhivaalide hindamine ja kogumise korraldamine
  • arhiivi korrastamine ja kirjeldamine
  • arhivaalide säilitamine
  • juurdepääs arhivaalidele ja arhivaalide kasutamine
  • arhiivinduse korraldamine ja juhtimine
  • §arhivaari kutse-eetika.

Arhivaarid juhinduvad oma töös Arhivaari Eetikakoodeksist, mis kehtestab arhivaari elukutse standardid.

Arhivaari kutse saamise eelduseks on akadeemiline kõrgharidus. Kindlasti on vajalik saksa ja vene keele oskus, kuna paljud ajaloolised dokumendid on vene- või saksakeelsed, inglis­keelseid materjale on eesti arhiivides väga vähe. Inglise keelt läheb vaja peamiselt välis­­­külaliste vastuvõtul ja konverentsidel osalemisel. Arhiivialast lisaväljaõpet saab oman­dada koha­peal praktiseerides.

Arhivaari töö eeldab analüüsivõimet, täpsust, püsivust; arhivaariks pürgija peab armastama korda ja süsteemi, orienteeruma arhiivi andmebaasides. Arhivaari professionaalsuse mõõdu­puuks on tema objektiivsus ja erapooletus. Arhivaarid, kes puutuvad lisaks dokumentidele kokku ka inimestega, peavad olema abivalmid ja head suhtlejad.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Arhivaari kutse eeldab akadeemilise kõrghariduse olemasolu. Kuna eraldi arhiivinduse eriala täna Eestis õppida ei saa, võiks arhivaari soovitatav baasharidus olla humanitaarteaduste vallast (ajalugu, infoteadus, dokumendihaldus, infokorraldus vms).

Eesti kõrgkoolidest saab ajalugu õppida Tartu Ülikoolis, Tallinna Ülikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias, erialal on võimalik õppida nii päevases kui ka Avatud Ülikooli õppes. Õppeaeg on 3+2 aastat.

Infoteaduse eriala saab õppida Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduskonnas. Bakalaureuseõppes omandatakse teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi dokumentide töötlemiseks, säilitamiseks ning vahendamiseks, andmebaaside koostamiseks, infootsinguks, inforessursside kujunda­miseks ja korraldamiseks. Eelduseks on huvi teabe ning dokumentidega töötamise, informatsiooni töötlemise ja korrastamise vastu. Vajalik on hea analüüsivõime, püsivus ja täpsus, suhtlemis- ja koostöövalmidus ning valmisolek töötada info- ja kommuni­katsiooni­tehnoloogiaga. Bakalaureuseõppe lõpetajad leiavad tööd erinevates informatsiooni kogumise, säilitamise ja vahendamisega tegelevatesse keskustesse – raamatukogudes, arhiivides, info­talitustes. Magistriõppes omandatakse teadmisi, mis võimaldavad leida rakendust kõrget erialast pädevust nõudvates töölõikudes nii eri tüüpi raamatukogudes kui ka muudes institutsioonides nii riigi- kui ka erasektoris. Teadustöös edukamatel on võimalus jätkata õpinguid doktori­õppes.

Samuti on Tallinna Ülikoolis võimalik magistriõppes õppida dokumendihalduse eriala (kaug- ja tsükliõpe). Vajalik on bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase. Õpe sobib neile, kes tegelevad dokumendihaldusega ja kelle töö on seotud informatsiooni kogumise, süstematiseerimise ja talletamisega. Magistriõppes omandatakse teadmised ja oskused kaas­aegse organisatsiooni teabe- ja dokumendihaldussüsteemi kujundamiseks, juhtimiseks ning arendus­tööks elektroonilise asjaajamise ja arhiivinduse valdkonnas.

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias saab omandada rakenduskõrghariduse infoteaduse ja dokumendihalduse erialal. Õpe kestab 4 aastat. Õppekava eesmärgiks on ette valmistada laialdaste teadmistega spetsialiste, kes oskavad asutustes korraldada tööd nii paberalusel kui elektrooniliste dokumentidega ning on kompetentsed infotöötluses.

