Ajaloolane, etnoloog, arheloog
Kool.ee-haridusportaal :: Ajaloolane, etnoloog, arheloog Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeAjaloolane, etnoloog, arheloog,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Ajaloolane, etnoloog, arheloog
OLULISED MOMENDID
-
Ajaloolased, arheoloogid, etnoloogid uurivad, analüüsivad ja interpreteerivad minevikku.
-
Arheoloogiat võib kõrvutada detektiivitööga. Iga märk, mis on maha jäänud, annab vihjeid, lõplikke vastuseid aga ülimalt harva.
-
Ajaloolase, arheoloogi, etnoloogina töötamiseks on vajalik omada akadeemilist kõrgharidust.
-
Ajaloo eriala sobib iseseisva mõtlemisega noorele, kelle huvid ei piirdu ainult ajaloo ja arheoloogiaga, vaid ulatuvad ka humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonda laiemalt. Kasuks tuleb võõrkeelte oskus ja soov oma teadmisi edasi arendada.
-
Tööväljavaated on mitmekülgsed – ajaloo eriala lõpetajad töötavad teadus- ja haridusasutustes, muuseumides, arhiivides, muinsus- ja kultuurimälestiste kaitse alal. Õpetajakutse koolituse läbinud võivad tööle asuda ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse või kunstiajaloo õpetajana üldharidus- ja kutsekoolides üle Eesti. Lai üldharidus võimaldab leida tööd ka teistes riigiasutustes (välis-, kaitse- jt ministeeriumides), samuti tegutsemist ajakirjanike ja poliitikutena.
TÖÖ ISELOOM - Ajaloolased, etnoloogid, arheoloogid on humanitaarteadlased, kes uurivad ja kirjeldavad mineviku sündmusi ja tegevusalasid ning avaldavad saadud teadusinfot. Oluliseks tegevussuunaks on ka ajalooteaduse õpetamine koolides ja ülikoolides.
Ajaloolased uurivad, analüüsivad ja interpreteerivad minevikku. Oma uuringutes kasutavad nad palju erinevaid algallikaid – riiklikke ja institutsionaalseid originaaldokumente, perioodilisi väljaandeid, fotosid, intervjuusid, filme, kaasaegsete avaldamata käsikirju (päevikud, kirjad), arheoloogilisi leide jms. Tavaliselt spetsialiseeruvad ajaloolased ühe maa või selle piirkonna, kindla ajalooperioodi või selle osa uurimisele nagu näiteks sotsiaalelu, kultuur, poliitika või diplomaatiline ajalugu. Nii keskendutakse näiteks kas esiajaloo, keskaja või uusima ajalooperioodi uurimisele. Uurimisalast sõltuvalt võib eristada majandus-, sotsiaal-, teadus-, kunsti-, poliitika-, sõjaajaloolasi jt. On ka mitmeid teisi spetsialiseerumisvõimalusi. Näiteks tegelevad biograafid ajaloos tuntud inimeste kohta detailse informatsiooni kogumise ja biograafiate koostamisega. Genealoogid on spetsialiseerunud inimeste esivanemate, nende päritolu, tegude, nendevaheliste sugulussidemete uurimisele ja sugupuude koostamisele. Osa ajaloolasi aitavad uurida ja säilitada arhiivimaterjale, inimeste poolt valmistatud esemeid, ajaloolisi ehitisi ja kohti.
Etnoloogid tegelevad ajalooteaduse haruga, mille uurimise objektiks on erinevate rahvaste kultuurid. Nad uurivad, kirjeldavad, analüüsivad ja võrdlevad kultuuriprotsesside tekke- ja muutumismehhanisme. Etnoloogid uurivad, kuidas inimesed oma igapäevases elus kultuuri loovad, selles kultuuris elavad ja kuidas kultuur selle tulemusena muutub. Uurimismeetodiks on vahetu vaatlus välitöödel, sellele tuginev ainelise ja vaimse kultuuri elementide, sotsiaalsete institutsioonide jms. kirjeldamine ning teiste rahvaste vastavate nähtustega kõrvutamine. Kasutatakse ka kirjalikke allikaid, arheoloogia, ajaloo, keeleteaduse ja muid andmeid. Kuna etnoloogia on üks kultuuriteadus teiste seas, siis on etnoloogi jaoks oluline orienteeruda ka lähedastes distsipliinides, nt ajalugu, folkloristika, semiootika, sotsioloogia. Kaasajal kasutatakse etnoloogia kohta ka mõistet „kultuurantropoloogia“.
