et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Ajaloolane, etnoloog, arheloog

Kool.ee-haridusportaal :: Ajaloolane, etnoloog, arheloog Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeAjaloolane, etnoloog, arheloog,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Ajaloolane, etnoloog, arheloog

OLULISED MOMENDID

  • Ajaloolased, arheoloogid, etnoloogid uurivad, analüüsivad ja interpreteerivad minevikku.
  • Arheoloogiat võib kõrvutada detektiivitööga. Iga märk, mis on maha jäänud, annab vihjeid, lõplikke vastuseid aga ülimalt harva.
  • Ajaloolase, arheoloogi, etnoloogina töötamiseks on vajalik omada akadeemilist kõrg­haridust.
  • Ajaloo eriala sobib iseseisva mõtlemisega noorele, kelle huvid ei piirdu ainult ajaloo ja arheoloogiaga, vaid ulatuvad ka humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonda laiemalt. Kasuks tuleb võõrkeelte oskus ja soov oma teadmisi edasi arendada.
  • Tööväljavaated on mitmekülgsed – ajaloo eriala lõpetajad töötavad teadus- ja haridus­asutustes, muuseumides, arhiivides, muinsus- ja kultuurimälestiste kaitse alal. Õpetajakutse koolituse läbinud võivad tööle asuda ajaloo- ja ühiskonna­õpetuse või kunstiajaloo õpetajana üldharidus- ja kutsekoolides üle Eesti. Lai üldharidus võimaldab leida tööd ka teistes riigiasutustes (välis-, kaitse- jt ministeeriumides), samuti tegutsemist ajakirjanike ja poliitikutena.

TÖÖ ISELOOM - Ajaloolased, etnoloogid, arheoloogid on humanitaarteadlased, kes uurivad ja kirjeldavad mineviku sündmusi ja tegevusalasid ning avaldavad saadud teadusinfot. Oluliseks tegevus­suunaks on ka ajalooteaduse õpetamine koolides ja ülikoolides.

Ajaloolased uurivad, analüüsivad ja interpreteerivad minevikku. Oma uuringutes kasutavad nad palju erinevaid algallikaid – riiklikke ja institutsionaalseid originaaldokumente, perioodilisi väljaandeid, fotosid, intervjuusid, filme, kaasaegsete avaldamata käsikirju (päevikud, kirjad), arheoloogilisi leide jms. Tavaliselt spetsialiseeruvad ajaloolased ühe maa või selle piirkonna, kindla ajalooperioodi või selle osa uurimisele nagu näiteks sotsiaalelu, kultuur, poliitika või diplomaatiline ajalugu. Nii keskendutakse näiteks kas esiajaloo, keskaja või uusima ajalooperioodi uurimisele. Uurimisalast sõltuvalt võib eristada majandus-, sotsiaal-, teadus-, kunsti-, poliitika-, sõjaajaloolasi jt. On ka mitmeid teisi spetsialiseerumisvõimalusi. Näiteks tegelevad biograafid ajaloos tuntud inimeste kohta detailse informatsiooni kogumise ja biograafiate koostamisega. Genealoogid on spetsialiseerunud inimeste esivanemate, nende päritolu, tegude, nendevaheliste sugulussidemete uurimisele ja sugupuude koostamisele. Osa ajaloolasi aitavad uurida ja säilitada arhiivi­materjale, inimeste poolt valmistatud esemeid, ajaloolisi ehitisi ja kohti.

Etnoloogid tegelevad ajalooteaduse haruga, mille uurimise objektiks on erinevate rahvaste kultuurid. Nad uurivad, kirjeldavad, analüüsivad ja võrdlevad kultuuri­protsesside tekke- ja muutumismehhanisme. Etnoloogid uurivad, kuidas inimesed oma igapäevases elus kultuuri loovad, selles kultuuris elavad ja kuidas kultuur selle tulemusena muutub. Uurimismeetodiks on vahetu vaatlus välitöödel, sellele tuginev ainelise ja vaimse kultuuri elementide, sotsiaalsete institutsioonide jms. kirjeldamine ning teiste rahvaste vastavate nähtustega kõrvutamine. Kasutatakse ka kirjalikke allikaid, arheoloogia, ajaloo, keeleteaduse ja muid andmeid. Kuna etnoloogia on üks kultuuri­teadus teiste seas, siis on etnoloogi jaoks oluline orienteeruda ka lähedastes distsipliinides, nt ajalugu, folkloristika, semiootika, sotsioloogia. Kaasajal kasutatakse etnoloogia kohta ka mõistet „kultuurantropoloogia“.

