Sotsiaaltöötajate tööks on riskigruppidesse kuuluvate inimeste aitamine. Riskigruppi kuuluvad inimesed, kel on suurem võimalus sattuda raskesse majanduslikku olukorda. Nendeks on töötud, eakad, kodutud, hulkurid, puuetega inimesed, narkomaanid, asotsiaalid ja krooniliselt haiged inimesed.

Sotsiaaltöötaja on erialase kõrgharidusega spetsialist, kelle tegevus on suunatud üksikisikute, perede ja rühmade toimetuleku toetamisele ning kogukonna ja ühiskonna vastavusse viimisele tema liikmete vajadustega. Ta tegeleb nii nõustamise kui ka konkreetse abiga või abi osutamisega.

Sotsiaalala spetsialistid annavad abivajajale praktilist nõu ja abi sotsiaalküsimustes ning sellega seonduvatel aladel, aidates neil leida ja kasutada vahendeid ja võimalusi raskuste ületamiseks ja konkreetsete eesmärkide saavutamiseks. Nende klientideks on toimetulekuraskustes inimesed, kelle probleemideks on: töötus, eluaseme puudumine, majanduslik toimetulematus, tõsine haigus või puue, väärkohtlemine, riskikäitumine, ja muud sotsiaalsed riskid.

Linna- ja vallavalitsuses töötavad sotsiaalametnikud töötavad välja üldist sotsiaalpoliitikat. Sotsiaalameti sotsiaaltöötajad oskavad abivajajat mõista ning öelda, kust ja mis tingimustel on võimalik saada eluasemetoetust, lastetoetust, toimetulekutoetust, kust leida abi alkoholismiprobleemide korral ja kuhu pöörduda, kui ollakse sattunud narkootikumide küüsi. Nad teavad, kus on turvakodud ja varjupaigad, kus on supiköök ja kust saab odavalt osta kasutatud riideid. Seega on sotsiaaltöötaja justkui infoatlas, mis teab kõigest kõike.

Sotsiaaltöötajad külastavad kodusid, kus lastel on probleeme koolikohustuste täitmisega, käivad noortevanglates ja eriinternaatkoolides. Töötute probleemidega tegelevad sotsiaaltöötajad aitavad korraldada täiendõpet ja leida töökohti.

Sotsiaaltöötaja lähtub oma tegevuses inimõigustest ning kutse-eetikast. Tema eesmärgiks on tagada võrdväärne kohtlemine kõigile ühiskonna liikmetele sõltumata nende eripärast. Juhul kui kliendi õigused pole kaitstud või tema vajadused pole ühiskonnas arvesse võetud, tegutseb sotsiaaltöötaja oma kliendi esindajana.

Otsese nõustamise kaudu aitab sotsiaaltöötaja kliendil mõista oma olukorda, jõuda otsusele ja leida vajalikke ressursse. Ta teavitab klienti tema õigustest ja ühiskonna võimalustest ning vahendab või korraldab sotsiaaltoetusi, -teenuseid ja abi. Sotsiaaltöötaja on ühistöö tegija, kes kasutab ja koordineerib või vajadusel loob spetsialistide võrgustikku ning aktiviseerib kliendi lähivõrgustiku.

Sotsiaaltöötajate töömahukamad ülesanded on: hoolduseta lapsed ja koolikohustus, probleempered, töötus, vaegurid, vanurid, nõustamine ja suhtlemine, toetuste vormistamine (esikohal), projektid, register, juhtimine ja korraldamine, sotsiaalteenused, infovahetus, toimetulekuprobleemid, lastekaitse ja asotsiaalid.

Sotsiaaltöötaja töö on suunatud kindlale piirkonnale ja/või teatud kliendirühmale.

Erioskuste- ja –teadmiste omandamisel võib sotsiaaltöötaja spetsialiseeruda laste hoolekande, eakate hoolekande, puudega inimeste hoolekande ning kodutute ja/või töötute hoolekande valdkonda.

Laste hoolekande valdkonda spetsialiseerunud sotsiaaltöötaja peamisteks tööülesanneteks on laste ja perede nõustamine, informeerimine, probleemide lahendamise koordineerimine, toetuste, teenuste ning muu abi seostamine lapse õiguste ja heaolu tagamiseks.

