et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Toitlustusteenindaja

Kool.ee-haridusportaal :: Toitlustusteenindaja Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeToitlustusteenindaja,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Toitlustusteenindajad

OLULISED MOMENDID

  • Turismimajanduse kiire areng ja rahva elujärje paranemine suurendab nõudlust
  • Hea suhtleja
  • Valdavalt seisev töö
  • Meeskonnatöövõimeline

TÖÖ ISELOOM

Toitlustusteenindajad on klienditeenindajad, kes töötavad toitlustusettevõtetes.

Toitlustusteenindus-ettevõtetes (restoranid, baarid, kohvikud jm) töötavate toitlustusteenindajate ülesannete hulka kuuluvad klientide teenindamine, nende juhatamine lauda, menüüde tutvustamine ja soovitamine, klientide tellimuste vastu võtmine ja edastamine, tellitud toidu ja/või joogi serveerimine lauale ja arveldamine klientidega. Samuti vastavad nad klientide küsimustele, täpsustavad vajadusel menüüs sisalduvat ning hoolitsevad selle eest, et lauad oleksid puhtad ja hoolitsetud. Teenindajad peavad töötama ühise meeskonnana, et klientide teenindamine võiks sujuda viperusteta ka kiiretel tööhetkedel. Teenindajatena peavad nad lähtuma klientide vajadustest ja soovidest ning käituma vastavalt sotsiaalselt heakskiidetud normidele.

Toitlustusteeninduse valdkonnas töötavad:

  • Ettekandja / Kelner
  • Baarman / baaridaam
  • Veinikelner e sommeljee (lisakvalifikatsiooni eeldusel)
  • Abitöötajad / abilised

Ettekandjate töö oluliseks kriteeriumiks on kiire ja lahke teenindus. Kohvikutes on road enamasti lihtsamad ja ei nõua seetõttu ettekandjalt erilisi teadmisi toidu koostisosade kohta ja töö on sellevõrra rutiinsem. Restoranides on agapakutavad roadmõnevõrra teistsugused ja eeldavad ka ettekandjalt/kelnerilt seega rohkem ettevalmistust ning formaalsemat teenindust. Lisaks toidumenüüle peab teenindaja suutma vajadusel pakkuda toidu kõrvale kasobivaid alkohoolseid jooke ning mõnel juhul ka tubakatooteid.

Baarmenide ja baaridaamide ülesanne on täita esitatud joogi-ja söögitellimused, seda nii vahetult kliendiga suheldes, kui ka ettekandja vahendusel. Vajadusel on baarmenidel õiguskontrollida isikutunnistuse alusel ka kliendi vanust, kuna alkoholi- ja tubakatooteid tohib tarbida alates seadusega sätestatud piirvanusest.

Erinevaid kokteile segades ja jooke serveerides peavad baarmenid /baaridaamid jälgimatemperatuuri, jookide vahekordi ja muid olulisi tingimusi. Kui klient on oma istekohaks valinud baarileti esise, siis serveerib baarmen / baaridaam kliendile lisaks joogile ka tellitud toidu. Baarmenid / baaridaamid vastutavad ka baari müügiartiklite piisava koguse eest ning teostavad vajaliku inventuuri.

Sommeljee puhul kasutatakse tihti vastet „veinikelner“, tegelikkuses selgitab see nimetus vaid üht osa inimese tööst, kes restoranis või vinoteegis külastajale tellitud toidu juurde sobivat jooki oskab soovitada. Jookide valik ulatub lihtsast joogiveest kuni kõige eksklusiivsemate napsudeni välja, lisaks tee, kohvi ja sigar. Et olla oma ülesannete kõrgusel, peab sommeljee tundma kogu maailma jooke. Eriti hästi peab ta aga kursis olema oma riigis toodetava joogivalikuga, sest praeguses avatud maailmas liigub palju turiste, kes huvituvad just kohaliku omapäraga toodetest.

Nimetus sommeljee on tulnud prantsuse keelest ja algselt tähendas see provansaali murdes inimest, kes härjarakendiga põllutöölistele juua ja süüa vedas. Esimeste restoranide tekkega Prantsusmaal tekkis vajadus sellise elukutse järgi, kes hoolitseks toidu kõrvale pakutava joogipoolise eest. Nüüdseks on see amet muutunud maailmas väga prestiizhseks ning parimate restoranide iseloomustamiseks märgitakse alati ära nii peakoka kui sommeljee nimed. Rahvusvaheline Sommeljeede Assotsiatsioon ühendab juba 30 riigi asjatundjaid.

