et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Radioloogid ja radioloogiatehnikud

Kool.ee-haridusportaal :: Radioloogid ja radioloogiatehnikud Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeRadioloogid ja radioloogiatehnikud,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Radioloogid ja radioloogiatehnikud

OLULISED MOMENDID

  • Radioloogia abistab teisi arste õige diagnoosi panemisel ja ka ravimisel
  • Radioloogia on väga perspektiivikas
  • Radioloogiaalane töö toimub kaasaegsete aparaatidega
  • Radioloogiaala töötajad peavad järgima ohutusnõudeid tervise kaitseks
  • Radioloogiaalal töötaja peab omama tehnilist mõtlemist

TÖÖ ISELOOM

Radioloogia on arstiteaduse haru ja eriarstiabi valdkond, mis hõlmab haiguste diagnoosimist, kasutades ioniseerivat või mitteioniseerivat kiirgust. Traditsiooniliselt on see olnud teadusala, mis kasutas röntgeniaparaatide poolt takitatud röntgenkiirgust või teisi radiatsiooniseadmeid eesmärgiga saada visuaalset informatsiooni. Praegu kasutatakse radioloogias haiguste diagnoosimiseks või raviks ka teisi pildilist informatsiooni andvaid tehnoloogiaid nagu näiteks ultraheli, kompuutertomograafia, magnetresonantstomograafia.

Kasutatavate meetodite ja seadmete järgi eristatakse mitmeid radioloogia alavaldkondi:

  • konventsionaalröntgenoloogia (tegeleb radiograafia ja fluoroskoopiaga),
  • sonograafia e. ultraheli (loote, lihaste, siseorganite uurimiseks),
  • kompuutertomograafia (uuritavast objektist kolmemõõtmelise kujutise loomine),
  • magnettomograafia (põhineb magnetväljal, uuritakse pehmeid kudesid, kõõluseid, lihaseid),
  • nukleaarmeditsiin (patsiendile manustatakse radioaktiivseid isotoope sisaldavaid ained, mis kogunevad teatud kudedes nagu süda, kopsud, kilpnääre, maks, luud ja hiljem kaardistatakse vastav organism või elund gammakaamera abil),
  • menetlusradioloogia on radioloogia valdkond, kus kasutatakse invasiivseid (organismi sissetungiv) meetoteid (näit. veresoonte ja südame uuringud) nii diagnoosimiseks kui raviks.

Radioloogiatöötajad on kõrg- ja keskeriharidusega tervishoiu spetsialistid, kes kasuta-vad kaasaegset tehnikat ja infotehnoloogia vahendeid terviseuuringute ja ravimenetluste tegemiseks.

Eriala on perspektiivikas ja leiab üha suuremat rakendust nii diagnoosimisel kui ravis.

Radioloogiatöötajad on tihedas koostöös teiste arstidega ja tänu radioloogiale saadakse üha täpsemat informatsiooni inimese tervise kohta.

Radioloogia spetsialistid on radioloogid, radioloogiaõed/radioloogiatehnikud. Enamuses meditsiiniasutustes kasutakse veel radioloogiatehniku asemel ametinimetusena radioloogiaõde.

Radioloogid on eriväljaõppe saanud kõrgharidusega arstid, kelle töö sisuks on järgnevate protseduuride sooritamine ja analüüs:

  • konventsionaalse radioloogia protseduurid
  • ultrahelidiagnostika
  • kompuutertomograafia protseduurid
  • magnetresonantstomograafia
  • menetlusradioloogia protseduurid
  • nukleaarmeditsiini protseduurid
  • kiiritusravi sissejuhatav tsükkel.

Radioloogiaõde/radioloogiatehnik on rakendusliku kõrghariduse või keskeriharidusega tervishoiuspetsialist, kelle töö põhiülesanneteks on kvaliteetsete radiodiagnostiliste ja radioterapeutiliste protseduuride läbiviimine inimeste tervise edendamise, säilitamise ja haiguste ennetamise eesmärgil.