Arheoloogid tegelevad ajalooteaduse haruga, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Arheoloogid uurivad ja taastavad materiaalseid tõendeid – ehitiste varemeid, tööriistu, keraamikat, münte, relvi ning teisi inimkultuuri ajaloost järelejäänud esemeid ja objekte, et määrata varasemate tsivilisatsioonide kronoloogiat, ajalugu, tavasid ja harjumusi. Eriti tähtis on arheoloogia esiajaloo ehk muinasajaloo uurimises. Olulise töölõigu moodustab ka keskaja arheoloogia uurimine – väljakaevamised linnades kui ka ehitiste uurimine. Muistiseid õpitakse tundma arheoloogilistel kaevamistel. Selleks eemaldatakse muistiselt pinnasekiht ja uuritakse üksikasjalikult läbi otsese inimtegevuse tulemusena ladestunudpinnase- ehk kultuurkiht. Muististe laadi ja leviku järgi selgitatakse vastava ajajärgu majanduse ja kultuuri iseloomulikud jooned.
Arheoloogi töös läheb vaja loogilist mõtlemist ja suurt leidlikkust, ent siiski ei saa ta kindel olla oma ettekujutiste vastavuses minevikus olnuga. Teadlase-uurija käsutuses on piltmõistatuse üksikud tükid ja tema ülesandeks püüda arvata, kuhu need tükid on kuulunud. Arheoloogiat võib kõrvutada detektiivitööga. Iga märk, mis on maha jäänud, annab vihjeid, lõplikke vastuseid aga harva. Suuremad vahed on vaid selles, et arheoloogia kaevub ajas sügavamale kui kriminalistika ning arheoloogia puhul pole enamasti vaja leida süüdlane õiguslikus tähenduses.
TÖÖTINGIMUSED - keskkond – vahendid/materjalid – tööaeg
Enamusel ajalooteadlastel on regulaarne tööaeg. Suur osa tööajast möödub oma kabinetis töölaua, sh arvuti taga või raamatukogudes ja jalooarhiivides. Nad uurivad arhiivimaterjale, loevad ja kirjutavad teaduslikke publikatsioone ja ettekandeid. Etteantud tähtajadest ja tihedast töögraafikust tulenevalt võib uurimustööde kirjutamise ja avaldamine vahel olla üsna stressitekitav ning mõnikord tuleb teha ka ületunde, mida üldjuhul ei kompenseerita. Kuna uurimusi viiakse sageli läbi uurimisrühmades, siis on olulised suhtlemis- ja koostööoskused. Oma töö tulemusi tuleb tutvustada konverentsidel, seminaridel, loengutes, mis eeldavad eneseväljendus- ja esinemisoskusi.
Ülikoolides töötavatel ajaloolastel-õppejõududel on tavaliselt paindlikum töögraafik – oma tööaega tuleb jaotada õpetamise, uurimise, kirjutamise, nõustamise ja administratiivsete kohustuste vahel.
Arheoloogide ja etnoloogide tegevus on seotud välitöödega. Neil tuleb sageli reisida (vahel ka kaugematesse piirkondadesse), elada inimeste keskel, keda nad uurivad, õppida nende keeli ning viibida uuritavas paigas pikka aega. Nad võivad töötada ebaühtlastes tingimustes ning nende töö võib sisaldada ka füüsilist pingutust.
Koolis töötatavatel ajalooõpetajatel on lühendatud tööaeg – kuni 7 tundi päevas ehk kuni 35 tundi nädalas.
Ajaloolasena, etnoloogina, arheoloogina töötamine eeldab akadeemilise kõrghariduse olemasolu.
