et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Raamatupidajad

Kool.ee-haridusportaal :: Raamatupidajad Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeRaamatupidajad,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Raamatupidajad

OLULISED MOMENDID

  • Täpsus ja püsivus
  • Analüüsivõime ja rutiinitaluvus
  • Kohuse- ja vastutustunne
  • Raamatupidaja töö eeldab väga head majanduslikku mõtlemist

TÖÖ ISELOOM

Raamatupidaja tööks on ettevõtte raamatupidamise korraldamine, sealhulgas arvepidamine kõigi sissetulekute ja väljaminekute üle ning ettevõtte finantsdokumentatsiooni korrasoleku tagamine, samuti kõikide sooritatud finantstehingutest täielike aruannete säilitamine vastavalt raamatupidamist reguleerivatele õigusaktidele.

Raamatupidaja korraldab raamatupidamisarvestust nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse, ja võrreldava informatsiooni saamine, seda lähtudes Eesti heast raamatupidamistavast või rahvusvaheliselt üldtunnustatud standarditest ja järgides kutse-eetika nõudeid.

Raamatupidaja ülesandeks on ka perioodilise aruandluse koostamine ettevõtte juhtkonnale ja riiklikele institutsioonidele (nt Maksu- ja Tolliamet, Statistikaamet), seetõttu on pingelisemad tööperioodid just kuu- ja aastalõpud.

Raamatupidaja igapäevaste töökohustuste hulka kuulub algdokumentide alusel majandustehingute kandmine vajalikesse registritesse või raamatupidamisprogrammi. Mõnikordkannab raamatupidaja hoolt selle eest, et saabunud arved saaksid õigeaegselt tasutud. Samuti peab raamatupidaja kontrollima algdokumentide vastavust kehtivale seadusandlusele ning arusaamatuste korral suhtlema arve esitajatega olukorra selgitamiseks.

Raamatupidaja ülesandeks on ka arvete esitamine teistele asutustele ja ettevõtetele osutatud teenuste või saadud kaupade eest ja kontroll väljasaadetud arvete tasumise üle. Sageli, peamiselt väikeettevõtetes, kuulub raamatupidaja tööülesannete hulka ka sekretäri- ja personali töö, sealhulgas palgapäevadel palgaarvestusse teostamine, mis on aluseks töötajatele palga maksmisel.

Raamatupidamiserialal võib eristada selliseid ameteid nagu raamatupidaja assistent, raamatupidaja, pearaamatupidaja ja audiitor.

Raamatupidaja assistent abistab raamatupidajat raamatupidamisarvestuse läbiviimisel ja finantsaruannete koostamisel. Ta annab oma tööga sisendi raamatupidamisarvestusse ja aruandluse koostamisse, täites talle antud ülesandeid raamatupidaja juhendamisel. Raamatupidaja assistent võib töötada erinevates ettevõtetes ja asutustes erinevatel ametikohtadel (kassapidaja, andmesisestaja, abiraamatupidaja vm). Tavaliselt on raamatupidaja assistendi töö sisuks üks lõik ettevõtte raamatupidamisest. Põhilised tööülesanded on vajalike dokumentide koostamine ja täitmine, inventuuride läbiviimisel osalemine, andmete sisestamine vastavatesse programmidesse ning raamatupidamise tehnilise töö tegemine.

Raamatupidaja põhilisteks tööülesanneteks on dokumentide kontroll, töötasu arvestamine ja töötasualaste aruannete esitamine, puhkuse ja puhkusetasu arvestamine, töötasuga seotud maksude arvestamine ning vastavate aruannete koostamine ja esitamine, samuti majandustehingute klassifitseerimine ja registreerimine, finantsaruannete koostamine, eelarvete ettevalmistamine ja dokumenteerimine,inventuuride läbiviimine, maksude arvestamine ja deklareerimine, sisekontrolli süsteemi ülesehitamises osalemine ning ettevõtte või asutuse finantsolukorra hindamine. Väikeettevõtetes võib raamatupidaja tööülesannete hulka kuuluda ka sekretäri- ja personalitöö.

