et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Andragoog

Kool.ee-haridusportaal :: Andragoog Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeAndragoog,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Andragoog- täiskasvanute koolitaja

OLULISED MOMENDID

  • Andragoog tegeleb täiskasvanute õpetamisega.
  • Andragoog peab olema haritud inimene.
  • Andragoogi töö nõuab pidevat enesetäiendamist.
  • Andragoogi töö on väga vastutusrikas - temast võib sõltuda inimeste edukas toimetulek.

TÖÖ ISELOOM

Andragoogika, mida võib eesti keeles nimetada ka täiskasvanupedagoogikaks, tegeleb täis­kasvanu­haridusega. Andragoogikal on nn kitsam ja laiem tähendus. Kitsamalt on andragoogika teadus, mis uurib ja loob täiskasvanute hariduse- ja õppimisteooriaid. Täis­kasvanud õppijad erinevad vanuse, kogemuse, eelneva hariduse ja sotsiaalse staatusega poolest, neil on oma väljakujunenud teadmiste süsteem, mõtlemisharjumused, eelarvamused, stereotüübid, hoia­kud ja väärtushinnangud – seda kõike peab nende õpetamisel arvestama. Laiemas mõistes on andragoogika seotud elukestva õppe ja õpetamisega. Elukestev õpe on viimase 20 aasta jooksul kujunenud väga oluliseks mõisteks. Töövõime säilitamiseks tuleb ka täis­kasvanutel end pidevalt täiendada ja areneda ning lisaks erialastele teadmistele peavad nad omandama ka toimetulekut ja edu toetavaid teadmisi.

Täiskasvanute koolitajad ehk andragoogid ongi spetsialistid, kes vahendavad täiskasvanud inimes­tele teadmisi ja oskusi, suunavad nende arusaamade ja hoiakute kujunemist ning toetavad enesearengut tasemehariduses, tööalases ettevalmistuses ja/või täiendõppes, vaba­hariduslikel kursustel, õpiringides ja teistes olukordades, kus on tegemist sihipäraselt loodud õpisituatsiooniga.

Seega tegelevad andragoogid põhiliselt kolmel tasandil:

  • andragoogika teadusega tegelejad - teadlased, õppejõud, juhendajad, kes töötavad enamasti kõrgkoolides;
  • koolitajad - täiskasvanute õpetajad, lektorid,õppejõud, juhendajad;
  • koolituste organiseerijad - koolitusjuhid, vahel ka personalijuhid, kelle ülesandeks on koolituste organiseerimine ning kes aktiivse õpetamisega ise ei tegele.

Andragoogidele on oluline ennast pidevalt iseseisvalt täiendada, lugeda kaasaegset eriala­kirjandust, valmistada ette loengukonspekte ja õppematerjale. Lisaks iseseisvale tööle on andra­googide põhitööks ettevalmistatud teemade edastamine täiskasvanutele koolitustel või muude õpivormide kaudu.

Töö on väga vastutusrikas, kuna andragoogide koolituste eesmärk on see, et inimesed tuleksid paremini toime oma elu- ja töökeskkonnas.

TÖÖTINGIMUSED
keskkond - vahendid/materjalid - tööaeg

Kuna andragoogid tegelevad täiskasvanute koolitamisega, on nende töökeskkond õpetami­seks sobilik keskkond - tavaliselt õppeklass või auditoorium. Enesetäienduse ja materjalide ettevalmistuse aja ja koha valivad andragoogid vastavalt oma võimalustele (kodus, büroos).

Tänapäeval on väga levinud õpivormiks väljasõidu-koolitused, mistõttu enamuse andra­googide töökeskkond on vahelduv - loenguruum võib asuda erinevates maakohtades, linnades, turismitaludes, looduses, konverentsikeskustes. See nõuab andragoogidelt valmis­olekut väljasõitudeks, kohanemist uute töötingimuste ja vahelduva tööajaga. Koolitused võivad toimuda ka õhtuti või puhkepäevadel. Ülikoolide õppejõudude töö on tavaliselt paiksem ja õpe toimub põhiliselt ülikooli auditooriumides.

Koolituskeskuste töötajatel ja ettevõtete koolitusjuhtidel toimub organisatoorne töö oma kabinetis. Koolitusgrupi loomiseks tuleb palju suhelda inimestega telefoni või interneti kaudu ja valmistada ette õppematerjale (konspektid, paljundused jms).