Ta valmistab patsiendi uuringuks ette, selgitades talle protseduuri olemust. Vajadusel aitab eemaldada ehteid, asetab patsiendi õigesse asendisse ja varustab teda kaitsevahenditega (tinakate). Patsiendi saabudes kontrollib tema isikuandmeteõigsust, veendub, et patsiendil pole vastunäidustusi radioloogilise protseduuri tegemiseks (n. allergia kontrastainetele, rasedus), samuti uurib teiste ravimenetluste kohta, mis võiksid takistada hea lõpptulemuse saamist.

Radioloogiaõde vastutab radioloogiliste uuringute ja raviprotseduuride turvalise ja ohutu läbiviimise eest. Tuleb valida sobivad kiirguskaitsevahendid, kabinetis ei tohi olla kõrvalisi isikuid või kui see on vältimatu, varustada nad kiirguskaitsevahenditega.

Radioloogiatehniku ülesandeks on ka a- ja antiseptika nõuete täitmine uuringukabinetis, et välistada nakkuste esinemine. Samuti peab ta tagama radioloogiliste uuringute teostamiseks vajalike materjalide olemasolu kabinetis.

Radioloogiatehnik teeb protseduuride läbiviimisel koostööd radioloogide ja teiste tervishoiu- ning sotsiaalalatöötajatega. Radioloogiatehniku kutse eeldab häid kutseoskusi, täpsust, korrektsust, tolerantsust, vastutusvõimet ja enesedistsipliini.

TÖÖTINGIMUSED keskkond- vahendid/materjalid - tööaeg

Kuna osa radioloogiatöötajate tööst toimub ioniseeriva kiirguse tingimustes, siis peavad radioloogiaosakonna töötajatel olema teadmised kiirgusfüüsikast ja –bioloogiast ning radioloogiast.

Patsiendile tuleb kindlustada efektiivne diagnostika/ravi, kuid see tuleb saavutada patsiendile ohutuimal viisil.

Radioloogiatöötajate töökeskkond on täpselt määratletud ja peab vastama tervisekaitse normidele. Keerulised ja kallid aparaadid võivad vale kasutamise korral tervisele ohtlikud olla. Iga aparaat nõuab eraldi käsitsemisoskust, et tagada patsiendi ohutus ja õiged tulemused.

Radioloogiateenistuse ruumid on suuremas osas spetsiaalselt kiirgustööks planeeritud või selleks ümber ehitatud järgides kiirgustegevusega seotud ruumidele esitatavaid ehitustehnilisi eeskirju. Kontrollalad on eraldatud ja märgistatud, muud tööruumid (puldiruumid, uuringute kirjeldamine jms) ja puhkeruumid võimaldavad kiirgusallikatest eemalduda. Radioloogiakabinet on märgistatud, sinna sisenemine toimub teatud korra järgi - patsiendid ühekaupa. Röntgenülesvõtete sooritamise ajal eemalduvad radio-loogiatöötajad tinaplekiga kaetud kaitseseina taha.

Haiglates töötavad radioloogiaspetsialistid selleks ette valmistatud kabinettides, kuid on ka nn välitööde aparatuur ja –tingimused. Radioloogiatöötajate oskusi läheb vaja kriisiolukordades ja avariide sündmuskohal.

Radioloogiatöötajad kasutavad kaitsevahendeid nagu tinapõlled, kindad, maskid. Abistajad kasutavad samuti individuaalseid kaitsevahendeid (kaitsepõlled, -kindad, kaelakrae). Kõik radioloogiavaldkonna töötajad kannavad individuaaldosimeetreid. Nende näitude mõõtmise ja analüüsimisega tegelebkiirguskeskus. Lisaks on kasutusel radiatsioonimõõtmise aparaat, mille näidud fikseeritakse.

Radioloogiatöötaja tööaeg on 6 tundi päevas juhul, kui ta 75%-l tööajast puutub kokku ioniseeriva kiirgusega. Haiglates radioloogiatöötaja töötab vahetustega ja öövalvetes.

