Andragoog
Kool.ee-haridusportaal :: Andragoog Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeAndragoog,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Andragoog- täiskasvanute koolitaja
-
Andragoog tegeleb täiskasvanute õpetamisega.
-
Andragoog peab olema haritud inimene.
-
Andragoogi töö nõuab pidevat enesetäiendamist.
Andragoogika, mida võib eesti keeles nimetada ka täiskasvanupedagoogikaks, tegeleb täiskasvanuharidusega. Andragoogikal on nn kitsam ja laiem tähendus. Kitsamalt on andragoogika teadus, mis uurib ja loob täiskasvanute hariduse- ja õppimisteooriaid. Täiskasvanud õppijad erinevad vanuse, kogemuse, eelneva hariduse ja sotsiaalse staatusega poolest, neil on oma väljakujunenud teadmiste süsteem, mõtlemisharjumused, eelarvamused, stereotüübid, hoiakud ja väärtushinnangud – seda kõike peab nende õpetamisel arvestama. Laiemas mõistes on andragoogika seotud elukestva õppe ja õpetamisega. Elukestev õpe on viimase 20 aasta jooksul kujunenud väga oluliseks mõisteks. Töövõime säilitamiseks tuleb ka täiskasvanutel end pidevalt täiendada ja areneda ning lisaks erialastele teadmistele peavad nad omandama ka toimetulekut ja edu toetavaid teadmisi.
Täiskasvanute koolitajad ehk andragoogid ongi spetsialistid, kes vahendavad täiskasvanud inimestele teadmisi ja oskusi, suunavad nende arusaamade ja hoiakute kujunemist ning toetavad enesearengut tasemehariduses, tööalases ettevalmistuses ja/või täiendõppes, vabahariduslikel kursustel, õpiringides ja teistes olukordades, kus on tegemist sihipäraselt loodud õpisituatsiooniga.
Seega tegelevad andragoogid põhiliselt kolmel tasandil:
-
andragoogika teadusega tegelejad - teadlased, õppejõud, juhendajad, kes töötavad enamasti kõrgkoolides;
-
koolitajad - täiskasvanute õpetajad, lektorid,õppejõud, juhendajad;
-
koolituste organiseerijad - koolitusjuhid, vahel ka personalijuhid, kelle ülesandeks on koolituste organiseerimine ning kes aktiivse õpetamisega ise ei tegele.
Andragoogidele on oluline ennast pidevalt iseseisvalt täiendada, lugeda kaasaegset erialakirjandust, valmistada ette loengukonspekte ja õppematerjale. Lisaks iseseisvale tööle on andragoogide põhitööks ettevalmistatud teemade edastamine täiskasvanutele koolitustel või muude õpivormide kaudu.
Töö on väga vastutusrikas, kuna andragoogide koolituste eesmärk on see, et inimesed tuleksid paremini toime oma elu- ja töökeskkonnas.
TÖÖTINGIMUSED
keskkond - vahendid/materjalid - tööaeg
Kuna andragoogid tegelevad täiskasvanute koolitamisega, on nende töökeskkond õpetamiseks sobilik keskkond - tavaliselt õppeklass või auditoorium. Enesetäienduse ja materjalide ettevalmistuse aja ja koha valivad andragoogid vastavalt oma võimalustele (kodus, büroos).
Tänapäeval on väga levinud õpivormiks väljasõidu-koolitused, mistõttu enamuse andragoogide töökeskkond on vahelduv - loenguruum võib asuda erinevates maakohtades, linnades, turismitaludes, looduses, konverentsikeskustes. See nõuab andragoogidelt valmisolekut väljasõitudeks, kohanemist uute töötingimuste ja vahelduva tööajaga. Koolitused võivad toimuda ka õhtuti või puhkepäevadel. Ülikoolide õppejõudude töö on tavaliselt paiksem ja õpe toimub põhiliselt ülikooli auditooriumides.
Koolituskeskuste töötajatel ja ettevõtete koolitusjuhtidel toimub organisatoorne töö oma kabinetis. Koolitusgrupi loomiseks tuleb palju suhelda inimestega telefoni või interneti kaudu ja valmistada ette õppematerjale (konspektid, paljundused jms).
Andragoogide töövahenditeks on enda ettevalmistatud õppematerjalid, konspektid, mida nad esitavad enamasti grafoprojektori, dataprojektori või tahvli vahendusel. Sõltuvalt andragoogi loenguteemast ja loomingulisusest kasutatakse ka muid abivahendeid.
