et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Sotsiaalhooldajad

Kool.ee-haridusportaal :: Sotsiaalhooldajad Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeSotsiaalhooldajad,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Sotsiaalhooldajad

OLULISED MOMENDID

  • Töö riskigruppidesse kuuluvate inimestega
  • Töö abivajaja kodus või hoolekandeasutuses
  • Seoses elanikkonna vananemisega on ametil kasvav trend

TÖÖ ISELOOM

Sotsiaalhooldajad, hooldajad ja hooldusõed töötavad tervishoiu- ning hoolekandesüsteemis.

Sotsiaalhoolekanne hõlmab erinevaid valdkondi: iseseisvat toimetulekut ja töötamist, toetavate hoolekandeteenuste arendamist, laste ja puuetega inimeste kaitset, varjupaigataotlejate ja pagulaste abistamist, kuritegude ennetustööd ja sotsiaalselt tõrjutute ühiskonda kaasatuse suurendamist. Sotsiaalhoolekanne tegeleb peamiselt laste, eakate, puuetega inimeste, varjupaigataotlejate, kuriteoohvrite, pikaajaliste töötute, kodutute ja sotsiaalselt tõrjutud inimestega. Sotsiaalhoolekannet korraldatakse põhiliselt riiklikul, maavalitsus- ja omavalitsustasandil, ühiskondlike organisatsioonide ehk kolmanda sektori osakaal on jõudsalt kasvamas.

Viimastel aastatel on olulisel kohal olnud avahooldusteenuste arendamine, mille kaudu võimaldatakse abi vajaval inimesel kaua iseseisvalt oma kodus elada. Üldreeglina külastavad sotsiaalhooldajad vanureid vähemalt 2 korda nädalas. Enim osutatavateks teenusteks on sooja toidu kojuviimine, toiduainetega varustamine, korteri koristamine, pesu pesemise korraldamine, kommunaalteenuste ja muude maksete tasumine, pliidikütte korral puude muretsemine ning omavalitsuse ja lähedastega side pidamine.

Vaata lisaks http://www.sm.ee/esttxt/pages/goproweb0002

Sotsiaalhooldajad on hoolekande esmatasandi töötajad, kelle töö eesmärgiks on abistada inimesi väärika elu korraldamisel ja võimalikult kõrge elukvaliteedi saavutamisel. Nad hoolitsevad abivajajate füüsiliste, psühhosotsiaalsete vajaduste rahuldamise eest, juhendavad ja toetavad neid.

Sotsiaalhooldajate mahukamad töövaldkonnad on sotsiaalteenused, konkreetne abi, toetuste vormistamine, nõustamine ja suhtlemine, ava- ja koduhooldus (esikohal), vanurite probleemid ja vaegurite probleemid.

Sotsiaalhooldajate põhilisteks tööülesanneteks on:

  • füüsiliselt ja psüühiliselt turvalise elukeskkonna tagamine kliendile nii avahoolekandes kui hoolekandeasutuses;
  • kliendi eluaseme korrastamine, puhastustööde korraldamine ja läbiviimine, majapidamistoimingute organiseerimine;
  • kliendi isikliku hügieeni jälgimine, juhendamine ja vajadusel abistamine selle täitmisel;
  • kliendi toitumise jälgimine, vajadusel toiduainetega varustamine, toidu valmistamine, söötmine jms;
  • kliendile arstiabi korraldamine, arsti korralduste täitmine, ravimite ja abivahendite muretsemine, abistamine ravimite manustamisel ja abivahendite kasutamisel;
  • kliendiga suhtlemine ja teabe edastamine, abistamine asjaajamisel.

Sotsiaalhooldajad töötavad erinevates hooldusasutustes ja koduhoolduses. Nad peavad suutma näha laste, erivajadustega inimeste, vanurite ja eakate probleeme ning oskama neid aidata. Vajalik on omaks võtta sotsiaalalal aktsepteeritav inimkäsitlus ja kliendikeskne lähenemine.

Hooldajad on hoolekande ja tervishoiu esmatasandi töötajad, kes tegelevad inimeste hooldamise, juhendamise ning rehabilitatsiooniga. Nad abistavad inimesi tervisekahjustuste, funktsionaalsete häirete ja rehabilitatsiooni korral, hoolitsevad nende füüsiliste, psühhosotsiaalsete vajaduste rahuldamise eest, juhendavad ja toetavad neid. Hooldajad aitavad abivajajal tervist taastada, saavutada ja säilitada ning toetavad teda surma lähenedes.

