et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Müüjad

Kool.ee-haridusportaal :: Müüjad Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeMüüjad,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Müüjad

OLULISED MOMENDID

  • Aastas tööjõuvajadus enam kui 3000 müüja järele
  • Klienditeenindaja peab olema hea suhtleja
  • Valdavalt seisev töö
  • Meeskonnatöövõimeline

TÖÖ ISELOOM

Müüjad on klienditeenindajad, kes töötavad hulgi- ja jaemüügiga tegelevates kaubandusettevõtetes.

Müüja töö eesmärgiks on kliendi vajaduste kindlaks tegemine, nende rahuldamis-võimaluste hindamine ja sobivaima lahenduse pakkumine. Seega peab müüja oma töös lähtuma klientide vajadustest ja soovidest ning käituma vastavalt sotsiaalselt heakskiidetud normidele. Tema tööülesannete hulka kuulub:

  • kauba vastuvõtmine, müügiks ettevalmistamine ja müügisaali paigutamine
  • oma töökoha ettevalmistamine ja korrashoid
  • klientide nõustamine kaupade sortimendi, kvaliteedi, hooldamise, kasutamisvõimaluste ja muu sellise osas
  • arveldamine klientidega.

Müüja peab oskama iseseisvalt oma tööd organiseerida ning olema võimeline meeskonnatööks. Olulised on ausus, usaldatavus ja kutse-eetika järgimine.

Müüja kutsealal võib eristada selliseid ameteid nagu

  • demonstraator
  • hulgimüüja
  • klienditeenindaja
  • müüja / kassiir
  • tankla müüja-operaator
  • tellimuste hankija/vastuvõtja
  • väikepoe müüja
  • kioskimüüja
  • tänavamüüja
  • turumüüja.

Müüja põhilisteks tööülesanneteks on kauba vastuvõtmine ja ettevalmistamine müügiks, kauba soovitamine/ nõustamine ja müümine klientidele, müügiriiulite korrashoid, uute kaupade väljapanek ja korrektsete hinnasiltidega varustamine. Väiksemates kauplustes tegeleb müüja ka tellimuste vormistamisega järgmiseks päevaks. Kauba vastuvõtmisel kontrollib müüja kauba kogust, hinda ja kvaliteeti. Ta jälgib, et kaubakogused vastaksid tellimusele ja et kaup oleks heas korras ning värske. Müüja peab tundma müügil olevat kaupa ning oskama klienti nõustada kaubaartiklite otstarbe, kasutamise ja hooldamise küsimustes. Töö müügisaalis on seotud erinevate tegevuste kiire vaheldumisega, mis eeldab füüsilist ja vaimset vastupidavust ning võimet paindlikult lülituda ühelt tegevuselt teisele.

Kassiiride tööülesandeks on koostada kliendile arve, võtta vastu tasuks kujunenud summa sularahas või pangakaardimaksena ja väljastada ostutšekk. Olenevalt kaubandusettevõtte eripärast võib kassiiri ülesandeks olla ka kauba arve väljastamine, mille alusel klient vastavalt kokkuleppele summa pangaülekandega üle kannab.

Mõnel juhul tuleb vahetustega töö korral kassiiril fikseerida summa, mis oli kassas töö alustamise hetkel ning selle lõppedes. Hoolt tuleb kanda ka selle eest, et kassas oleks piisaval hulgal käibel olevaid rahatähti.

Demonstraatorid ja degusteerijad tegelevad uudistoodete või -kaupade tutvustamisega. Vahetu suhtlemise teel jagavad nad kliendile informatsiooni tootega seonduva kohta ja vastavad esilekerkivatele küsimustele. Nende eesmärgiks on aidata kliendil saavutada läbimõeldud ja kaalutletud otsus pakutavate kaupade seast sobiva väljavalimisel. Nad peavad suutma äratada kliendis huvi uue toote/teenuse vastu, tuues seejuures argipäevaseid näitesituatsioone. Demonstraatori ametile on iseloomulik pidev tööpaiga vahetus, kuna töö eeldab toote/teenuse tutvustamist erinevates kaubandusettevõtetes.

Kioski- ja välimüüjad müüvad tänaval ja muudel hoonestamata aladel asuvates kioskites ja müügilaudadel kohaliku omavalitsuse loal mitmesuguseid kaupu, nagu nahk- ja tekstiilkäsitööesemed, puunikerdused, tikandid, kudumid, ajalehed, ajakirjad, postkaardid, sigaretid, maiustused, karastusjoogid, või turgudel puu- ja köögivilja ning muid toiduaineid. Nende tööülesanneteks on müügikioski või –laua ülesseadmine, kaupade väljapanemine ning müümine, varude ostmine või sellekohaste lepingute sõlmimine, müüdavate kaupade maha- või pealelaadimine, tasu vastuvõtmine ja arvestuse pidamine.

