et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Alternatiivmeditsiini spetsialist

Kool.ee-haridusportaal :: Alternatiivmeditsiini spetsialist Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeAlternatiivmeditsiini spetsialist,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

 
Alternatiivmeditsiini spetsialist, massöör

OLULISED MOMENDID

  • Alternatiivmeditsiini spetsialistide tööks on inimeste tervendamine.
  • Alternatiivmeditsiin kasutab raviks käelisi võtteid ja/või looduslikke aineid.
  • Alternatiivmeditsiini spetsialistid teevad üha rohkem koostööd arstidega.

TÖÖ ISELOOM

Alternatiivmeditsiin ehk loodusravi on meditsiini alaliik, mille puhul inimei ravitakse kas täielikult või osaliselt loodusest pärit vahenditega (ravimtaimed, muud loodussaadused). Alternatiivmeditsiinis kasutatakse selliseid diagnostika-, profülaktika- ja ravimeetodeid, millel tänapäeval puudub veel teaduslik põhjendus. Samas omab alternatiivmeditsiin aina suuremat levikut ning alternatiivmeditsiini spetsialistidega teevad koostööd ka paljud arstid.

Alternatiivmeditsiinis on oluline individuaalne lähenemine. Kõigepealt uuritakse, mille üle inimene kaebab, tehakse vastavalt oma kompetentsile ja meetoditele anamnees ja valitakse iga kord ainulaadne, ainult antud kliendile sobiv ravi ja töövõtted. Alternatiivmeditsiini spetsialistide lisaülesandeks on ka klientide nõustamine ja juhendamine toitumise, eluviiside, kehalise tegevuse jms osas. Vajadusel soovitavad nad kliendil pöörduda arsti poole.

Alternatiivmeditsiini alaliike on palju – mõni meetod on juba üle 5000 aastat vana (hiina loodusravi, nõelravi) ja mõned diagnostika- ja ravimeetodid on suhteliselt kaasaegsed (homöopaatia diagnostika). Tuntuim loodusravi on nn rahvameditsiin, mida on kasutanud läbi aegade kõik rahvad, ravides end käepäraste ravimtaimede ja protseduuridega.

Lisaks rahvameditsiinile on levinuimad alternatiivmeditsiini valdkonnad massaa˛ (sh kiropraktika), aroomiteraapia, homöopaatia, erisugused käte ja energiatega ravimeetodid (reiki, Nuad Bo-Rarn teraapia). Paljud diagoosi- ja ravitehnikad ühendatakse muusika- ja värviteraapiaga ning erinevate liikumistehnikatega.

Hiina loodusterapeut on spetsialist, kes kasutab hiina meditsiinis kasutatavaid teadmisi ja oskusi selleks, et toetada inimese enda võimet ennetada haigestumisi ja stressi ning viia organism tasakaalu, mille tulemusel tekib tervenemine. Hiina loodusterapeut kasutab kõige sagedamini nn pulsidiagnostikat ning seejärel teostab erinevaid organismi tasakaalustavaid toiminguid, mõjutades spetsiaalseid akupressuuri punkte ja energiakanaleid (meridiaane).

Homöopaadi tööülesanneteks on inimese tervisliku seisundi ja õige homöopaatilise aine määramine, kasutades selleks homöopaatilisi ravimeid. Ravimid on ülitugevas lahjenduses - samad ained suuremas koguses ja kontsentratsioonis kutsuksid esile haiguse sümptomid. Homöopaatia idee on sarnasega ravida sarnast – sama impulss, mis on haiguse põhjustanud, saab olla ka tervendajaks.

Reiki on jaapanlase Mikao Usui poolt 20. sajandi algul välja töötatud vaimne tehnika, mis selle praktiseerijate väitel aitab parandada inimese vaimset ja füüsilist seisundit nn energia(te)ga manipuleerimise abil käte pealepanemise teel.

Aroomterapeudi peamised tööülesanded on õigete õlide valimine ja õigete kontsentrat­sioonidega segude valmistamine, massaa˛i teostamine, kliendi reaktsioonide jälgimine ning aroomteraapiline nõustamine. Aroomteraapia on ravimine lõhnaga inimese tundemaailma tasa­­kaalustamiseks, füsioloogiliste häirete ennetamiseks ja nendest taastumiseks. Aroom­teraapiat rakendatakse lisaks nahahoolduses, veeprotseduuridel (vannid, mähised, saunad, inhalatsioon jms) ja ruumide lõhnastamisel.