Hooldajate tööülesannete hulka kuulub patsiendi abistamine:

  • ohutu ümbruse hoidmisel, säilitamisel ja tagamisel haiglas, kodus, hooldekodus;
  • söömisel ja juhendamine tema tervislikust seisundist tuleneva toidu ja toiduainete hankimisel ning toidu valmistamisel;
  • juhendamine eritamisel, voodi- ja isikliku pesuvahetamisel ja korrastamisel;
  • isikliku hügieeni ja kehapuhtuse protseduuride läbiviimisel, välimuse korrastamisel ning riietamisel ja riietumisel;
  • liikumisel ja füüsilise aktiivsuse tagamisel, juhendamine abivahendite kasutamisel;
  • ravimite kättetoimetamisel ja arstiabi korraldamisel.

Vajadusel ja arsti ettekirjutusel manustavad nad patsientidele ravimeid, teostavad lihtsamaid protseduure, mõõdavad vererõhku ja kehatemperatuuri, määravad pulsi- ja hingamissagedust.

Hooldusõed on tervishoiu ja hoolekande esmatasandi töötajad, kes abistavad inimesi tervisekahjustuste, funktsionaalsete häirete ja rehabilitatsiooni korral. Nad hoolitsevad haigete ja erivajadustega inimeste eest, aidates rahuldada nende esmaseid vajadusi olukorras, mil nad ise toime ei tule. Nende ülesandeks aidata abivajajaid nende igapäevases elus, säilitades ja edendades nende tervist ning abistades toimetulekul.Samuti tuleb neil põetada haigeid surivoodil.

Hooldusõdede põhilisteks tööülesanneteks on patsiendi (kliendi):

  • ümbruse turvalisena hoidmine ja säilitamine haiglas ja kodus, ümbruse ohtude märkamine ja neile tähelepanu juhtimine;
  • abistamine iseseisval söömisel, lamava haige voodis söötmine;
  • abistamine ja juhendamine eritamisel (mähkmete vahetamine, sooletegevuse kontrollimine);
  • voodi- ja isikliku pesu vahetamine ja korrastamine;
  • abistamine ja juhendamine riietamisel ja riietumisel;
  • isikliku hügieeni ja kehapuhtuse protseduuride teostamine ja abistamine -näo, käte, jalgade, üla- ja alakeha pesemine,lamava haige voodis keha ja juuste pesemine, vannitamine, nina- ja suuõõne puhastamine;
  • välimuse jälgimine ja korrastamisel abistamine (juuksed, küüned, habe, rõivastus);
  • abistamine liikumiselja kehaasendi muutmine erinevate ergonoomiliste töövõtetega ning juhendamine abivahendite kasutamisel;
  • vererõhu ja kehatemperatuuri mõõtmine, pulsi- ja hingamissageduse määramine ning lihtsamate ravitoimingute teostamine (kompressid, sinepiplaastrid, kupud, klistiirid);
  • ravimite manustamineja abistamine ravimite kättetoimetamisel.

Hooldusõdede ülesannete hulka kuulub ka õdede abistamine ravitoimingute läbiviimisel (haavade sidumine, kateteriseerimine jne). Lisaks korraldavad nad patsiendi arsti juurde viimist ja arsti koju kutsumist, juhendavad ja suunavad koduseid kliente tervislikust seisundist tuleneva toidu ja toiduainete hankimisel ning toidu valmistamisel.

Oma töös puutuvad hooldajad, hooldusõed ja sotsiaalhooldajad kokku erineva ea ja kultuuritaustaga inimestega, kes elusituatsiooni tõttu või muul põhjusel vajavad abi, hooldust või tuge. Lähtuda tuleb abivajaja vajadustest, jõuvarudest ning toimetulekuvõimest, tõekspidamistest, väärtushinnangutest ja kogemustest,õigustest ja iseseisvuse toetamisest. Igasse inimesesse tuleb suhtuda austusega ja võrdväärselt, sõltumata tema east, soost, usulisest ja kultuurilisest taustast.

Väga oluline on koostöö tegemine abivajaja, tema lähedaste ja teiste võrgustikutöötajatega.Suhelda tuleb patsiendiga ja tema perega, sugulastega, lähedastega, arstiga, oma tööandjaga ja kolleegidega patsiendi tervisliku seisundi ning igapäevaelu puutuvates küsimustes.

Ametinimetusteks on sotsiaalhooldajad, hooldajad ja hooldusõed. Tavapäraselt teisi ametinimetusi ei kasutata. Eraldi võib välja tuua sotsiaalhooldajate ametinimetused nagu sotsiaalhooldaja, hooldustöötaja ja abikasvataja. Hooldusõe ametinimetuseks võib olla ka põetaja, kuigi seda eriti laialdaselt ei kasutata.