Arheoloogid tegelevad ajalooteaduse haruga, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Arheoloogid uurivad ja taastavad materiaalseid tõendeid – ehitiste varemeid, tööriistu, keraamikat, münte, relvi ning teisi inimkultuuri ajaloost järelejäänud esemeid ja objekte, et määrata varasemate tsivilisatsioonide kronoloogiat, ajalugu, tavasid ja harjumusi. Eriti tähtis on arheoloogia esiajaloo ehk muinasajaloo uurimises. Olulise töölõigu moodustab ka keskaja arheoloogia uurimine – väljakaevamised linnades kui ka ehitiste uurimine. Muistiseid õpitakse tundma arheoloogilistel kaevamistel. Selleks eemaldatakse muistiselt pinnasekiht ja uuritakse üksikasjalikult läbi otsese inimtegevuse tulemusena ladestunudpinnase- ehk kultuurkiht. Muististe laadi ja leviku järgi selgitatakse vastava ajajärgu majanduse ja kultuuri iseloomulikud jooned.

Arheoloogi töös läheb vaja loogilist mõtlemist ja suurt leidlikkust, ent siiski ei saa ta kindel olla oma ettekujutiste vastavuses minevikus olnuga. Teadlase-uurija käsutuses on pilt­mõistatuse üksikud tükid ja tema ülesandeks püüda arvata, kuhu need tükid on kuulunud. Arheoloogiat võib kõrvutada detektiivitööga. Iga märk, mis on maha jäänud, annab vihjeid, lõplikke vastuseid aga harva. Suuremad vahed on vaid selles, et arheoloogia kaevub ajas sügavamale kui kriminalistika ning arheoloogia puhul pole enamasti vaja leida süüdlane õiguslikus tähenduses.

TÖÖTINGIMUSED - keskkond – vahendid/materjalid – tööaeg

Enamusel ajalooteadlastel on regulaarne tööaeg. Suur osa tööajast möödub oma kabinetis töölaua, sh arvuti taga või raamatukogudes ja jalooarhiivides. Nad uurivad arhiivimaterjale, loevad ja kirjutavad teaduslikke publikatsioone ja ettekandeid. Etteantud tähtajadest ja tihedast töögraafikust tulenevalt võib uurimustööde kirjutamise ja avaldamine vahel olla üsna stressitekitav ning mõnikord tuleb teha ka ületunde, mida üldjuhul ei kompenseerita. Kuna uurimusi viiakse sageli läbi uurimisrühmades, siis on olulised suhtlemis- ja koostööoskused. Oma töö tulemusi tuleb tutvustada konverentsidel, seminaridel, loengutes, mis eeldavad eneseväljendus- ja esinemisoskusi.

Ülikoolides töötavatel ajaloolastel-õppejõududel on tavaliselt paindlikum töögraafik – oma tööaega tuleb jaotada õpetamise, uurimise, kirjutamise, nõustamise ja administratiivsete kohustuste vahel.

Arheoloogide ja etnoloogide tegevus on seotud välitöödega. Neil tuleb sageli reisida (vahel ka kaugematesse piirkondadesse), elada inimeste keskel, keda nad uurivad, õppida nende keeli ning viibida uuritavas paigas pikka aega. Nad võivad töötada ebaühtlastes tingimustes ning nende töö võib sisaldada ka füüsilist pingutust.

Koolis töötatavatel ajalooõpetajatel on lühendatud tööaeg – kuni 7 tundi päevas ehk kuni 35 tundi nädalas.