TÖÖTINGIMUSED keskkond- vahendid/materjalid – tööaeg

Kuna müüja suhtleb pidevalt klientidega, peab töökeskkond olema eriti puhas, piisava valgustuse, hea ventilatsiooni ja vajaliku temperatuuriga, õhutatud ning mõjuma ka kliendile meeldivalt ja turvaliselt.

Müüja töövahendite hulka kuuluvad kassa-aparaadid, kaubariiulid, pakkimisvahendid ja muud abivahendid. Järjest suurem roll on müüja töös infotehnoloogial, mille abil on võimalik jälgida ja optimeerida kaupade ostu. Müüki ja logistikat. Valdav enamus kaupa on varustatud triipkoodiga ja kaupluse laod ning kassad triipkoodi-lugejatega. Kasutusel on elektrooniliselt juhitavad külmutusseadmed, elektronkaalud, külm- ja kuumtöötlustehnika, vaakumpakendamine ja muu kaasaegne aparatuur. Suurematel kauplustel on ka oma internetiportaal, mille kaudu vahendatakse operatiivset infot kaupluse ja kaupade kohta.

Müüja töötab töögraafiku alusel. Müüjate tööaeg on erinev sõltuvalt kaubandusettevõtte eripärast (suurusest ja toodete sihtgrupist). Paljudel juhtudel on tegemist vahetustega tööga. Kutse eeldab valmisolekut töötada puhkepäevadel, riiklikel pühadel, samuti varahommikusel, hilisõhtusel ning öisel ajal.

KUTSENÕUDED JA -EELDUSED

Ettevõtjate hinnangul on müüja töös kõige vajalikumad suhtlemis-, keelteoskus ning tööohutuse ja töötervishoiualased teadmised. Põhioskustest peetakse kõige olulisemateks müügitöö- ja klienditeenindusalaseid oskusi ning toote tundmist. Isikuomadustest hinnatakse enam verbaalset võimekust, füüsilisi omadusi ning kohusetunnet.

Müüja tööks vajalike üldteadmiste hulka kuuluvad:

  • Majanduse alused
  • Tööõigus (kutsetegevust reguleerivad õigusaktid)
  • Töökeskkonna ohutus
  • Suhtlemine (suhtlemistehnikad, kuulamisoskused jne)
  • Arvutioskus
  • Keeleoskus.

Samuti tuleb müüjale töös kasuks algteadmised asjaajamisest ningjuhendamis- ja juhtimisoskustest.

Müüja põhioskusteks ja –teadmisteks on:

  • Klienditeeninduse-alased teadmised
  • Toote tundmine (toidu ja tööstuskaubad)
  • Müügitöö korraldus (kaupade müügiks ettevalmistamine ja müük)
  • Turunduse alased teadmised (s.h. hinna kujunemine, reklaam jne)
  • Müügitehnikad (erinevad müügivormid)
  • Kassatöö-alased teadmised
  • Töövahendite, seadmete ja masinate oskuslik kasutamine ning esmane hooldus
  • Kauba turvaelemendid ning ebaausate klientide tuvastamine.

Müüjatele tulevad nende töös kasuks järgmised isikuomadused ja võimed:

  • Füüsilise koormuse taluvus
  • Loogiline mõtlemine
  • Tähelepanu jagamise võime
  • Verbaalne võimekus
  • Matemaatiline võimekus
  • Visuaalne mälu
  • Ruumiline kujutlusvõime
  • Täpsus
  • Teenindusvalmidus, viisakus, tähelepanelikkus
  • Suhtlemisvalmidus, avatus
  • Koostöövalmidus
  • Iseseisvus, otsustamisvõime, vastutusvõime
  • Õpi- ja arenemisvalmidus
  • Empaatiavõime, abivalmidus, lahkus
  • Kohanemisvõime - võime kohaneda muutuste ja ootamatute situatsioonidega
  • Stressitaluvus, keskkonnataluvus, pingetaluvus
  • Kehtestavale käitumisele orienteeritud hoiak
  • Kohusetunne, enesekriitilisus
  • Tolerantsus.

Kaubandustöötaja peab tundma põhjalikult oma kutseala ja pidevalt end täiendama. Ta peab oskama suhelda erineva haridustaseme, huvide ja nõudlusega klientidega; valdama võõrkeeli; töötama Internetis ja vastavate arvutiprogrammidega.