Restoranides, kohvikutes ja baarides töötavad abitöötajad assisteerivad ettekandjaid ja kelnereid, eemaldades laudadelt kasutatud nõud ning varustavad klienditeenindajaid kõige teeninduseks vajaminevaga. Nende ülesandeks on ka laudade korrastamine, asetades laule puhta lina, salvrätikud, klaasid, söögiriistad jm. Baaris vastutavad nad puhaste klaaside ja töövahendite korrashoiu eest.

TÖÖTINGIMUSED keskkond- vahendid/materjalid - tööaeg

Toitlustusteenindaja töö keskkond sõltub mõneti aastaajast, sest kevad-suvisel perioodil pakuvad osad toitlustusettevõtted oma teenuseid ka välikohvikutes, reeglina töötatakse aga sisetingimustes. Töötajate töökeskkond peab olema väga puhas, piisava valgustuse, hea ventilatsiooni, vajaliku temperatuuriga ja õhutatud, mõjudes ka kliendile meeldivalt ning turvaliselt. Töövahendite hoolikas puhastamine on kohustuslik.

Toitlustusteeninduse töötajatel möödub enamik tööpäevast jalgadel seistes ja raskete kandikute kandmises. Komistamised ja kukkumised on kerged tulema, samuti tuleb ettevaatlik olla ka näiteks kuumade jookide ja toitude serveerimisel.

Oma töös kasutavad baarmenid ja kelnerid toidu- ja kööginõusid, kohvivalmistamise seadmeid, jäämasinaid, külmutusseadmeid, kaale, arveldamistehnikat jne.

Toitlustusteeninduse töötajate tööpäevad on enamasti pikad, kuid pakuvad see-eest paindlikku ja vahetustega võimalusi. Töörohkemad on õhtud ja nädalalõpud, tihti ka pühad.

Kuna töö on sagedasti vahetustega ja kohati hooajaline, siis annab see hea võimaluse leida tööd ka teismelistel ja tudengitel. Olenevalt toitlustusettevõtte menüüst ja sihtgrupist võib tööle saamise tingimuseks olla ka seadusega sätestatud piirvanus.

Kutse eeldab valmisolekut töötada puhkepäevadel, riiklikel pühadel, samuti varahommikusel, hilisõhtusel ning öisel ajal. Töö võib olla ka vahetustega, kui tööpäevad venivad pikemaks seadusega sätestatust.

KUTSENÕUDED JA -EELDUSED

Toitlustusteenindajate jaoks vajalikud oskused on seotud eelkõige kliendi- ja toitlustusteeninduse ning suhtlemisega. Eriala omandajatel tuleks enam tähelepanu pöörata keelteoskusele, klienditeenindusele, müügitööle, jookide ja toitude kokkusobivuse põhimõtete, erinevate rahvaste toidukultuuri tundmisele ning suhtlemisoskuse arendamisele.

Toitlustusteenindaja kutsealal töötamiseks vajalikud üldteadmised:

  • Majanduse jaturismimajanduse alused
  • Töökeskkonna ohutus
  • Suhtlemise alused
  • Asjaajamise alused
  • Arvutikasutamise algteadmised

Toitlustusteenindaja kutsealal töötamiseks vajalikud põhioskused ja –teadmised:

  • Hügieeninõuded (isiklik hügieen ja toiduohutus)
  • Oma töökoha korraldamine
  • Klienditeeninduse-alased teadmised, sealhulgas vastutuse tunnetamineklientide janende tervise ohutuse ning turvalisuse eest
  • Võõrkeelte oskus
  • Teenindusprotsessi etapid, sealhulgas ka serveerimise alased oskused vastavaltsündmusele
  • Müügitöö põhimõtted
  • Toitlustusettevõttes kasutatavad materjalid, töövahendid, masinad ja seadmed
  • Toiduvalmistamise tehnoloogiad
  • Tervislik toitumine, eritoitlustamine ja toiduenergia arvutused
  • Erinevate rahvaste toidukultuur ja eripärad
  • Menüü koostamise põhialused, toitude ja jookide järjekord ning koostis
  • Toidu- ja joogitrendid
  • Jookide ja toitude kokkusobivuse põhimõtted
  • Jookide valmistamine (külmad ja kuumad ning alkohoolsed ja alkoholivabad joogid)
  • Veiniõpetusealased teadmised
  • Mõnel juhul ka sigarite tundmine ja pakkumine
  • Kaupade tellimine
  • Hinnakujundamise oskused
  • Aruandluse põhimõtted
  • Laomajanduse põhimõtted
  • Ruumide ettevalmistamine

Toitlustusteenindaja lisaoskused- ja teadmised on sõltuvalt spetsialiseerumisest erinevad ja on enamjaolt soovituslikud.