KUTSENÕUDED JA -EELDUSED

Ajaloolasena, etnoloogina, arheoloogina töötamine eeldab akadeemilise kõrghariduse olemasolu.

Loomulikult eeldab ajaloolase elukutse eelkõige põhjalikke teadmisi maailma kui Eesti ajaloost, kunsti- ja kultuuriloost, samuti ajaloo allikatest, uurimismeetoditest ning historiograafiast. Vajalikud on teadmised museoloogiast, muinsuskaitsest, arhiivitööst. Kindlasti tuleb tunda teadusliku uurimistöö metoodikat ja osata seda planeerida. Põhioskuste hulka kuulub ka teadusliku artikli koostamise oskus. Olulised on kirjalik ja suuline eneseväljendus- ja suhtlemisoskus ning võõrkeelte oskus. Eelkõige on vajalik saksa ja vene keele oskus, kuna paljud ajaloolised dokumendid on saksa- või venekeelsed.

Ajaloo bakalaureuse õppe läbinu peab:

  • tundma Lääne tsivilisatsiooni ajaloo tähtsamaid perioode ning ajalooteaduse eri harusid ja nende allikaid
  • tundma põhjalikumalt ühte ajalooperioodi, arheoloogiat või kunstiajalugu
  • oskama formuleerida, selgitada ja kaitsta oma ideid, toestades väiteid näidetega nii Eesti kui ka üldajaloo eri perioodide vallast
  • oskama näha ja sõnastada seoseid ajaloo ja teiste humanitaarainete vahel
  • suutma näha probleeme interdistsiplinaarses raamistuses ja pakkuda välja erinevaid lahendusvariante
  • oskama iseseisvalt informatsiooni koguda ja tõlgendada.

Tööd soodustavad isikuomadused ja võimed on loominguline mõtlemine, loogiline mõtlemine, analüüsi- ja üldistusvõime. Kindlasti eeldab kutsetöö õpi­valmidust ja valmisolekut tegeleda pidevalt professionaalse enesearendamisega.

Arheoloogi töö eeldab lisaks üldajalooalastele teadmistele arheoloogilise uurimismetoodika tundmist, arheoloogiliste välitööde planeerimise, organiseerimise ja dokumenteerimise oskusi, teadmisi maateaduste alustest ja ainelise kultuuri uurimisel kasutatavatest loodusteaduslikest meetoditest.

Etnoloog peab tundma Eesti etnograafilisi allikaid, nende loomise meetodeid ja konteksti ning etnoloogia uurimismeetodeid. Töö eeldab etnograafiliste uurimismeetodite ja -tehnikate (osalusvaatlus, intervjueerimine) rakendamise ning kogutud materjalide töötlemise ja analüüsimise oskusi.

Ajalooõpetajad peavad lisaks ajalooalastele teadmistele omama õpetajatööks vajalikke teadmisi ja oskusi ning ette­valmistust. Õpetajate kvalifikatsiooninõuded on reguleeritud õigusaktiga ning nende töö tulemuslikkust ja vastavust kvalifikatsiooninõuetele hinnatakse atesteerimise käigus. Vt täpsemalt >> alus- ja üldhariduse õpetaja kutsealakirjeldus.

Ajaloo eriala sobib iseseisva mõtlemisega noorele, kelle huvid ei piirdu ainult ajaloo ja arheoloogiaga, vaid ulatuvad ka humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonda laiemalt. Kasuks tuleb võõrkeelte oskus ja soov oma teadmisi edasi arendada.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Ajaloo eriala saab õppida Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis.

