et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Turvatöötajad

Kool.ee-haridusportaal :: Turvatöötajad Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeTurvatöötajad,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Turvatöötaja

OLULISED MOMENDID

  • Turvatöötajad kaitsevad ja valvavad kliendi vara ning kindlustavad avalikku korda.
  • Turvatöötaja töö on väga vastutusrikas - ta peab olema usaldusväärne inimene.
  • Turvatöötaja leiab alati tööd.

TÖÖ ISELOOM

Turvatöötajad tegelevad valveobjekti vastu suunatud või seda ohustava õigusrikkumise ennetamise, tõkestamise ja tõrjumisega. Nende tööülesanneteks on:

  • valveobjekti ohutuse ja puutumatuse tagamine (sh ka isikukaitse ning raha ja väärt­paberiveo valve);
  • kliendi vara kaitsmine;
  • korra tagamine avalikel üritustel ja rahvakogunemistel.

Turvatööd tellitakse turvateenuseid pakkuvalt firmalt või isikult. Lepingus määratletakse valve tingimused, näiteks kas valvamine toimub objektil turvatöötaja poolt ja/või jälgitakse valveobjekti juhtimiskeskusest, kasutades selleks tehnilisi vahendeid. Levinumad on mehitatud-, patrull- ja tehniline valve. Mehitatud (turvatöötaja valvab objektil) valve kasutamine on vajalik olukordades, kus tehnilised valvelahendused ei pruugi turvalisuse tagamiseks olla piisavad. Patrullteenus seisneb patrullekipaa˛ide korrapärastes kontroll-reidides valvatavale objektile. Reidi käigus kontrollivad turvatöötajad valvatava objekti seisundit. Tehnilise valve puhul ühendatakse objektil olemasolev lokaalne häiresüsteem raadio- ja/või telefonimodemi abil turvaettevõtte juhtimiskeskusesse.

Valvetehnika paigaldamine on turvatöötajate ülesanne ja turvavahendeid paigaldav ettevõte peab teostama vastavate süsteemide projekteerimise, paigalduse, kontrolli ja hoolduse.

Avalikel üritustel ja rahvakogunemistel (suured kontserdid, demonstratsioonid) on turva­töötajate osaks vältida ja likvideerida võimalikke rahutusi ning konflikte. Avalikud kohad on ka supelrannad ja ujulad, kus valvavad turvatöötajad-vetelpäästjad, kes on saanud vastava väljaõppe ja tagavad avaliku korra ja ohutuse ujumiskohtades.

Vastutusrikast ülesannet täidavad ka turvatöötajad, kes peavad saatma tähtsaid isikuid (riigitegelased, popartistid jne). Ka raha ja väärtpaberi vedu toimub turvatöötajate kaitse all. Kõikidel juriidilistel ja füüsilistel isikutel on kohustus suurte summade ja kallite väärt­esemete transportimisel kasutada autot ning vähemalt ühte erivarustusega relvastatut saatjat.

Turvatöötajate tegevus ja vastutus on reguleeritud kindlate reeglitega, st tööülesannete täitmisel tuleb neil täpselt järgida kehtestatud eeskirju ja tegevusjuhendeid. Arvestama peab pikkade töötundidega, mis võivad olla väga rutiinsed, kuid mille ajal ei tohi hetkekski kaotada valvsust. Ohtlikus olukorras võib turvatöötaja õigusrikkuja ka kinni pidada, tuvastada isiku ja vajadusel üle anda politseile.

Turvatöötajad spetsialiseeruvad turvajuhiks ja turvatöötajaks.

Turvajuhidjuhivad turvaettevõtte turvateenuseid osutava üksuse või sisevalve tööd. Nende ülesandeks on analüüsida ja korraldada turva- ja sisevalvetöötajate tegevust ning tagada selle seaduslikkus. Samuti planeerivad nad turvatöötajate ametialast- ja täiendkoolitust.

Turvatöötajad (ametinimetuseks võib olla ka turvaja, valvetöötaja) täidavad otseselt objektide valve ja kaitsega seotud ülesandeid. Nad võivad spetsialiseeruda teatud ülesannete täitmisele - näiteks vetelpäästjad, kaubanduskeskuste valvajad, jne. Kvalifitseeritumad turva­töötajad on eriväljaõppega ihukaitsjad, lennueelse julgestuse töötajad, saatkondade ja teiste oluliste objektide julgestusteenistuse töötajad.

