Meditsiinilabori töö on täpne ja vastutusrikas
Meditsiinilabori töötajad abistavad arste diagnoosimisel ja ravi efektiivsuse hindamisel
Meditsiinilabori töö on seotud kaasaegse tehnika kasutamise ja keemiliste ainetega

TÖÖ ISELOOM

Meditsiinilabori töötajate poolt tehtavatel analüüsidel on ülioluline osahaiguste avastamisel, diagnoosimisel ja ravis. Meditsiinilabori töötajad uurivad ja analüüsivad kehavedelikke ja –rakke. Nad määravad kindlaks bakterite, parasiitide ja teiste mikroorganismide olemasolu, analüüsivad kehavedelike keemilist koostist, määravad vereülekannetel kasutatava vere sobivust ja testivad ravimite taset veres, et näha, kuidas patsient ravile reageerib.

Meditsiinilabori töötajate hulka kuuluvad üldjuhul laboriarstid, laborispetsialistid ja bioanalüütikud, samuti abistav personal.

Laboriarst on kõrgharidusega spetsialist, kes tegeleb ravi suunamise ja diagnoosimisega. Laboriarsti igapäevaste tööülesannete hulka kuulub labori juhtimine, raviarstide nõustamine. Samuti on tema pädevuses uute analüüsimeetodite juurutamine ja labori töö kvaliteedi juhtimine. Üks osa laboriarsti tööst on seotud õppetöö läbiviimisega ja oma teadmiste edasiandmisega üliõpilastele.

Laborispetsialist on kõrgharidusega, enamasti keemiku või sellega haakuva haridusega töötaja, kelle ülesandeks on meetodite juurutamine ja keerukamate analüüside läbiviimine. Samuti tegeleb laboriarst uute meetodite juurutamisega labori töös ning kvaliteedi tagamise ja juhtimisega.

Bioanalüütikud on rakenduskõrgharidusega meditsiinilabori töötajad, mitmete laborite struktuuris kannavad nad ka laborandi ametinimetust.

Eestis koolitatakse laborante alates 1945.a. 1990.a toimusid Eesti laborites väga suured muutused, mis olid tingitud tehniliste ja teaduslike suundade muutumisega, mis seadis laborantidele senisest suuremad kutsealased nõuded.

Bioanalüütiku tööülesanneteks on erinevate laborialaste uuringute läbiviimine vastavalt kehtivatele kvaliteedi nõuetele ja tulemuste korrektne kinnitamine ja väljastamine. Bioanalüütik tegeleb inimese ja tema elukeskkonna analüüsimisega, tal peavad olema teadmised ja oskused töötamiseks kaasaegsetes laborites, kus uuritakse organismi seisundit ning organismis toimunud histoloogilisi, bioloogilisi, biokeemilisi muutusi koe, raku ja molekuli tasemel.

Bioanalüütiku kohustuste hulka kuulub:

kvaliteetsete laboriuuringute teostamine
patsientide/klientide ettevalmistamine laborianalüüsideks
patsiendi turvalisuse tagamine analüüside teostamisel
tervise ja keskkonna ohutusnõuete järgmine
laboritööalase koostöö korraldamine
osalemine labori töö kvaliteedi arendamisel.

TÖÖTINGIMUSED keskkond- vahendid/materjalid - tööaeg

Bioanalüütik töötab peamiselt kliinilistes ning inim- ja keskkonnauuringute laborites, kus uuritakse organismi seisundit, organite, kudede, rakkude, molekulide ehitust ja funktsiooni, mikrobioloogilist kooslust ning ümbritsevat keskkonda ja inimorganismi mõjutavaid tegureid. Uuringu tulemus aitab määrata õiget diagnoosi ja ravi, jälgida ravi ning hinnata haiguse prognoosi. Sõltuvalt labori spetsiifikast on bioanalüütiku töö mitmekesine. Töötada tuleb mitmesuguste uuringumaterjalide, kemikaalide ja tehniliste vahenditega, mis võivad ohustada bioanalüütiku tervist. Sõltuvalt sellest, mis laadi analüüse tehakse, tuleb bioanalüütikul ennast kaitsta võimaliku nakatumise eest. Pidev kokkupuude kemikaalidega ja töötamine kummikinnastes võivad tekitada allergiat. Bioanalüütik kasutab spetsiaalset tööriietust ja kaitsevahendeid. Kaitsevahenditeks on kindad, maskid, prillid. Meditsiinilaborite vastavust keskonna ja töötervishoiu tingimustele kontrollitakse ja see peab vastama Tervisekaitse nõuetele.