Tartu Ülikooli ajaloo- ja arheoloogia instituut annab teaduspõhist kraadiharidust ning koolitab ajaloo õpetajaid Eesti koolidele. Ajaloo õppekavas saab bakalaureuse tasandilõppida järgmisi erialasid: arheoloogia, arhiivindus, Eesti ajalugu, kunstiajalugu, lähiajalugu, üldajalugu. Magistriõppe tasandil on järgmised erialad: Eesti, lähi- ja üldajalugu, arheoloogia, arhiivindus, kunstiajalugu. Bakalaureuse ja magistri tasemel saab õppida nii päevases kui avatud ülikooli õppevormis, nominaalne õppeaeg vastavalt 3+2 aastat. Doktoriõpe toimub ainult päevases õppevormis. Etnoloogiat õpetatakse Tartu ülikooli Kultuuriteaduste ja kunstide instituudis etnoloogia osakonnas nii bakalaureuse, magistri kui ka doktoriõppe tasandil.

Arheoloogia eriala annab ettevalmistuse tulevastele arheoloogidele. Ettevalmistus hõlmab nii muinas- kui ka keskaega, kesksel kohal on Eesti ja Lääne­meremaade arheoloogia. Lisaks loengukursustele toimuvad igasuvised praktikumid arheoloogilistel välja­kaevamistel.

Arhiivinduse erialal õpitakse arhivaalide kogumist, kasutamist ja säilitamist.

Eesti ajaloo erialal uuritakse ja õpetatakse Eesti maa ja rahva ajalugu muinasaja lõpust tänapäevani. Keskendutakse Eesti uus- ja uusimale ajaloole, eeskätt sotsiaal- ja majandus­ajalugu, haridus-, kultuuri- ja teadusajalugu ning poliitiline ajalugu.

Kunstiajaloo õppetoolis õpetatakse Euroopa kunsti ajalugu alates selle lätetest Kreekas kuni 20.sajandini. Samuti käsitletakse Vana-Idamaade kõrgkultuuride kunsti. Kunstiajaloo õppetool on üks Eesti kunsti uurimiskeskusi. Peamisteks uurimisaladeks on Lõuna-Eesti ja Saare-Lääne keskaegne arhitektuur, Eesti kunst 19. ja 20.sajandi algul ning 20.sajandi eesti kunst.

Lähiajaloo õppetool tegeleb selliste probleemide uurimise ning õpetamisega, mis on peamiselt seotud viimaste sajanditega. Uurimisteemad ulatuvad Eesti sise- ja välispoliitikast maailma ajalooga seotud küsimusteni.

Üldajaloo õppetool õpetab maailma ajalugu rõhuasetusega Euroopa ajaloole antiigist kuni Esimese maailmasõjani.

Etnoloogia erialal õpitakse mõistma kultuuriprotsesside tekke- ja muutumismehhanisme, neid märkama, kirjeldama, analüüsima ja võrdlema. Õppekava jaguneb kohustuslikeks aineteks, milles etnoloogid omandavad põhilised oskused ja teadmised, ning valikaineteks, mis annavad võimaluse välja arendada isiklikud uurijahuvid. Üliõpilased osalevad ka etnoloogilistel väli­töödel.

Tallinna Ülikooli ajaloo instituudis saab õppida ajaloo eriala bakalaureuse- ja magistriõppes ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajaks magistriõppes. Valmistatakse ette järelkasvu ajaloo­­teadlastele, kunsti­ajaloolastele, arheoloogidele, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajatele ning koolitatakse ajaloo ja ühiskonnaõpetusega seonduvate erialade spetsialiste, kellel on pädevus töötada ajalooalast kõrgharidust nõudvatel ametikohtadel. Magistriõppe lõpetanud võivad samas õpinguid jätkata ajaloo doktori­õppes.

Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudis saab õppida kunstiteaduse eriala, mis on aluseks enese ülestöötamisel kunstiajaloolase, -teoreetiku, -kriitiku, kunstiajaloo õpetaja, muinsuskaitsja, giidi, toimetaja ja antikvaarina. Õpe toimib bakalaureuse-, magistri- ja doktori­tasemel.