Loomulikult eeldab ajaloolase elukutse eelkõige põhjalikke teadmisi maailma kui Eesti ajaloost, kunsti- ja kultuuriloost, samuti ajaloo allikatest, uurimismeetoditest ning historiograafiast. Vajalikud on teadmised museoloogiast, muinsuskaitsest, arhiivitööst. Kindlasti tuleb tunda teadusliku uurimistöö metoodikat ja osata seda planeerida. Põhioskuste hulka kuulub ka teadusliku artikli koostamise oskus. Olulised on kirjalik ja suuline eneseväljendus- ja suhtlemisoskus ning võõrkeelte oskus. Eelkõige on vajalik saksa ja vene keele oskus, kuna paljud ajaloolised dokumendid on saksa- või venekeelsed.
Ajaloo bakalaureuse õppe läbinu peab:
-
tundma Lääne tsivilisatsiooni ajaloo tähtsamaid perioode ning ajalooteaduse eri harusid ja nende allikaid
-
tundma põhjalikumalt ühte ajalooperioodi, arheoloogiat või kunstiajalugu
-
oskama formuleerida, selgitada ja kaitsta oma ideid, toestades väiteid näidetega nii Eesti kui ka üldajaloo eri perioodide vallast
-
oskama näha ja sõnastada seoseid ajaloo ja teiste humanitaarainete vahel
-
suutma näha probleeme interdistsiplinaarses raamistuses ja pakkuda välja erinevaid lahendusvariante
-
oskama iseseisvalt informatsiooni koguda ja tõlgendada.
Tööd soodustavad isikuomadused ja võimed on loominguline mõtlemine, loogiline mõtlemine, analüüsi- ja üldistusvõime. Kindlasti eeldab kutsetöö õpivalmidust ja valmisolekut tegeleda pidevalt professionaalse enesearendamisega.
Arheoloogi töö eeldab lisaks üldajalooalastele teadmistele arheoloogilise uurimismetoodika tundmist, arheoloogiliste välitööde planeerimise, organiseerimise ja dokumenteerimise oskusi, teadmisi maateaduste alustest ja ainelise kultuuri uurimisel kasutatavatest loodusteaduslikest meetoditest.
Etnoloog peab tundma Eesti etnograafilisi allikaid, nende loomise meetodeid ja konteksti ning etnoloogia uurimismeetodeid. Töö eeldab etnograafiliste uurimismeetodite ja -tehnikate (osalusvaatlus, intervjueerimine) rakendamise ning kogutud materjalide töötlemise ja analüüsimise oskusi.
Ajalooõpetajad peavad lisaks ajalooalastele teadmistele omama õpetajatööks vajalikke teadmisi ja oskusi ning ettevalmistust. Õpetajate kvalifikatsiooninõuded on reguleeritud õigusaktiga ning nende töö tulemuslikkust ja vastavust kvalifikatsiooninõuetele hinnatakse atesteerimise käigus. Vt täpsemalt >> alus- ja üldhariduse õpetaja kutsealakirjeldus.
Ajaloo eriala sobib iseseisva mõtlemisega noorele, kelle huvid ei piirdu ainult ajaloo ja arheoloogiaga, vaid ulatuvad ka humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonda laiemalt. Kasuks tuleb võõrkeelte oskus ja soov oma teadmisi edasi arendada.
Ajaloo eriala saab õppida Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis.
Tartu Ülikooli ajaloo- ja arheoloogia instituut annab teaduspõhist kraadiharidust ning koolitab ajaloo õpetajaid Eesti koolidele. Ajaloo õppekavas saab bakalaureuse tasandilõppida järgmisi erialasid: arheoloogia, arhiivindus, Eesti ajalugu, kunstiajalugu, lähiajalugu, üldajalugu. Magistriõppe tasandil on järgmised erialad: Eesti, lähi- ja üldajalugu, arheoloogia, arhiivindus, kunstiajalugu. Bakalaureuse ja magistri tasemel saab õppida nii päevases kui avatud ülikooli õppevormis, nominaalne õppeaeg vastavalt 3+2 aastat. Doktoriõpe toimub ainult päevases õppevormis. Etnoloogiat õpetatakse Tartu ülikooli Kultuuriteaduste ja kunstide instituudis etnoloogia osakonnas nii bakalaureuse, magistri kui ka doktoriõppe tasandil.
Arheoloogia eriala annab ettevalmistuse tulevastele arheoloogidele. Ettevalmistus hõlmab nii muinas- kui ka keskaega, kesksel kohal on Eesti ja Läänemeremaade arheoloogia. Lisaks loengukursustele toimuvad igasuvised praktikumid arheoloogilistel väljakaevamistel.