TÖÖTINGIMUSED keskkond- vahendid/materjalid - tööaeg

Sotsiaalhooldajate ja hooldajate  põhiliseks töökeskkonnaks on mitmesugused hooldekodud. Kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekandeosakondades töötavate hooldajate töö on seotud peamiselt koduhooldusega. Hooldusõdedel lisaks eelnevatele ka haiglad ja muud tervishoiuasutused. Koduhoolduse puhul on tegemist aga liikuva iseloomuga tööga, tuleb käia võõrastes kodudes, need ei pruugi olla alati eriti korras ja puhtad. Haigete hooldamise korral tuleb aga olla eriti ettevaatlik just nakkushaiguste puhul.

Tööaeg on sageli vahetustega ning koduhoolduse puhul on osa tööajast väljas viibimine (asjaajamine asutustes jm), haiglas ja hoolekandeasutuses. Töö on füüsiliseltja psüühiliselt väga nõudlik. Kõik kliendid/patsiendid, kelle eest hoolitsetakse, on erineval tasemel abi vajavad inimesed, sageli on neid vaja abistada ka füüsiliselt (hooldus- ja põetustoimingud).

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

SOTSIAALHOOLDAJA peab omama teadmisi tervishoiust ja tervislikest eluviisidest ning oskama kodus hooldada kroonilisi haigeid ja eakaid ning erivajadustega inimesi. Tema põhioskuste ja –teadmiste hulka kuuluvad:

  • Inimõigused, sotsiaalhoolekandesüsteem
  • Inimese kasv ja areng, selle toetamine ja suunamine
  • Inimene füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse tervikuna
  • Kutse-eetika
  • Abivajaduse olemus läbi kõikide eluetappide
  • Hoolekandetöö eesmärgid, põhimõtted, meetodid
  • Sotsiaalhoolekandeteenused (mõisted, sisu, osutamise tingimused)
  • Sotsiaaltervishoid (tervise-edendus ja rahvatervis; haigused ja puuded, abivajadus nende korral)
  • Erivajadusega klient (eripsühholoogia ja eripedagoogika alused; arendamis-, abistamis- ja rehabilitatsioonimeetodid; hoolekande probleemid ja nendele lahenduste leidmine)
  • Koostöö kliendi ja tema lähedastega
  • Klienti toetava võrgustiku loomine
  • Hooldus-, abi- ja töövahendid, nende korrashoid ja kasutamine
  • Kodumajandus ja korrastustööd
  • Oma töö korraldamine.

Sotsiaalhooldaja peab tundma ka seadusandlust (kutsealast tegevust puudutavad Eesti Vabariigi õigusaktid ja tööõigus), majanduse aluseid ja töökeskkonna ohutust (tööohutus, tööhügieen, jäätmekäitlus, esmaabi). Töö eeldab head suhtlemisoskust ja soovi inimesi aidata. Olulisel kohal on suutlikkus tegutseda kriisiolukorras ja klientidesse puutuvat informatsiooni konfidentsiaalsuse tagamine. Vajalikud on klienditeenindusalased ja meeskonnatöö oskused,heal tasemel eesti keele ja algtasemel vene keel valdamine ning arvuti kasutamise oskus. Samuti tuleb tunda asjaajamise korda ja dokumenditööd.

Erioskuste hulka kuuluvad teadmised tervishoiuteenustest ja nende osutamise tingimustest, toitumis- ja ravimiõpetusest ning alternatiivkommunikatsioonist (suhtlemine erivajadustega inimestega).

Isikuomaduste ja võimete osas peab sotsiaalhooldaja olema empaatia- ja vastutusvõimeline, usaldatav, tolerantne, sõbralik, abivalmis, positiivse ellusuhtumisega ja koostöövõimeline.

Sotsiaalhooldajate kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis Sotsiaalhooldaja I, II, III. Eeldatav haridustase kutse omandamisel on keskharidus.

  • Sotsiaalhooldaja II kvalifikatsiooni taotlemisel on nõutav ettevalmistus kas kutsekoolituses või erialastel kursustel.
  • Sotsiaalhooldaja III kvalifikatsiooni taotlemisel on nõutav sotsiaalhooldaja II kutsekvalifikatsiooni olemasolu, vähemalt 5-aastane erialane töökogemus, läbitud täiendkoolitus ning meeskonnatöö- ja juhendamisoskused.