Andragoogide töövahenditeks on enda ettevalmistatud õppematerjalid, konspektid, mida nad esitavad enamasti grafoprojektori, dataprojektori või tahvli vahendusel. Sõltuvalt andragoogi loenguteemast ja loomingulisusest kasutatakse ka muid abivahendeid.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Andragoogid on mitmekülgselt haritud inimesed, kellel peavad olema teadmised üldisest haridusfilosoofiast, (sh täiskasvanuhariduse suundumustest, prioriteetidest ja hetkeseisust Eestis, Euroopa Liidu riikides, Euroopas ja maailmas), seadusandlusest, tööhõivepoliitikast, töötervishoiust, organisatsiooni juhtimisest, sh organisatsioonikultuurist ja -psühholoogiast. Et olla paremini kursis maailmas toimuvaga ja tasemel loengumaterjale omada, on vajalik nii võõrkeelte valdamine kui arvuti tundmine.

Täiskasvanute õpetamine eeldab täiskasvanuhariduse teoreetiliste aluste ja täiskasvanute õpe­ta­mise ning õppimise põhimõtete eripära tundmist ning vastavate õppemeetodite valdamist. Seega peab andragoog tundma andragoogika põhimõisteid ja täis­kasvanuhariduse termi­no­loogiat ning täiskasvanute koolitamise metodoloogilisi aluseid. Kuna õppetöö toimub tavaliselt grupis, peab andragoog tundma õppegrupi moodustamise, meeskonnatöö ja grupi­dünaamika eripära. Vajalikud on teadmised sotsiaalpsühholoogia ja arengupsühholoogia vald­konnas. Täiskasvanu koolitajale on oluline hea suhtlemisoskus, seal­hulgas avaliku esinemise oskus ja julgus ning erinevate esitlustehnikate valdamine.

Andragoogid peavad olema võimelised iseseisvaks tööks ja omama enesedistsipliini. Nad on avatud uutele teadmistele, paindlikud ja tolerantsed suhtlejad, selge eneseväljendusega pühendunud ning otsustusvõimelised. Neil peab olema autoriteeti ning oskust luua oma isiksusega positiivne ja motiveeriv õpikeskkond. Huumorimeel ning loomingulisus on selleks head abivahendid.

Andragoogi kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis
täiskasvanute koolitaja /andragoog III, IV, V.

Andragoogi kutse on osakvalifikatsioon. Põhikvalifikatsioon on täis­kasvanute koolitaja puhul eriala või kutse, mis on omandatud kas kõrgkoolis või kutse­õppeasutuses põhi- või täiend­õppes. Täiskasvanute koolitaja/andragoogi kutset võib taotleda mistahes eriala või kutsega inimene, kes õpetab täiskasvanud inimesi. Kutse omamine kinnitab koolitaja kutse­alase kompetentsuse taset ja on garantiiks koolitaja teenuse kasutajale – õppijale, koolituse tellijale, tööandjale.

Täiskasvanute koolitaja/andragoog III kutse taotlemisel on nõutav:

  • kutse kesk- või kõrgharidus (või ülikooliharidus);
  • täiskasvanute koolitaja kvalifikatsioonikursuse edukas läbimine või andragoogika-alane kõrgharidus;
  • töötamine täiskasvanute koolitajana vähemalt 3 aastat;
  • soovituskiri Eestis tunnustatud täiskasvanute koolitajalt.

2006 aasta seisuga omas vastavat kvalifikatsiooni 26 koolitajat.

Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV kutse taotlemisel on nõutav:

  • magistrikraad;
  • andragoogika-alase täiendõppekursuse läbimine;
  • töötamine täiskasvanute koolitajana vähemalt 5 aastat;
  • esinemised konverentsidel ja seminaridel;
  • 2 soovituskirja Eestis tunnustatud täiskasvanute koolitajatelt.

2006 aasta seisuga omas vastavat kvalifikatsiooni 12 koolitajat.

Täiskasvanute koolitaja/andragoog V kutse taotlemisel on nõutav:

  • teadusdoktori või Ph.D. kraad;
  • töötamine täiskasvanute koolitajana vähemalt 10 aastat
  • esinemised konverentsidel ja seminaridel Eestis ja välismaal
  • avaldanud teaduslikke töid täiskasvanuhariduse valdkonnas
  • 2 soovituskirja Eestis ja vähemalt üks välismaal tunnustatud täiskasvanute koolitajalt.