Arhiivinduse erialal õpitakse arhivaalide kogumist, kasutamist ja säilitamist.
Eesti ajaloo erialal uuritakse ja õpetatakse Eesti maa ja rahva ajalugu muinasaja lõpust tänapäevani. Keskendutakse Eesti uus- ja uusimale ajaloole, eeskätt sotsiaal- ja majandusajalugu, haridus-, kultuuri- ja teadusajalugu ning poliitiline ajalugu.
Kunstiajaloo õppetoolis õpetatakse Euroopa kunsti ajalugu alates selle lätetest Kreekas kuni 20.sajandini. Samuti käsitletakse Vana-Idamaade kõrgkultuuride kunsti. Kunstiajaloo õppetool on üks Eesti kunsti uurimiskeskusi. Peamisteks uurimisaladeks on Lõuna-Eesti ja Saare-Lääne keskaegne arhitektuur, Eesti kunst 19. ja 20.sajandi algul ning 20.sajandi eesti kunst.
Lähiajaloo õppetool tegeleb selliste probleemide uurimise ning õpetamisega, mis on peamiselt seotud viimaste sajanditega. Uurimisteemad ulatuvad Eesti sise- ja välispoliitikast maailma ajalooga seotud küsimusteni.
Üldajaloo õppetool õpetab maailma ajalugu rõhuasetusega Euroopa ajaloole antiigist kuni Esimese maailmasõjani.
Etnoloogia erialal õpitakse mõistma kultuuriprotsesside tekke- ja muutumismehhanisme, neid märkama, kirjeldama, analüüsima ja võrdlema. Õppekava jaguneb kohustuslikeks aineteks, milles etnoloogid omandavad põhilised oskused ja teadmised, ning valikaineteks, mis annavad võimaluse välja arendada isiklikud uurijahuvid. Üliõpilased osalevad ka etnoloogilistel välitöödel.
Tallinna Ülikooli ajaloo instituudis saab õppida ajaloo eriala bakalaureuse- ja magistriõppes ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajaks magistriõppes. Valmistatakse ette järelkasvu ajalooteadlastele, kunstiajaloolastele, arheoloogidele, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajatele ning koolitatakse ajaloo ja ühiskonnaõpetusega seonduvate erialade spetsialiste, kellel on pädevus töötada ajalooalast kõrgharidust nõudvatel ametikohtadel. Magistriõppe lõpetanud võivad samas õpinguid jätkata ajaloo doktoriõppes.
Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudis saab õppida kunstiteaduse eriala, mis on aluseks enese ülestöötamisel kunstiajaloolase, -teoreetiku, -kriitiku, kunstiajaloo õpetaja, muinsuskaitsja, giidi, toimetaja ja antikvaarina. Õpe toimib bakalaureuse-, magistri- ja doktoritasemel.
Kristlikust kultuuriloost huvitatud võivad õpinguid jätkata Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituudis kristliku kultuuriloo magistriõppes. 2-aastane õppekava annab ülevaade Euroopa kristlikust kultuurist ja selle kujunemisest. Käsitletakse filosoofia ajalugu, Vana ja Uue Testamendi tekkelugu ja teoloogiat, kirikulugu, teaduse ja religiooni vahekorda. Kunsti- ja muusikaajaloo alased valikkursused tutvustavad kristlike ideede kajastumist kunstis ja muusikas. Selles õppekavas õppimine ei eelda eelnevat teoloogilist haridust – oodatud on just teiste erialade esindajad, kes soovivad saada võimalikult laiahaardelist ettevalmistust Euroopa kristlikust kultuuriloolisest taustast. Vajalik on vähemalt 120 ainepunktise mahuga bakalaureuse- või diplomiõppe diplomi olemasolu mistahes erialal. Õpe on tasuline.
Erialast täiendõpet korraldavad kõik eelnimetatud kõrgkoolid, Eesti Ajalooõpetajate Selts http://www.eas.edu.ee/.
