Kinnisvarahooldajad ja -haldajad on spetsialistid, kes töötavad ehitiste, tehnosüsteemide ning krundi hoolduse alal. Kinnisvarahaldajad pakuvad kinnisvara omanikele ja kasutajatele kinnisvara korrashoiuks vajalikke lahendusi ning teenuste pakette. Kinnisvarahooldajatetöö sisuks on hoonete ja juurdekuuluva kruntide hooldamine vastavalt hooldusjuhendile.

Kinnisvarahaldaja on kliendile personaalne haldur, kes viib kinnistul sisuliselt ellu kliendi otsused ja soovid objekti järjepideva korrashoiu eesmärgil. Ta teeb kõik endast sõltuva hallatava objekti efektiivseks majandamiseks. Haldaja on heaperemehelikele kinnisvaraomanikele (korteriühistutele ja korteriomanike ühisustele) partneriks ja konsultandiks kõigis kinnisvara halduse, hoolduse ja remondi küsimustes.

Kinnisvarahaldaja esitab kinnisvaraomanikule objektide korrashoiu tagamiseks vastavad ettepanekud, koostab koos töökirjeldusega eelseisvate perioodide hooldustööde graafikud, tegeleb kinnisvara säilitamiseks ja kasutamiseks vajalike lepingute ettevalmistamise ja sõlmimisega. Ta teostab järelvalvet kinnistu tehnilise seisundi ja seal toimuva tegevuse üle.

Ühtlasi kuulub tema pädevusse ka kinnisvara operatiiv-tehniline haldamine. See hõlmab endaskinnistu ruumide regulaarset ülevaatuse korraldamist, järelvalvet kinnistul hooldustöid tegevate firmade üle, turvalisuse meetmete tagamist kinnistul ning võimalike tehnosüsteemide avariiolukordade operatiivset lahendamist.

Kinnisvarahooldaja ülesandeks on hoone ja juurdekuuluva krundi hooldamine vastavalt hooldusjuhendile. Ta tegeleb remondi- ja hooldustööde ning puhastus- ja haljastustöödega hoonete sees ja väljas.

Igal objektil on olemas erinevaid liike süsteeme ja seadmeid, mida tuleb teatud aja järel kontrollida ning vastavalt vajadusele taadelda, survestada jne. Ka kõige paremini seadistatud süsteemides ja seadmetes tekivad aeg-ajalt erinevad vead või puudused, mis vajavad kõrvaldamist. Hooldusteenuse käigus lahendatakse kõik jooksvad probleemid ja selgitatakse välja ennetava remondi vajadus.

Kinnisvarahooldaja pädevusse kuulub hoolduspäevikute sisseseadmine ja täitmine, elektri-, vee- ja kanalisatsiooni-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide hooldus. Samuti ehitus-konstruktsioonide korrasoleku jälgimine ja sadeveesüsteemide ning katuse puhastamine.

Kinnisvarahooldajate tegevusaladena eristatakse veel heakorra-, avarii- ja muid lisateenuseid.

Heakorrateenused sisaldavad endas majahoidja ja jäätmete kogumise ning äraveoteenust. Majahoidja teenus tagab hoone juurde kuuluvate üldkasutatavate sise- ja välisterritooriumite igapäevase nõuetekohase korrashoiu majahoidja poolt. Jäätmete kogumise ja äraveo teenuse eesmärgiks on korraldada tellija halduses oleva hoone juures tekkivate jäätmete kogumist ja äravedu.

Avariiteenusena käsitletakse olukorda, kui puudub või on oluliselt häiritud vee-, elektri- ja soojavarustus, kui esinevad olulised lekked vee-, elektri- ja küttesüsteemis ning olukorda, kus kanalisatsioon ei võta vastu heitvett.

Lisateenuste all käsitletakse üldehitustöid (remonditööd), elektritöid ning sanitaartehnilisi töid, mis hõlmab hooldustöid tualettruumis, vannitoas nt torustike hooldus, veemõõtjate taatlemine jms.