Andragoogid on mitmekülgselt haritud inimesed, kellel peavad olema teadmised üldisest haridusfilosoofiast, (sh täiskasvanuhariduse suundumustest, prioriteetidest ja hetkeseisust Eestis, Euroopa Liidu riikides, Euroopas ja maailmas), seadusandlusest, tööhõivepoliitikast, töötervishoiust, organisatsiooni juhtimisest, sh organisatsioonikultuurist ja -psühholoogiast. Et olla paremini kursis maailmas toimuvaga ja tasemel loengumaterjale omada, on vajalik nii võõrkeelte valdamine kui arvuti tundmine.
Täiskasvanute õpetamine eeldab täiskasvanuhariduse teoreetiliste aluste ja täiskasvanute õpetamise ning õppimise põhimõtete eripära tundmist ning vastavate õppemeetodite valdamist. Seega peab andragoog tundma andragoogika põhimõisteid ja täiskasvanuhariduse terminoloogiat ning täiskasvanute koolitamise metodoloogilisi aluseid. Kuna õppetöö toimub tavaliselt grupis, peab andragoog tundma õppegrupi moodustamise, meeskonnatöö ja grupidünaamika eripära. Vajalikud on teadmised sotsiaalpsühholoogia ja arengupsühholoogia valdkonnas. Täiskasvanu koolitajale on oluline hea suhtlemisoskus, sealhulgas avaliku esinemise oskus ja julgus ning erinevate esitlustehnikate valdamine.
Andragoogid peavad olema võimelised iseseisvaks tööks ja omama enesedistsipliini. Nad on avatud uutele teadmistele, paindlikud ja tolerantsed suhtlejad, selge eneseväljendusega pühendunud ning otsustusvõimelised. Neil peab olema autoriteeti ning oskust luua oma isiksusega positiivne ja motiveeriv õpikeskkond. Huumorimeel ning loomingulisus on selleks head abivahendid.
Andragoogi kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis
täiskasvanute koolitaja /andragoog III, IV, V.
Andragoogi kutse on osakvalifikatsioon. Põhikvalifikatsioon on täiskasvanute koolitaja puhul eriala või kutse, mis on omandatud kas kõrgkoolis või kutseõppeasutuses põhi- või täiendõppes. Täiskasvanute koolitaja/andragoogi kutset võib taotleda mistahes eriala või kutsega inimene, kes õpetab täiskasvanud inimesi. Kutse omamine kinnitab koolitaja kutsealase kompetentsuse taset ja on garantiiks koolitaja teenuse kasutajale – õppijale, koolituse tellijale, tööandjale.
Täiskasvanute koolitaja/andragoog III kutse taotlemisel on nõutav:
-
kutse kesk- või kõrgharidus (või ülikooliharidus);
-
täiskasvanute koolitaja kvalifikatsioonikursuse edukas läbimine või andragoogika-alane kõrgharidus;
-
töötamine täiskasvanute koolitajana vähemalt 3 aastat;
-
soovituskiri Eestis tunnustatud täiskasvanute koolitajalt.
2006 aasta seisuga omas vastavat kvalifikatsiooni 26 koolitajat.
Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV kutse taotlemisel on nõutav:
-
magistrikraad;
-
andragoogika-alase täiendõppekursuse läbimine;
-
töötamine täiskasvanute koolitajana vähemalt 5 aastat;
-
esinemised konverentsidel ja seminaridel;
-
2 soovituskirja Eestis tunnustatud täiskasvanute koolitajatelt.
2006 aasta seisuga omas vastavat kvalifikatsiooni 12 koolitajat.
Täiskasvanute koolitaja/andragoog V kutse taotlemisel on nõutav:
-
teadusdoktori või Ph.D. kraad;
-
töötamine täiskasvanute koolitajana vähemalt 10 aastat
-
esinemised konverentsidel ja seminaridel Eestis ja välismaal
-
avaldanud teaduslikke töid täiskasvanuhariduse valdkonnas
-
2 soovituskirja Eestis ja vähemalt üks välismaal tunnustatud täiskasvanute koolitajalt.
2006 aastal seisuga omas vastavat kvalifikatsiooni2 koolitajat.
Andragoogika on eriala, mida õpetatakse Eestis ainult Tallinna Ülikoolis bakalaureuse ja magistri tasemel (vastavalt 3 ja 2 aastat).
Erialal õppides omandatakse teadmisi ja oskusi täiskasvanuhariduse ja -koolituse juhtimisest ning arendamisest organisatsioonis, keskendudes täiskasvanute õppimise ja õpetamise põhimõtetele. Lisaks õpitakse rakendama õpitut täiskasvanu hariduse ja koolituse valdkonna arendamisel ja uurimisel.
Nii bakalaureuseõppes kui magistriõppes on kaug- ja tsükliõppes tasuta ja tasulised õppekohad. Magistrikraadiga lõpetajal on võimalik taotleda täiskasvanute koolitaja-andragoog kutset (IV tase).