Ajaloo eriala lõpetanud leiavad tööd teadusasutustes ja kõrgkoolides teadlaste ja õppejõududena
Õpetajakutse koolituse läbinud võivad tööle asuda ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse või kunstiajaloo õpetajana üldhariduskoolides ja kutseõppeasutustes üle Eesti. Põhikoole ja gümnaasiume oli 2006/2007 õppeaastal Eestis üle 500 ja kutseõppeasutusi 50.
Samuti leiavad nad rakendust erinevates haridus- ja kultuuriasutustes, muuseumi- ja arhiivitöötajatena, muinsus- ja kultuurimälestiste kaitse alal. Riiklikke muuseume on praegu 30, sh 12 keskmuuseumi, 3 riigimuuseumi ja 15 maakonnamuuseumi. Lisaks töötavad veel linnamuuseumid, ülikoolimuuseumid ning eraisikutele, institutsioonidele ja asutustele kuuluvad eramuuseumid. Kokku on Eestis täna 250 muuseumi. Arhiivitööd pakub Rahvusarhiiv kui riigi arhiivide süsteem, eelkõige Tartus asuv Ajalooarhiiv, aga ka Filmiarhiiv, Riigiarhiiv. Lai üldharidus võimaldab leida tööd ka teistes riigiasutustes (välis-, kaitse- jt ministeeriumides), samuti tegutsemist ajakirjanike ja poliitikutena.
LÄHEDASED AMETID - Ajaloolase, entnoloogi, arheoloogi töö eeldab analüüsivõimet, ajalooväärtusega materjalide korrastamise ja säilitamise oskusi ning loomulikult huvi ajaloo vastu. Sarnased eeldused on vajalikud arhivaari, muuseumitöötaja, kuraatori, raamatukogutöötaja töös. Uurimistööalased oskused seonduvad teiste sotsiaal- ja ühiskonnateadlastega, näiteks sotsioloogid, politoloogid. Suhtlemisoskused, inimeste juhendamise, motiveerimise ja mõjutamise oskused ning loovus on vajalikud õpetaja ja nõustaja töös.
Teadus- ja õppeasutustes töötavatel teadlastel ja õppejõududel on enamasti kindel kuupalk, mis sõltub ametikohast ja akadeemilisest kraadist. Kuupalga alammäärad on kehtestatud üldjuhul asutuse kollektiivlepinguga. Teadurite - õppejõudude kuupalk jääb vahemikku 7000 – 20000 krooni. Täiendavate õppe- ja teadusülesannete täitmise eest makstakse lisatasu. Võimalik on taotleda raha uurimisprojektide läbiviimiseks. Õppejõudude puhkus on 56 kalendripäeva.
Riigi-, kesk- ja maakonnamuuseumitöötajad saavad palka riigieelarvest. Ülejäänud muuseumide töötajate palk tuleb kas omavalitsuse või konkreetse asutuse eelarvest. Muuseumispetsialisti keskmine brutopalk oli 2006. aastal vahemikus 5000-7000 krooni, seejuures on palgatase üle Eesti üpris ühtlane. 2007. aastast alates on vastavalt Vabariigi Valitsuse ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni TALO kokkuleppele riigieelarvest töötasu saava kõrgharidusega töötaja palga alammäär töötamisel täistööajaga kõrgharidust nõudval ametikohal vähemalt 7475 krooni kuus.
Avalike arhiivide arhivaarid on riigiteenistujad ning neile makstakse palka vastavalt nende ametikohale kinnitatud palgaastmele. Ametipalgale võivad lisanduda lisatasud tööstaaži, akadeemilise kraadi, võõrkeelte valdamise ja täiendavate tööülesannete täitmise eest. Samuti laienevad neile riigiametniku soodustused – 35-päevane puhkus, lisapuhkus staaži eest.
Õpetaja palk on seotud talle atesteerimisel omistatud ametijärguga. Palga alammäärad on kokku lepitud Vabariigi Valitsuse ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni TALO vahelistel läbirääkimistel. Alates 01. jaanuarist 2007.a. on kuupalga alammäärad:
-
noorempedagoog - 7800 krooni
-
pedagoog - 8260 krooni
-
vanempedagoog - 9440 krooni
-
pedagoog-metoodik - 11400 krooni.
Õpetajatel on ka tavalisest pikem puhkus – 56 kalendripäeva.