Põhilised ametikohad on hooldaja, hooldusmeister, korterelamu haldur, hooldusjuht, majahoidja, majahaldur, korrashoiujuht, üldremondimees. Tegemist on laialt kasutusel olevatest ametinimetustest ja iga ettevõtte kasutab oma tegevusalast lähtuvalt erinevaid ametinimetusi. Väiksemates firmades võib üks inimene täita mitmeid tööülesandeid.

TÖÖTINGIMUSED keskkond- vahendid/materjalid – tööaeg

Töökeskkond on muutuv, töötada tuleb nii sise- kui väliskeskkonnas, mistõttu on vajalik hea tervis ja füüsiline vastupidavus. Iga objekt (kinnistu) on kinnisvarahaldajale- ja –hooldajale lähtudes kinnistu arhitektuurilistest eripäradest ja kliendi soovidest erinev ning nõuab personaalset lähenemist.

Sellel ametialal töötamise eelduseks on juhilubade olemasolu, kuna ringi liikumist on palju ja tööaja efektiivsemaks kasutamiseks on autojuhtimisoskus oluliseks lisaväärtuseks. Väga olulist rolli omab ka hea nägemine ja kuulmine, mis on vajalikud nii autojuhtimisel, kui ka kinnistu olukorra hindamisel.

Tööaeg on otseses sõltuvuses kinnistul esilekerkivatest probleemidest, mistõttu tuleb arvestada, et väljakutse võidakse esitada ka õhtusel ajal või öötundidelja nädalavahetustel.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Klienditeenindusega seonduv kutseala eeldab teenindus- ja suhtlemisvalmidust, avatust, seltsivust ja sõbralikkust. Inimestega suhtlemine nõuab head suulist väljendusoskust, meeldivat ja viisakat käitumist, rahulikku meelt, kannatlikkust ja paindlikkust.

Kutsealal töötamist toetavateks isikuomadusteks on planeerimisoskus, koostöövalmidus, täpsus, hoolikus, kohusetunne, enesedistsipliin ja usaldatavus. Samuti tuleb erinevates olukordades kasuks pinge-, stressi- ja keskkonnataluvus.

Erialast lähtudes tuleb kasuks ka verbaalne ja matemaatiline võimekus.

Kinnisvarahaldaja ja –hooldaja peab olema kursis kinnisvara puudutavate seadustega ja kinnisvaraturu trendidega.

Kinnisvarahooldajate ja –haldajate üldoskused ja –teadmised on:

majandusalused
erialased õigusaktid
tehnilise dokumentatsiooni lugemisoskus
tööohutus, -tervishoid
tule- ja elektriohutusnõuded
keskkonnakaitse
jäätmekäitlus
esmaabi
turvasüsteemid
erinevad suhtlemistehnikad ja eneseväljendamisoskus
keeled
arvuti kasutamine.

Kinnisvarahooldajate ja –haldajate põhioskused ja –teadmised on:

kutsealaga seonduv terminoloogia eesti ja inglise või saksa keeles
ehituses kasutatavate materjalide tundmine
tehnilised mõõtmised
ehitiste tehnilisele seisukorrale hinnangu andmine
ehitustööde kvaliteedinõuded
kinnisvara remondi- ja hooldustööde; haljastus- ja krundihooldustööde kavandamine
objekti tehniline ülevaatus ja hoolduspäeviku täitmine
kinnisvara hindamine, rahastamine ja kindlustus
-ehitusalase planeerimise ja ehitamise põhimõtted
klienditeeninduse alused.

Erioskused ja –teadmised on:

ehituskonstruktsioonide hooldus ja remont
puhastusteenindus
haljastus ja krundihooldus
elektriseadmed ja automaatika
elektriseadmete käit (käit on igasugune, sealhulgas töötoiminguid sisaldav tegevus elektripaigaldiste talitluses hoidmiseks)
nõrkvoolu automaatikaseadmete (näiteks elektrikapp koos selle sisuga) hooldus ja remont
tõsteseadmete hooldus ja remont (lift)
keskkonnatehnika
torutööd
küttesüsteemide hooldus ja remont
ventilatsioonisüsteemide hooldus ja remont.