Kristlikust kultuuriloost huvitatud võivad õpinguid jätkata Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituudis kristliku kultuuriloo magistriõppes. 2-aastane õppekava annab ülevaade Euroopa kristlikust kultuurist ja selle kujunemisest. Käsitletakse filosoofia ajalugu, Vana ja Uue Testamendi tekkelugu ja teoloogiat, kirikulugu, teaduse ja religiooni vahekorda. Kunsti- ja muusikaajaloo alased valikkursused tutvustavad kristlike ideede kajastumist kunstis ja muusikas. Selles õppekavas õppimine ei eelda eelnevat teoloogilist haridust – oodatud on just teiste erialade esindajad, kes soovivad saada võimalikult laiahaardelist ettevalmistust Euroopa kristlikust kultuuriloolisest taustast. Vajalik on vähemalt 120 ainepunktise mahuga bakalaureuse- või diplomiõppe diplomi olemasolu mistahes erialal. Õpe on tasuline.

Erialast täiendõpet korraldavad kõik eelnimetatud kõrgkoolid, Eesti Ajalooõpetajate Selts http://www.eas.edu.ee/.

TÖÖVÄLJAVAATED

Ajaloo eriala lõpetanud leiavad tööd teadusasutustes ja kõrgkoolides teadlaste ja õppe­­jõududena

Õpetajakutse koolituse läbinud võivad tööle asuda ajaloo- ja ühiskonna­õpetuse või kunstiajaloo õpetajana üldhariduskoolides ja kutseõppeasutustes üle Eesti. Põhikoole ja gümnaasiume oli 2006/2007 õppeaastal Eestis üle 500 ja kutseõppeasutusi 50.

Samuti leiavad nad rakendust erinevates haridus- ja kultuuriasutustes, muuseumi- ja arhiivitöötajatena, muinsus- ja kultuurimälestiste kaitse alal. Riiklikke muuseume on praegu 30, sh 12 keskmuuseumi, 3 riigimuuseumi ja 15 maakonna­muuseumi. Lisaks töötavad veel linnamuuseumid, ülikoolimuuseumid ning eraisikutele, institutsioonidele ja asutustele kuuluvad eramuuseumid. Kokku on Eestis täna 250 muuseumi. Arhiivitööd pakub Rahvusarhiiv kui riigi arhiivide süsteem, eelkõige Tartus asuv Ajalooarhiiv, aga ka Filmiarhiiv, Riigiarhiiv. Lai üldharidus võimaldab leida tööd ka teistes riigiasutustes (välis-, kaitse- jt ministeeriumides), samuti tegutsemist ajakirjanike ja poliitikutena.

LÄHEDASED AMETID - Ajaloolase, entnoloogi, arheoloogi töö eeldab analüüsivõimet, ajalooväärtusega materjalide korrastamise ja säilitamise oskusi ning loomulikult huvi ajaloo vastu. Sarnased eeldused on vajalikud arhivaari, muuseumitöötaja, kuraatori, raamatukogutöötaja töös. Uurimistööalased oskused seonduvad teiste sotsiaal- ja ühiskonnateadlastega, näiteks sotsioloogid, politoloogid. Suhtlemisoskused, inimeste juhendamise, motiveerimise ja mõjutamise oskused ning loovus on vajalikud õpetaja ja nõustaja töös.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Teadus- ja õppeasutustes töötavatel teadlastel ja õppejõududel on enamasti kindel kuupalk, mis sõltub ametikohast ja akadeemilisest kraadist. Kuupalga alammäärad on kehtestatud üldjuhul asutuse kollektiivlepinguga. Teadurite - õppejõudude kuupalk jääb vahemikku 7000 – 20000 krooni. Täiendavate õppe- ja teadusülesannete täitmise eest makstakse lisatasu. Võimalik on taotleda raha uurimisprojektide läbiviimiseks. Õppejõudude puhkus on 56 kalendripäeva.

Riigi-, kesk- ja maakonnamuuseumitöötajad saavad palka riigieelarvest. Ülejäänud muuseumide töötajate palk tuleb kas omavalitsuse või konkreetse asutuse eelarvest. Muuseumispetsialisti keskmine brutopalk oli 2006. aastal vahemikus 5000-7000 krooni, seejuures on palgatase üle Eesti üpris ühtlane. 2007. aastast alates on vastavalt Vabariigi Valitsuse ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni TALO kokkuleppele riigieelarvest töötasu saava kõrgharidusega töötaja palga alammäär töötamisel täistööajaga kõrgharidust nõudval ametikohal vähemalt 7475 krooni kuus.