Suurte meditsiinilaborite klientideks on haiglate arstid, perearstid, eraarstid, tervisekeskused, samuti väikesed haiglad, kus oma labori loomine pole majanduslikult otstarbekas.

Tööaeg sõltub labori ülesannetest - mõned töötavad tavalise tööpäeva - 8 tundi. Haiglate laborid peavad üldjuhul olema valmis tegema analüüse ööpäevaringselt ning töötajatel tuleb töötada vahetustega, samuti öösel ja riiklikel pühadel.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Bioanalüütik III, IV kutsestandard sai aluseks bioanalüütikute rakendusliku kõrghariduse õppekavale Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis.

Bioanalüütik III kutsekvalifikatsiooni taotlemisel on nõutav:

erialane rakenduskõrgharidus ja üheaastane erialane katkematu töökogemus;
erialane kutsekeskharidus ja vähemalt 3 aastane erialane töökogemus viimase viie aasta jooksul.

Bioanalüütik IV kutsekvalifikatsiooni taotlemisel on nõutav:

erialane kutsekeskharidus või rakenduslik kõrgharidus;
vähemalt 6-aastane erialane töökogemus;
praktikantide juhendamine viimase viie aasta jooksul;
läbitud kutsealane täiendkoolitus(ed) viimase 5 aasta jooksul vähemalt 30 tunni ulatuses aastas;
kas erialaste artiklite esitamine võiavaldamine või tööjuhendite koostamine;
uute metoodikate juurutamine, peamiselt kliinilistesse ning inim- ja keskkonnauuringute laboritesse.

Bioanalüütik peab tundma

tervishoidu ja kutsealast tegevust puudutavaid õigusakte ja –norme; tööõigusega seotud seadusandlust
töökeskkonnaohutusega seotud erinevaid aspekte (tööohutus, töötervishoid, tööhügieen)
oskama anda esmaabi
suhtlemist, klienditeenindust ja organisatsioonikäitumist
oskama juhendada kutseala töötajaid ja üliõpilasi
oskama koostada, vormistada ja esitada ettekandeid ja artikelid
töö organiseerimise, planeerimise ja juhtimise aluseid
asjaajamise ja dokumenditöö aluseid
meditsiinilise statistika aluseid ning oskama hinnata statistilisi uurimistulemusi.

Põhioskused ja –teadmised

Inimese anatoomia ja füsioloogia,organismi ehituse, elutalituse ja arengu tundmine
inimese eluviisi, elu- ja töötingimuste mõju tervisele, tervise edendamise ja säilitamise tähtsus
organismi mõjutavad bioloogilised, füüsikalised ja keemilised tegurid
haiguste tekkepõhjused, haigustunnused ja diagnostikameetodid ning nende seostamine laboratoorse diagnostikaga
organismis toimuvad patoloogilised protsessid, nende analüüsimine ja hindamine.

Tunda tuleb laboritöö terminoloogiat, analüüside määramise põhimõtteid ja meetodeid, uuringumaterjalide võtmise, kohaletoimetamise ja uuringuks ettevalmistamise reegleid. Kuna bioanalüütiku töövahenditeks on erinevad laboriseadmed ja töövahendid, peab ta oskama neid õigesti kasutada ja hooldada, tundma seadmete ning reaktiivide ja töölahuste ohutusnõudeid.

Meditsiinilabori töös omab suurt tähtsust töö kvaliteedi pidev kontroll ja kontrolli põhimõtete tundmine. Kuna töötatakse keemiliste ainetega, peab bioanalüütik tundma keemiliste ainete ja bioloogiliste materjalide käitlemise nõudeid, tundma ja järgima füüsikalisi ohutegureid. Ta peab suutma tagada analüüsi õigsuse ning oskama vastust korrektselt väljastada. Samuti peab ta teadma, kuidas õigesti vormistada vajalikku dokumentatsiooni.