Akadeemiline Ajalooselts ühendab füüsilisi isikuid, kes omavad või omandavad kõrgharidust ja juriidilisi isikuid, mis tegelevad ajaloo uurimise, õpetamise ja propageerimisega.
Kontakt: Ajaloo osakond, Tartu Ülikool, Ülikooli 18, 50090 Tartu
Tartu Ülikooli Ajalooring koondab ajalootudengeid, kes lisaks sõpradele-tuttavatele peavad heaks kaaslaseks ka ajalugu. Ajalooringi liikmeks on võimalik saada igal endisel või praegusel ajalootudengil.
Eesti Ajalooõpetajate Selts koondab enda ridadesse ajalooõpetajaid. 2006.a. oktoori seisuga oli seltsi liikmete arv 249.
Kontakt: Kadrina Keskkool, Rakvere tee 4, Kadrina, Kadrina vald, 45201 Lääne-Viru maakond
Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) taotleb Eesti kultuuripärandi hoidmist ning rahva ajaloomälu säilitamist. Seltsi kuulub tuhatkond aktiivset liiget. EMS ühendab rohkem kui 50 ajaloo- ja kultuuripärandi vabatahtliku uurimise ning kaitsmisega tegelevat seltsi, klubi või ühendust üle kogu riigi.
Kontakt: Pikk 46 10133 Tallinn
Tel: 6411 287; 6412 522
E-post: info@muinsuskaitse.ee
www.muinsuskaitse.ee
Arheoloogiakeskus tegeleb arheoloogia ja sellega seotud uurimissuundade populariseerimisega läbi näituste, trükiste, loengute, lastele, noortele ja huvilistele mõeldud ürituste ning harivate filmi- või CD-programmide. Ühingu liikmete ülesanded on muinas-, loodus- ja kultuuripärandi uurimine, tutvustamine ning õpetamine. Ühing annab välja muinas-, loodus- ja kultuuri trükiseid ja infomaterjale ning levitab neid; korraldab üritusi, konverentse, seminare, ekskursioone ja kursusi; osaleb rahvusvahelises arheoloogia-alases koostöös.
Keskaja Keskus on Tallinna Ülikooli akadeemiline allüksus, mis ühendab Euroopa keskaja uurimisega tegelevaid teadlasi Eestis. Keskus korraldab ettekandekoosolekuid, teaduskonverentse, seminare ja avalikke loenguid; edendab oma tegevusvaldkonnaga seotud doktoriõpet, bakalaureuse- ja magistriastme keskajasuunalisi loengukursusi ja seminare; ning osaleb rahvusvahelistes uurimisprojektides ja teeb koostööd teiste samalaadsete institutsioonidega välismaal.
Tartu Nefa Rühm on rahvaluule ja etnoloogia üliõpilaste organisatsioon, mis ühendab etnoloogia ja rahvaluule eriala üliõpilasi-magistrande ning teisi nendest valdkondadest huvitatuid. Nefa korraldab teaduslikke seminare, välitöid ja üritusi, mis tutvustavad laiemalt rahvaluule ja etnoloogia ainevalda.
Ajalooportaal võimaldab juurdepääsu elektrooniliselt publitseeritud ajalooteaduslikule infole.
Muinsuskaitseameti põhiülesanne on muinsuskaitsetöö korraldamine, riikliku järelevalve teostamine mälestiste ja muinsuskaitsealade üle, kultuurimälestiste riikliku registri pidamine ning kultuuriväärtuste väljaveotaotluste läbivaatamine ja lubade väljastamine.
Kontakt: Uus 8, 10111 Tallinn
Tel: 6403050
E-post: info@muinas.ee
www.muinas.ee
Tallinna Kultuuriväärtuste Amet põhiülesanded on linna kultuuriajaloolise eripära ja rahvuskultuuri traditsioonide, samuti linna materiaalse ajaloolise pärandi ja ajalooliselt väljakujunenud miljööpiirkondade säilitamine, kaitsmine ja teadvustamine.