Tartu Ülikooli Avatud Ülikoolis saab omandada magistrikraadi infokorralduse erialal. Eelduseks on bakalaureusekraad või sellega võrdustatud haridus, nominaalne õppeaeg 2 aastat. Omandatakse info kirjeldamise ja süstematiseerimise, organisatsiooni teabekesk­konna kujundamise ja juhtimise, infootsistrateegiate kasutamise, andmebaaside loomise oskused.

Koolinoortel, kellele pakub huvi tulevikus töötada arhivaarina, tuleks üldhariduskoolis suuremat tähelepanu pöörata eesti keelele, võõrkeeltele, ajaloole, kultuuriloole, ühis­konnaõpetusele, arvutiõppele.

Arhiivindushuvilisele pakub huvitavat teavet Ajalooarhiivi arhiivikool.

TÖÖVÄLJAVAATED

Arhivaarid töötavad riigi ja eraarhiivides, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes, linna- ja valla­arhiivides, muuseumides.

Rahvusarhiiv on riigi arhiivide süsteem, kuhu kuuluvad Ajalooarhiiv, Riigiarhiiv, Filmiarhiiv ja 10 maa-arhiivi: Harju, Hiiu, Jõgeva, Lääne, Lääne-Viru, Pärnu, Saare, Tartu, Valga ja Viljandi.

Rahvusarhiiv kogub ja säilitab Eesti ajalugu, kultuuri, riiklust ja ühiskondlikke olusid dokumenteerivaid arhivaale sõltumata nende loomise ajast, kohast või teabekandja ise­loomust. Samuti korraldab Rahvusarhiiv arhiivijärelvalvet ja täienduskoolitust.

Riigiarhiiv tegeleb Eesti omariikluse tekkest kuni tänapäevani Eestis tekkinud või Eesti ajalugu kajastavate dokumentide väljaselgitamise, kogumise, säilitamise ja kasutamise korral­damisega.

Ajalooarhiiv kogub ja säilitab kiriku- ja haridusasutuste dokumente, mõisa- ja isikufonde, eripalgeliste seltside ja ettevõtete arhivaale.

Filmiarhiivi töötajad tegelevad arhiiviväärtusega filmide, fotode ja helidokumentide säilitamise, kogumisega ning juurdepääsu tagamisega arhivaalidele. Nad annavad konsultatsioone ja nõustavad asutusi, kes soovivad saada informatsiooni audiovisuaalsete dokumentide, filmide, fotode, heliplaatide, -lintide ja videokassettide hoidmise ning säilitamise kohta.

Maa-arhiivid koguvad ja säilitavad oma tegevuspiirkonnas tegutsevate asutuste arhiivi-väärtusega arhivaale.

Kohaliku omavalitsuse arhiivid (Tallinna Linnaarhiiv ja Narva Linnaarhiiv) koguvad ja säilitavad kohaliku omavalitsuse organite ja asutuste tegevuse tulemusena loodud või saadud arhiiviväärtusega arhivaale.

Eraarhiivide (Eesti Äriarhiiv, Arhiivikeskus OÜ, OÜ Kespri Arhiiv, Balti Äriarhiiv jt) põhitegevuseks on asjaajamise- ja arhiveerimisteenuse, säilitamisteenuse, dokumentide hävitamisteenuse osutamine ning asutustele ja ettevõtetele nõu ja abi andmine asjaajamise ja arhiivinduse korraldamisel. Eestis on hetkel veidi üle paarikümne eraarhiivi.

Samuti on paljude asutuste ja ettevõtete juures palgal töötajad, kes tegelevad arhiivitöö ja dokumendihaldusega.

Rahvusarhiivi registri andmetel omas 2007.a. jaanuaris arhivaari kutsetunnistust 200 isikut. Kuna dokumente luuakse pidevalt juurde, tekib pidevalt juurde ka arhiiviväärtusega materjale, mille haldamiseks, korrastamiseks ja säilitamiseks vajatakse ka alati arhivaare.