Kinnisvarahooldajad ja -haldajad juhinduvad oma töös järgmistest kutsestandarditest:

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Kinnisvarahooldaja elukutsel on soovitatav omada kutsekeskharidust või keskharidust.

Põhihariduse baasil on kinnisvarahooldust võimalik õppida Tallinna Lasnamäe Mehhanikakoolis, Haapsalu Kutsehariduskeskuses, Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis Tartu Kutsehariduskeskuses, Tallinna Kopli Ametikoolis. Õppeaeg on 3 aastat. Lõpetamisel omandatakse kutsekeskharidus.

Keskhariduse baasil on kinnisvarahooldust võimalik õppida Narva Kutseõppekeskuses, Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis. Õppeaeg on 2 aastat. Lõpetamisel omandatakse kutsekeskharidus.

Erialal omandatakse teadmised ja oskused lukksepatöödest, torutöödest, üldehitustöödest, puhastustöödest ja krundihooldusest.

Täiendõpet korraldavad erinevad kinnisvarahaldusega seotud ettevõtted. Erialane täiendõpe on oluline, kuna kinnisvaraturg areneb pidevalt ning sellest tulenevalt muutuvad pidevalt ka klientide soovid ja vajadused.

Kinnisvara-alased tegevused eeldavad huvi ja võimet mõista majanduse toimimismehhanisme,vahendamise ja organiseerimise protsesse ning vastavate probleemide praktilist analüüsi- ja lahendamise oskust.

TÖÖVÄLJAVAATED

Kinnisvarahooldajad ja –haldajad töötavad erinevates kinnisvarahooldusfirmades, kes pakuvad teenust ettevõtetele nende kontorite ja ka laohoonete korrashoiuks, korteriühistutele ning kinnisvara rentimisega seotud ettevõtetele. Kinnisvarahooldust ja -haldust pakkuvatest firmadest Eestis puudus ei ole ning tööd leidub stabiilselt nii haldajatele kui sellest lähtuvalt ka hooldajatele.

Eestistegutsevate kinnisvara haldajate ja hooldajate nimekiri on koostamisel, kuid hinnanguliselt on antud valdkonnas tegutsevate juriidiliste isikute arvuks ca 350.

Kinnisvarahaldaja võib karjääri tehes asutada oma kinnisvarahaldust ning hooldust pakkuva firma või pakkuda teenust FIE-na.

LÄHEDASED AMETID

Kinnisvarahooldajale ja haldajale lähedased ametid on puhastusteenindaja, elektrik, ehitaja.

PALK JA SOODUSTUSED

Kinnisvarahooldaja- ja/või haldaja brutopalk on vahemikus 5 500 – 6 500 krooni. Palgatase on viimastel aastatel küll mõnevõrra kasvanud, kuid mitte väga olulisel määral.

Kinnisvarahooldust pakkuvad firmad on eraettevõtted, kus töötasu määratakse vastavalt seadusele ja tööandja ning töövõtja vahelisele kokkuleppele.

Soodustustena on enamlevinud igakuine kütuse- ja sidekulude katmine kokkulepitud ulatuses. Hooldustöötajatele on ettenähtud ka tööriietus.

TÄIENDAV INFO

Kutsekvalifikatsiooni omistavaks organiks on Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit (EKHHL). 01.12.2006 seisuga on EKHHL väljastanud kutsetunnistuse 394 kinnisvarahaldurile ja –hooldajale.

Alates 1995 aastast on liit koostöös erinevate partneritega arendanud ja korraldanud kinnisvara korrashoiu alast koolitust Eestis.2004.a. aastal asutada EKHHL Kinnisvara Erakool ning 30.06.2004 Eesti Teadus- ja Haridusministeeriumilt saadud koolitusloa alusel on erakool korraldanud pidevalt kinnisvara korrashoiu baas- ja täienduskoolituse kursusi halduritele ja hooldajatele.

Kontaktinfo: http://www.ekhhl.ee/
E-post: ekhhl@ekhhl.ee
Tel: 6 113 933