Töö sujumisele aitab kaasa kannatlikkus, meeldiv ja viisakas käitumine ning hea suhtlemis- ja väljendusoskus. Töö nõuab korrektset välimust.

Müüja-konsultandi (omab teadmisi ühe tootegrupi osas) erioskused ja teadmised:

  • Elektroonika
  • Ehituskaubad
  • Garderoobikaubad
  • Parfümeeria ja kosmeetika
  • Tarbekeemia
  • Majatarbed
  • Kantseleikaubad
  • Toidukaubad
  • Masinad ja seadmed
  • Mööbel ja sisustustekstiil
  • Teenusturundus

Ettevõtjate hinnangul peaksid müüja pöörama enam tähelepanu suhtlemisoskuse, müügi- ja klienditeenindus-alaste oskuste ja teenindusvalmiduse arendamisele.

Müüjatele on kinnitatud kutseoskusnõuded kutsestandardis Müüja I, II, III, Müüja-konsultant III

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Õpingute alustamiseks vajalik baasharidus on põhiharidus. Õpe kestab enamasti 3 aastat, sisaldades seejuures ka praktikume. Praktika võib läbida sobivas kaubandusettevõttes, reeglina aga suuremates toidu- ja tööstuskaupade kauplustes. Praktika ajal omandab õpilane kõik vajalikud oskused kutsetööks staažikate juhendajate käe all. Kutsehariduse omandamiseks peab olema läbitud kõik õppekavas olevad teoreetilised õppeained ja praktika. Kursuse lõpetamiseks sooritatakse lõpueksam, mis koosneb kirjalikust testist ja praktilisest teeninduse situatsioonist (katsest) praktikaettevõttes.

Müüja õppekava peamised ained:

  • Üldained kutsekeskhariduse tasemel
  • Toidu- ja tööstuskaubaõpetus
  • Müügiõpetus
  • Kaubanduslikud seadmed ja sisustus
  • Majandusarvutused teenindustöö
  • Majanduse ja ettevõtluse alused
  • Seadusandluse alused
  • Arvutiõpetus
  • Müügikorralduse alused
  • Kaubanduslik arvestus, aruandlus
  • Kaubanduslikud arvutused, hind
  • Laomajanduse, logistika alused
  • Majanduse ja organisatsiooniõpetuse alused
  • Töökeskkonna alused
  • Õiguse alused
  • Klienditeeninduse alused
  • Võõrkeeled
  • Valikained: värvi ja stiiliõpetus, garderoobikaubad. Etikett.

Müüja õppekavas on tähtis suhtlemis- ja teeninduspsühholoogia, meeskonnatöö teooria ning terviseõpetus. Olenevalt eelnevalt omandatud haridustasemest sisaldub õppekavas ka majandusõpe, seadusandluse ja  ettevõtluse alused.

Koolitused ja täiendõpe on vajalikud eriti suhtlemis- ja teeninduspsühholoogia ning kaubatundmise osas.

Registreeritud töötutele vahendavad müüja kutsealast välja- ja täiendõpet ka riiklikud tööhõiveametid.

Koolinoortele, kes soovivad tulevikus asuda tööle müüjana, omavad üldhariduskooli õppeainetest tähtsust emakeel, võõrkeeled, matemaatika ja terviseõpetus.

2003.a sektoriuuringu põhjal hinnatakse koolilõpetajate taset üsna sarnaseks sõltumata sellest, kas töötajal on haridus omandatud kutse- või kõrgkoolis. Ehkki koolilõpetajate üldoskused ja teoreetilised teadmised on enamjaolt paremal tasemel kui kogemustega töötajatel, jäävad koolilõpetajate praktilised oskused kogemustega töötajate kompetentsidele tihti alla.

Haridus- ja Teadusministeeriumi Õppekavade registrist saab informatsiooni õppekavade kohta, mille alusel toimub või on toimunud õpe Eesti haridussüsteemis, va üld-, huviala- ja täiendushariduse õppekavad.

TÖÖVÄLJAVAATED

Müüjad leiavad tööd mitmesugustes kaubandusasutustes: kaubamajades ja -keskustes, pagaritöökodades, eripoodides ning teistes kaubandusega tegelevates ettevõtetes, samuti turul ja kioskites. Kassiiri amet võimaldab oma selgepiiriliste tööülesannete tõttu saada tööle ka noortel, kellel on vähem töökogemust. Seda põhjusel, et vilumus tekib just pideva töö käigus. Hooajatööna on noortel võimalik töötada müüjana ka turul ja välikioskites. Töövahendused müüjatele on sagedased, kuna tööjõuvool on antud valdkonnas suur. Karjääriväljavaatena võib käsitleda spetsialiseerumist müügijuhiks.