Radioloogiatehnik peab olema füüsiliselt tugev, sest aegajalt on vaja patsiente tõsta või pöörata. Kuna radioloogiatöötajate töö toimub osaliselt ioniseeriva kiirguse keskkonnas, tuleb regulaarselt läbida tervisekontroll. Meditsiinilist kontrolli teostab kord aastas tervise-uuringute ja töötervishoiu osakond või perearst. Tervisekontrollil analüüsitakse verevalemit, trombotsüütide arvu, kardiovaskulaar- ja hingamissüsteemi seisundit ning naistel lisandub günekoloogilise läbivaatuse otsus. Vajalik on ka silmaarsti kontroll.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Radioloogiatehniku kutseoskusnõuded on kinnitatud Radioloogiatehnik III, Radioloogiatehnik IV Kiiritusravi spetsialist, Radioloogiatehnik IV nukleaarmeditsiini spetsialist, Radioloogiatehnik IV ultraheli spetsialist,  kutse-standardis.

Radioloogiatehnik III kutsekvalifikatsiooni taotlemise eeldusteks on:

  1. erialane rakenduslik kõrgharidus, vähemalt 1-aastane töökogemus radioloogia valdkonnas või
  2. õendusalane kutsekeskharidus, radioloogiaõe spetsialiseerumistunnistuse olemasolu, vähemalt 5-aastane töökogemus radioloogia valdkonnas ja erialase täiendkoolituse läbimine vähemalt 5 ainepunkti mahus viimase viie aasta jooksul.

Radioloogiatehnik IV kutsekvalifikatsiooni taotlemise eeldusteks on:

  1. erialane rakenduslik kõrgharidus, 6-aastane töökogemus radioloogia valdkonnas ja erialase täiendkoolituse läbimine vähemalt 5 ainepunkti mahus viimase 5 aasta jooksul või
  2. õendusalane kutsekeskharidus, radioloogiaõe spetsialiseerumistunnistuse olemasolu, vähemalt 10-aastane töökogemus radioloogia valdkonnas ja erialase täiendkoolituse läbimine vähemalt 5 ainepunkti ulatuses viimase viie aasta jooksul.

Radioloogiatehnikul peavad kutsekvalifikatsiooni taotlemiseks olema järgmised põhioskused ja teadmised:

  • Eesti sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi tundmine
  • Inimese ehituse, alutalitluse ja arengu ning anatoomia tundmine
  • Üldmeditsiinilise ja radioloogiaalase termoniloogia tundmine
  • Haiguste tekkepõhjuste ja haigustunnuste tundmine
  • Radioloogiaalaste uuringute ja raviprotseduuride tundmine ja valdamine
  • Kasutatava aparatuuri ja töövahendite füüsikalis-tehniliste ja füüsikalis-keemiliste tööprintsiipide tundmine
  • Radioloogiliste protseduuride teostamise ja hindamise kriteeriumide tundmine, uuringu tulemuste tõlgendamise oskus
  • Radioloogiaalase kvaliteedi kontrolli põhimõtete tundmine
  • Töökeskkonna ohutuse, kiirguskaitse ja kiirgusohutuse põhimõtete tundmine
  • Jäätmekäitluse põhimõtete tundmine
  • Patsiendi ja tema saatja nõustamise ja juhendamise oskused, suhtlemisoskus.

Töö on äärmiselt vastutusrikas, sest aparatuuri andmete õigest lugemisest sõltub täpne diagnoos. Vaatamata sellele, et aparaat on tundlik ja mõõdab täpselt, peab näitudest- tulemustest arusaamiseks omama kogemust ja tegema koostööd teiste arstidega. Radioloogiatehnikuks õppimaasumisel nõutakse tervisetõendit.

Radioloogiatehniku kutsekvalifikatsiooni omistavaks organiks on Eesti Radioloogiaõdede Ühing.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Radioloogiks spetsialiseerutakse Tartu Ülikooli arsti kutse baasil.