Pearaamatupidaja põhilisteks tööülesanneteks on rahaliste dokumentide viseerimine, raamatupidamise korraldamine, eelarve, lisaeelarve ja eelarvete muutmise projektide koostamine, eelarve täitmise kontroll ja aruanne, samuti maksude jt rahade laekumise jälgimine, töötasude õigeaegse arvestuse ja väljamaksmise tagamine, raamatupidamisaruannete koostamine ja esitamine, statistiliste aruannete koostamine ja esitamine, kassa ja tegelike kulude arvestamine ning debitorite ja kreditorite arvestus.

Audiitori elukutse ei seondu otseselt raamatupidaja eriala ja elukutsega. Kui raamatupidaja on nö raamatupidamise töö tegija, siis audiitor annab hinnangu raamatupidamisaruannete kohta. Raamatupidaja töötab ettevõttes (või osutab teenust) raamatupidamiskohustuslasele ja koostab aruande, mida auditeerib sõltumatu audiitor, kelle valivad omanikud. Audiitor töötab audiitorühingus või on üksikaudiitor ning ta ei tööta auditeeritavas äriühingus.

Auditeerimise käigus peab audiitor jõudma veendumusele, kas raamatupidamise algandmed ja muu lähteinformatsioon on usaldusväärsed ja piisavad raamatupidamisaruannete koostamiseks. Audiitor peab sooritama vajalikud kontrolliprotseduurid, saavutamaks piisava kindluse, et raamatupidamisaruanded kajastavad kliendi finantsmajanduslikku seisundit seaduste, raamatupidamise hea tava ja sise-eeskirjade kontekstis kõigis olulistes aspektides õigesti ja õiglaselt.

TÖÖTINGIMUSED keskkond - vahendid/materjalid – tööaeg

Raamatupidajad töötavad enamasti puhastes ja mugavates tööruumides ning kasutavad oma töös spetsiaalseid raamatupidamisprogramme. Nende tööaeg on tavaliselt 5 päeva nädalas ja 8 tundi päevas. Siiski võib aastalõpu aruandlus sel perioodil tööpäevi paari tunni võrra pikendada, kuid see on pigem erand kui reegel.

Olenevalt töökohast on raamatupidaja tööülesannete hulk erinev. Väiksemates firmades vastutab raamatupidaja ainuisikuliselt kogu ettevõtte raamatupidamise eest ja pidev töölõikude vaheldumine ei lase tekkida rutiinil. Et suuremates asutustes on aga raamatupidajaid rohkem ja igaüks neist tegeleb oma kindla töölõiguga, siis on ka rutiin hõlpsam tekkima. On ka ettevõtteid, kus raamatupidaja kohta polegi ette nähtud – need asutused või firmad tellivad raamatupidamisteenust väljastpoolt, kas siis raamatupidamisfirmast või mõnelt raamatupidamist valdavalt eraisikult. Sellisel juhul on täiesti mõeldav, et raamatupidaja teeb oma tööd talle sobival ajal, ka väljaspool tavalist tööaega.

Füüsiline koormus on raamatupidaja töös minimaalne, kimbutama kipuvad kõik istuvale tööle iseloomulikud tervisehädad – seljavalud, kanged liigesed, samuti silmahädad. Seevastu vaimne koormus on üsna suur, sest raamatupidaja töö nõuab väga suurt täpsust ja ranget kinnipidamist seadusandlusest, seega peab tähelepanu ja mõtlemine olema pidevalt aktiivsed.

Õige töö planeerimise puhul tekib harva vajadust teha ületunde. Töö on vähese füüsilise koormusega, kuid palju on vaja teha paberitööd. Töötempo on tihti väga kiire. Palju tuleb töötada arvutiga, mis võib koormata õlgu, selga ja silmi.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Raamatupidaja puutub iga päev kokku numbritega ja see eeldab matemaatilist taipu. Tänapäeval on raamatupidamise hõlbustamiseks enamikus ettevõtetes kasutusel vastavad arvutiprogrammid, seega tuleb raamatupidajatel olla kodus ka arvutimaailmas, raamatupidamisprogramme tunda ja kasutada osata.