HOOLDAJA peab omama teadmisi ja oskusi abivajaja hooldamiseks, juhendamiseks ning rehabilitatsiooniks. Tema põhioskuste ja –teadmiste hulka kuuluvad:

  • Inimõigused, sotsiaalhoolekandesüsteem
  • Inimese kasv ja areng, selle toetamine ja suunamine
  • Inimene füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse tervikuna
  • Kutse-eetika
  • Abivajaduse olemus läbi kõikide eluetappide
  • Hoolekandetöö eesmärgid, põhimõtted, meetodid
  • Sotsiaalhoolekandeteenused (mõisted; sisu; osutamise tingimused)
  • Sotsiaaltervishoid (tervise-edendus ja rahvatervis; haigused ja puuded, abivajadus nende korral)
  • Erivajadusega klient (eripsühholoogia ja eripedagoogika alused; arendamis-, abistamis- ja rehabilitatsioonimeetodid; hoolekande probleemid ja nendele lahenduste leidmine)
  • Koostöö kliendi ja tema lähedastega
  • Klienti toetava võrgustiku loomine
  • Hooldus-, abi- ja töövahendid, nende korrashoid ja kasutamine
  • Kodumajandus ja korrastustööd
  • Oma töö korraldamine.

Samuti peab hooldaja tundma seadusandlust (kutsealast tegevust puudutavad EV õigusaktid ja tööõigus), majanduse aluseid ja töökeskkonna ohutust (tööohutus; tööhügieen; jäätmekäitlus; esmaabi). Vajalikud on hea suhtlemisoskus, klienditeenindus-alased ja meeskonnatöö oskused. Olulisel kohal on suutlikkus tegutseda kriisiolukorras ja klientidesse puutuvat informatsiooni konfidentsiaalsuse tagamine. Vajalikud on klienditeenindusalased ja meeskonnatöö oskused,heal tasemel eesti keele ja algtasemel vene keel valdamine ning arvuti kasutamise oskus. Samuti tuleb tunda asjaajamise korda ja dokumenditööd.

Vajalikud on ka teadmised tervishoiuteenustest, toitumis- ja raviõpetusest ning alternatiivkommunikatsioonist.

Hooldajate üldoskustest peavad tööandjad kõige olulisemateks eesti keele ning suhtlemis-oskust. Põhioskustest ja teadmistest peetakse olulisimaks teadmisi hooldusvahenditest, samuti üldanatoomia ning füsioloogia tundmist. Isikuomadustest hinnatakse kõige olulisemaks kohuse- ja vastutustunnet, millele järgneb meeskonnatöö võime. Head hooldajat iseloomustab hea keelte- ja suhtlemisoskus, kõrged teadmised hooldusvahenditest ning kõrge kohuse- ja vastutustunne.

Isikuomadustest ja võimetest on olulisedpositiivne ellusuhtumine, sõbralikkus, vastutusvõime, kohanemisvõime, abivalmidus, suhtlemisoskus, empaatiavõime, usaldatavus, tolerantsus ja koostöövõime.

  • Hooldaja II kvalifikatsiooni taotlemisel on nõutav ettevalmistus kas kutsekoolituses või erialastel kursustel.
  • Hooldaja III kvalifikatsiooni taotlemisel on nõutav hooldaja II kutsekvalifikatsiooni olemasolu, vähemalt 5-aastane erialane töökogemus, läbitud täiendkoolitus ning meeskonnatöö- ja juhendamisoskused.

HOOLDUSÕDE peab omama teadmisi ja oskusi abivajaja hooldamiseks, juhendamiseks ja rehabilitatsiooniks. Ta peab oskama teha koostööd ja suhtlema nii abivajaja, tema lähedaste, sugulaste kui teiste hooldusravivõrgustiku töötajatega ning olema valmis oma tööd edasi arendama. Tema põhioskuste ja –teadmiste hulka kuuluvad:

  • Sotsiaal- ja tervishoiupoliitika, inimõigused
  • Tervishoiuteenused (mõisted, sisu, osutamise tingimused)
  • Inimese kasv ja areng, selle toetamine ja suunamine
  • Hooldusõenduse alused ja põhimõtted
  • Haigused, häired ja puuded, nende põhjused, patsiendi /kliendi abivajaduse hindamine läbi elamistoimingute ja toimetulekuvõime
  • Tervise-edenduse ja rahvatervise põhimõtted
  • Kutse-eetika
  • Suhtlemine patsiendi/kliendi, tema pere ja lähedastega ning nende juhendamine hooldusõenduse küsimustes
  • Hooldusõenduse tegevused ja toimingud, nende teostamine elamistoimingutest lähtuvalt
  • Toitumis- ja ravimiõpetuse alused
  • Hooldus-, abi- ja töövahendid, nende korrashoid ja kasutamine
  • Oma töö korraldamine.

Sotsiaalhooldaja peab tundma seadusandlust (kutsealast tegevust puudutavad EV õigusaktid ja tööõigus) ning oskama nendest juhinduda. Ta peab teadma ja oskama rakendada tervisekaitse ja tööohutuse nõudeid ning tagama keskkonna turvalisuse. Oluline on suutlikkus tegutseda kriisiolukorras ja klientidesse puutuvat informatsiooni konfidentsiaalsuse tagamine. Vajalikud on hea suhtlemisoskus, klienditeenindusalased ja meeskonnatöö oskused,heal tasemel eesti keele ja algtasemel vene keel valdamine ning arvuti kasutamise oskus. Samuti tuleb tunda asjaajamise korda ja dokumenditööd.