Eakate hoolekande valdkonda spetsialiseerunud sotsiaaltöötaja töötab eakate ava- või asutusehoolekandes. Tema ülesandeks on aidata kaasa eakate toimetulekuvõime säilitamisele ja taastamisele läbi erinevate teenuste korraldamise: nõustamine, rehabilitatsioon, hooldamine jms.

Puudega inimeste hoolekande valdkonda spetsialiseerunud sotsiaaltöötaja tegevus on suunatud puudega inimeste sotsiaalsete probleemide ennetamisele, leevendamisele ning lahendamisele. Põhilised tööülesanded on klientide spetsiifiliste probleemide hindamine, tegelike probleemipõhjuste väljaselgitamine ning lahendus- või leevendusstrateegiate kujundamine ning elluviimine.

Kodutute ja/või töötute hoolekande valdkonda spetsialiseerunud sotsiaaltöötaja töö on suunatud klientide iseseisva toimetulekuvõime tõstmisele kliendirühma sotsiaalseid probleeme ennetades, leevendades ja lahendades. Peamisteks tööülesanneteks on tegelike probleemipõhjuste väljaselgitamine, klientide abistamine asjaajamisel, motiveerimine, pidev suhtlus teiste ametkondadega, klientide olukorda parandavate projektide koostamine ja ellu viimine.

Sotsiaaltöötaja tööülesanneteks on:

teha ettepanekuid seadusandluse muutmiseks ja sotsiaalressursside ümberpaigutamiseks, ennetamaks sotsiaalprobleeme;
aidata üksikisikuid ja perekondi isiklike ning sotsiaalsete probleemide puhul;
koguda teavet klientide vajaduste kohta ning selgitada neile nende õigusi ja kohustusi;
analüüsida kliendi olukorda ja pakkuda alternatiivseid võimalusi probleemide lahendamiseks;
ette valmistada materjale või teatisi kohtu- ja muude juriidiliste menetluste tarvis;
hinnata, kavandada, välja töötada ja arendada hoolekandeteenuseid;
aidata kehaliste või vaimsete puuetega inimestel leida vajalikku arstiabi ja hoolekannet, et parandada nende võimet ühiskonna eluskaasa lüüa, samuti kavandada, organiseerida või osutada koduteenuseid;
välja arendada regionaalne sotsiaalteenuste võrk.

Klassikalisteks ametinimetusteks võivad olla sotsiaaltöötaja, sotsiaalhoolekande spetsialist ja hoolekandetöö spetsialist. Lastekodudes võivad ametiteks olla vanemspetsialist, kasvataja, kasvataja-juhendaja.

TÖÖTINGIMUSED keskkond- vahendid/materjalid – tööaeg

Sotsiaalabi ametis töötav ametnik töötab 40 tunnise töönädalaga ja ligikaudu pool sellest ajast kulub klientide vastuvõtmisele ja nende probleemide lahendamisele. Ülejäänud aeg kulub kodude ja asutuste külastamiseks (kohtud jms) ning paberitööks. Loomulikult tuleb ette erandjuhte, kui töötatakse õhtuti või nädalavahetustel, näiteks kohtutakse mõne abivajajaga või hädaabiolukordades.

Oma töös puutub sotsiaaltöötaja väga tihti kokku viletsuses, vaesuses, mustuses elavate ja erinevaid haigusi põdevate inimestega. Kliendi probleemidesse sisseelamise kõrval peab ta oskama säilitada ka distantsi vältimaks kiiret läbipõlemist. Sotsiaaltöötajal tuleb endale teadvustada, et ei ole võimalik aidata, kui abi ei taheta vastu võtta.

Sotsiaaltöötaja ameti puhul on eriti oluline meeskonnatööd. Patsiendi hoolitsemiste või kliendi vajaduste rahuldamiseks on paljud haiglad ja vastavad sotsiaalsed asutused palganud sotsiaaltöötajaid nii-öelda tiimidena, kus on esindatud mitme tegevusala esindajad -kliinilised spetsialistid, registreeritud õed ja tervise-abitöötajad jne.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Kõrgharidusega sotsiaaltöötajaid valmistatakse ette Tartu Ülikoolis ja Tallinna Pedagoogikaülikoolis. Tallinna Pedagoogilises Seminaris, Lääne-Virumaa kutsekõrgkoolis, Tartu Ülikooli Pärnu ja Narva kolledžis õppides saab rakendusliku kõrghariduse. Kõrgharidus on vajalik kõigil sotsiaaltöötajatel, kes hakkavad tööle sotsiaalabi osakondades ja linna- või vallavalitsuste juures.