Refleksoloogi tööks on organismi eneseregulatsiooni tugevdamine, tervisehäirete enne­ta­mine ja tasakaalustamine. Refleksoloogia meetod põhineb avastusel, et organism peegeldab informatsiooni oma organite seisundeist keha pinnal asuvatesse kindlatesse tsoonidesse, mida refleksoloog siis käelise tegevuse kaudu mõjutab.

Nuad Bo-Rarn loodusterapeut on spetsialist, kes kasutab tai rahvameditsiinis kasutatavaid teadmisi ja oskusi selleks, et toetada inimese enda võimet ennetada haigestumisi ja stressi ning viia organismi tasakaalu. Nuad Bo-Rarn teraapias kasutatakse tehnikat, mis koosneb energiapunktide mõjutamisest, energialiinide (sarnased hiina meridiaanidega) venitamisest ja liinide - punktide töötlemisest spetsiaalse sõrmetehnika abil.

Massööri töö eesmärk on massaa˛ivõtete abil kliendi füüsilise ja vaimse suutlikkuse tõstmine, tervisehäirete ennetamine, organismi üldise vastupanuvõime tugevdamine ja hea enesetunde saavutamisele kaasaaitamine. Massaa˛i liike on väga palju, iga üks neist läheneb kliendi tervendamisele oma põhimõtete ja erinevate metoodikatega, omades spetsiifilist eesmärki kindla elundkonna või organi töövõime tõstmiseks.

2007. a. seisuga on Eesti Massööride Liit väljastanud kutsetunnistuse 160 massöörile.

TÖÖTINGIMUSED - keskkond- vahendid/materjalid – tööaeg

Alternatiivmeditsiini spetsialistide töös on keskkond väga oluline – kabinet peab olema puhas, piisava valgustuse ja vajaliku temperatuuriga, õhutatud ning mõjuma lõdvestust soodustavalt. Tähtis on ka puhas tööriietus.

Loodusravi vahendeid kasutatakse võimalikult naturaalsel kujul. Ravimtaimed kuivatatakse, puhastatakse, töödeldakse termiliselt nii, et need ei kaotaks seejuures märgatavalt oma põhilisi raviomadusi. Kasutatakse ka teisi loodussaadusi nagu kivimid, sool, mesi, jne.

Kõik alternatiivmeditsiinispetsialistid omavad tavaliselt isiklikke töövahendeid. Hiina loodusterapeut, Nuad Bo-Rarn loodusterapeut ja massöör kasutavad massaa˛ilauda, massaa˛i­matti, massaa˛iõlisid, moksibutsiooni vahendid, kuppe, kehapuhastusvahendeid jms.

Aroomiteraapias kasutatakse aromaatsete taimede ürtidest, lehtedest, juurtest, seemnetest või ka puidust ja vahadest ekstraheeritud eetrlikke õlisid ja õlirikaste taimede külmpressimisel saadud baasõlide segusid. Homöopaatias kasutatakse üle 3000 mineraalse, taimse või loomse päritoluga aine.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Alternatiivmeditsiini spetsialistid on mitmekülgsete teadmistega inimesed. Nad on kursis idamaade filosoofia, meditsiini aga ka Läänemaailma ja Eesti meditsiini-, tervishoiu- ning keskkonnaoludega, terviseedendusega.

Põhioskused sisaldavad teadmisi inimese anatoomiast, füsioloogiast, haigustest, erinevatest toitumistest ja ravimeetoditest. Psühholoogiateadmised aitavad paremini kontakti luua abivajajatega, suhelda kolleegide ja arstidega. Oluline on erialase terminoloogia ja võõrkeelte tundmine – enamus kirjandusest ja ka paljud koolitused on võõrkeelsed. Kuna enamus ravijatest on eraettevõtjad, siis peavad nad tundma ka töövaldkonnaga seotud õigusakte.