Raamatupidamisaruandluse koostamisel ja esitamisel ettevõtte juhtkonnale tasub meeles pidada, et kuna juhtkonnal pole tavaliselt raamatupidamisalast eriharidust, on nad väga tänulikud raamatupidajale, kes oskab neile ettevõtte rahaasjad nö inimeste keeles lahti seletada ja ka nõu anda, seega on raamatupidajale suureks plussiks oskus oma tööd analüüsida. Raamatupidaja töö kvaliteedi tähtsamateks näitajateks on tähtaegadest kinnipidamine ja täpsus.

Üldoskused ja -teadmised hulka kuuluvad:

  • Majandusalased teadmised - põhimõisted, majandusvaldkondade vahelised seosed, ettevõtlus, turundus, rahandus, majandusmatemaatika kasutusvõimaluse, organisatsioonikäitumine, rahvusvahelise majanduse alused.
  • Statistikaalased teadmised - statistikaalane terminoloogia, statistilised vaatlused, statistiliste tabelite koostamine ja analüüsimine, statistilise arvestuse võtted.
  • Arvuti kasutamise oskus
  • Ärieetika
  • Suhtlemisoskus - oma seisukohtade suuline ja kirjalik esitamine ning kaitsmine; kultuuriliste ja keeleliste erinevuste mõistmine, suhtlemine kultuuriliselt ja intellektuaalselt erinevate inimestega, efektiivne töötamine multikultuurses keskkonnas; erineva informatsiooni hankimine ja kasutamine; meeskonnatöö, ülesannete täitmise korraldamine ja delegeerimine, inimeste motiveerimine ja arendamine, konfliktide lahendamine; vastuvõetavate lahenduste ja kokkulepete saavutamine erinevates situatsioonides.
  • Intellektuaalsed oskused - teabe kogumine, uuringute teostamine, abstraktne ja loogiline mõtlemine, kriitilise analüüsi võime; erinevates situatsioonides probleemide mõistmine ja lahendamine; prioriteetide määratlemine ja töö organiseerimine vastavalt tähtaegadele; muutustega kohanemine.
  • Kontori- ja sidetehnika kasutamine.
  • Töökeskkond - tööohutust reguleerivad õigusaktid; tööohutus, -tervishoid ja –hügieen; tuleohutus; jäätmekäitlus; esmaabi.
  • Keelte kasutamine - inglise – ja venekeele erialane terminoloogia.

Raamatupidaja põhioskuste ja –teadmiste hulka kuuluvad:

  • Raamatupidamisalane terminoloogia
  • Eesti Vabariigi Raamatupidamise seadus
  • Kutsealaga seonduv seadusandlus
  • Raamatupidaja kutse-eetika
  • Raamatupidamise korraldamise põhimõtted
  • Raamatupidamise algdokumentide ja -registrite koostamine, vormistamine ja säilitamine
  • Majandustehingute dokumenteerimine raamatupidamisregistrites
  • Raamatupidamise arvestusmeetodid ja –võtted
  • Raamatupidamise aruannete koostamise põhimõtted ja printsiibid
  • Majandusaasta aruande koostamine
  • Konsolideeritud aruannete koostamine
  • Majandusanalüüs
  • Kulude arvestus
  • Juhtimisarvestus
  • Maksude raamatupidamine
  • Sise- ja välisauditi põhimõtted ja sisekontroll
  • Äriplaani koostamine
  • Raamatupidamisalane nõustamine
  • Majandustarkvara kasutusvõimalused
  • Eelarvestamine.

Lisaoskused ja –teadmiste puhul võib ära märkida erinevate võõrkeelte oskuse, raamatupidamise arvestuse tundmine erinevates organisatsioonides ja raamatupidamine välisriikides.

Töö eeldab kohanemisvõimet (pinge- ja stressitaluvus), koostöövõimet, õppimisvõimet, vastutusvõimet, usaldatavus, kohusetunne, enesedistsipliin, otsustusvõimet ja iseseisvust. Olulised on matemaatiline ja keeleline võimekus, loogiline mõtlemine ja hea kontsentreerumisvõime.

Raamatupidaja peab oskama planeerida oma tööd ja aega, olema täpne ja kohusetundlik ning hea suhtleja. Tööd toetavateks iseloomuomadusteks on hoolikus, kannatlikkus, püsivus ja hea enesevalitsemisoskus. Iseloomuomadustest peetakse raamatupidajatele veel oluliseks keskendumisvõimet, korrektsust ja vastutustunnet, kiirust ja täpsust.

