Tema ülesandeks on raamatukogu kasutajale informatsiooniallikate hankimine; informatsiooni süstematiseerimine; teavikute kataloogimine juhindudes rahvusvahelistest kirjereeglitest; teavikutekogu korrashoidmine ja säilitamine. Kasutajate erialane juhendamine ja konsulteerimine, st. nende abistamine vajaliku materjali leidmisel.

Et inimesed oskaksid kasutada raamatukogu kõiki varasid, tuleb raamatukoguhoidjal korraldada koolitusi raamatukogu kasutajatele.

Raamatukoguhoidja töö eripära sõltub paljuski raamatukogust, kus ta töötab.

Küla-ja vallaraamatukogus töötab raamatukoguhoidja sageli üksi ja seetõttu tuleb tegeleda raamatukogutöö kõigi valdkondadega alates ressursside ja töö planeerimisest, kogude koostamisest, lugejate teenindamisest kasutajakoolituse, kirjandusürituste korraldamise ning töö analüüsimise ja aruandluseni. Teenindada tuleb nii täiskasvanuid kui ka lapsi. Erialast nõu ja abi on võimalik saada maakonna/linna keskraamatukogust.

Kooliraamatukoguhoidja hangib õppe- ja kasvatustööks ning enesearendamiseks vajalikku kirjandust, vahendab informatsiooni õpilastele ja õpetajatele, teeb kättesaadavaks nii kohapeal kui ka teistes raamatukogudes olevad raamatud ja muud infoallikad ilukirjandusest teatmematerjalideni, trükistest elektroonilise infoni. Ta arendab õpilaste iseseisva õpitöö oskusi ning lugemishuvi.

Erialaraamatukogu kogu koostis on määratletud ühe või mitme erialaga (nt meditsiiniraamatukogu, ajalooraamatukogu, tehnikaraamatukogu) ning seal töötava raamatukoguhoidja ülesandeks on hankida ja vahendada informatsiooni vastava eriala või ainevaldkonna kohta.

Ülikooli- ja teadusraamatukogudes on võimalik spetsialiseeruda kitsamatele tööprotsessidele, mis eeldab selles valdkonnas sügavamaid teadmisi. Näiteks tegelevad spetsialistid uute raamatute ning muude infokandjate hankimise, läbitöötamise ja süstematiseerimisega, vajadusel ka tõlkimisega kindlates valdkondades ja teemadel, suunavad kirjandust ning teevad tihedad koostööd spetsialistidega teistes riikides.

Raamatukoguhoidjad tuginevad oma tööd esmajoones raamatukogude tegevust reguleerivale Eesti seadusandlusele, Raamatukoguhoidja ja infotöötaja kutse-eetikale, rahvusvahelistele standarditele jm. Kooli- ja rahvaraamatukogud lähtuvad UNESCO manifestidest.

TÖÖTINGIMUSED keskkond- vahendid/materjalid - tööaeg

Raamatukoguhoidja töötab enamasti siseruumides – lugemissaalides, hoidlates jne.

Töö nõuab paljuski füüsilist pingutust: raamatute tõstmine, kandmine ja paigutamine; vajadusel püstijalu teenindamine ja kasutajate juhendamine.

Suuremad raamatukogud on ruumikad, hästi ventileeritud ja valgustatud, mis muudab kakeldrikorrustel asuvates hoidlates töötamise vähem koormavaks. Valdava enamuse rahvaraamatukogude ruume on viimastel aastatel renoveeritud.

Võimalik on kokkupuude allergeenidega (raamatutolm).

Raamatukoguhoidja kasutab oma töös kõikvõimalikke infokandjaid (raamatud, ajalehed ja ajakirjad, mikrofilmid, CD-ROM-id jne.) kõigist inimtegevuse valdkondadest - teadus, kunst, tehnika jms. Kaasaegsetes raamatukogudes on infohulgas orienteerumiseks kasutusel internet ja spetsiaalsed tarkvaraprogrammid, mis võimaldavad kiiresti leida huvipakkuvat teemat käsitlevaid allikaid.

Suuremad raamatukogud on avatud hommikust hilisõhtuni, ka nädalalõppudel. Seetõttu toimub töö vahetustega töögraafiku alusel.

KUTSENÕUDED JA -EELDUSED

Raamatukoguhoidja töös tulevad kasuks laialdased teadmised erinevatest eluvaldkondadest ja pidev kursisolek muutuvate olude ning uudiskirjandusega.