Radiodiagnostika residentuuri programm toimub Tartu Ülikooli Kliinikumis.

Radiodiagnostika residentuur kestab 4 aastat, millest esimene aasta on sissejuhatus erialasse, kus omandatakse baasained (kiirgusfüüsika, radiobioloogia, kiirguskaitse, aparatuuri põhitüübid jne.), tutvustakse radioloogiaõdede tööga ja saadakse ülevaade radioloogilistest uurimidmeetoditest ning norm. rö-anatoomiast. Õppetöö toimub rühmatööna, millele aasta lõpus järgneb individuaalne praktika põhibaasides. Õppeaasta lõpus on eksam.

II ja III aasta moodustavad individuaalse rotatsiooniplaani järgi toimuvad kliinilise radioloogia tsüklid, kus omandatakse (organsüsteemide kaupa) radio-patoloogia ja täiendatakse oma praktilisi oskusi radioloogiliste protsduuride teostmisel. Eksam kliiniliste tsüklite kohta toimub III aasta lõpus.

Residentuuri IV aasta on mõeldud kas enesetäiendamiseks üldradioloogias (sisuliselt töötamine põhibaasis või oma tulevases töökohas), subspetsialiseerumiseks alaerialadel (neuro-, muskuloskeletaal-, uroradioloogia, lasteradioloogia jne.), osalemiseks teadustööl või täiendamiseks välismaal - individuaalprogrammi alusel.

Residentuuri lõpetab lõpueksam.

Radioloogiatehnikuks õpitakse Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis.

Radioloogiatehnikuid Tartus õpetatakse akrediteeritud õppekava alusel, õppeaeg 3,5 aastat (140AP)

  • Radigraafia-, radioloogiaained 55,5 AP (projektsiooniõpetus, kompuutertomograafia, magnettomograafia, ultraheli, mammograafia, radiograafia alused, teooria, protsess jne).
  • Alusained 22,5 AP (antoomia, füsioloogia, topograafiline ja radioloogiline anatoomia, sisehaigused, kirurgia, nakkusahaigused jne).
  • Sotsiaalained 7,5 AP ( psühholoogia, organisatsiooni juhtimine jne)
  • Toetavad ained 12,5 AP (ladina keel, inglise keel jne)
  • Õppepraktika 33 AP.

Erialast täiendõpet korraldavad radioloogide erialaühingud. Erinevad radioloogiaüksused korraldavad ka oma töötajate sisekoolitusi. Radioloogiatöötajad osalevad sageli erialastel konverentsidel välismaal.

TÖÖVÄLJAVAATED

Tervishoiuameti andmetel tegutseb Eestis 199 radioloogi ja 306 radioloogia-õde/radioloogiatehnikut (2006.a. juuni seisuga). http://w2.tervishoiuamet.ee/mveeb/index.php?task=82

Suuremad radioloogiaga tegelevad keskused Eestis on:

Radioloogiatehnikute väljaõppe vajaduse tingivad kaks asjaolu:

  • 2001.a. seisuga olid 68% radioloogiaüksustes töötavatest radioloogiaõdedest /radioloogiatehnikutest vanuses üle 50 eluaasta, võimalus pensionile siirduda on aga radioloogia-töötajatel 53-aastaselt;
  • Euroopa Radioloogia Assotsiatsiooni soovituste kohaselt peaks ühe radioloogi kohta olema 4 radioloogiaõde/radioloogiatehnikut, Eestis on see suhtarv aga 1 : 1,75-le, mistõttu hinnanguliselt on lähema 10 aasta jooksul igal aastal vajadus 40-60 radioloogia- tehniku järele. (www.eroy.ee Radioloogiaõenduse arengukava).

Järjest levinumaks muutub digitaalne radioloogia, kus erinevate radioloogiaseadmetega tehtud kujutised salvestatakse elektroonselt serveris ja uuringule suunanud arst saab neid oma tööarvutis näha (toimib RIS-HIS-PAKS).