Erioskustena võib välja tuua teadmised sotsiaalhoolekande teenustest ja nende osutamise tingimustest, alternatiivkommunikatsioonist ja kodumajandusest.

Isikuomadustest ja võimetest on hooldusõe töös olulised kohanemisvõime, vastutusvõime, abivalmidus, koostöövõime, empaatiavõime, korrektsus, suhtlemisoskus, positiivne ellusuhtumine ja usaldatavus.

Hooldusõe kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis Hooldusõde I, II, III. Eeldatav haridustase kutse omandamiseks on keskharidus.

  • Hooldusõde II kutsekvalifikatsiooni taotlemisel on nõutav erialane ettevalmistus kutsekoolituses või erialastel kursustel.
  • Hooldusõde III kutsekvalifikatsiooni taotlemisel on nõutav hooldusõe II kutsekvalifikatsiooni olemasolu, täiendkoolituse läbimine, vähemalt 5-aastane erialane töökogemus ning meeskonnatöö- ja juhendamisoskused.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Hooldusõeks saab õppida meditsiinikoolides, sotsiaalhooldajaks erinevates kutsekoolides ja kutsehariduskeskustes üle Eesti. Õppima asumiseks vajalik baasharidus on keskharidus. Sotsiaalhooldaja, hooldaja ja hooldusõe eriala lõpetanud saavad kutsehariduse. Õpe kestab üldjuhul 2 aastat.

  • Kohtla-Järve Meditsiinikool
    Eriala: sotsiaalhooldaja - õppeaeg 2 aastat keskkooli baasil. Õpptöö toimub vene keeles päevases õppevormis. Õppekava vastab kutsekeskhariduse tasemele. Lõpetanu omandab kutsehariduse.
  • Kuressaare Ametikool
    Eriala: sotsiaalhooldus - õppeaeg 2 aastat, eriala lõpetanu omandab kutsekeskhariduse.

Õpitakse sotsiaalhooldust ehk kuidas hooldada lapsi, vanureid jt. abivajajaid, ühiskonnaaineid, pedagoogikat ehk oskust kasvatada, tervishoidu ehk oskust abistad, inglise, saksa ja soome keelt, toitlustamist japuhastusteenindust, majandusõpetust ja ettevõtlust, arvutiõpetust, lisaks õpid loovaineid (nagu joonistamine, maalimine, käsitöö, muusika, liikumine).

Õppida on võimalik nii päevases kui ka paindliku õppekava järgi (neil, kes soovivad õppida erialase töö kõrvalt). Praktika- ja töökohtadeks on lastekodud, turvakodud, erirühmad ja –klassid, haiglad, hooldekodud ning muud sotsiaalhoolekandega tegelevad asutused ja organisatsioonid.

  • Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökool
    Eriala: sotsiaalhooldus - õppeaeg 2 aastat kesk- või kutsekeskhariduse baasil. Lõpetanu omandab kutsekeskhariduse.

Õpitakse sotsioloogiat, pedagoogikat, eripedagoogikat, tegevusteraapiat, eripsühholoogiat, kutse-eetikat, lastekaitset, kodumajandust, hooldustööd, seadusandlust, sotsiaaltervishoidu. Õppepraktikad toimuvad hoolekandeasutustes.

  • Tallinna Meditsiinikool
    Eriala: hooldusõde - õppeaeg 2 aastat keskhariduse baasil. Lõpetanu omandab kutsekeskhariduse.Õpitakse tundma inimese normaalset arengut ja elutalitlust läbi, kasutama õigeid töövahendeid ja -võtteid töö sooritamisel.Õpitakse tundma erinevate elundsüsteemide haigete põetusprobleeme ja nendega seonduvaid praktilisi põetustoiminguid teostama. Õppija oskab tavaolukordade puhul patsiendile nõu anda sotsiaalhoolekande küsimustes, teab oma pädevuse piire ja oskab vajadusel haige järgmisse abistavasse instantsi edasi suunata.
  • Tallinna Pedagoogiline Seminar
    Eriala: sotsiaalhooldus - õppeaeg 2 aastat kaugõppe vormis. Eriala lõpetanu saab kutsetunnistuse.