Pearaamatupidajal lisandub eelpool mainitule arenenud suuline ja kirjalik väljendusoskus ning planeerimisoskus. Vajalik on inimeste ja ressursside juhtimise oskus, orienteeritus tulemusele ning paindlikkus.

Kutseoskusnõuded raamatupidajatele on kinnitatud kutsestandardites raamatupidaja assistent I, raamatupidaja II, III.

Raamatupidaja assistent (kvalifikatsiooni tase I) kutsekvalifikatsiooni taotlemisel on soovitatav haridustase keskharidus. Eeldatav on kutsealase koolituse läbimine või töökogemus raamatupidaja assistendina.

Raamatupidaja II kutsekvalifikatsiooni taotlemisel on soovitatav haridustase kutsekeskharidus, nõutav on 2 aastane töökogemus raamatupidajana.

Raamatupidaja III nn pearaamatupidaja kvalifikatsioonitaseme taotlemisel on soovitatav haridustase rakenduskõrgharidus. Nõutav on 5 aastane töökogemus raamatupidajana.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Raamatupidamist saab õppida nii kõrgkoolis vastavatel kursustel kui ka kutsekoolides. Palju õpitakse ka vahetult töö käigus. Siiski on vajalik eelnev eriharidus või teadmised raamatupidamise ja majanduse põhialustest.

Raamatupidamisalase väljaõppe valdkonna nimetuseks on „Majandusarvestus ja maksundus“.

  • Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool
    Eriala: sekretäritöö koos raamatupidamise lisaoskusega. Õppeaeg keskkooli baasil aasta ja 10 kuud. Õpitakse päevases õppes. Kooli lõpetanu omandab kutsekeskhariduse.
  • Pärnumaa Kutsehariduskeskus
    Eriala: raamatupidamisassistent. Õpe kestab 2 aastat keskhariduse baasil kaugõppe vormis Tihemetsas. Õppetöö koosneb nädalapikkustest õppesessioonidest, nendevahelisest iseseisvast tööst (kodused kontrolltööd, kursusetööd) ja 10-nädalasest ettevõttepraktikast. Lõpetanu omandab kutsekeskhariduse.
  • Narva Kutseõppekeskus
    Eriala: raamatupidamisassistent. Õppeaeg 2,5 aastat keskhariduse baasil, õppetöö toimub vene keeles. Lõpetanu omandab kutsekeskhariduse.
  • Suuremõisa Tehnikum
    Eriala: raamatupidamine. Õppetöö kestab 2 aastat keskhariduse baasil. Kooli lõpetanu omandab kutsekeskhariduse. Lõpetamisel on võimalus taotleda raamatupidaja kutse.
  • Tallinna Majanduskool
    Eriala: raamatupidamine. Õppeaeg 3 aastat, õppekeel eesti keel, lõpetanu omandab rakenduskõrghariduse.

Raamatupidamise erialal koolitatakse laialdaste majandus- ja õigusalaste teadmistega spetsialiste, kelle teadmised ja oskused vastavad raamatupidaja kutsestandardis esitatud nõuetele. Võimalus on kitsamaks spetsialiseerumiseks erinevat tüüpi ettevõtete ja firmade raamatupidamises. Lõpetanu peab tundma erinevaid majandusteooriaid, oskama käituda ärisituatsioonides, tundma seadlusandlust, teadma maksustamise põhimõtteid, oskama pidada raamatupidamisarvestust, sh kasutada raamatupidamisprogramme, koostada aruandeid ja tundma kulude arvestuse põhimõtteid, samuti oskab teostada majandusanalüüsi, audiitor- ja sisekontrolli. Lisaks eelnevale õpitakse FIE ja eelarvelist raamatupidamist, ärikindlustust, võõrkeeli, asjaajamist, süvendatakse arvuti kasutamisoskust jne.

Eriala: raamatupidamisassitsent. Õppeaeg 2 aastat, õpe toimub eesti ja vene keeles. Lõpetanu omandab kutsekeskhariduse. 2-aastase baasõppe omandanu peab tundma erinevaid majandusteooriaid, oskama käituda ärisituatsioonides, tundma seadlusandlust, teadma maksustamise põhimõtteid, oskama pidada raamatupidamisarvestust, koostada aruandeid ja tundma kulude arvestuse põhimõtteid.