LÄHEDASED AMETID

Arhivaari töö nõuab analüüsivõimet, materjalide korrastamise ja säilitamise oskusi ning huvi ajaloo vastu. Sarnased oskused on vajalikud raamatukogutöötaja, muuseumispetsialisti, ajaloolase, arheloogi, sotsioloogi töös. Dokumentide haldamise ja korrastamise oskused on vajalikud dokumendihalduri ja sekretäri töös.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Riigi arhiivides töötavad arhiivitöötajad saavad palka riigieelarvest, teistes arhiivide spetsialistid kas omavalitsuse või konkreetse asutuse eelarvest.

Avalike arhiivide arhivaarid on riigiteenistujad ning neile makstakse palka vastavalt nende ametikohale kinnitatud palgaastmele. Ametipalgale võivad lisanduda lisatasud tööstaaži, akadeemilise kraadi, võõrkeelte valdamise ja täiendavate tööülesannete täitmise eest. Samuti laienevad neile kõik riigiametniku soodus­tused -35 päevane puhkus, lisapuhkus staaži eest. Mitterahalise lisaboonusena pakutakse avalikes arhiivides ka täiendkoolituse võimalust.

Vaata täpsemalt:

Munitsipaalasutustes, eraarhiivides vms töötavate arhivaaride (kes ei ole riigiametnikud) palk on Rahvusarhiivi arhivaaride palgast enamasti suurem.

TÄIENDAV INFO

Arhivaaride Ühing (EAÜ) on arhiivitöötajaid ühendav kutseühing, mille tegevuse eesmärk on arhiivinduse alal tegutsevate isikute kutsealaste, õiguslike, majanduslike ja muude huvide kaitse; kutseoskuste arendamine; dokumentide kogumisele, korrastamisele, säilitamisele ja kasutamisele kaasaaitamine; ajaloo ja arhiivinduse propageerimine. EAÜ koondab isikuid, kes hoolitsevad eesti arhiivivarade kogumise, korrastamise, säilitamise ja kasutamise eest.

EAÜ korraldab konverentse, koosolekuid, kursusi, näitusi, ekskursioone ja muid üritusi, mis teenivad ühingu eesmärki. Koos Rahvusarhiivi ja Tallinna Linnaarhiiviga antakse välja ajaloo­kultuuri ajakirja “Tuna”.

Aadress:
Tolli 6, 10333, Tallinn
Faks: 645 7400
www.eay.ee

Arhivaaride kutseeksamite korraldamise ja kutsetunnistuste väljastamisega tegeleb Rahvusarhiiv.

Kutseala hõive

ARHIVAARID
2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)

Arhivaarid ja kuraatorid (ISCO 2431)

663

KOKKU

663

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Arhivaarid ja kuraatorid
(ISCO 2431)

7

74

92

2005

Arhivaarid ja kuraatorid
(ISCO 2431)

7

56

72

2006

Arhivaarid ja kuraatorid
(ISCO 2431)

5

40

48

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003–2005 (tuhat)
Statistikaamet

 