TÖÖTINGIMUSED keskkond- vahendid/materjalid - tööaeg

Turvatöötajate tööpaigad sõltuvad valvatava objekti asukohast ja võivad olla nii ruumis sees kui väljas. Objektide valvamine kohapeal on nn. mehitatud valve ja sel juhul viibib turvatöötaja pidevalt valvataval objektil. Mehitatud valve nõuab tihti teatud sundasendis olemist või kindlas kohas paiknemist, näiteks tuleb kogu vahetuseaeg olla püstiasendis või istuda autos objekti vahetus läheduses.

Turvatöötajad on valves teenindus- ja kaubanduskeskustes, asutustes (sageli pääsla juures), ehitistel, rahvaüritustel, sadamates, lennujaamades jne. Üha rohkem on ka erakliente, kes lasevad valvata oma kinnis- ja vallasvara (kodud, suvilad).

Vetelpäästjad on valves randades, avalikes ujumiskohtades ja ujulates. Neil on olemas vajalik pääste- ja meditsiinivarustus. Töö on peamiselt hooajaline (suveperioodil).

Turvatöötajad kannavad turvafirma embleemiga vormiriietust ja nimesilti. Samuti võivad nad tööülesannete täitmisel kanda relva ja omada erivahendeid (kumminui, käerauad, teenistuskoer). Objektil asuvad turvatöötajad suhtlevad juhtimiskeskusega sidevahendite (telefon, arvuti) kaudu. Turvatöös on vajalik ka erivarustusega ametiauto, mida kasutatakse enamasti häireolukorra puhul objektile sõitmiseks.

Tööaeg on korraldatud töögraafiku alusel kas 12- või 24-tunniste vahetustena, sh ka puhke­päevadel ja riiklike pühade ajal. Ametipuhkus on 28 kalendripäeva.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Turvatöötajad peavad tundma turvaalaseid, töösuhete ja töökeskkonna alaseid õigusakte ning arvestama turvateenuste osutamisega seonduvate konfidentsiaalsuse ja andmekaitse nõuetega.

Kutsealasteks põhioskuseks on turvateenuse ja sellega seotud vahendite tundmine - alates turvatöö terminoloogiast valveseadmestiku ning relvade ja erivahendite käitlemiseni. Samuti peavad nad oskama anda kannatanule esmaabi, mis eeldab teadmisi erakorralisest meditsiinist.

Vetelpäästjad-turvajad on läbinud turvaettevõtte poolt läbiviidava koolituse, mis sisaldab endas uppuja päästmist, esmaabi, suhtlemist klientidega ja avaliku korra tagamist. Loomulikult on vetelpäästjal vajalik ka ujumisoskus.

Turvatöö eeldab distsiplineeritust, otsustus-, vastutus- ja koostöövõimet ning rutiinitaluvust, kuna pikk valvelolekuaeg objekti juures võib olla üsna väsitav. Olulised on samuti veenmisoskus ja viisakas käitumine, sest võimalike konfliktsituatsioonide puhul peavad turvatöötajad omama olukorra üle kontrolli. Töötajal peab olema hea tervis ja füüsiline ettevalmistus (näiteks kurjategija tagaajamine). Kurjategija tagaajamine nõuab ka head pinge­taluvust! Samuti eeldab turvatöö kohanemisvõimelisust ja usaldusväärsust - arvestada tuleb turvateenuste osutamisega seonduvate konfidentsiaalsuse ja andmekaitse nõuetega.

Turvatöötaja peab olema vähemalt 19-aastane põhiharidusega Eesti kodanik ja valdama riigi­keelt. Turvatöötaja, kes tagab korda avalikus kohas toimuval üritusel, osutab isiku­kaitset või raha- ja väärtpaberivedu, peab olema vähemalt 21-aastane.