Esmapilgul rutiinsena näiv raamatukogutöö nõuab töötajalt täpsust ja järjepidevust. Järjekindlus ja püsivus ongi ühed selle töö tegemise eeldused. Inimeste vajaduste ja huvide mõistmine ning täpsustamine, nendega pidev suhtlemine ning korrektsus tellimuste täitmisel on raamatukogutöös vältimatud. Suhtlemine erinevatesse sotsiaalsetesse kihtidesse, soolistesse ja ealistesse rühmadesse kuuluvate isikutega ningsageli ka erivajadustega inimestega nõuab lisaks suhtlusoskusele psühholoogia ja pedagoogika põhitõdede tundmist.

Raamatukoguhoidja peab oskama võõrkeeli, suutma analüüsida ja sünteesida informatsiooni. Infohulkade töötlemine ja päringutele vastuste leidmine toimub enamasti arvutivõrgu vahendusel ja eeldab vastavaid oskusi ja teadmisi.

Raamatukoguhoidja üldoskused ja –teadmised on:

kutsealaga seotud õigusaktide tundmine
arvuti kasutamine
klienditeenindus
organisatsioonikäitumine
juhtimise alused
majandusalused
pedagoogika ja psühholoogia alused
suhtekorralduse alused
eesti keele kõrgtase ja kahe võõrkeele algtase

Raamatukoguhoidja põhioskused ja –teadmised on:

teavikute (trükiste ja teiste infokandjate) kirjeldamine ja kataloogimine
vormikohane andmesisestus andmebaasidesse
kohaviidastamine
kogude täiendamine,korraldamine ja säilitamine
lugejateenindus
info- ja teatmeteenindus
kasutajate juhendamine

Raamatukoguhoidja kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis Raamatukoguhoidja III, IV, V

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Raamatukoguhoidja elukutse eeldab kõrgharidust.

Raamatukogunduse ja infoteaduse eriala õpitakse Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias ning Tallinna Ülikoolis, erialal on võimalik õppida nii päevases kui ka Avatud Ülikooli õppes. Magistriõppe tasemel on võimalik õppida ka Tartu Ülikooli infokorralduse õppekava raames.

Erialast täiendõpet, samuti ka kutseõppekursusi raamatukoguharidust mitteomavatele töötajatele antakse Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia juures ning Eesti Rahvusraamatukogus.

Ülikoolide koolitusprogrammides valmistatakse ette raamatukoguhoidjaid ning infotöö asjatundjaid. Elukutse peamise põhioskusena tuleb harjuda iseseisvalt infot otsima, hindama ja vahendama. Raamatukoguhoidjailt eeldatakse laia üldharidust ning kultuuri eri valdkondade ja nende ajaloo tundmist.

Raamatukogundusalased teadmised eeldavad huvi ja võimet mõista info loomise, vahendamise, organiseerimise, otsingu ja kasutamise protsesse ning vastavate probleemide praktilist analüüsi- ja lahendamise oskust. Raamatukoguhoidja ja ka teiste infotöötajate töö on samas ka juhendav ja konsulteeriv, info vajajaid ja kasutajaid iseseisvale infootsingule juhatav, nõustav ja soovitav, seetõttu nõuab töö psühholoogilisi teadmisi ja oskusi. Olulised on ka pedagoogilised oskused, eriti töös laste- ja kooliraamatukogudes.

Raamatukoguhoidja elukutset omandades saadakse teadmised raamatukogu- ja infotööst, selle ajaloolisest kujunemisest, omandatakse raamatukogutöö valdkondade ja tööprotsesside teooria. Praktiliselt omandatakse teavikute bibliograafilise kirjeldamise võtted, süstematiseerimise oskused, indekseerimis- ja kataloogimis-reeglid, liigitamisoskused.

Õpitakse raamatukoguteenindust, erinevate raamatukogutüüpide nagu kõrgkooli-, teadus- kooli-, aga ka virtuaalraamatukogude olemust ja nende praktilist toimimist.

Saadakse teadmised raamatukogude ja raamatu ajaloos, raamatukogude juhtimises, samuti infoallikate tundmises ja infootsingus, infootsikäitumises, infoteeninduses, multimeedias, arvutigraafikas, andmebaaside koostamises, infopoliitikas, infojuhtimises jt infoteaduse valdkondades.