Alternatiivmeditsiinialal töötajate põhi- ja eriteadmised on seotud spetsialiseerimisega. Näiteks homöopaadid tunnevad homöopaatiliste ainete valmistamise aluseid, homoöpaatiliste ainete õpetust – taimede, loomade ja mineraalide ainepilte.

Massöörid tunnevad paremini tugiliikumisaparaadi anatoomiat, füsioloogiat ja nende häired, samuti erisuguseid massaa˛itehnikaid (lümfimassa˛, idamaade massaa˛, punktmassaa˛, kiropraktika, jne).

Aroomiterapeudid on spetsialistid, kes tunnevad kasutatavate õlide näidustusi ja vastu­näidustusi konkreetsele kliendile, valdavad aroomteraapilist massaa˛itehnikat ning oskavad nõustada klienti teistes aroomteraapilistes kasutusvõimalustes ja vajadustes.

Kutsestandardid on kehtestatud järgnevatele alternatiimeditsiini spetsialistidele:

Homöopaat II kutse taotlemisel on nõutav keskharidus, vastamine kutsestandardi nõuetelening 2-aastane töökogemus homöopaadina. Homöopaat III kutse taotlemisel on nõutav keskharidus, vähemalt 5-aastane järjepidev töökogemus homöopaadina, vastamine kutse­standardi nõuetele ning erialase täiendus­koolituse läbimine.

Refleksoloog II kutse taotlemisel on nõutav keskharidus, baasmeditsiinilise ja erialase koolituse läbimine ning 1-aastane töökogemus refleksoloogina. Refleksoloog III taseme taotlemisel on nõutav keskharidus, vähemalt 5-aastane järjepidev töökogemus II taseme refleksoloogina ning erialase täienduskoolituse läbimine.

Nuad Bo-Rarn loodusterapeut II kutsetaseme taotlemisel on nõutav keskharidus, kutsestandardi järgse koolituse läbimine ning 1-aastane töökogemus Nuad Bo-Rarn loodus­terapeudina. III kutsetaseme taotlemisel on nõutav keskharidus, vähemalt 5-aastane töökogemus Nuad Bo-Rarn loodusterapeudina ning erialase täienduskoolituse läbimine ja teiste juhendamise oskus.

Massöör I kutse taotlemise eelduseks on keskharidus ning massööri kutsestandardi nõuetele vastav koolitus. Massöör II kutse taotlemise eelduseks on keskharidus, kutsealane koolitus, töökogemus massöörina ning täiendkoolitus. Massöör III kutse taotlemise eelduseks on kesk-haridus, kutsealane koolitus, töökogemus massöörina ning eri- ja juhendamisalane täiendus­koolitus.

Massöör võib II ja III kutse tasemel erioskuste ja –teadmiste omandamisel spetsialiseeruda massaa˛iterapeudiks, spordimassööriks, kehahooldusspetsialistiks ja loomamassööriks. Loomamassööri kutse eeldab veterinaariaalaste teadmiste olemasolu.

Hiina loodusterapeut II kutse taotlemisel on nõutav keskharidus, kutsestandardile vastava koolituse läbimine ja 1-aastane töökogemus hiina loodusterapeudina. Hiina loodusterapeut III taseme taotlemisel on nõutav keskharidus, vähemalt 5-aastane töökogemus hiina loodus­terapeudina, erialase täienduskoolituse läbimine ja teiste juhendamise oskus.

Aroomterapeudi II kutse taotlemisel on nõutav keskharidus, vastamine kutsestandardi nõuetele, vähemalt 2-aastane töökogemus aroomteraapia alal ning erialase täienduskoolituse läbimine. Aroomterapeudi III kutse taotlemisel on nõutav keskharidus, vastamine kutse­standardi nõuetele, vähemalt 5-aastane töökogemus aroomteraapia alal, erialase täiendus­koolituse läbimine.

Loodusravijatel töö on vastutusrikas – nad tegelevad inimeste tervisega. See eeldab nendelt head suhtlemisoskust ning konfidentsiaalsust, samuti tolerantsust ja pühendumust. Eelkõige peab olema soov inimesi aidata.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Alternatiivmeditsiini levik on olnud aktiivne viimased 10 aastat, kuid riiklikes õppeasutustesveel alternatiivmeditsiini spetsialistiks õppida ei saa. Küll aga on Tartu Tervishoiukõrgkoolis massaa˛iõpetus füsioterapeudi õppekavas.