Avalike arhiivide arhivaarid on riigiteenistujad ning neile makstakse palka vastavalt nende ametikohale kinnitatud palgaastmele. Ametipalgale võivad lisanduda lisatasud tööstaa˛i, akadeemilise kraadi, võõrkeelte valdamise ja täiendavate tööülesannete täitmise eest. Samuti laienevad neile riigiametniku soodus­tused – 35-päevane puhkus, lisapuhkus staa˛i eest.

Õpetaja palk on seotud talle atesteerimisel omistatud ametijärguga. Palga alammäärad on kokku lepitud Vabariigi Valitsuse ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni TALO vahelistel läbirääkimistel. Alates 01. jaanuarist 2007.a. on kuupalga alammäärad:

  • noorempedagoog - 7800 krooni
  • pedagoog - 8260 krooni
  • vanempedagoog - 9440 krooni
  • pedagoog-metoodik - 11400 krooni.

Õpetajatel on ka tavali­sest pikem puhkus – 56 kalendripäeva.

TÄIENDAV INFO

Akadeemiline Ajalooselts ühendab füüsilisi isikuid, kes omavad või omandavad kõrgharidust ja juriidilisi isikuid, mis tegelevad ajaloo uurimise, õpetamise ja propageerimisega.

Kontakt: Ajaloo osakond, Tartu Ülikool, Ülikooli 18, 50090 Tartu

Tartu Ülikooli Ajalooring koondab ajalootudengeid, kes lisaks sõpradele-tuttavatele peavad heaks kaaslaseks ka ajalugu. Ajalooringi liikmeks on võimalik saada igal endisel või praegusel ajalootudengil.

Eesti Ajalooõpetajate Selts koondab enda ridadesse ajalooõpetajaid. 2006.a. oktoori seisuga oli seltsi liikmete arv 249.

Kontakt: Kadrina Keskkool, Rakvere tee 4, Kadrina, Kadrina vald, 45201 Lääne-Viru maakond

Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) taotleb Eesti kultuuripärandi hoidmist ning rahva ajaloomälu säilitamist. Seltsi kuulub tuhatkond aktiivset liiget. EMS ühendab rohkem kui 50 ajaloo- ja kultuuripärandi vabatahtliku uurimise ning kaitsmisega tegelevat seltsi, klubi või ühendust üle kogu riigi.

Kontakt: Pikk 46 10133 Tallinn
Tel: 6411 287; 6412 522
E-post: info@muinsuskaitse.ee
www.muinsuskaitse.ee

Eesti Genealoogia Selts

Arheoloogiakeskus tegeleb arheoloogia ja sellega seotud uurimissuundade populariseerimisega läbi näituste, trükiste, loengute, lastele, noortele ja huvilistele mõeldud ürituste ning harivate filmi- või CD-programmide. Ühingu liikmete ülesanded on muinas-, loodus- ja kultuuripärandi uurimine, tutvustamine ning õpetamine. Ühing annab välja muinas-, loodus- ja kultuuri trükiseid ja infomaterjale ning levitab neid; korraldab üritusi, konverentse, seminare, ekskursioone ja kursusi; osaleb rahvusvahelises arheoloogia-alases koostöös.

Keskaja Keskus on Tallinna Ülikooli akadeemiline allüksus, mis ühendab Euroopa keskaja uurimisega tegelevaid teadlasi Eestis. Keskus korraldab ettekandekoosolekuid, teadus­konverentse, seminare ja avalikke loenguid; edendab oma tegevusvaldkonnaga seotud doktoriõpet, bakalaureuse- ja magistriastme keskajasuunalisi loengukursusi ja seminare; ning osaleb rahvusvahelistes uurimisprojektides ja teeb koostööd teiste samalaadsete institutsioonidega välismaal.