Toitlustusteeninduse valdkonnas töötaja füüsilised eeldused.

Klienditeeninduse-alased elukutsed eeldavad normaalset füüsilist tervist. Hea rüht ja kehahoiak on meeldivat klienditeenindustava silmas pidades väga olulised, seetõttu tuleks toitlustusteenindajatel panna erilist rõhku enese vormis hoidmisele.

Kuna enamikel antud valdkonna töötajatel möödub oluline osa tööpäevast jalgadel seistes, siis tuleb osata sobivatel hetkedel ka vajalikke lõdvestusharjutusi sooritada.

Toitlustusteenindajatele tulevad nende töös kasuks järgmised isikuomadused ja võimed:

  • Suhtlemisvalmidus
  • Teenindusvalmidus
  • Viisakus, tähelepanelikkus, tolerantsus
  • Loogiline mõtlemine
  • Kohanemisvõime, pinge- ja stressitaluvus
  • Koostöövõime, koostöövalmidus
  • Vastutusvõime (usaldatavus, korrektsus, täpsus, kohusetunne, enesedistsipliin)
  • Emotsionaalne stabiilsus
  • Hea mälu
  • Hea kuulmine
  • Hea väljendusoskus ja selge diktsioon
  • Hea haistmismeel
  • Õpivalmidus, arenemisvalmidus
  • Kontsentreerumisvõime
  • Iseseisvus ja otsustusvõime
  • Algatusvõime ja loovus

Kutseoskusnõuded toitlustusteenindajatele on kinnitatud järgmistes kutsestandardites:

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Toitlustusteeninduse valdkonda kuuluvate kutsete erialast väljaõpet on võimalik omandada erinevates kutsekoolides üle Eesti.

Õpingute alustamiseks vajalik baasharidus on keskharidus. Õpe kestab enamasti 2 aastat, sisaldades seejuures ka praktikume. Koolipraktikum toimub õppeasutuse sööklas ja/või ettevõtte praktika erinevates toitlustusettevõtetes üle Eesti. Kutsehariduse omandamisekspeab olema läbitud kõik õppekavas olevad teoreetilised õppeained ja praktika. Kursuse lõpetamiseks sooritatakse lõpueksam, mis koosneb kirjalikust lõputööst ja praktilisest tööst.

Toitlustusteenindaja õppekava peamised ained:

  • Toitumise õpetus
  • Toiduvalmistamine
  • Jookide õpetus
  • Restoraniteenindus
  • Toiduainete õpetus
  • Töökorraldus
  • Hügieeniõpetus
  • Klienditeenindus ja suhtlemispsühholoogia
  • Majanduse ja ettevõtluse alused
  • Võõrkeeled

Koolides õpetatav toitlustusteenindaja eriala sisaldab suurel hulgal ka koka kutseoskusi. Selle on tinginud asjaolu, et lisaks suurtele restoranidele ja hotellidele tegutseb turul ka palju väikeseid toitlustusettevõtteid nagu pubid jt, kus kõik töötajad täidavad vajadusel erinevaid tööülesandeid.

Koolinoortele, kes soovivad tulevikus asuda tööle toitlustusteenindajana, omab üldhariduskooli õppeainetest tähtsust emakeel ja võõrkeeled, matemaatika ja terviseõpetus.

Veinikelneri kvalifikatsiooni taotlemisel on nõutav kutsealane täiendkoolitus, keskharidus ning vähemalt 4-aastane töötamine kelner/ettekandjana ja/või baarmen/baaridaamina. Lisaks vajalikule väljaõppele on oluline töötaja ja/või õpilase juhendamise kogemus.

Toitlustusteeninduse valdkonna õppekavades omavad üldist tähtsust terviseõpetus, suhtlemis- ja teeninduspsühholoogia ning meeskonnatöö teooria. Olenevalt eelnevalt omandatud haridustasemest sisaldub õppekavas ka majandusõpe, seadusandlus ja ettevõtluse alused.

Olenevalt toitlustusettevõtte klientuurist omab tähtsust võõrkeelte kasutamise oskus ning vajadusel on oluline läbida täienduskursused.

Haridus- ja Teadusministeeriumi Õppekavade registrist saab informatsiooni õppekavade kohta, mille alusel toimub või on toimunud õpe Eesti haridussüsteemis, va üld-, huviala- ja täiendushariduse õppekavad.

Edukad toitlustusteenindajad tegelevad pideva enesetäienduse ja erialastel koolitustel osalemisega ka töö kõrvalt. Registreeritud töötutele pakuvad riiklikud tööhõiveametid täienduskoolitusi.