Alternatiivmeditsiini spetsialisti-loodusravija erialaseid teadmisi ja oskusi saab omandada ja täiendada tasulistel koolitustel, mida korraldavad vastavalt litsentseeritud koolitusfirmad.

M.I.Massa˛ikoolis on kutseõpe (kutseharidus keskhariduse baasil) täiskoormusega või osakoormusega õppevormis, põhikoolituse maht on 2400 tundi, mille lõpetamise järgselt saab riikliku kutseharidust tõendava lõputunnistuse. Peale põhiõpet on võimalik spetsialiseeruda kehahooldusspetsialistiks, massaa˛iterapeudiks või spordimassööriks (kursuse maht 800 tundi).

Massaa˛iõpetust saab veel näiteks Lahemaa Tervisekoolis, Avicenna Massaa˛ierakoolis, kus klassikalise massaa˛i baaskursuse kestvus on kolm kuud, 500 akadeemilist tundi. Õppekava sisaldab tavaliselt selliseid aineid nagu anatoomia ja füsioloogia, massaa˛i hügieen, naha- ja sisehaigused, suhtlemispsühholoogia, esmaabi, kinesioloogia (liikumisõpetus), massaa˛i teooria ja praktika.

Refleksoteraapiat saab õppida Annely Sootsi Tervisekoolis ja Loodusravi-tervapeutide koolituskeskuses.

Teisi alternatiivmeditsiini erialasid saab omandada välismaa (üli)koolides või Eestis korraldatavatel lühiajalistel kursustel, kus õpetajateks kutsutakse kogenud lektoreid ja spetsialiste.

Mitmesuguseid täienduskoolitusi ja seminare korraldab oma liikmetele Eesti Massööride Liit.

TÖÖVÄLJAVAATED

Alternatiivmeditsiini spetsialistid töötavad tervise- ja taastusravi­keskustes. Eestis on 52 sanatooriumi, tervisekeskust, SPA-d, kus töötavad massöörid ja loodusravispetsialistid.

Homöopaadid, Hiina loodusterapeudid, aroomiterapeudid jt töötavad enamasti füüsilisest isikust ettevõtjana või erakliinikutes.

LÄHEDASED AMETID - Alternatiivmeditsiini spetsialistididele lähedased ametid on tervishoiu- ja meditsiinitöötajad.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Alternatiivmeditsiini spetsialistide palk sõltub klientide arvust – kõik alternatiivmeditsiini teenused on klientidele tasulised. Hea spetsialisti kuutasu ulatub 20000 kroonini.

TÄIENDAV INFO

Massööride kutsekvalifikatsiooni omistavateks organiks on Eesti Massööride Liit. Loodusteraapia valdkonnas on kutsekvalifikatsiooni omistavaks organiks Eesti loodusteraapiate Nõukoda.

Eesti Massööride Liit
Kontakt: Mustamäe tee 59, Tallinn 10621
Tel: 6704587
E-post: info@massaaziliit.ee
www.massaaziliit.ee

Eesti Loodusteraapiate Nõukoda

www.loodusravi.ee

Eesti Aroomteraapia Ühing
Kontakt: Vesivärava 42, Tallinn 10126
Tel: 6013945

Terviseportaal www.teraapia.com tutvustab erinevaid alternatiivteraapiaid.

Massööride ajakiri "Soonetasuja"

Akadeemiline Homöopaatia Selts

Euroopa Spordimassööride Assotsiatsioon

MTÜ Eesti Refleksoloogid

Tegevusalade hõive

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003–2005 (tuhat)
Statistikaamet