Tartu Nefa Rühm on rahvaluule ja etnoloogia üliõpilaste organisatsioon, mis ühendab etnoloogia ja rahvaluule eriala üliõpilasi-magistrande ning teisi nendest valdkondadest huvitatuid. Nefa korraldab teaduslikke seminare, välitöid ja üritusi, mis tutvustavad laiemalt rahva­­luule ja etnoloogia ainevalda.

Eesti Arheoloogiaajakiri

Ajalooportaal võimaldab juurdepääsu elektrooniliselt publitseeritud ajalooteaduslikule infole.

Muinsuskaitseameti põhiülesanne on muinsuskaitsetöö korraldamine, riikliku järelevalve teostamine mälestiste ja muinsuskaitsealade üle, kultuurimälestiste riikliku registri pidamine ning kultuuriväärtuste väljaveotaotluste läbivaatamine ja lubade väljastamine.

Kontakt: Uus 8, 10111 Tallinn
Tel: 6403050
E-post: info@muinas.ee
www.muinas.ee

Tallinna Kultuuriväärtuste Amet põhiülesanded on linna kultuuriajaloolise eripära ja rahvus­kultuuri traditsioonide, samuti linna materiaalse ajaloolise pärandi ja ajalooliselt välja­kujunenud miljööpiirkondade säilitamine, kaitsmine ja teadvustamine.

Kontakt: Raekoja plats 12, Tallinn 10146
Tel: 645 7170
E-post: muinsus@tallinnlv.ee; kultuur@tallinnlv.ee
www.tallinn.ee

Kutseala hõive
AJALOOLASED, ETNOLOOGID, ARHEOLOOGID

2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)

Filosoofid, ajaloolased, politoloogid, sh etnoloogid, arheoloogid (ISCO 2443)*

79

Üld- ja kutsehariduse spetsialistid – õpetajad, sh aineõpetajad põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuses(sh ka ajaloo ja ühiskonnaõpetuse, kunstiajaloo õpetajad)
(ISCO 2320)

12858

Arhivaarid ja kuraatorid, sh ka muuseumispetsialistid (ISCO 2431)

663

KOKKU

13601

* ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations)järgi

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Töö­pakkumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Filosoofid, ajaloolased, politoloogid, sh etnoloogid, arheoloogid ISCO 2443

0

12

33

Üld- ja kutsehariduse spetsialistid – õpetajad, sh aineõpetajad põhikoolis, gümnaasiumis, kutsekoolis ISCO 2320

84

563

847

Arhivaarid ja kuraatorid ISCO 2431

7

74

92

2005

Filosoofid, ajaloolased, politoloogid, sh etnoloogid, arheoloogid ISCO 2443

0

10

33

Üld- ja kutsehariduse spetsialistid – õpetajad, sh aineõpetajad põhikoolis, gümnaasiumis, kutsekoolis ISCO 2320

117

463

768

Arhivaarid ja kuraatorid ISCO 2431

7

56

72

2006

Filosoofid, ajaloolased, politoloogid, sh etnoloogid, arheoloogid ISCO 2443

0

8

26

Üld- ja kutsehariduse spetsialistid – õpetajad, sh aineõpetajad põhikoolis, gümnaasiumis, kutsekoolis ISCO 2320

80

277

455

Arhivaarid ja kuraatorid ISCO 2431

5

40

48

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004–2006 (tuhat)
Statistikaamet

2004

2005

2006

Tegevusalad kokku

595,5

607,4

646,3

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

31,4

29,4

29,9

Kalandus

3,6

2,8

2,2

Mäetööstus

8

5,9

5,2

Töötlev tööstus

140,9

139,5

136,4

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

12

12,5

12,4

Ehitus

46,8

48,7

62,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80

80,6

88,7

Hotellid ja restoranid

16,2

22,1

22,3

Veondus, laondus ja side

51,5

54,6

61,5

Finantsvahendus

7,9

6,9

7,3

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus, sh teadus­tegevus humanitaar- ja sotsiaalteaduste vallas