Õpitakse Eesti sotsiaalpoliitilist süsteemi, eetikat, inimese arengut, elukäiku, lastekaitset, psühholoogiat, eripsühholoogiat ja -pedagoogikat, tervishoiu aluseid, kodumajanduse aluseid, arvutiõpetust. II õppeaastal on peamisteks teemadeks eakate ja erivajadustega inimeste hoolekanne, sotsiaalteenused, seadusandlus. II õppeaasta lõpus sooritatakse eriala komplekseksam ja kaitstakse lõputöö.

  • Tartu Meditsiinikoolis
    Eriala: sotsiaalhooldaja - õppeaeg 2 aastat. Lõpetanu omandab kutsekeskhariduse.

Õpitakse hooldustöö aluseid, inimese arengut, gerontoloogiat, kliendihooldust ja rehabilitatsiooni, psüühikahäiretega kliendi hooldust, surija hooldust, puudega inimese hooldust, hooldustöö praktikat, erinevaid sotsiaalseid sihtgruppe ja nende sotsiaalset rehabilitatsiooni, sotsiaalhoolekande aluseid, sotsiaalpoliitikat ja sotsioloogiat, sotsiaaltöö meetodeid, alternatiivkommunikatsiooni (suhtlemine erivajadustega inimesega – viipekeel, piktogramm, bliss jne), eripsühholoogiat, eripedagoogikat, puhastusteenistust, kodumajandust ja tegevusteraapiat.

Lisaks õpitakse anatoomiat ja füsioloogiat, hügieeni ja ökoloogiat, õpetust ravimitest, rahvatervist, toitumisõpetust, töötervishoidu, ergonoomikat, esmaabi, psühholoogiat, pedagoogikat, eetikat, usundiõpetust, ettevõtlust, arvutiõpetust. Praktikat on esimesel õppeaastal 10 õppenädalat ja teisel õppeaastal 15 õppenädalat. Õppeaeg lõpeb 4-nädalase praktikaga avahoolduses, mille ajal tuleb koostada lõputöö. Lisaks tuleb sooritada riiklik kutseeksam.

  • Valgamaa Kutseõppekeskus
    Eriala: sotsiaalhooldus - õppeaeg 2 aastat keskhariduse baasil. Eriala lõpetanu saab kutsekeskhariduse.

Õpitakse hooldustööd, andragoogikat, gerontoloogiat, avahooldust, erivajadustega inimeste ja vanurite hooldust, sotsiaaltervishoidu,psühholoogiat, pedagoogikat, eripedagoogikat, sotsiaalhoolekande aluseid jpm.

  • Pärnu Kutsehariduskeskus
    Eriala: sotsiaalhooldus - õppeaeg 3 aastat keskhariduse baasil kaugõppena. Eriala lõpetanu saab kutsekeskhariduse.

Eriala lõpetanu on võimeline töötama erinevates hooldusasutustes, koduhoolduses sotsiaalhooldajana. Omab teadmisi tervishoiust ja tervislikest eluviisidest ning oskab kodus hooldada kroonilisi haigeid ja eakaid ning erivajadustega inimesi.

Sotsiaalhooldaja õppekava peamised ained on:

  • Seadusandlus, ühiskonnaõpetus
  • Majanduse alused
  • Töökeskkonna ohutus
  • Klienditeenindus
  • Suhtlemine
  • Asjaajamine ja dokumenditöö
  • Keeleoskus
  • Arvuti kasutamine
  • Inimõigused, sotsiaalhoolekandesüsteem
  • Kodumajandus ja korrastustööd
  • Sotsiaaltervishoid
  • Tervishoiuteenused
  • Toitumis- ja ravimiõpetuse alused
  • Alternatiivkommunikatsiooni alused

Hooldaja õppekava peamised ained on:

  • Seadusandlus
  • Majanduse alused
  • Töökeskkonna ohutus
  • Suhtlemine, sealhulgas erinevate sotsiaalgruppidega
  • Klienditeenindus
  • Tegutsemine kriisiolukorras
  • Asjaajamine ja dokumenditöö
  • Keeleoskus
  • Arvuti kasutamine
  • Inimõigused, sotsiaal- ja tervishoiusüsteem
  • Inimese kasv ja areng, selle toetamine ja suunamine
  • Inimene füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse tervikuna
  • Sotsiaalhoolekandeteenused
  • Tervishoiuteenused
  • Hoolduse alused ja põhimõtted
  • eripsühholoogia ja eripedagoogika alused
  • arendamis-, abistamis- ja rehabilitatsioonimeetodid
  • hoolekande- ja terviseprobleemid ja nendele lahenduste leidmine
  • Hooldus-, abi- ja töövahendid, nende korrashoid ja kasutamine
  • Toitumis- ja ravimiõpetuse alused
  • Kodumajandus ja korrastustööd.