2003

2004

2005

Tegevusalad kokku

594,3

595,5

607,4

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

34,4

31,4

29,4

Kalandus

2,3

3,6

2,8

Mäetööstus

5,7

8

5,9

Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus

134,1

140,9

139,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

10,2

12

12,5

Ehitus

42,9

46,8

48,7

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80,8

80

80,6

Hotellid ja restoranid

17,4

16,2

22,1

Veondus, laondus ja side

56,2

51,5

54,6

Finantsvahendus

7,6

7,9

6,9

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

44,4

39,4

46,4

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

34,5

36,9

37,2

Haridus

56,9

54,5

54,9

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

36,4

37,5

35

Muud tegevusalad

29,6

28,8

31,1

Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003–2005
Statistikaamet

2003

2004

2005

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

8 746

9 012

9 418

Kalandus

963

1 142

1 096

Mäetööstus

77

75

81

Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus

5 585

5 991

6 232

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

275

282

277

Ehitus

3 084

3 622

4 502

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

16 345

17 928

18 298

Hotellid ja restoranid

1 968

1 990

2 156

Veondus, laondus ja side

5 796

6 006

6 338

Finantsvahendus

564

564

666

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

9 737

11 201

13 074

Haridus

455

464

508

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

924

1 007

1 058

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 486

1 599

1 658

Tegevusalad kokku

56 035

60 882

65 362

Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.
http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2005. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 8073 krooni ja tunnis 47,42 krooni. 2004. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 10,8% ja brutotunnipalk 11,4%.

Finantsvahenduses ulatus 2005.aastal keskmine brutopalk 16 384 kroonini kuus, tunnipalk oli 82,8 krooni kuus. Keskmine brutokuupalk 2006.a. II kvartalis oli vabariigis 9531 krooni, finantsvahenduses aga 15633 krooni.

2005. aastal tõusis keskmine brutokuupalk 2004. aastaga võrreldes kõige enam tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusalal (21,1%) ning kõige vähem mäetööstuse tegevusalal (0,5%).

Keskmine brutotunnipalk tõusis võrreldes 2004. aastaga kõige enam hotellide ja restoranide tegevusalal (19,9%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (5,2%).

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 – II kvartal 2006 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2003

6 723

6 333

6 915

6 431

7 127

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

8 591

9 531

9068

10212

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 IV kvartal (krooni)

2004

2005

2006

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

7077

8521

9960

Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2006

Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutotunnipalk põhitegevusala järgi, 2006

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga. Statistikaameti andmed

2004

2005

kasv %-des

2006

kasv %-des

Tegevusalade keskmine

7 287

8 073

10,8

9 407

16,5

Põllumajandus ja jahindus

4 799

5 626

17,2

6 808

21,0

Metsamajandus

7 267

8 365

15,1

9 105

8,8

Kalandus

4 430

4 575

3,3

7 107

55,3

Mäetööstus

8 687

8 734

0,5

10 070

15,3

Töötlev tööstus

6 696

7 526

12,4

8 844

17,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 482

9 630

13,5

10 385

7,8

Ehitus

7 468

8 480

13,6

10 075

18,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 915

7 401

7,0

9 111

23,1

Hotellid ja restoranid

4 535

5 421

19,5

6 148

13,4

Veondus, laondus ja side

8 048

8 859

10,1

10 126

14,3

Finantsvahendus

14 998

16 384

9,2

16 915

3,2

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus, sh teadus­tegevus humanitaar- ja sotsiaalteaduste vallas

9 332

9 724

4,2

11 433

17,6

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

9 224

10 101

9,5

11 482

13,7

Haridus, sh üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste, ülikoolide tegevus

6 475

7 219

11,5

7 949

10,1

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

6 524

7 900

21,1

9 026

14,3

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus sh arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus

6 244

6 970

11,6

7 862

12,8

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes, 2004-2006 (krooni)
Statistikaameti andmed

Maakond

2004

2005

2006

Harju

8 615

9 307

10 837

Tallinn

8 850

9 462

10 997

Hiiu

5 957

6 721

7 434

Ida-Viru

5 461

6 057

6 842

Jõgeva

5 488

6 758

7 507

Järva

5 951

6 877

7 993

Lääne

5 816

6 468

7 201

Lääne-Viru

5 653

6 301

7 318

Põlva

5 324

6 210

7 250

Pärnu

6 002

6 902

7 948

Rapla

5 828

6 660

7 583

Saare

6 010

6 938

7 916

Tartu

6 679

7 624

9 088

Valga

5 337

6 081

6 908

Viljandi

5 740

6 368

7 492

Võru

5 405

6 284

7 177

EESTI

7 287

8 073

9 407

Allikas: tta.ee

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 19. 06. 2008. 03:15

Time: 0.0592022 s.