Statistikaameti, Eesti Kaupmeeste Liidu ja Õliliidu andmetel oli 2002. aastal kaubandussektori ettevõtete arv 10 200, sellest jaekaubanduses 4092. Kaubandussektori töötajate arvoli 2002. aastal 84 129, sellest jaekaubanduses töötas 42 155 inimest.

2000.a. rahvaloenduse andmetel oli müüjaid 30 816 (neist müüjad ja demonstraatorid – 29 570 ning kioski- ja välimüüjad – 1246).

2003.a. vahendati riiklike tööhõiveametite kaudu 1262 tööpakkumist (neist 1190 – demonstraatorid, väikepoe müüjad, tanklamüüjad, 72 – kioski- ja välimüüjad). Samas tööhõiveametites registreeritud tööotsijatest 13 366 soovis saada tööd õmblejana, omandatud eriala järgi aga 9616.

Tendentsiks on tööhõive suurenemine vastavuses uute kaubanduspindade lisandumisega. Samuti vajab kaubandus igal aastal uusi inimesi pensionile minejate asendamiseks. Eesti kaubandusettevõtetest kaaluka enamuse (ca 90%) moodustavad väikesed kauplused, kus töötajate arv on kuni 19. Selliseid ettevõtteid on üle 9000. Samas käibe poolest annavad nad alla poole kaubanduse kogukäibest. Käibe poolest ühe töötaja kohta on sedalaadi väikeettevõtted kehvemate näitajatega kui suuremad firmad.

Viimase näitaja poolest parimad on keskmise suurusega (20-49 töötajat), kus müügikäibe mõttes töötavad inimesed kõige efektiivsemalt. 2002. aastat iseloomustas üldine majandusaktiivsuse suurenemine, mis peegeldus hõivatute arvu kasvus ja reaalpalga tõusus.

2003. a sektoriuuringu põhjal on uusi turule sisenejaidlähiaastatel vähe ja toimub mõningane kaubanduse kontsentreerumine suurettevõtetesse. Arvestades, et müüja/teenindajate arv on suurtes ettevõtetes üldjuhul suurem kui väikestes ja keskmistes ettevõtetes, näevad ka suured ettevõtted suuremat vajadust nende ametikohtade järgi.

Aastaseks tööjõuvajaduseks kaubandussektoris hinnatakse natuke üle 3000 inimese. Arvestades, et müüjate arv on suurtes kaubandusettevõtetes suurem kui ülejäänutes, näevad nad ka suuremat vajadust nende ametikohtade järgi.

Lisaks müüja-teenindajale on kaubandussektoris vajadus järgmiste töötajate järgi: vahetuse vanem, osakonnajuhataja, kaupluse juhataja, müügijuht, piirkonna juht, laotööline-tõstukijuht, kauba vastuvõtja.

LÄHEDASED AMETID

Lähedased ametid on kelner, ettekandja, administraator, kindlustusagendid, kinnisvarateenust vahendavad agendid, reisiteenindajad jt.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Üle poole Eesti kaubandusettevõtetest kasutab kombineeritud palgasüsteemi, mis koosneb fikseeritud kuupalgast ja lisa- ehk tulemuspalgast. Vähem on kasutusel ainult põhipalga, ainult tulemuspalga või tükipalga maksmine. Tihtipeale on samas ettevõttes kasutusel mitu erinevat palgasüsteemi. Enamasti on ettevõtte palgasüsteem fikseeritud kirjaliku dokumendina ja töötajate palgad määratakse sellest dokumendist lähtuvalt. Kasutatakse ka palga määramist otsese juhi hinnangul.

Peamise soodustusena käsitletakse enamasti koolitust. Järgmisel kohal on firma üritused ja ületunnitasu. Selliseid ettevõtteid, kus ei maksta mingeid lisatasusid, on väga vähe.

Palgatase kaubandusettevõtetes varieerub 2300st 10 000 kroonini. Hulgi- ja jaemüügi tegevusala töötajate keskmine brutokuupalk oli 2003. aastal 6737 krooni, müüja erialal 5022 krooni, mis on mõnevõrra madalam Eesti keskmisest näitajast.Keskmiseks palgakasvuks aastas prognoosisid kaubandusettevõtjad9%.

TÄIENDAV INFO

Kutsekvalifikatsiooni omistavaks organiks on Eesti Kaupmeeste Liit.

Eesti Kaupmeeste Liit
Kiriku 6, Tallinn
Tel: 620 19 14
Faks: 641 84 74
E-post: info@kaupmeesteliit.ee
www.kaupmeesteliit.ee

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 7. 03. 2008. 03:14

Time: 0.1275589 s.