et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Uuenduslik. Lõõgastav. Võluv

Kool.ee-haridusportaal :: Uuenduslik. Lõõgastav. Võluv Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeUuenduslik. Lõõgastav. Võluv,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Uuenduslik. Lõõgastav. Võluv 

Terved, siidised ja paksud juuksed on alati moes. Kahjuks ei saa kõik meist sellise ehte üle uhkust tunda. Vahel pole ka kallitest juuksehooldusvahenditest abi. Kolmeteistkümnenda klassi uutest õppetükkidest saate teada, mis juuste ilu mõjutab.

Tänased tunnid on: bioloogia, keemia, matemaatika, distsipliin.

Bioloogia
Iga juuksejuur asub karvafolliikulis, mis paikneb sügaval peanahas. Karvanääps moodustub siis, kui loode on veel emaüsas (raseduse 9. kuni 12. nädalal). Sündimisest kuni ligikaudu 40-nda eluaastani püsib juuste arv muutumatuna. Pärast seda hakkavad juuksed hõrenema. Naised saavad neid muutusi varjata kaasaegsete vahenditega.

Juuste välimus sõltub üldisest tervislikust seisundist, toitumisest, keskkonna mõjudest, kasutatavatest ravimitest ja juuksehooldusest.

Vajalik on teada, milline karvakasv on normaalne ja millistes kohtades ei tohiks karvakasvu esineda. Üheksat kehapiirkonda nimetatakse “maskuliinseks”. Kui naistel esineb neis piirkondades karvu, põevad nad hirsutismi. Hirsutismi ehk liigse karvakasvu diagnoosib günekoloog või endokrinoloog, kes määrab ka ravi. Suguhormoonide tasakaalu häirele naisel viitavad karvad ülahuulel, lõual, rindadel, reitel, õlavarrel, abaluude vahel, alaseljal ja kõhul (naba ümbruses).

Keemia
Kõige suurem mõju juuste kasvule, jaotusele ja välimusele on meessuguhormoonidel ehk androgeenidel. Naise munasarjad toodavad pidevalt üht kõige mõjusamat hormooni – testosterooni. Vereringe kaudu jõuab testosteroon nahka, kus see pärsib juuste kasvu ja stimuleerib rasunäärmete tööd.

Kui naise organismis on liiga suurel hulgal androgeene või kui nahk on nende suhtes tundlik, siis reeglina juuksed kannatavad – muutuvad rasuseks, kaotavad läike ja kohevuse, murduvad ja langevad välja. Juuste soengusse sättimine muutub keeruliseks isegi siis, kui neid iga päev pesta.

Probleeme tekitab ka meestüüpi karvakasv, mis sunnib haarama raseerija järele. Samuti on meessuguhormoonid süüdi androgeense alopeetsia tekkes. Huvitav fakt on see, et bioloogiliselt aktiivse testosterooni tase meeste ja naiste organismis erineb vaid ühe protsendi võrra – mehe organismis on seda 2%, naisel 1%. Kui mingil põhjusel tõuseb testosterooni tase naise kehas 2%-ni, võib tema keha kattuda karvadega nii, et soo äratundmine võib osutuda keeruliseks.

Vanadel rasestumisvastastel vahenditel oli tugev meessuguhormoonidega sarnanev toime. Need vahendid halvendasid juuste väljanägemist ja stimuleerisid liigset karvakasvu. Tänapäeval sisaldavad rasestumisvastased pillid hormoone, millel selline mõju puudub ning mis vähendavad negatiivset androgeenset toimet. Sellisel viisil toimivad näiteks drospirenooni sisaldavad pillid. Need pillid aitavad vähendada naha ja juuste rasusust, leevendada aknet ja vähendada soovimatut karvakasvu. Pillides sisalduv östrogeen pikendab juuste kasvuperioodi.

Matemaatika
Inimese peas on ligikaudu 100 000 juuksekarva. Iga päev langeb kuni 100 neist välja, pärast juuste pesemist veidi enam. Väljalangenud karva asemele hakkab kasvama uus. Juuste väljalangemist võib kahtlustada siis, kui päevas langeb välja ligikaudu 100 kuni 300 juuksekarva. Kui korraga peatub paljude juuksekarvade kasv ja need langevad 2 kuni 4 kuu jooksul välja, siis tundub see hirmutav.

Närvilise eksamiperioodi tagajärgi märkad suvel, kõrvetava päikese tehtud kahju sügisel. Olukord on tõsisem, kui juuste väljalangemine on põhjustatud androgeenidest. Siis on tegemist alopeetsiaga, mis vajab ravi.

Rasestumisvastased vahendid võivad samuti juuste ilu mõjutada – enamik pille, plaastreid ja tuperõngaid sisaldab toimeaineid, mis on sünteesitud meessuguhormoonidest ning neil on ka vastavad omadused. Ainult paaril gestageenil puudub meesuguhormoonidele omane soovimatu toime. Need paar hormooni sisalduvad ainult pillides. Roosad pillid on esimesed ja ainsad rasestumisvastased tabletid, mis sisaldavad progestageeni, mis vähendab meessuguhormoonide mõju nahale ja juustele, kombineerituna madala östrogeenisisaldusega.

Distsipliin
Juuksed ja nahk kannavad sõnumit organismi hormonaalsest tasakaalust. Õpi neid sõnumeid tõlgendama. Meessuguhomoonide liia korral muutuvad nahk ja juuksed kiiresti rasuseks, probleeme on akne ja liigse karvakasvuga, juuksed langevad välja või nende väljanägemine halveneb. Kui loetletud sümptomitega kaasnevad ka vähese vereeritusega ja harvad menstruatsioonid (vähem kui 8 korda aastas) või menstruatsiooni puudumine, ülekaal ja ulatuslik rasvaladestus taljepiirkonnas, siis tuleb kindlasti pöörduda oma günekoloogi poole. Tegemist võib olla polütsüstiliste munasarjade sündroomiga. Kui häire põhjusele jõutakse jälile ning raviga alustatakse õigeaegselt, paraneb lisaks välimusele ja enesetundele ka võimalus tulevikus lapsi saada.

Kui Sa kasutad hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid ja ei ole oma juuste ja naha olukorraga rahul, siis ära lepi sellega. Vanu hormoone sisaldavatel kontratseptiividel võib olla samasugune negatiivne mõju nagu kehas olevatel androgeenidel. Drospirenooni sisaldavatel uue põlvkonna pillidel on teistsugune toime. Enamikul naistest, kes neid pille kasutavad, paraneb naha olukord paari tsükli järel. Kiirusta günekoloogi juurde ja küsi uute roosade pillide kohta.

Tule tahvli juurde!
Küsimus
: Mis on kananahk?
Vastus: Välise ärrituse (külma, heli) mõjul või erutuse korral tõusevad kõik ihukarvad püsti. Paistab nagu nahk oleks kaetud täpilise lööbega. Karvad lähevad turri ka loomadel – tuleta meelde, milline näeb välja kaitsepositsioonis sisistav kass. Kass tundub visuaalselt suurem ja näeb ähvardavam välja. Võime karva kohevile ajada kaitseb loomi ka külma eest.

 

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 17. 06. 2010. 01:19

Time: 0.0392611 s.