Turvatöötajate kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardites Turvatöötaja I, II  ja Turvajuht III

  • Turvatöötaja I kutse taotlemisel on nõutav põhiharidus, kutsestandardile vastav koolitus ning vastamine üldfüüsilise ettevalmistuse ja terviseseisundi nõuetele.
  • Turvatöötaja II kutse taotlemisel on nõutav turvatöötaja I kvalifikatsioon, vähemalt 1-aastane töökogemus, kutsestandardile vastavad teadmised ja oskused ning vastamine üld­füüsilise ettevalmistuse ja terviseseisundi nõuetele. II kutsetaset võib taotleda ka isik, kellele on omistatud kutsekvalifikatsioon tuletõrje- ja päästetöötajana, politsei-, piiri­valve­ametnikuna või vangivalvurina ning kellel on vähemalt 1-aastane töökogemus nimetatud kutsealadel.
  • Turvajuhi III kutse taotlemisel on nõutav keskharidus, kutsestandardi nõudeid täitva õppe läbi­mine ja vastavus kutseoskusnõuetele. Samuti peab ta vastama üldfüüsilise ette-valmistuse ja terviseseisundi nõuetele.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Vastavalt Turvaseadusele koosneb turvatöötaja õpe järgmistest osadest:

  1. esmaõpe - vähemalt 16-tunnine õpe, mis läbitakse enne turvaettevõttes turva­ülesannete täitmisele asumist;
  2. põhiõpe - turvatöötaja kvalifikatsiooni saamiseks läbib valvetöötaja põhiõppe neljakuulise katseaja jooksul või pärast seda kahe kuu jooksul. Põhiõpe kestab vähemalt 50 tundi.
  3. turvajuhi õpe - turvajuhi kvalifikatsiooni saamiseks läbib turvatöötaja turvajuhi õppe, mis kestab vähemalt 80 tundi;
  4. täiendusõpe - turvatöötajale on aastas ette nähtud vähemalt 16-tunnine täiendõpe.

Esmaõpet korraldatakse turvaettevõttes või koolitusloa saanud ettevõttes. Esmaõppe õpetajal peab olema turvajuhi kvalifikatsioon. Turvatöötajate kehalist ettevalmistamist korral­davad turvaettevõtjad. Turvatöötaja põhiõpet, turvajuhi õpet ja täiendusõpet viib läbiselle­kohase koolitusloaga isik.

TÖÖVÄLJAVAATED

Turvatöötajad leiavad tööd turvateenuseid osutavates ettevõtetes, mida on Eestis ca 25. Tuntumad ja suuremad turvafirmad on näiteks AS Falck, Eesti Securitas, Eesti AS Skorpioni Julgestusteenistuse AS, Sanomar Ettevõtted.

Turvaettevõtted korraldavad ka täiendõppeid, mille kaudu saab edasi spetsialiseeruda kvalifit­seeritumaks turvaspetsialistiks (ihukaitsja, turvajuht jne).

Suurenenud nõudlus turvateenuste järele on turvatöötajate elukutse teinud Eestis popu-laarseks ja perspektiivikaks. Turvatöötaja I kutse on saanud üle 3200 töötaja, turvajuht III kutse on ca 130 töötajal.

LÄHEDASED AMETID

Turvatöötajale lähedased ametid on politseinik ja päästetöötaja.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Turvatöötaja palk sõltub tema kutsekvalifikatsioonist ja tööstaa˛ist ning turvafirmast. Põhiliselt arvestatakse töötasu tunnitasu alusel, mis 2006.a. andmetel oli vahemikus 30-60 krooni.

Paljud turvafirmad pakuvad lisasoodustusena võimalust tegeleda spordiga, osad firmad pakuvad elamispinda ühiselamus.

TÄIENDAV INFO

Turvatöötaja kutsekvalifikatsiooni omistavaks organiks on Eesti Turvaettevõtete Liit.

Postiaadress. Madara 27, 10612, Tallinn
Tel: 6 403 431
E-post: info@security.ee
www.security.ee

Turvaseadus sätestab turvatöötaja õigused ja kohustused, turvatöötajale ettenähtud tagatised.

Kutseala hõive

TURVATÖÖTAJAD 2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)

Mujal liigitamata kaitseteenindajad), sh turvatöötaja, vetelpäästja, ihukaitsja
(ISCO 5169)

4034

KOKKU

4034

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Mujal liigitamata kaitseteenindajad, sh turvatöötaja, vetelpäästja, ihukaitsja
(ISCO 5169)

701

810

1204

2005

Mujal liigitamata kaitseteenindajad, sh turvatöötaja, vetelpäästja, ihukaitsja
(ISCO 5169)

943

732

1010

2006

Mujal liigitamata kaitseteenindajad, sh turvatöötaja, vetelpäästja, ihukaitsja
(ISCO 5169)

633

333

504

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 8. 03. 2008. 09:05

Time: 0.0789061 s.