Bioanalüütiku töös tulevad kasuks järgmised isikuomadused ja võimed

koostöövõime
vastutusvõime
kohanemisvõime
täpsus, korrektsus
suhtlemisoskus, teenindusvalmidus
otsustusvõime ja iseseisvus
õppimisvõime
visuaalne mälu
loogiline mõtlemine, analüüsivõime
pingetaluvus
valmisolek teha ka nö „musta tööd“

Bioanalüütiku kvalifikatsioon nõuab sageli valmisolekut muutuvateks tööülesanneteks – teenuse tellijate nõustamiseks ning arenduslikuks metoodiliseks tööks. Bioanalüütiku kutse sobib nendele, kes tunnevad huvi meditsiini, keemia ja bioloogia vastu ning on täpsed, korrektsed, tolerantsed ja vastutusvõimelised.

Bioanalüütikutele kehtib Eetikakoodeks, mis on kinnitatud Rahvusvahelise Meditsiinilaborantide Assotsiatsiooni Peaassamblee delegaatide poolt 1992. a.

Meditsiinilaborant on kutsutud ja seatud:

pühendama ennast kliinilis-laboratoorse teaduse rakendamisele inimkonna hüvanguks
olema aktiivne koostöö ja erialaspetsiifiliste töösuhete rajamisel teiste meditsiinitöötajatega
olema piisavalt asjatundlik andmaks nõu teistele meditsiinitöötajatega
tagama patsiendi andmete ja analüüsitulemuste range konfidentsiaalsuse
kaitsma patsiendi väärikust ja privaatsust
olema suuteline kandma vastutust analüütilise protsessi kogu käigu eest alates proovi võtmisest kuni lõpptulemuste väljastamiseni
kindlustama meditsiiniteenuse headuse ja õigsuse oma erialal
arendama oma professionaalset otsustusvõimet, vilumusi, ja hoolikust vastamaks kehtestatud standarditele
hoidma ja kaitsma oma elukutse au ja väärikust, säilitades seega laborandikutse aususe, õigsuse ja usaldusväärsuse reputatsiooni.

TÖÖVÄLJAVAATED

Meditsiinilaborid on olemas kõigis Eesti suuremates haiglates, samuti suuremates tervisekeskustes. Mõned laborid töötavad eraettevõtetena.

Bioanalüütiku kutse omandanutest keskmiselt kolmandik leiab rakendust valdkondades, kus samuti on laborianalüüside osatähtsus üsna suur – teaduslaborites, tervisekaitse-, veterinaarialaborites, samuti toiduainetetööstuse laborites. Viimastel aastatel on toimunud teaduslaborite arvu märgatav suurenemine ning seetõttu tuntakse meditsiinisüsteemis bioanalüütikutest sageli puudust.

Kuna osa laborites töötavast personalist on küll meditsiiniharidusega, kuid mitte eriharidusega, (eriti Tallinn, Ida-Virumaa), annab see üsna head võimalused bioanalüütiku erialal töö leidmiseks. Eestis on hinnanguliselt 400-600 laboranti-bioanalüütikut.

Karjäärivõimalusena võib vaadelda pidevat kutsekvalifikatsiooni tõstmist ning seeläbi võimalust palgatõusuks. Samuti liigutakse väiksematest laboritest suurematesse, kus töö on mitmekesisem ja oskustele suuremaid nõudmisi esitav.

Suuremad meditsiinilaborid asuvad Eesti haiglate juures:

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Ühendlabor (molekulaardiagnostika, kliinilise keemia, mükobakterioloogia, hematoloogia, immuunanalüüsi, spordimeditsiini osakond, patoloogiateenistus, verekeskus, osakonnad onkoloogiahaiglas ja naistekliinikus);
AS Ida-Tallinna Keskhaigla
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla
SA Pärnu Haigla
Ida-Virumaa Keskhaigla
SA Viljandi Haigla
SA Narva Haigla
SA Rapla Maakonnahaigla
AS Tapa Haigla
AS Rakvere Haigla

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Bioanalüütikuid koolitatakse Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Õppimaasumise eelduseks on keskhariduse olemasolu. Õppe läbimine annab rakenduskõrghariduse.