2003

2004

2005

Tegevusalad kokku

594,3

595,5

607,4

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

34,4

31,4

29,4

Kalandus

2,3

3,6

2,8

Mäetööstus

5,7

8

5,9

Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus

134,1

140,9

139,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

10,2

12

12,5

Ehitus

42,9

46,8

48,7

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80,8

80

80,6

Hotellid ja restoranid

17,4

16,2

22,1

Veondus, laondus ja side

56,2

51,5

54,6

Finantsvahendus

7,6

7,9

6,9

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

44,4

39,4

46,4

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

34,5

36,9

37,2

Haridus

56,9

54,5

54,9

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

36,4

37,5

35

Muud tegevusalad

29,6

28,8

31,1

Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003–2005
Statistikaamet

2003

2004

2005

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

8 746

9 012

9 418

Kalandus

963

1 142

1 096

Mäetööstus

77

75

81

Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus

5 585

5 991

6 232

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

275

282

277

Ehitus

3 084

3 622

4 502

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

16 345

17 928

18 298

Hotellid ja restoranid

1 968

1 990

2 156

Veondus, laondus ja side

5 796

6 006

6 338

Finantsvahendus

564

564

666

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

9 737

11 201

13 074

Haridus

455

464

508

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

924

1 007

1 058

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 486

1 599

1 658

Tegevusalad kokku

56 035

60 882

65 362

Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.
http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2006. aasta IV kvartalis ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 10 212 krooni ja tunnis 60,28 krooni. Eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 17,5% ja brutotunnipalk 19,2%.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2005. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal (77,4%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (1,5%).

Keskmine brutopalk oli oktoobris 9565 krooni, novembris 9911 krooni ja detsembris 11 160 krooni.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 – IV kvartal 2006 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2003

6 723

6 333

6 915

6 431

7 127

2004

7 287

6 748

7 417

7021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

8 591

9 531

9 068

10 212

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 IV kvartal (krooni)

2004

2005

2006

Avalik haldus ja riigikaitse, sh riigiarhiivide tegevus

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus, sh arhiivide tegevus

10298

6 669

11455

7 394

13354

8 591

Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2005

Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutotunnipalk põhitegevusala järgi, 2005

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2003–2005 (krooni)
Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Tegevusalade keskmine

6 723

7 287

8 073

Põllumajandus ja jahindus

4 242

4 799

5 626

Metsamajandus

5 912

7 267

8 365

Kalandus

4 493

4 430

4 575

Mäetööstus

8 149

8 687

8 734

Töötlev tööstus

6 177

6 696

7 526

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 000

8 482

9 630

Ehitus

6 684

7 468

8 480

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 737

6 915

7 401

Hotellid ja restoranid

4 180

4 535

5 421

Veondus, laondus ja side

7 362

8 048

8 859

Finantsvahendus

14 556

14 998

16 384

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

8 090

9 332

9 724

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8 524

9 224

10 101

Haridus

5 873

6 475

7 219

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

5 729

6 524

7 900

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

5 463

6 244

6 970

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi, 2003–2005 (protsenti)
Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Põllumajandus ja jahindus

8,9

13,1

19,5

Metsamajandus

13,3

22,9

17,2

Kalandus

-4,4

-4,1

11,6

Mäetööstus

9,3

6,6

11,5

Töötlev tööstus

9,0

8,4

7,0

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

9,3

6,0

12,4

Ehitus

13,4

11,7

21,1

Hulgi- ja jaemüük ...*

14,5

2,6

10,8

Hotellid ja restoranid

17,7

8,5

15,1

Veondus, laondus ja side

4,1

9,3

13,6

Finantsvahendus

9,8

3,0

0,5

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

-0,4

15,4

10,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8,7

8,2

13,5

Haridus

9,5

10,2

4,2

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

15,0

13,9

9,5

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

8,3

14,3

9,2

Tegevusalade keskmine

9,4

8,4

3,3

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõigi tegevusalade lõikes), 2003-2005 (krooni)

Maakond

2003

2004

2005

Harju

8077

8615

9307

Tallinn

8281

8850

9462

Hiiu

5467

5957

6721

Ida-Viru

4991

5461

6057

Jõgeva

4801

5488

6758

Järva

5886

5951

6877

Lääne

5199

5816

6468

Lääne-Viru

5253

5653

6301

Põlva

4846

5324

6210

Pärnu

5607

6002

6902

Rapla

5544

5828

6660

Saare

5333

6010

6938

Tartu

6019

6679

7624

Valga

4747

5337

6081

Viljandi

5389

5740

6368

Võru

4977

5405

6284

EESTI

6723

7287

8073

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 26. 06. 2008. 04:49

Time: 0.1442530 s.