Hooldusõe õppekava peamised ained on:

  • Seadusandlus
  • Majanduse alused
  • Suhtlemine, sealhulgas erinevate sotsiaalgruppidega
  • Klienditeenindus
  • Klientidesse puutuva informatsiooni konfidentsiaalsus
  • Meeskonnatöö
  • Tegutsemine kriisiolukorras
  • Asjaajamine ja dokumenditöö
  • Keeleoskus
  • Arvuti kasutamine
  • Sotsiaal- ja tervishoiupoliitika, inimõigused
  • Tervishoiuteenused
  • Inimese kasv ja areng, selle toetamine ja suunamine
  • Hooldusõenduse alused ja põhimõtted
  • Hooldusõenduse tegevused ja toimingud, nende teostamine elamistoimingutest lähtuvalt
  • Toitumis- ja ravimiõpetuse alused
  • Hooldus-, abi- ja töövahendid, nende korrashoid ja kasutamine
  • Oma töö korraldamine.

Neile, kes soovivad tulevikus asuda tööle sotsiaalhooldajana, hooldajana või hooldusõena, tuleb üldhariduskooli õppeainetest pöörata tähelepanu vene keelele (pooled või rohkem klienteon mitte-eestlased), psühholoogiale, perekonnaõpetusele ja ühiskonnaõpetusele.

TÖÖVÄLJAVAATED

Sotsiaalhooldajad töötavad avahoolduses või hoolekandeasutuses: hooldekodudes, erihooldekodudes, vanurite pansionaatides, lastekodudes, turvakodud, erirühmad ja –klassid, valdades sotsiaalhooldajana, linnade sotsiaalametites sotsiaalhooldajana, haiglates hooldajana, erapraksises avahooldajana ning muudes sotsiaalhoolekandega tegelevates asutustes.

Hooldajad ja hooldusõed töötavad hoolekandeasutustes - hooldekodudes, erihooldekodudes, vanadekodudes, lastekodudes, noortekodudes, samuti kohaliku omavalitsuse sotsiaalhoolekandeosakondade juures, peamiselt koduhoolduses. Hooldusõdede puhul lisanduvad eelnevatele ka haiglad vm. tervishoiuasutused.

2003. aasta lõpu seisuga osutas Eestis täiskasvanutele (va psüühiliste erivajadustega inimesed) hooldamisteenust 108 asutust. 14 asutust neist osutas ka teisi hoolekandeteenuseid, eelkõige täiskasvanud psüühiliste erivajadustega inimeste hooldamise ja päevakeskuse teenust. 2003. aasta lõpu seisuga osutas täiskasvanutele hooldamisteenust kokku 973 töötajat. Põhilise osa nendest (793 töötajat) moodustasid hooldajad ja hooldusõed.

Täiskasvanud psüühiliste erivajadustega inimestele osutas 2003. aastal hoolekandeteenuseid 71 asutust. 2003. aasta lõpu seisuga töötas seal 969 töötajat, neist 294 olid hooldajad, hooldusõed ja abikasvatajad.

Päevakeskus on isikutele päevast hooldamist ja sotsiaalteenuseid osutav asutus. Ennekõike on päevakeskused need asutused, mis pakuvad huvitegevuse ja lihtsalt vaba aja veetmise võimalust isikutele, kelle suhtlemisvõimalused on suhteliselt piiratud (eelkõige pensionärid, puuetega inimesed).

Lisaks osutatakse ka sotsiaalteenuseid ja igapäevaelu toetamise teenuseid. 2003. aastal esitasid maavalitsused aruanded 86 päevakeskuse kohta. Neis teenindatakse nii lapsi, täiskasvanuid, vanureid kui ka erinevas vanuses puudega isikuid. 39 asutust oli 2003. aastal spetsialiseerunud eakatele, 11 lastele ja 9 puudega isikutele. Päevakeskuste klientidega tegelevate põhitöötajate arv 2003. aasta lõpu seisuga oli 445 inimest. Neist hooldajaid ja hooldusõdesid oli 86.

2003. aasta lõpu seisuga osutas koduteenuseid 709 sotsiaalhooldajat. 2002. aastal oli see arv 737.aastal.2003. aastal osutati koduteenuseid 6171 isikule, kellest 50,7% olid puudega.

2003. aastal vahendati riiklike tööhõiveametite kaudu hooldustöötajatele 82 tööpakkumist. Tööhõiveametites registreeritud tööotsijatest 314 otsis tööd hooldustöötajana.