2006 aastal seisuga omas vastavat kvalifikatsiooni2 koolitajat.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Andragoogika on eriala, mida õpetatakse Eestis ainult Tallinna Ülikoolis bakalaureuse ja magistri tasemel (vastavalt 3 ja 2 aastat).

Erialal õppides omandatakse teadmisi ja oskusi täiskasvanuhariduse ja -koolituse juhtimisest ning arendamisest organisatsioonis, keskendudes täiskasvanute õppimise ja õpetamise põhi­mõtetele. Lisaks õpitakse rakendama õpitut täiskasvanu hariduse ja koolituse valdkonna arendamisel ja uurimisel.

Nii bakalaureuseõppes kui magistriõppes on kaug- ja tsükliõppes tasuta ja tasulised õppe­kohad. Magistrikraadiga lõpetajal on võimalik taotleda täiskasvanute koolitaja-andragoog kutset (IV tase).

Andragoogika eriala sobib eelkõige aktiivsele ja enda suhtes nõudlikule inimesele, kellel on oskus iseseisvalt tegutseda ning tahe ennast arendada. Oodatud on suhtlemisele avatud ja initsiatiivikas õppija, kes hoolib ühiskonnas toimuvast ning on huvitatud täis­kasvanu­haridusest.

Andragoogi kutset võib taotleda mistahes teise eriala spetsialist, kes vastab kutse­standardis esitatud nõuetele.

TÖÖVÄLJAVAATED

Täiskasvanute koolitaja-andragoog saab tööd täiskasvanute koolitusasutuses, sõltumata selle omandivormist (avaliku-, era- ja kolmanda sektori organisatsioonides), aga ka iseseisvalt (FIE) nii täiskasvanute koolituse korraldaja, koolitusspetsialisti kui täiskasvanute koolitajate koolitajana. Ülikoolides töötavaid õppejõude on juba üle 3000.

Lisaks on Eestis ligi 500 täskasvanute õppega tegelevat koolituskeskust (vt www.koolitused.ee). Täiendõppe ja elukestva õppega tegelevadka kõrgkoolid ja kutse­koolid ning hea spetsialist-andragoog leiab alati tööd.

LÄHEDASED AMETID - Andragoogile lähedane amet on õpetaja amet.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Andragoogide töötasu sõltub töökohast, tööandjast, koolitaja kvalifikatsioonist ning populaarsusest. Ülikoolides on õppejõududel enamasti kuupalk, mis sõltub õppejõu kraadist, aga ka kõrgkooli omandivormist (erakõrgkoolides on tasu enamasti suurem), koolitus­firmades toimub tasustamine tunnitasu alusel, mistõttu kuu sissetulek võib olla väga erinev. Tunnitasu jääb 140 - 1000 krooni vahele.

TÄIENDAV INFO

Andragoogi kutsekvalifikatsiooni omistavaks organiks on Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon ANDRAS.

ETKA Andras on koolitusega tegelevate organisatsioonide katusorganisatsioon. Käesoleval ajal kuulub ETKA Andras liikmeskonda 37 organisatsiooni ning 10 individuaalliiget.

Postiaadress: Valge 10, 11413, Tallinn
Tel: 6211671
Faks: 621170
www.andras.ee

Täiskasvanute koolituse aluseid reguleerib täiskasvanute koolituse seadus.

Kutseala hõive

ANDRAGOOGID -TÄISKASVANUTE KOOLITAJAD
2003. aasta andmed(Statistikaameti andmed)

Ülikoolide õppejõud (ISCO 2310)

3123

KOKKU

3123

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Kõrgkooli õppejõud
(ISCO 2310)

7

96

75

2005

Kõrgkooli õppejõud
(ISCO 2310)

1

91

75

2006

Kõrgkooli õppejõud
(ISCO 2310)

8

46

43

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003–2005 (tuhat)
Statistikaamet

 