Õppekava kestvus on 3,5 aastat (140 ainepunkti). Õppekava sisaldab:

Laboriaineid 57,5 AP (kliiniline keemia ja hematoloogia, mikrobioloogia, histo- ja tsütoloogia, geneetika ja molekulaardiagnostika, parasitoloogia, keskkonna- ja toiduuuringud).
Alusaineid 24,5 AP (reaalainete alused, esmaabi, jäätmekäitlus, haiguslikud seisundid ja nende laboratoorne diagnostika).
Sotsiaalaineid 5,5 AP (psühholoogia, rahvatervis ja juhtimisõpetus).
Toetavaid aineid 10,5 AP (uurimistöö metoodika, kvaliteedikontroll laboris).
Valik- ja vabaaineid 5 AP
Õppepraktikat, mis toimub erinevates laborites moodustab kogu õppetöö mahust 18%.

Laboriarsti kutse omandamiseks on vajalik üldarsti kutse olemasolu, spetsialiseerumine toimub residentuuris. Residentuuri õpe kestab 4aastat.

Täienduskoolitust organiseerib Eesti Bioanalüütikute Ühing, kelle eestvõttel toimuvad regulaarsed koolitused 4-5 korda aastas; samuti pakub täienduskoolitusvõimalust Tartu Tervishoiu Kõrgkool.

Suuremad laborid korraldavad oma töötajatele sisekoolitusi. Võimalik on stažeerimine kas mõnes suuremas laboris või välismaal (näiteks vähem-esinevate analüüside teostamise õppimiseks).

LÄHEDASED AMETID

Lähedasteks ametiteks on laboriarst, keemik, õde.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Meditsiinilaborite töötajad töötavad tunnipalga alusel. Alates 1. jaanuarist 2006.a. on tunnipalga alammääraks arstidele 75 krooni tunnis, keskastme tervishoiutöötajatele 39 krooni tunnis. Sellele lisanduvad tasud öösel töötamise eest, samuti õhtu- ja hommikutundide eest.

Palgakokkulepete kohta leiab infot Sotsiaalministeeriumi kodulehelt www.sm.ee.

TÄIENDAV INFO

Eesti Bioanalüütikute Ühing
Postiaadress: L.Puusepa 8 Tartu
Tel: +372 55318311
www.ely.ee

Ühingu üheks väga tähtsaks prioriteediks on eriala arendamine. Samuti tegeleb ta kutseomistamisega bioanalüütikutele. ELÜ pakub igal aastal välja laborantide koolitusprogrammi, millest võetakse aktiivselt ka osa. Traditsiooniks on saanud laborantide suvepäevade pidamine Eesti erinevais paigus. Ühing teeb tihedat koostööd Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliiduga. Organiseerimisel on bioanalüütiku kraadiõpe.

Eesti Laborimeditsiini Ühing
Postiaadress: Vanemuise 64 Tartu
Tel: +372 7 420 520
www.elmy.ee

Eesti Laborimeditsiini Ühing (ELMÜ) on 1999. aastal asutatud Eesti laboriarste, kõrgharidusega laborispetsialiste, kliinilisi mikrobiolooge ning teisi laborimeditsiinist huvitatud füüsilisi ja juriidilisi isikuid koondav erialaühing.

Kutseala hõive

MEDITSIINILABORITE TÖÖTAJAD

Meditsiinilaborid on olemas kõigis Eesti suuremates haiglates, samuti suuremates tervisekeskustes. Mõned laborid töötavad eraettevõtetena.

Eesti Sotsiaalministeeriumi andmetel oli 2004.a. seisuga 124 laboriarsti, neist 87 töötas haiglate laborites.

Laborante (bioanalüütikuid, laboriõdesid) töötas 556, neist 449 töötasid haiglate juures, ülejäänud töötasid üld- ja perearstiabi, eriarstiabi, hambaravi, diagnostika ja vereteenistuste juures.

Suuremad meditsiinilaborid asuvad Eesti haiglate juures:

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Ühendlabor(molekulaardiagnostika, kliinilise keemia, mükobakterioloogia, hematoloogia, immuunanalüüsi, spordimeditsiini osakond, patoloo- giateenistus, verekeskus, osakonnad onkoloogiahaiglas ja naistekliinikus);
AS Ida-Tallinna Keskhaigla
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla
SA Pärnu Haigla
Ida-Virumaa Keskhaigla
SA Viljandi Haigla
SA Narva Haigla
SA Rapla Maakonnahaigla
AS Tapa Haigla
AS Rakvere Haigla

printerisõbralik versioon

esita küsimus

viimati toimetatud: 7. 03. 2008. 02:28