Lisaks eelnevale õpitakse võõrkeeli, asjaajamist, süvendatakse arvuti kasutamisoskust jne. 2-aastase baasõppe omandanul on võimalus jätkata 3-aastase õppeajaga raamatupidamise erialal 3. kursusel tasulises õppes. 3-aastase õppeaja korral on võimalik omandada rakenduskõrgharidus (RKH). Lisaks eelpool nimetatud teadmistele ja oskustele lisandub raamatupidamise arvestuse põhjalik tundmine, majandusanalüüsi, audiitor- ja sisekontrolli teostamise oskus, samuti teadmised rahvusvahelisest majandusest, ärikorraldusest ja tolli tööst jne. Erialal on ka sessioonipõhine õpe.

  • Tallinna Tehnikülikooli Tallinna Kolledž
    Eriala: majandusarvestus. Rakenduskõrgharidusõpe kestab 3,5 aastat ning lõpetanud saavad Tallinna Tehnikaülikooli diplomi ning õiguse jätkata õpinguid mis tahes Eesti ülikooli magistriõppes. Õppekava valmistab ette majandusarvestuse eriala spetsialiste, kellel on haridusastmele vastav laiapõhjaline kutsealane kompetents.

Põhilised erialaained on maksud ja eelarvesüsteem, raamatupidamisarvestus, eelarvestus, kuluarvestus, finantsanalüüs, aastaaruandluse analüüs, audiitorkontroll, raamatupidamisarvestuse arvutiprogrammid, töö- ja palgakorraldus, personalitöö ning tööõigus. Lõpetajate töökohad on üldjuhul pangad, mitmesuguse omandivormiga ettevõtete ja organisatsioonide raamatupidamine.

  • Tartu Ülikool
    Eriala: majandusteadus. Õppekava 3+2 süsteemis. Majandusteaduse bakalaureuse õppekavas on üks spetsialiseerumisi rahandus ja arvestus. Magistriõppes on erialaõppena majandusarvestus.

Õppekava peamised ained on:

  • Psühholoogia
  • Äri- ja kutseeetika
  • Ohutusõpetus, keskkonnakaitse
  • Filosoofia
  • Asjaajamine
  • Eesti keel
  • Vene keel
  • Inglise keel
  • Informaatika
  • Majandusõpetuste ajalugu
  • Majandusteooria alused
  • Majandusgeograafia
  • Turunduse alused
  • Ettevõtlus
  • Rahvusvaheline majandus
  • Statistika
  • Majandusmatemaatika
  • Organisatsioonikäitumine ja juhtimine
  • Õiguse alused
  • Tööõigus, personalitöö
  • Lepinguõigus
  • Asjaõigus
  • Äriõigus
  • Juhtimine
  • Euroopa Liit ja rahvusvahelised organisatsioonid
  • Rahvusvaheline kaubandusõigus
  • Majandusvaidluste lahendamine
  • Rahvusvaheline õigus
  • Rahvusvaheline äri ja toll
  • Finantsraamatupidamine
  • Raamatupidamise alused
  • Finantsraamatupidamine
  • Maksude raamatupidamine
  • Kulude arvestus ja analüüs
  • Finantsanalüüs
  • Finantsjuhtimine
  • Juhtimise arvestus
  • Panganduse alused
  • Auditeerimise alused
  • Sisekontroll ja -audit
  • Ettevõtte rahandus.

Täiendõppe pakkujaid on palju. ERK hinnangul on arvestavaks täiendkoolituse pakkujaks Majandusarvestuse keskus www.majandusarvestus.ee.

Koolinoortele, kes soovivad tulevikus töötada raamatupidajana, peaksid üldhariduskooli õppeainetest enam tähelepanu pöörama emakeelele, võõrkeeltele, matemaatikale ja majandusõppele.