Sotsiaaltöötajal peavad olema põhjalikud teadmised psühholoogiast ja nõustamisest. Ta peab tundma üldriikliku sotsiaalabi-süsteemi, teadma, kuhu konkreetse murega peaks pöörduma. Nõustamine eeldab sotsiaaltöötajalt elutarkust ja oskust näha võimalusi olukorra leevendamiseks. Tal peab oskama inimene ära kuulata ja aru saama, milles seisneb selle juhtumi tegelik probleem. Tuleb olla ühtaegu väga mõistev ja samas asjalik.

Sotsiaaltöötaja üldoskuste ja -teadmiste hulka kuuluvad:

Ühiskonnaõpetuse alused
Seadusandlus (kutsealast tegevust puudutavad Eesti Vabariigi õigusaktid; rahvusvahelised õigusaktid; tööõigus)
Majanduse alused (ettevõtlus; turundus; maksundus; aruandlus; avalik-õigusliku ja eraõigusliku organisatsiooni finantseerimine; projektifinantseerimine)
Töökeskkond ja töötervishoid
Asjaajamine
Keeleoskus
Arvuti kasutamine

Sotsiaaltöötaja põhioskuste ja –teadmiste hulka kuuluvad:

Inimese areng, tema vajadused ja erivajadused
Sotsiaalfilosoofia
Inimõigused ja kutse-eetika
Sotsiaaltöö teooriad
Sotsiaaltöö printsiibid ja meetodid
Sotsiaalpoliitika
Sotsioloogia
Demograafia
Sotsiaalpsühholoogia
Sotsiaalpedagoogika ja andragoogika
Rahvatervis
Statistika. Andmetöötlus ja analüüs
Hoolekande ajalugu
Eesti halduskorraldus ja riigi ning omavalitsuste funktsioonid
Rahvusvaheline koostöö sotsiaalvaldkonnas
Eesti avalik hoolekanne (kutsealane terminoloogia; alusdokumendid; printsiibid ja eesmärgid; struktuur; sihtrühmad; ressursid; partnerid; hindamine, analüüsimine ja aruandlus)
Suhtlemisoskused
Juhtumitöö, sealhulgas klienditeeninduse põhimõtted; informatsiooni kogumine, töötlemine, hoidmine; probleemi määratlemine; lahenduskava koostamine ja täitmine. Nõustamine, jõustamine; võrgustikutöö; tagasiside, tulemuste hindamine; erivajadustega kliendid; erineva kultuuritaustaga kliendid; kaebuste ja pretensioonide käsitlemine; positiivse mulje loomine; eksperthinnangu andmine kliendi toimetuleku kohta; kliendi esindamine; eeskoste; rehabiliteeriv mõtteviis
Grupitöö, sealhulgas erinevad grupid; grupi areng; eneseabigruppide toetamine ja tekkele kaasabi
Kogukonnatöö, sealhulgas informeerimine ja mõjutamine; avalik esinemine; koostöö meediaga; eksperdina osalemine; sotsiaalse aktsiooni eestvedamine; säästva arengu mõtteviis; strateegiline planeerimine
Kohalikud ja riiklikud sotsiaaltoetused
Sotsiaalteenused, sealhulgas vastutuse jaotus ahelas tellija-osutaja-saaja-maksja; hoolekandeasutused; teenuste turg, valik, lepingud, standard, kvaliteet
Muu abi. Heategevus ja sponsorlus. Heategevusfondid
Sotsiaalregister
Uurimismeetodid, uuringute teostamine, tulemuste avaldamine
Sotsiaalvaldkonna ühingud ja organisatsioonid
Vabatahtlik sotsiaaltöö
Supervisioon (enesetäiendamine, -arendamine; enesekaitse võtted; kolleegide superviseerimine)
Oma töö korraldamine
Juhtimine
Konsultatsioonid.

Sotsiaaltöötajalt eeldatakse tolerantsust ja pühendumust, pingetaluvust, empaatiavõimet ja ehedust, iseseisvust otsustamisel ja vastutustunnet, samuti väga head suhtlemisoskust, koostöö- ning motiveerimisvõimet.