2003

2004

2005

Tegevusalad kokku

594,3

595,5

607,4

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

34,4

31,4

29,4

Kalandus

2,3

3,6

2,8

Mäetööstus

5,7

8

5,9

Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus

134,1

140,9

139,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

10,2

12

12,5

Ehitus

42,9

46,8

48,7

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80,8

80

80,6

Hotellid ja restoranid

17,4

16,2

22,1

Veondus, laondus ja side

56,2

51,5

54,6

Finantsvahendus

7,6

7,9

6,9

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

44,4

39,4

46,4

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

34,5

36,9

37,2

Haridus

56,9

54,5

54,9

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

36,4

37,5

35

Muud tegevusalad

29,6

28,8

31,1

Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003–2005
Statistikaamet

2003

2004

2005

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

8 746

9 012

9 418

Kalandus

963

1 142

1 096

Mäetööstus

77

75

81

Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus

5 585

5 991

6 232

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

275

282

277

Ehitus

3 084

3 622

4 502

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

16 345

17 928

18 298

Hotellid ja restoranid

1 968

1 990

2 156

Veondus, laondus ja side

5 796

6 006

6 338

Finantsvahendus

564

564

666

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

9 737

11 201

13 074

Haridus

455

464

508

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

924

1 007

1 058

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 486

1 599

1 658

Tegevusalad kokku

56 035

60 882

65 362

Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.
http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2006. aasta IV kvartalis ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 10 212 krooni ja tunnis 60,28 krooni. Eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 17,5% ja brutotunnipalk 19,2%.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2005. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal (77,4%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (1,5%).

Keskmine brutopalk oli oktoobris 9565 krooni, novembris 9911 krooni ja detsembris 11 160 krooni.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 – IV kvartal 2006 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2003

6 723

6 333

6 915

6 431

7 127

2004

7 287

6 748

7 417

7021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

8 591

9 531

9 068

10 212

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 IV kvartal (krooni)

2004

2005

2006

Haridus

7348

8168

9009

Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2005

Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutotunnipalk põhitegevusala järgi, 2005

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2003–2005 (krooni)
Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Tegevusalade keskmine

6 723

7 287

8 073

Põllumajandus ja jahindus

4 242

4 799

5 626

Metsamajandus

5 912

7 267

8 365

Kalandus

4 493

4 430

4 575

Mäetööstus

8 149

8 687

8 734

Töötlev tööstus

6 177

6 696

7 526

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 000

8 482

9 630

Ehitus

6 684

7 468

8 480

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 737

6 915

7 401

Hotellid ja restoranid

4 180

4 535

5 421

Veondus, laondus ja side

7 362

8 048

8 859

Finantsvahendus

14 556

14 998

16 384

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

8 090

9 332

9 724

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8 524

9 224

10 101

Haridus

5 873

6 475

7 219

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

5 729

6 524

7 900

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

5 463

6 244

6 970

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi, 2003–2005 (protsenti)
Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Põllumajandus ja jahindus

8,9

13,1

19,5

Metsamajandus

13,3

22,9

17,2

Kalandus

-4,4

-4,1

11,6

Mäetööstus

9,3

6,6

11,5

Töötlev tööstus

9,0

8,4

7,0

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

9,3

6,0

12,4

Ehitus

13,4

11,7

21,1

Hulgi- ja jaemüük ...*

14,5

2,6

10,8

Hotellid ja restoranid

17,7

8,5

15,1

Veondus, laondus ja side

4,1

9,3

13,6

Finantsvahendus

9,8

3,0

0,5

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

-0,4

15,4

10,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8,7

8,2

13,5

Haridus

9,5

10,2

4,2

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

15,0

13,9

9,5

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

8,3

14,3

9,2

Tegevusalade keskmine

9,4

8,4

3,3

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõigi tegevusalade lõikes), 2003-2005 (krooni)

Maakond

2003

2004

2005

Harju

8077

8615

9307

Tallinn

8281

8850

9462

Hiiu

5467

5957

6721

Ida-Viru

4991

5461

6057

Jõgeva

4801

5488

6758

Järva

5886

5951

6877

Lääne

5199

5816

6468

Lääne-Viru

5253

5653

6301

Põlva

4846

5324

6210

Pärnu

5607

6002

6902

Rapla

5544

5828

6660

Saare

5333

6010

6938

Tartu

6019

6679

7624

Valga

4747

5337

6081

Viljandi

5389

5740

6368

Võru

4977

5405

6284

EESTI

6723

7287

8073

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 26. 06. 2008. 04:00

Time: 0.1585920 s.