TÖÖVÄLJAVAATED

Nõudlus raamatupidajate järgi on olemas, aga samas võib olla raskusi töö leidmisega. Tööpakkumise kuulutustele on pakkumisi väga palju, aga mitte alati pole pakkujad mõistnud nõudmisi, mis on seatud ametikohale. Väikefirmas peab raamatupidaja oskama kõike ja olema bilansivõimeline ning tundma ka kaadriarvestuse ja asjaajamise põhimõtteid, suures firmas on võimalik töötada ka kitsas töölõigus. Nõudlus haritud raamatupidaja järgi on mõõdukalt kasvav.

Raamatupidamise oskus on kasulik ka igale juhile laiemas mõistes, paljud raamatupidamise ettevalmistusega on finantsjuhid ja audiitorid.

Raamatupidajate Kogu liikmeid oli 31.12. 2003 seisuga üle 600, neist 19 juriidilist isikut.

Karjääriväljavaated

Raamatupidajal (majandusarvestuse ettevalmistusega inimene), kellel on ka töö- ja elukogemust ja kes on saanud täiendõpet, on perspektiivi saada finantsdirektoriks.

Oma raamatupidamisfirma tegemine ja teenuse osutamine mitmele kliendile on kindlasti üks hea perspektiiv ning väga levinud.

Kogemustega raamatupidaja võib tegutseda ka audiitorina. Audiitoriks võib olla füüsiline isik:

  • kes on teovõimeline;
  • kellel on vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureuse kraadile vastav haridustase;
  • kes on laitmatu reputatsiooniga;
  • kes omab audiitori kutsetegevuseks vajalikku teoreetilist ettevalmistust ja kolmeaastast praktilise töö kogemust audiitori juhendamisel;
  • kes on sooritanud eksami.

Siit nähtub, et raamatupidaja kutsest ei piisa audiitorina töötamiseks. Palju on raamatupidajaid, kes on sooritanud audiitori eksami ja töötavad audiitorina.

Audiitori assistent on küll esmane perspektiiv ja ka küllalt huvitav töö. Audiitoreid on Eestis ca 400, assistentide arv on kordi rohkem kui audiitoreid.

2003. aastal vahendati riiklike tööhõiveametite kaudu raamatupidajatele 82 tööpakkumist. Samas tööhõiveametites registreeritud tööotsijatest 1706 soovis saada tööd raamatupidajana. Vaata lisaks: Tööpakkumiste/ tööotsijate statistika

LÄHEDASED AMETID

Sekretär-asjaajaja (väikefirmades raamatupidajaga ühes isikus), kassiir, teller, finantsist, ökonomist.

Sageli võivad raamatupidaja ettevalmistusega inimesed töötada ka sellistes ametites, mis eeldavad majanduslikku mõtlemist ja organiseerimisoskust  (näiteks väikekaupluse juhataja).

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Üldjuhul makstakse raamatupidajatele kindlat kuupalka, millele lisandub lisapalk (aastaboonus vms). Palga suurus sõltub enamasti ettevõttest, mitte töömahust. Palga ja soodustuste suurus sõltub paljuski eri regioonidest, aga loomulikult ka palgakokkulepetes konkreetses firmas. Paljud ettevõtted pakuvad oma töötajatele ka erialase täiendkoolituse võimalusi.

TÄIENDAV INFO

Raamatupidamise valdkonna kutsekvalifikatsioonide omistamist korraldavaks organiks on Eesti Raamatupidajate Kogu (ERK). Kutsekvalifikatsiooni omistamise korraldamisega tegeleb ERK juures tegutsev kutsekomisjon. Esimestena on võimalus oma teadmised proovile panna neil, kes soovivad saada raamatupidaja assistendi kutset. Eksami edukalt sooritanutele omistatakse raamatupidaja assistendi kutsekvalifikatsioon. 2005. aasta kevadel on kavas korraldada 2 eksamit – raamatupidaja assistent ja raamatupidaja II. Raamatupidaja kutsekvalifikatsiooni taotlejad peaksid silmas pidama, et kutsekvalifikatsiooni saab taotleda vaid kutseomistamise õigust omava organisasiooni juures.

EESTI RAAMATUPIDAJATE KOGU
Postiaadress: Pärnu mnt. 154/324, Tallinn 11317
Tel: +372 6558 330
E-post: erk@erk.ee
www.erk.ee

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 7. 03. 2008. 01:14

Time: 0.0863760 s.