Kutseoskusnõuded sotsiaaltöötajatele on kinnitatud kutsestandartides

Sotsiaaltöötaja III kvalifikatsiooni taotlemisel on nõutav: erialane kõrgharidus ja vähemalt üheaastane erialane töökogemus või kuni aastani 2008 on nõutav: kõrgharidus ja vähemalt 5-aastane järjepidev erialane töökogemus ja erialast täiendkoolitust 3 AP ulatuses viimase viie aasta jooksul.

Sotsiaaltöötaja IV kutsekvalifikatsiooni taotlemisel on nõutav: erialane kõrgharidus ja vähemalt 5-aastane järjepidev erialane töökogemus ja, vähemalt üks artikkel erialases ajakirjanduses või valgustuslikud erialased artiklid kohalikus lehes, avalik ettekanne erialasel konverentsil, seminaril või koolitusel, erialast täiendkoolitust 3 AP ulatuses viimase viie aasta jooksul või erialane magistrikraad ja vähemalt 5-aastane järjepidev erialane töökogemus.

Sotsiaaltöötaja V kutsekvalifikatsiooni taotlemiselon nõutav: erialane magistri või doktorikraad; erialane järjepidev töökogemus vähemalt 10 aastat ja artiklid erialases või kohalikus ajakirjanduses või avalikud esinemised ja erialast täiendkoolitust 3 AP ulatuses viimase viie aasta jooksul.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Sotsiaaltöötaja eriala õpe kestab üldjuhul 3 aastat, mille jooksul omandatakse rakenduskõrgharidus, edasi on võimalik jätkata õpinguid bakalaureuse- ja magistrikraadi saamiseks.

Tallinna Pedagoogiline Seminar
Eriala: sotsiaaltöötaja. Õpitakse 3 aastat, kaugõppes 3,5 aastat. Nõutav on keskharidus, lisaks on kaugõppese vastuvõtu eelduseks töötamine erialal.Sotsiaaltöö erialal lõpetanu saab rakenduskõrghariduse diplomi.

Esimesel aastal peamisteks teemadeks on: laps ja lapsepõlv, noor.. Vaadeldakse lapse, sh. puudega lapse arengut (füüsilist-psüühilist-sotsiaalset), õpitakse tundma arengut soodustavaid ja takistavaid tegureid. Loovainetes omandatakse teadmisi-oskusi lapse igakülgseks arendamiseks, kodumajanduses ja meditsiiniainetes tema eest hoolitsemiseks. Vaadeldakse inimese arengut lapsest nooreks, tekkivaid probleeme ja kriise, nende tekkepõhjusi ja lahendamisvõimalusi, ennetamist, ühiskonna võimalusi. Õpitakse tundma noortemuusikat, harrastusi. Põhjalik on lastekaitsekursus. Esimene aasta sisaldab laste- ja noortepraktikat.

Teise aasta peamisteks teemadeks on puudega inimene, eakas. Vaadeldakse vananemist ja sellega seotud muutusi. Arutatakse eetikaküsimusi, võrreldakse inimkäsitusi. Õpitakse tundma koduhooldust, haigusi, põetamist, samuti eaka toetamist, et ta püsiks aktiivse ja teotahtelisena. Õpitakse tundma kõrvalekaldeid arengus, kujundatakse kompleksset arusaama puude põhjustest ning mõistmist, et inimene on arenguvõimeline igasuguse puude korral, kui selleks luuakse võimalused. Vaadeldakse, milliseid võimalusi on ja kuidas neid kasutada. II moodul sisaldab praktikat puudega inimeste ja eakate hoolekandes. II mooduli lõpul kaitstakse kursusetöö.

Kolmanda aasta teemad on sotsiaalne turvalisus, sotsiaaltöö, rahvusvaheline koostöö, kohalik omavalitsus. Õpitakse tundma ühiskonna ja sotsiaaltöö arengut Euroopas ja Eestis. Tehakse kokkuvõtteid, üldistusi sotsiaalhoolekande süsteemist, vaadeldakse demograafia- ja pereküsimusi, majandust, omavalitsuste osa sotsiaalabi süsteemis. Õpitakse tundma sotsiaaltöötaja tööd abivajajaga, abistamise võimalusi ja korda, juhtimisteooriat, innovaatikat, töökaitset, kutse-eetikat, meeskonnatööd, vaimset tervishoidu. II moodulis toimub sotsiaaltöö- ja välispraktika.