Hooldusasutuste ja nendes paiknevate hooldatavate arv maakonniti:

Maakond

Asutusi

Hoolealuseid

Harju

9

1 296

sh Tallinn

1

340

Hiiu

1

43

Ida-Viru

9

509

Jõgeva

4

511

Järva

2

223

Lääne

1

399

Lääne-Viru

6

367

Põlva

7

336

Pärnu

11

280

Rapla

7

211

Saare

4

529

Tartu

6

322

Valga

7

181

Viljandi

9

270

Võru

6

133

Kokku

89

5 069

Allikas: Piirkondlik statistika 1998, ESA 1999

Sotsiaalhooldajate arvukus linnade omavalitsustes:

On nüüd

Oleks optimaalne

Vaja 2010

Võimalik 2010

Sotsiaalhooldajad

Sotsiaalhooldajad

Sotsiaalhooldajad

Sotsiaalhooldajad

357

469

542

369

Sotsiaalhooldajate arvukus valdade omavalitsustes:

On nüüd

Oleks optimaalne

Vaja aastaks 2010

Võimalik

Sotsiaalhooldajad

Sotsiaalhooldajad

Sotsiaalhooldajad

Sotsiaalhooldajad

288

503

778,5

576,5

Allikas: Sotsiaaltöötajate ja –hooldajate vajadus Eestis, 2000

Sotsiaalhooldajate hetkevajadus linnade omavalitsustes on kaetud vaid 76% ulatuses. Realistlik kasvuprognoos järgmise kümne aasta jaoks on 11%, vajaduste suurenemist arvestades oleks kasv 52%. Sotsiaalhooldajate hetkevajadus valdade omavalitsustes on praegu kaetud vaid 57% ulatuses. Realistlik kasvuprognoos järgmise kümne aasta jaoks on 100%, vajaduste suurenemist arvestades oleks kasv 170% (st 2,7 kordseks).

Sotsiaalhooldajate arvukushinnangud:

Töökoht

Üldarvu hinnang

Kokku omavalitsused

1 350

Kokku asutused

1 500

Kõik kokku

2 850

Allikas: Sotsiaaltöötajate ja –hooldajate vajadus Eestis, 2000

LÄHEDASED AMETID

Lähedased ametid on kõik need kolm – hooldaja, hooldusõde ja sotisaalhooldaja. Samuti võib lähedaseks ametiks lugeda lapsehoidja ametit.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Tervishoiutöötajate keskmine brutokuupalk oli 2001. aastal 4200 krooni, tervishoiusektoris tervikuna 4300 krooni. Kogu tervishoiu sektori palgatase on olnud pidevalt allpool Eesti keskmist palgataset (2001. aastal oli see ca 5300 krooni). Sellise olukorra jätkumine toob kaasa heade spetsialistide liikumise erialasele tööle välismaale või siirdumise tööle teistele erialadele.

Hooldajate keskmine tunnipalk 2004. aasta oli 20,8 krooni ja märtsikuu keskmine töötasu oli 3757 krooni.Arvestuslik brutokuupalk oli 2004. aasta3430 (2003 – 2916) krooni.

Täiskasvanud psüühiliste erivajadustega isikutele hoolekandeteenuseidosutanud töötajate keskmine töötasu kuus oli 2003. aastal 3167 krooni.

Võrreldes riigi keskmise palgaga (2004. aasta I kvartalis 6748 krooni) on hooldajate keskmine kuutöötasu ligi 2 korda madalam. Võttes võrdluseks tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna 2004. aasta I kvartali keskmise brutopalga (5919 krooni), oli töötavate hooldajate keskmine arvestuslik kuupalk 42% võrra madalam.

Uuringus osalenud haiglad peavad kõige kõrgema brutopalga keskmise alampiiriga võtmeametiks arsti ametit, kelle miinimum keskmiseks palgaks loetakse 8063 krooni ja kõrgemaks keskmiseks palgaks ~16000 krooni. Arstidele järgnevad bioanalüütiku ja õe ametid juba ligi poole madalama keskmise minimaalse palgaga. Palga ülempiiri keskmine on õdede puhul kõrgem kui bioanalüütikutel, kuid vahe arstide palga keskmise ülempiiriga on kasvanud (õe palk 44% arsti palgast). Kõige madalama alam- ja ülempiiriga ametiks on sektoris hooldaja ametikoht.

Lähiaastate keskmiseks palgataseme kasvuks hindavad ettevõtted 6-7% aastas.

TÄIENDAV INFO

Kutsekvalifikatsiooni omistavaks organiks on Avahoolduse Arenduskeskus.

Avahoolduse Arenduskeskus
Postiaadress: Kaupmehe 4, 10114 Tallinn
Tel: +372 6457 920
Faks: +372 6457 925
E-post: AvahoolduseArenduskeskus@tallinnlv.ee
www.aak.ee

Eesti Hoolekandetöötajate Liit
Postiaadress: Kaupmehe 4, 10114 Tallinn
E-post: maiuk@tps.edu.ee

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 7. 03. 2008. 04:17

Time: 0.0698230 s.