Samuti on võimalik võtta erinevaid loengukursusi kirjandus-, kirjastus- ning raamatukultuuri valdkondadest, lugemispsühholoogiast, biblioteraapiast jm.

Õppeprotsessis omandatud teoreetilisi teadmisi kinnistab praktika eri tüüpi raamatukogudes jt infoasutustes. Praktika toimub Eesti suuremates teadusraamatukogudes Tallinnas ja Tartus, rahvaraamatukogudes, aga ka teistes infoasutustes.

Raamatukogundust õppima asudes on heaks eelduseks eelnevalt keskkoolis omandatud teadmised ja suurem huvi eesti keele ja kirjanduse, võõrkeelte ja ajaloo vastu, aga ka arvutikasutamise oskus.

TÖÖVÄLJAVAATED

Eestis on 2006. aastal kokku 1100 raamatukogu - teadus- ja erialaraamatukogusid 75; üldkasutatavaid rahvaraamatukogusid 551; kooliraamatukogusid 474.

Vähemalt üks rahvaraamatukogu on kõigis linnades ja suuremates asulates. Oma raamatukogu on enamikel alg- ja põhikoolidel ning gümnaasiumidel. Kõigil Eesti kõrgkoolidel on oma raamatukogu, neist suurimad Tartu Ülikooli Raamatukogu, Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu, Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu jt. Teistest Eesti olulisematest teadusraamatukogudest väärivad märkimist Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu, Eesti Lastekirjanduse Teabekeskusjt.

Raamatukoguhoidjaid töötab 2922 - teadus-ja erialaraamatukogudes 969, rahvaraamatukogudes 1348, kooliraamatukogudes 605 (2006.a.).

Töötajate suhteliselt kõrge keskmine vanus, eriti maapiirkondades, annab erialase haridusega inimesele võimaluse kogukonda siseneda.

LÄHEDASED AMETID

Raamatukoguhoidja lähedased ametid on arhiivi- ja muuseumitöötaja, dokumendihaldur. Elukestva õppe kontseptsiooni silmas pidades on raamatukoguhoidja töö võrreldav õpetajaga.

PALK JA SOODUSTUSED

Raamatukoguhoidjate keskmine brutopalk on vahemikus 5000-7000 krooni. (2006.a.)

Rahvaraamatukogud on kohaliku omavalitsuse asutused, kus töötasu määratakse vastavalt tulubaasile. Sellest tulenevalt on raamatukoguhoidjate töötasud maakonniti väga erinevad ja võivad alata 4000 kroonist.

Riigieelarve vahendistest palka saavate raamatukoguhoidjate palgatase on viimastel aastatel ca 10% aastas kasvanud tänu Vabariigi Valitsuse ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO vahel sõlmitud palgatingimuste ja palga alammäära kokkuleppele. 2006. aastal onleppes sätestatud riigieelarve vahenditest töötasu saava kõrgharidusega töötaja palga alammääraks kõrgharidust nõudval täistööajaga ametikohal vähemalt 6500 krooni kuus.

TÄIENDAV INFO

Kutsekvalifikatsiooni omistavaks organiks on 1923. aastal asutatud (1988. a. taasasutatud) Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing. ERÜ tegevuse eemärkideks on raamatukogunduse arendamine, raamatukoguhoidjate kutsehuvide kaitsmine ja erialahariduse edendamine. Kutseühing korraldab üleriigilisi raamatukogupäevi, raamatukoguhoidjate kongresse, koolitusi, seminare jm. Kuulub Rahvusvahelisse Raamatukogude ja Institutsioonide Liitu (IFLA).

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing
Postiaadress: Tõnismägi 2, 10122 Tallinn
Tel: 630 7427
Fax: 630 7429
E-post: ela@nlib.ee
http://www.nlib.ee/ERY/

Kutseala hõive

RAAMATUKOGUHOIDJAD

Raamatukogusid, töötajaid (Statistikaameti andmed)	Arv	Töötajate arv
Rahvaraamatukogud (2005.a. seisuga)	551	1348
Eriala- ja teadusraamatukogud (2005.a. seisuga)	75	969
Kooliraamatukogud (2004.a. seisuga)	474	605
Seisuga 28.08.2003 ISCO klassifikatsiooni järgi (Statistikaameti andmed)
Raamatukogutöötajad jms. teabespetsialistid (seisuga 28.08.2003) (ISCO 2432)		1 685
Raamatukoguametnikud ja kartoteegi- või registripidajad (ISCO 4141)		1 120
KOKKU		2805 in.