Õpingud lõpevad diplomitöö kaitsmisega riigieksamikomisjoni ees. Diplomitöö on praktilise iseloomuga uurimuslik töö, mille eesmärgiks on õppija teadmiste-oskuste rakendamine erialaste probleemide väljaselgitamisel, tundmaõppimisel, teaduslik-praktilisel uurimisel ja lahendamisel.

Lääne-Virumaa Kutsekõrgkool
Eriala: sotsiaaltöö.

Eesti kooli lõpetanutele kestab täiskoormusega õpe 3 aastat , vene kooli lõpetanutele 3,5 aastat, sellest 0,5 aastat moodustab eesti keele süvaõpe. Koolitus on suunatud sotsiaalalal töötaja kutsetööks vajalike teoreetiliste teadmiste ning praktiliste oskuste omandamisele, üldhariduse täiendamisele, kestva enesetäiendamise vajaduse kujundamisele. Sotsiaaltöö eriala lõpetanu omandab rakenduskõrghariduse.

Tartu Ülikooli Narva Kolledž
Eriala: sotsiaaltöö korraldus, õppeaeg 3 aastat.

Sotsiaaltöö korralduse õppekava eesmärk on anda rakenduslik sotsiaalteaduslik alusharidus rõhuasetusega sotsiaaltöö korraldusele. Lõpetajad saavad ettevalmistuse töötamiseks teenuseid pakkuvas era-, avalikus- ja mittetulunduslikus ettevõtluses spetsialiseerumisega sotsiaalvaldkonnale. Lõpetamisel väljastatakse diplom. Eriala lõpetanu omandab rakenduskõrghariduse.

Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž
Sotsiaaltöö korralduse rakenduskõrgharidus-õpe, õppeaeg 3 aastat.

Sotsiaaltöö korralduse õppekava eesmärk on anda rakenduslik sotsiaalteaduslik alusharidus rõhuasetusega sotsiaaltöö korraldusele. Lõpetajaid iseloomustab heatasemeline ühiskondlike protsesside, samuti ettevõtlus- ja hoolekandeasutuse teenuste osutamise ning juhtimisega seotud protsesside tundmine. Lõpetajad saavad ettevalmistuse töötamiseks teenuseid pakkuvas era-, avalikus- ja mittetulunduslikus ettevõtluses spetsialiseerumisega sotsiaalvaldkonnale. Lõpetamisel väljastatakse diplom. On võimalik õppida ka avatud ülikoolis.

Tartu Ülikool
Sotsiaaltöötaja bakalaureuseõpe, õppeaeg 3 aastat.

Õppetöö eesmärk on anda laiapõhjaline sotsiaalteaduslik alusharidus koos olulisemate teadmistega sotsioloogiast, sotsiaaltööst ja sotsiaalpoliitikast. Lõpetajaid iseloomustab heatasemeline ühiskondlike protsesside ja sotsioloogilise ning sotsiaalpoliitilise lähenemise põhialuste tundmine.

Sõltuvalt õppekavasisestest valikutest omandatakse elementaartasemel sotsiaalteaduslike andmete töötlemise ja interpreteerimise võtted või oskus analüüsida ja sotsiaaltöö vahenditega leevendada sotsiaalseid riske. Saadav haridustase võimaldab lõpetanutel töötada ametnikena ja spetsialistidena, kelle ametikohal on vajalik sotsiaalsete protsesside tundmine või sotsiaaltöötajana, kelle kompetentsus on kooskõlas sotsiaaltöötaja kutsestandardi III astmega.

Tallinna Pedagoogikaülikool
Sotsiaaltöötaja bakalaureuseõpe, õppeaeg 3 aastat.

Eesmärgid: spetsialist, kellel on teadmised sotsiaaltöö teooriates, meetodites ja sotsiaalpoliitikas ning oskused sotsiaalhoolekande teostamiseks ja korraldamiseks erinevatele kliendirühmadele nii riigi-, era-kui kolmandas sektoris.

Tallinna Pedagoogikaülikooli Rakvere kolledž
Sotsiaaltöötaja bakalaureuseõpe, õppeaeg 3 aastat.