Kontakt: Raekoja plats 12, Tallinn 10146
Tel: 645 7170
E-post: muinsus@tallinnlv.ee; kultuur@tallinnlv.ee
www.tallinn.ee
Kutseala hõive
AJALOOLASED, ETNOLOOGID, ARHEOLOOGID
2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)
Filosoofid, ajaloolased, politoloogid, sh etnoloogid, arheoloogid (ISCO 2443)* |
79 |
Üld- ja kutsehariduse spetsialistid – õpetajad, sh aineõpetajad põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuses(sh ka ajaloo ja ühiskonnaõpetuse, kunstiajaloo õpetajad) |
12858 |
Arhivaarid ja kuraatorid, sh ka muuseumispetsialistid (ISCO 2431) |
663 |
KOKKU |
13601 |
* ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations)järgi
Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*
Aasta |
Ametinimetus |
Tööpakkumised |
Tööotsijad töösoovi järgi |
Tööotsijad omandatud eriala järgi |
2004 |
Filosoofid, ajaloolased, politoloogid, sh etnoloogid, arheoloogid ISCO 2443 |
0 |
12 |
33 |
Üld- ja kutsehariduse spetsialistid – õpetajad, sh aineõpetajad põhikoolis, gümnaasiumis, kutsekoolis ISCO 2320 |
84 |
563 |
847 | |
Arhivaarid ja kuraatorid ISCO 2431 |
7 |
74 |
92 | |
2005 |
Filosoofid, ajaloolased, politoloogid, sh etnoloogid, arheoloogid ISCO 2443 |
0 |
10 |
33 |
Üld- ja kutsehariduse spetsialistid – õpetajad, sh aineõpetajad põhikoolis, gümnaasiumis, kutsekoolis ISCO 2320 |
117 |
463 |
768 | |
Arhivaarid ja kuraatorid ISCO 2431 |
7 |
56 |
72 | |
2006 |
Filosoofid, ajaloolased, politoloogid, sh etnoloogid, arheoloogid ISCO 2443 |
0 |
8 |
26 |
Üld- ja kutsehariduse spetsialistid – õpetajad, sh aineõpetajad põhikoolis, gümnaasiumis, kutsekoolis ISCO 2320 |
80 |
277 |
455 | |
Arhivaarid ja kuraatorid ISCO 2431 |
5 |
40 |
48 |
* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist
15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet
2004 |
2005 |
2006 | |
Tegevusalad kokku |
595,5 |
607,4 |
646,3 |
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
31,4 |
29,4 |
29,9 |
Kalandus |
3,6 |
2,8 |
2,2 |
Mäetööstus |
8 |
5,9 |
5,2 |
Töötlev tööstus |
140,9 |
139,5 |
136,4 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
12 |
12,5 |
12,4 |
Ehitus |
46,8 |
48,7 |
62,8 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
80 |
80,6 |
88,7 |
Hotellid ja restoranid |
16,2 |
22,1 |
22,3 |
Veondus, laondus ja side |
51,5 |
54,6 |
61,5 |
Finantsvahendus |
7,9 |
6,9 |
7,3 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus, sh teadustegevus humanitaar- ja sotsiaalteaduste vallas |
39,4 |
46,4 |
48,1 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
36,9 |
37,2 |
39 |
Haridus, sh üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste, ülikoolide tegevus |
54,5 |
54,9 |
58,5 |
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne |
37,5 |
35 |
37,5 |
Muud tegevusalad, sh arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus |
28,8 |
31,1 |
34,3 |
Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet
2004 |
2005 |
2006 |
|||
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus |
9 012 |
9 418 |
9178 |
||
Kalandus |
1 142 |
1 096 |
1125 |
||
Mäetööstus |
75 |
81 |
90 |
||
Töötlev tööstus |
5 991 |
6 232 |
6552 |
||
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
282 |
277 |
278 |
||
Ehitus |
3 622 |
4 502 |
5867 |
||
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont |
17 928 |
18 298 |
19126 |
||
Hotellid ja restoranid |
1 990 |
2 156 |
2262 |
||
Veondus, laondus ja side |
6 006 |
6 338 |
6605 |
||
Finantsvahendus |
564 |
666 |
809 |
||
Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus, sh teadustegevus humanitaar- ja sotsiaalteaduste vallas |
11 201 |
13 074 |
15 553 |
||
Haridus, sh üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste, ülikoolide tegevus |
464 |
508 |
563 |
||
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
1 007 |
1 058 |
1 131 |
||
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus, sh arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus |
1 599 |
1 658 |
1 873 |
||
Tegevusalad kokku |
60 882 |
65 362 |
71 012 |
||
Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad. | |||||
PALGASTATISTIKA
Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palgatöötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.
EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes),
I kvartal 2004 – I kvartal 2007 (krooni)
Aasta |
I kvartal |
II kvartal |
III kvartal |
IV kvartal | |
2004 |
7 287 |
6 748 |
7 417 |
7 021 |
7 704 |
2005 |
8 073 |
7 427 |
8 291 |
7 786 |
8 690 |
2006 |
9 467 |
8 591 |
9 531 |
9 068 |
10 212 |
2007 |
10 322 |
Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 (krooni) | |||
Tegevusala |
2004 |
2005 |
2006 |
Kinnisvara, rentimine ja äritegevus, sh teadustegevus humanitaar- ja sotsiaalteaduste vallas |
9 332 |
9 724 |
11 433 |
Haridus, sh üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste, ülikoolide tegevus |
6 475 |
7 219 |
7 949 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus, sh arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus |
6 244 |
6 970 |
7 862 |
*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.
Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2006
Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutotunnipalk põhitegevusala järgi, 2006
Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga. Statistikaameti andmed
2004 |
2005 |
kasv %-des |
2006 |
kasv %-des | |
Tegevusalade keskmine |
7 287 |
8 073 |
10,8 |
9 407 |
16,5 |
Põllumajandus ja jahindus |
4 799 |
5 626 |
17,2 |
6 808 |
21,0 |
Metsamajandus |
7 267 |
8 365 |
15,1 |
9 105 |
8,8 |
Kalandus |
4 430 |
4 575 |
3,3 |
7 107 |
55,3 |
Mäetööstus |
8 687 |
8 734 |
0,5 |
10 070 |
15,3 |
Töötlev tööstus |
6 696 |
7 526 |
12,4 |
8 844 |
17,5 |
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus |
8 482 |
9 630 |
13,5 |
10 385 |
7,8 |
Ehitus |
7 468 |
8 480 |
13,6 |
10 075 |
18,8 |
Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
6 915 |
7 401 |
7,0 |
9 111 |
23,1 |
Hotellid ja restoranid |
4 535 |
5 421 |
19,5 |
6 148 |
13,4 |
Veondus, laondus ja side |
8 048 |
8 859 |
10,1 |
10 126 |
14,3 |
Finantsvahendus |
14 998 |
16 384 |
9,2 |
16 915 |
3,2 |
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus, sh teadustegevus humanitaar- ja sotsiaalteaduste vallas |
9 332 |
9 724 |
4,2 |
11 433 |
17,6 |
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
9 224 |
10 101 |
9,5 |
11 482 |
13,7 |
Haridus, sh üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste, ülikoolide tegevus |
6 475 |
7 219 |
11,5 |
7 949 |
10,1 |
Tervishoid ja sotsiaalhooldus |
6 524 |
7 900 |
21,1 |
9 026 |
14,3 |
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus sh arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus |
6 244 |
6 970 |
11,6 |
7 862 |
12,8 |
Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).
Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes, 2004-2006 (krooni)
Statistikaameti andmed
Maakond |
2004 |
2005 |
2006 |
Harju |
8 615 |
9 307 |
10 837 |
Tallinn |
8 850 |
9 462 |
10 997 |
Hiiu |
5 957 |
6 721 |
7 434 |
Ida-Viru |
5 461 |
6 057 |
6 842 |
Jõgeva |
5 488 |
6 758 |
7 507 |
Järva |
5 951 |
6 877 |
7 993 |
Lääne |
5 816 |
6 468 |
7 201 |
Lääne-Viru |
5 653 |
6 301 |
7 318 |
Põlva |
5 324 |
6 210 |
7 250 |
Pärnu |
6 002 |
6 902 |
7 948 |
Rapla |
5 828 |
6 660 |
7 583 |
Saare |
6 010 |
6 938 |
7 916 |
Tartu |
6 679 |
7 624 |
9 088 |
Valga |
5 337 |
6 081 |
6 908 |
Viljandi |
5 740 |
6 368 |
7 492 |
Võru |
5 405 |
6 284 |
7 177 |
EESTI |
7 287 |
8 073 |
9 407 |
| |