Andragoogika eriala sobib eelkõige aktiivsele ja enda suhtes nõudlikule inimesele, kellel on oskus iseseisvalt tegutseda ning tahe ennast arendada. Oodatud on suhtlemisele avatud ja initsiatiivikas õppija, kes hoolib ühiskonnas toimuvast ning on huvitatud täiskasvanuharidusest.
Andragoogi kutset võib taotleda mistahes teise eriala spetsialist, kes vastab kutsestandardis esitatud nõuetele.
Täiskasvanute koolitaja-andragoog saab tööd täiskasvanute koolitusasutuses, sõltumata selle omandivormist (avaliku-, era- ja kolmanda sektori organisatsioonides), aga ka iseseisvalt (FIE) nii täiskasvanute koolituse korraldaja, koolitusspetsialisti kui täiskasvanute koolitajate koolitajana. Ülikoolides töötavaid õppejõude on juba üle 3000.
Lisaks on Eestis ligi 500 täskasvanute õppega tegelevat koolituskeskust (vt www.koolitused.ee). Täiendõppe ja elukestva õppega tegelevadka kõrgkoolid ja kutsekoolid ning hea spetsialist-andragoog leiab alati tööd.
LÄHEDASED AMETID - Andragoogile lähedane amet on õpetaja amet.
Andragoogide töötasu sõltub töökohast, tööandjast, koolitaja kvalifikatsioonist ning populaarsusest. Ülikoolides on õppejõududel enamasti kuupalk, mis sõltub õppejõu kraadist, aga ka kõrgkooli omandivormist (erakõrgkoolides on tasu enamasti suurem), koolitusfirmades toimub tasustamine tunnitasu alusel, mistõttu kuu sissetulek võib olla väga erinev. Tunnitasu jääb 140 - 1000 krooni vahele.
TÄIENDAV INFO
Andragoogi kutsekvalifikatsiooni omistavaks organiks on Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon ANDRAS.
ETKA Andras on koolitusega tegelevate organisatsioonide katusorganisatsioon. Käesoleval ajal kuulub ETKA Andras liikmeskonda 37 organisatsiooni ning 10 individuaalliiget.
Postiaadress: Valge 10, 11413, Tallinn
Tel: 6211671
Faks: 621170
www.andras.ee
Täiskasvanute koolituse aluseid reguleerib täiskasvanute koolituse seadus.
ANDRAGOOGID -TÄISKASVANUTE KOOLITAJAD
2003. aasta andmed(Statistikaameti andmed)
Ülikoolide õppejõud (ISCO 2310) |
3123 |
KOKKU |
3123 |
Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*
Aasta |
Ametinimetus |
Tööpak-kumised |
Tööotsijad töösoovi järgi |
Tööotsijad omandatud eriala järgi |
2004 |
Kõrgkooli õppejõud |
7 |
96 |
75 |
2005 |
Kõrgkooli õppejõud |
1 |
91 |
75 |
2006 |
Kõrgkooli õppejõud |
8 |
46 |
43 |
15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003–2005 (tuhat)
Statistikaamet
|
2003 |
2004 |
2005 |
Tegevusalad kokku |
594,3 |
595,5 |
607,4 |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
34,4 |
31,4 |
29,4 |
Kalandus |
2,3 |
3,6 |
2,8 |
Mäetööstus |
5,7 |
8 |
5,9 |
Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus |
134,1 |
140,9 |
139,5 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
10,2 |
12 |
12,5 |
Ehitus |
42,9 |
46,8 |
48,7 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
80,8 |
80 |
80,6 |
Hotellid ja restoranid |
17,4 |
16,2 |
22,1 |
Veondus, laondus ja side |
56,2 |
51,5 |
54,6 |
Finantsvahendus |
7,6 |
7,9 |
6,9 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
44,4 |
39,4 |
46,4 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
34,5 |
36,9 |
37,2 |
Haridus |
56,9 |
54,5 |
54,9 |
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne |
36,4 |
37,5 |
35 |
Muud tegevusalad |
29,6 |
28,8 |
31,1 |
Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003–2005
Statistikaamet
|
2003 |
2004 |
2005 |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
8 746 |
9 012 |
9 418 |
Kalandus |
963 |
1 142 |
1 096 |
Mäetööstus |
77 |
75 |
81 |
Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus |
5 585 |
5 991 |
6 232 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
275 |
282 |
277 |
Ehitus |
3 084 |
3 622 |
4 502 |
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont |
16 345 |
17 928 |
18 298 |
Hotellid ja restoranid |
1 968 |
1 990 |
2 156 |
Veondus, laondus ja side |
5 796 |
6 006 |
6 338 |
Finantsvahendus |
564 |
564 |
666 |
Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus |
9 737 |
11 201 |
13 074 |
Haridus |
455 |
464 |
508 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
924 |
1 007 |
1 058 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
1 486 |
1 599 |
1 658 |
Tegevusalad kokku |
56 035 |
60 882 |
65 362 |
Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.
http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp
PALGASTATISTIKA
Statistikaameti andmetel oli 2006. aasta IV kvartalis ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 10 212 krooni ja tunnis 60,28 krooni. Eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 17,5% ja brutotunnipalk 19,2%.