TÖÖVÄLJAVAATED

Toitlustusteenindaja töötab toitlustusteenust pakkuvas ettevõttes. Selleks võib olla restoran, kohvik, pubi, ööklubi, söökla, (öö)klubi jms.

2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli toitlustusteenindaja kutsealal hõivatud ca 3898 töötajat.

2003.a. vahendati riiklike tööhõiveametite kaudu toitlustusteenindajatele 191 tööpakkumist (neist 42 – baaridaam, 46– baarmen, 84 – ettekandja, 19 – kelner). Tööhõiveametites registreeritud tööotsijatest 1783 otsis tööd toitlustusteenindajana. Toitlusteenindaja kvalifikatsiooni omas 1287 tööotsijat. Tööpakkumised / tööotsijad töösoovi järgi / tööotsijad omandatud eriala järgi

Toitlustusteenindajaid puudutavat informatsiooni käsitletakse hotelli- ja restoranisektoris. Hotelli- ja restoranisektori areng Eestis on otseselt seotud turismi arenguga - välismaalaste majutus moodustab ca 80% kogu majutusest. Turismi osatähtsus Eesti majanduses on jätkuvalt kasvanud. Turismi loetakse maailmas kõige kiiremini arenevaks ja kõige rohkem töökohti loovaks majandusharuks. Samas aga peab arvestama, et toitlustussektoris on 95%-s ettevõtetes alla 9 töötaja. 2002. aasta III kvartalis tegutses Eestis üle 1100 hotelli ja restorani ehk 13% rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Selle tulemusel on suurenenud ka töötajate arv.

Nõudlust toitlustusteenuste järele on suurendanud ka elukvaliteedi paranemine viimastel aastatel.

Hotellide ja restoranide sektoris on võtmeerialade töötajatest kõige suurem nõudlus toitlustusteenindajate järele. Järgnevalt vajatakse puhastusteenindajaid ja kokkasid ning kõige väiksem nõudlus on hotelliteenindajate järele.

2003. aastal teostatud sektoriuuringu põhjal märgitakse hotellide ja restoranide sektoris töötajate töölevõtmisel kõige suuremaks probleemiks sobiva väljaõppega inimeste puudumist. Probleemiks on ka potentsiaalsete töötajate liiga kõrge enesehinnang ning töökogemuse puudumine. Märkimisväärseks takistuseks osutub mõnedel juhtudel ka liiga madal pakutav palk. Samuti märgitakse üleostmise vajadust.

Kuna toitlustusteenus on suuresti kliendikeskne, siis on oluline, et pakutavat teenust osutav ettevõte suudaks pälvida kliendi usalduse ja heakskiidu. Meeldiv teenindus on sõnapaar, mis kindlustab teenistuse oma ala parimatele.

Karjääriväljavaatena võib käsitleda spetsialiseerumist kokaks või oma toitlustusettevõtte asutamist.

LÄHEDASED AMETID

Lähedased ametid on stjuuard / stjuuardess, hotelliteenindaja, administraator, kokk jt.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Hotellide ja restoranide sektoris makstakse töötajatele palka põhiliselt „põhipalk + tulemuspalk“ süsteemi alusel. Üksikud ettevõtted maksavad töötajatele ainult põhipalka, kasutavad FIE või alltöövõttu, tasustavad töötajaid tükitöö alusel või projektipõhiselt. Vähem kasutatakse palga maksmist palgaturu baasil, vastavalt töötulemustele ning käibe % alusel.

Toitlustusteenindajate brutopalga alampiiri keskmine oli 2003. aastal 4200 krooni ringis, ülempiir aga 7000 krooni. Prognoositav palgatõus on 5% aastas. Restoranitöötajate keskmine brutokuupalk oli 2004. aasta I kvartalis 5400 krooni.

Põhipalgaga kaasnevateks lisatasudeks on uuringute kohaselt märgitud kõige enam koolitusi, tasuta/soodsaid lõunaid, firma üritusi ja ka ületunni tasu. Lisaks võib olla soodustusi erinevate ametigruppide lõikes. Eraldi märgitakse ka töörõivaid, mida tasuta puhastatakse.

TÄIENDAV INFO

Kutsekvalifikatsiooni omistavaks organiks on Eesti Hotellide ja Restoranide Liit.

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit
Kiriku tänav 6, 10130 Tallinn
Tel: 641 1428
Faks: 641 1425
E-mail: info@ehrl.ee
www.ehrl.ee

Eesti Sommeljeede Assotsiatsioon

Eesti Baarmenide Assotsiatsioon
Mustamäe tee 185-85, Tallinn
Tel: 652 85 37

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 5. 07. 2008. 06:41

Time: 0.0860200 s.