LÄHEDASED AMETID

Arst, õde.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Radioloogidele makstakse üldjuhul palka tunnipalga alusel. Radioloogi palk jääb 13500-18000 krooni piiresse sõltuvalt kuu töötundidest, öövalvetest ja riiklikest pühadest.

Radioloogiatehniku palk on vahemikus 6500-8000 krooni sõltuvalt kuu töötundidest, öövalvetest ja riiklikest pühadest. Palga suurust mõjutab samutitöötaja kategooria, mille tõstmine on üldjuhul võimalik iga 5 aasta tagant. Kategooriatasu kehtestab haigla, mille koosseisu töötajad kuuluvad.

Kuna radioloogid ja radioloogiatehnikud töötavad vahetult ioniseeriva kiirguse allikatega, kehtivad nende tööle soodustused:

  • tööpäeva pikkus on 6 tundi
  • ette on nähtud lisapuhkus 7 päeva
  • riiklik pensioniiga on 53 eluaastat, st 10 aastat varem tavalisest.

Alates 1. jaanuarist 2006.a. on tunnipalga alammääraks arstidele 75 krooni tunnis, keskastme tervishoiutöötajatele 39 krooni tunnis.

TÄIENDAV INFO

Tartu Ülikooli Kliinikumi Radioloogiateenistus
L. Puusepa 8, Tartu 51014
Tel. 7318360

Radioloogiateenistuse pädevuses on kõik seadustest ja Kliinikumi põhikirjast tulenevad radioloogia küsimused, mille lahendamine on vajalik Kliinikumi põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja ülesannete täitmiseks. Radioloogiateenistuskorraldab Kliinikumi eesmärkidele vastavat radiodiagnostiliste, radioterapeutilise teenuse osutamist. Radioloogiateenistus korraldab eriala arengut ja otstarbekat juhtimist, planeerimist, analüüsi, teenistuse tegevust reguleerivate normide väljatöötamist, tehnilise baasi täiustamist.

Eesti Radioloogia Ühing (ERÜ)
Ravi 18
Tallinn 10138
Tel: 6207190
www.ery.ee

ERÜ on radioloogiaspetsialistide ühendus, mis on seadnud oma peaülesandeks radio-loogia edendamise Eestis.

Eesti Radioloogiaõdede Ühing
Ristiku 1
Pärnu 80010
Tel. 4473555
www.eroy.ee

Kutseala hõive

RADIOLOOGID JA RADIOLOOGIATEHNIKUD

Tervishoiuameti andmetel tegutseb Eestis 199 radioloogi ja 306 radioloogia-õde/radioloogiatehnikut (2006.a. juuni seisuga). http://w2.tervishoiuamet.ee/mveeb/index.php?task=82

Suuremad radioloogiaga tegelevad keskused Eestis on:

Vabad töökohad kajastuvad Tööturuameti statistikas vähesel määral, kuna nii spetsiifilisi oskusi nõudval erialal leiab inimene töö tavaliselt ise aktiivselt otsides või reageerides massiteabevahendites (ajaleht, internet) avaldatud tööpakkumisele. Harvad pole ka juhud, kus asutus ise teeb inimesele otsepakkumise tööle tulla.

Tööhõiveametite kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Töö-otsijad töösoovi järgi

Tööotsijad oman-datud eriala järgi

2004

Radioloogid (ISCO 2221); tervishoiu abispetsialistid, sh. ka radioloogiatehnikud (322)

0

0

3

2005

Radioloogid (ISCO 2221); tervishoiu abispetsialistid, sh. ka radioloogiatehnikud (322)

0

2

4

2006 jaan.-juuli

Radioloogid (ISCO 2221); tervishoiu abispetsialistid, sh. ka radioloogiatehnikud (322)

0

0

0

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 7. 03. 2008. 01:49

Time: 0.1485779 s.