39,4

46,4

48,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

36,9

37,2

39

Haridus, sh üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste, ülikoolide tegevus

54,5

54,9

58,5

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

37,5

35

37,5

Muud tegevusalad, sh arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus

28,8

31,1

34,3

Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004–2006, arv
Statistikaamet

2004

2005

2006

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

9 012

9 418

9178

Kalandus

1 142

1 096

1125

Mäetööstus

75

81

90

Töötlev tööstus

5 991

6 232

6552

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

282

277

278

Ehitus

3 622

4 502

5867

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

17 928

18 298

19126

Hotellid ja restoranid

1 990

2 156

2262

Veondus, laondus ja side

6 006

6 338

6605

Finantsvahendus

564

666

809

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus, sh teadus­tegevus humanitaar- ja sotsiaalteaduste vallas

11 201

13 074

15 553

Haridus, sh üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste, ülikoolide tegevus

464

508

563

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

1 007

1 058

1 131

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus, sh arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus

1 599

1 658

1 873

Tegevusalad kokku

60 882

65 362

71 012

Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad.

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finants­vahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palgatöötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes),
I kvartal 2004 – I kvartal 2007 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

9 467

8 591

9 531

9 068

10 212

2007

10 322

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 (krooni)

Tegevusala

2004

2005

2006

Kinnisvara, rentimine ja äritegevus, sh teadustegevus humanitaar- ja sotsiaalteaduste vallas

9 332

9 724

11 433

Haridus, sh üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste, ülikoolide tegevus

6 475

7 219

7 949

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus, sh arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus

6 244

6 970

7 862

*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2006

Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutotunnipalk põhitegevusala järgi, 2006

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004–2006 (krooni) ja kasv %-des võrreldes eelmise aastaga. Statistikaameti andmed

2004

2005

kasv %-des

2006

kasv %-des

Tegevusalade keskmine

7 287

8 073

10,8

9 407

16,5

Põllumajandus ja jahindus

4 799

5 626

17,2

6 808

21,0

Metsamajandus

7 267

8 365

15,1

9 105

8,8

Kalandus

4 430

4 575

3,3

7 107

55,3

Mäetööstus

8 687

8 734

0,5

10 070

15,3

Töötlev tööstus

6 696

7 526

12,4

8 844

17,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 482

9 630

13,5

10 385

7,8

Ehitus

7 468

8 480

13,6

10 075

18,8

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 915

7 401

7,0

9 111

23,1

Hotellid ja restoranid

4 535

5 421

19,5

6 148

13,4

Veondus, laondus ja side

8 048

8 859

10,1

10 126

14,3

Finantsvahendus

14 998

16 384

9,2

16 915

3,2

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus, sh teadus­tegevus humanitaar- ja sotsiaalteaduste vallas

9 332

9 724

4,2

11 433

17,6

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

9 224

10 101

9,5

11 482

13,7

Haridus, sh üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste, ülikoolide tegevus

6 475

7 219

11,5

7 949

10,1

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

6 524

7 900

21,1

9 026

14,3

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus sh arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus

6 244

6 970

11,6

7 862

12,8

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes, 2004-2006 (krooni)
Statistikaameti andmed

Maakond

2004

2005

2006

Harju

8 615

9 307

10 837

Tallinn

8 850

9 462

10 997

Hiiu

5 957

6 721

7 434

Ida-Viru

5 461

6 057

6 842

Jõgeva

5 488

6 758

7 507

Järva

5 951

6 877

7 993

Lääne

5 816

6 468

7 201

Lääne-Viru

5 653

6 301

7 318

Põlva

5 324

6 210

7 250

Pärnu

6 002

6 902

7 948

Rapla

5 828

6 660

7 583

Saare

6 010

6 938

7 916

Tartu

6 679

7 624

9 088

Valga

5 337

6 081

6 908

Viljandi

5 740

6 368

7 492

Võru

5 405

6 284

7 177

EESTI

7 287

8 073

9 407

 

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 18. 06. 2008. 08:31

Time: 0.0639091 s.