Õppetöö eesmärgid: spetsialist, kellel on teadmised sotsiaaltöö teooriatest, meetoditest ja sotsiaalpoliitikast ning oskused sotsiaalhoolekande teostamiseks ja korraldamiseks erinevatele kliendirühmadele nii riigi-, era-kui kolmandas sektoris.

Tartu Ülikool
Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika magistriõpe, õppeaeg 2 aastat.

Magistriõppe eesmärgiks on ette valmistada kõrgema astme professionaale sotsiaaltöös, kes peale vahetu kutsetööga toimetuleku on suutelised ka oma tööd teoreetiliselt mõtestama, seda üldistama erialastes publikatsioonides ning olema õppejõuks. Eesmärgiks on anda põhjalikud sotsiaalpoliitilise analüüsi ja sotsiaaltöö alased teadmised ning oskused. Õppekava on kooskõlas sotsiaaltöötaja kutsestandardi IV ja V astme nõuetega.

Tehes õppekava piires valikuid rõhuasetusega sotsiaaltöö või sotsiaalpoliitika erialasele suunale vastavad lõpetajad oma teadmiste ja oskuste poolest sotsiaaltöötaja kutsestandardi nõuetele ning võivad töötada sotsiaalse ja sotsiaalpoliitilise analüüsi ja sotsiaaltööga tegelevatel aladel.

Tallinna Pedagoogikaülikool
Rakenduslik sotsiaaltöö magistriõpe. Nominaalne õppeaeg on 2 aastat

Eesmärgid: eriala teadmised sotsiaaltööst, sotsiaalpoliitikast ning laste-, pere-, noorsoo-, seeniori-ja tervishoiupoliitikast; uurimistöö meetodi es ning suundades mitteerialase kõrgharidusega sotsiaaltöötajatele, tagamaks sotsiaaltöö-alas kompetentsus ja professionaalset arengut sotsiaaltöötaja rolli täitmisel ühiskonnas, oskused rakendada teoreetilisi teadmisi sotsiaaltöö praktikas.

Tallinna Pedagoogikaülikool
Sotsiaaltöö magistriõpe. Nominaalne õppeaeg on 2 aastat.

Eesmärgid: süvendatud teadmised ja oskused sotsiaaltööks, selle planeerimiseks ja juhtimiseks ning uurimiseks erinevates valdkondades nii riigi-era-kui kolmandas sektoris.

Tallinna Pedagoogikaülikool
Sotsiaaltöö doktoriõpe.

Õppekava peamised ained on:

Ühiskonnaõpetuse alused
Majanduse alused
Töökeskkond ja töötervishoid
Asjaajamine
Keeleoskus
Arvuti kasutamine
Sotsiaalfilosoofia
Sotsiaalpoliitika
Sotsioloogia
Sotsiaalpsühholoogia
Sotsiaalpedagoogika
Eripedagoogika
Statistika
Rahvusvaheline koostöö sotsiaalvaldkonnas
Avalik hoolekanne
Suhtlemisoskused
Juhtumitöö
Uurimismeetodid.

Täiendõpe – I astme õpe on rakenduskõrgharidus õpe, diplomiõpe, bakalaureuseõpe. Edasi saab õppima minna magistriõppesse, kus toimub ka spetsialiseerumine ning viimasena doktoriõpe.

Koolinoortele, kes soovivad tulevikus asuda tööle sotsiaaltöötajana, tuleb üldhariduskooli õppeainetest pöörata tähelepanu vene keelele (suur osa klientidest on mitte-eestlased), psühholoogiale, perekonnaõpetusele ja ühiskonnaõpetusele.

TÖÖVÄLJAVAATED

Sotsiaaltöötaja leiab tööd järgmistes riigi-, omavalitsuse-, era- või kolmanda sektori institutsioonides: valla- ja linnavalitsus, haigla, kool, lastekodu, noortekodu, hooldekodu, turvakodu, tugikodu, õpilaskodu, klubimaja, päevakeskus, nõustamis- ja rehabilitatsioonikeskus, kinnipidamiskoht, kriminaalhooldusosakond, noorsoopolitsei, varjupaik, tööhõiveamet, erinevad projektid.

2003. aasta lõpu seisuga osutas Eestis täiskasvanutele (va psüühiliste erivajadustega inimesed) hooldamisteenust 108 asutust, kus töötas 973 töötajat. Neist enamuse moodustasid hooldajad, põetajad ja õed, sotsiaaltöötajate arv seal on väike.