Keskmine brutokuupalk tõusis 2005. aasta IV kvartaliga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal (77,4%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (1,5%).
Keskmine brutopalk oli oktoobris 9565 krooni, novembris 9911 krooni ja detsembris 11 160 krooni.
EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 – IV kvartal 2006 (krooni)
|
Aasta |
I kvartal |
II kvartal |
III kvartal |
IV kvartal |
2003 |
6 723 |
6 333 |
6 915 |
6 431 |
7 127 |
2004 |
7 287 |
6 748 |
7 417 |
7021 |
7 704 |
2005 |
8 073 |
7 427 |
8 291 |
7 786 |
8 690 |
2006 |
8 591 |
9 531 |
9 068 |
10 212 |
Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 IV kvartal (krooni) | |||
|
2004 |
2005 |
2006 |
Haridus |
7348 |
8168 |
9009 |
Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2005
Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutotunnipalk põhitegevusala järgi, 2005
Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2003–2005 (krooni)
Statistikaameti andmed
|
2003 |
2004 |
2005 |
Tegevusalade keskmine |
6 723 |
7 287 |
8 073 |
Põllumajandus ja jahindus |
4 242 |
4 799 |
5 626 |
Metsamajandus |
5 912 |
7 267 |
8 365 |
Kalandus |
4 493 |
4 430 |
4 575 |
Mäetööstus |
8 149 |
8 687 |
8 734 |
Töötlev tööstus |
6 177 |
6 696 |
7 526 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
8 000 |
8 482 |
9 630 |
Ehitus |
6 684 |
7 468 |
8 480 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
6 737 |
6 915 |
7 401 |
Hotellid ja restoranid |
4 180 |
4 535 |
5 421 |
Veondus, laondus ja side |
7 362 |
8 048 |
8 859 |
Finantsvahendus |
14 556 |
14 998 |
16 384 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
8 090 |
9 332 |
9 724 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
8 524 |
9 224 |
10 101 |
Haridus |
5 873 |
6 475 |
7 219 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
5 729 |
6 524 |
7 900 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
5 463 |
6 244 |
6 970 |
Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).
Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi, 2003–2005 (protsenti)
Statistikaameti andmed
|
2003 |
2004 |
2005 |
Põllumajandus ja jahindus |
8,9 |
13,1 |
19,5 |
Metsamajandus |
13,3 |
22,9 |
17,2 |
Kalandus |
-4,4 |
-4,1 |
11,6 |
Mäetööstus |
9,3 |
6,6 |
11,5 |
Töötlev tööstus |
9,0 |
8,4 |
7,0 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
9,3 |
6,0 |
12,4 |
Ehitus |
13,4 |
11,7 |
21,1 |
Hulgi- ja jaemüük ...* |
14,5 |
2,6 |
10,8 |
Hotellid ja restoranid |
17,7 |
8,5 |
15,1 |
Veondus, laondus ja side |
4,1 |
9,3 |
13,6 |
Finantsvahendus |
9,8 |
3,0 |
0,5 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus |
-0,4 |
15,4 |
10,1 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
8,7 |
8,2 |
13,5 |
Haridus |
9,5 |
10,2 |
4,2 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
15,0 |
13,9 |
9,5 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus |
8,3 |
14,3 |
9,2 |
Tegevusalade keskmine |
9,4 |
8,4 |
3,3 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.
Keskmine brutokuupalk maakondades (kõigi tegevusalade lõikes), 2003-2005 (krooni)
Maakond |
2003 |
2004 |
2005 |
Harju |
8077 |
8615 |
9307 |
Tallinn |
8281 |
8850 |
9462 |
Hiiu |
5467 |
5957 |
6721 |
Ida-Viru |
4991 |
5461 |
6057 |
Jõgeva |
4801 |
5488 |
6758 |
Järva |
5886 |
5951 |
6877 |
Lääne |
5199 |
5816 |
6468 |
Lääne-Viru |
5253 |
5653 |
6301 |
Põlva |
4846 |
5324 |
6210 |
Pärnu |
5607 |
6002 |
6902 |
Rapla |
5544 |
5828 |
6660 |
Saare |
5333 |
6010 |
6938 |
Tartu |
6019 |
6679 |
7624 |
Valga |
4747 |
5337 |
6081 |
Viljandi |
5389 |
5740 |
6368 |
Võru |
4977 |
5405 |
6284 |
EESTI |
6723 |
7287 |
8073 |
| |