Täiskasvanud psüühiliste erivajadustega inimestele osutas 2003. aastal hoolekandeteenuseid 71 asutust, kus sotsiaaltöötajatena leidis rakendust 22 inimest. Orbude ja vanemliku hoolituseta laste hoolekandeasutusi (lastekodu, koolikodu, noortekodu, segatüüpi laste hoolekandeasutused, rehabilitatsiooniasutused) oli 37, kus tegutses 19 sotsiaaltöötajat.

Päevast hooldamist ja sotsiaalteenuseid osutavaid päevakeskusi oli 86. 27 päevakeskustest ei oma kindlalt piiritletud sihtgruppi. Neis teenindatakse nii lapsi, täiskasvanuid, vanureid kui ka erinevas vanuses puudega isikuid. 39 asutust oli 2003. aastal spetsialiseerunud eakatele, 11 lastele ja 9 puudega isikutele. Päevakeskuste klientidega tegelevate põhitöötajate arv 2003. aasta lõpu seisuga oli 445inimest, neist 50 olid sotsiaaltöötajad.

Sotsiaaltöötajad töötavad varjupaigateenust ja vangist vabanenutele rehabiliteerimise teenuseid pakkuvates asutustes (2003. aastal – 28). Alates 2004. aastast leiavad sotsiaaltöö eriala omandanud inimesed rakendust ka tööhõiveametites juhtumikorraldajatena.

Sotsiaaltöötajate arvukus linnade omavalitsustes:

On nüüd	Oleks optimaalne	Vaja aastaks 2010	Võimalik
Sotsiaaltöötajad	Sotsiaaltöötajad	Sotsiaaltöötajad	Sotsiaaltöötajad
299,4	387	463	353

Sotsiaaltöötajate arvukus valdade omavalitsustes:

On nüüd	Oleks optimaalne	Vaja aastaks 2010	Võimalik
Sotsiaaltöötajad	Sotsiaaltöötajad	Sotsiaaltöötajad	Sotsiaaltöötajad
263	295,5	392,5	307,5

Allikas: Sotsiaaltöötajate ja –hooldajate vajadus Eestis, 2000

Sotsiaaltöötajate hetkevajadus linnade omavalitsustes on kaetud vaid 80% ulatuses. Realistlik kasvuprognoos järgmise kümne aasta jaoks on 16%, vajaduste suurenemist arvestades oleks kasv 55%.

Sotsiaaltöötajate arvukushinnangud:

Töökoht	Üldarvu hinnang
Maavalitsus	130
Linn, alev	400
Vald	350
Kokku omavalitsused	800
Hooldekodu	130
Lastekodu	90
Vangla	70
Muu asutus	240
Kokku asutused	530
Kõik kokku:	1410

Allikas: Sotsiaaltöötajate ja –hooldajate vajadus Eestis, 2000

LÄHEDASED AMETID

Lähedaseks ametiks on sotsiaalpedagoog.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Üldjuhul makstakse sotsiaaltöötajatele kindlat kuupalka. Riigi ja kohalikuomavalitsuse puhul on palk avaliku teenistuse palga järgi, teiste asutuste (nt haiglate) puhul nende palgasüsteemi järgi.

2004.a. lõpus oli sotsiaaltöötajate keskmine brutokuupalk Tallinnas vahemikus 6100-7700 krooni, väikevaldades alates 4000 kroonist. Palk oleneb paljuski tööülesannete mahust, sest valdades on sotsiaaltöötajad tihti ka sotsiaalnõuniku ülesannetes. Üldjuhul lisanduvad põhipalgale ka lisatasud.

TÄIENDAV INFO

Kutsekvalifikatsiooni omistavaks organiks on Avahoolduse Areduskeskus.

Avahoolduse Arenduskeskus
Postiaadress: Kaupmehe 4, 10114 Tallinn
Tel: +372 6457 920
Faks: +372 6457 925
E-post: AvahoolduseArenduskeskus@tallinnlv.ee
www.aak.ee

Eesti Sotsiaaltöö Ühendus
Postiaadress: Kaupmehe 4, 10114 Tallinn
Tel: +372 6457 920
E-post: avahoolduseaArenduskeskus@tallinnlv.ee
www.aak.ee

printerisõbralik versioon

esita küsimus

viimati toimetatud: 8. 03. 2008. 01:56