et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Kokad

Kool.ee-haridusportaal :: Kokad Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeKokad,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Kokad

OLULISED MOMENDID

  • Valmistab ja serveerib toite
  • On täpne ja puhas
  • Teenindus-ja suhtlemisvalmis
  • Aastas prognoositav palgakasv kuni 8%

TÖÖ ISELOOM

Kokad on erialase haridusega spetsialistid, kelle ülesandeks on mitmesuguste erinevate toitute valmistamine ja toiduainete töötlemine. Nad vastutavad suuresti toitlustuskoha käekäigu ja maine eest.

Peakokad ja kokad valmistavad toite, abitöölised ja toiduainete ettevalmistajad aga assisteerivad neid. Tavaliselt kokad mõõdavad, segavad ja valmistavad roogasid vastavalt toiduretseptile. Kokad lähtuvad oma töös nõudest, et toit peab olema täisväärtuslik, andma organismile küllaldasel hulgal kõiki vajalikke aineid. Töö käigus kasutavad nad erinevaid potte, panne, mitmesuguseid ahje ja muud vajalikku köögiinventari.

Suurtel toitlustuskohtadel on tihti paljude erinevate roogadega menüüd. Köögitoimkonnas on seetõttu ka erineva taseme ja erialase ettevalmistusega kokad ja köögitöölised. Seetõttu on erinevad ka kokkade ametinimetused, mis sõltuvad otseselt nende ettevalmistusest ja kvalifikatsioonist.

Kõrgema tasemega kokal otsustavad serveeringute suuruse, menüüplaani ja koostavad vastava nimekirja toiduainetest, mille õigeaegne varumine on samuti väga tähtis. Neil on tavaliselt ka spetsiaalne assistent, kes abistab konkreetse roa valmistamisel. Ametinimetused toitlustusalal on sageli väga sarnased ja võivad mitteseotud isikutele eristatavad olla, kuid peakokad on enamasti kõrgema taseme oskustega ja parema erialase ettevalmistusega töötajad kui kokad.

Olenevalt spetsiifikast eristatakse kutsealal:

  • dieetkokk
  • keetja
  • kokk
  • laevakokk
  • peakokk
  • restoranikokk
  • ülemkokk

Koka peamisteks tööülesanneteks on:

  • menüüde koostamine, toiduainete ettevalmistamine ning toitude valmistamine
  • köögitöö korraldamine ja teiste töötajate juhendamine.

Erinevates toitlustuskohtades on tööülesanded loomulikult erinevad, sõltudes otseselt töökoha eripärast. Olulisel kohal koka töös on rahvuslike toitute ja toitumisviiside tundmine. Koolisööklates, haiglates ja mujal asutustes töötavad kokad peavad arvestama, et iga toidukord valmistatakse ette kindlaks määratud inimhulgale.

Kõrgema kvalifikatsiooniga kokkadel (III tase) tuleb juhtida töögruppi, juhendada vähese kogemusega töötajaid ja õpilasi ning edasi andma kutsealaseid oskusi. Tal tuleb vastutada ressursside jagamise ja teiste töö korraldamise ja tulemuste eest.

Restoranikokk kasutab oma töös spetsiifilisemaid köögitarvikuid ja valmistab toitu vastavalt konkreetsele tellimusele.

Kiirtoitlustuskohtades on aga peamine nõue võimalikult kiire teenindamine. Tervislikkuse seisukohalt pannakse neis kohtades toidu kvaliteedile mõnevõrra vähem rõhku (hamburgerid, rohkes õlis küpsetatud kartulid jm). Kiirtoitlustuskohtadele on omane selgelt piiritletud toidumenüü. Pakutavad toidud on valmis pidevaks müügiks ja hoitakse soojas, kuni nad on müüdud.

Toitlustusasutuste töötajate arv sõltub pakutavast menüüst ning sihtgrupi eripärast ja suurusest.

TÖÖTINGIMUSED keskkond – vahendid ja materjalid - tööaeg

Koka põhiliseks töökeskkonnaks on köök, mis peab olema väga puhas, väga hea valgustuse, ventilatsiooni ja vajaliku temperatuuriga, õhutatud ning mõjuma meeldivalt ja turvaliselt. Hea tervis ja vastupidavus on olulised, sest oluline osa tööpäevast möödub jalgadel seistes. Samuti tuleb arvestada, et töö ahjude ja grillide vahetuses läheduses nõuab head kuumuse taluvust, ehkki ventilatsiooniaparaatidega on õhutemperatuuri võimalik meeldivamaks muuta.

Koka töövahendid, seadmed ja masinad on:

  • spetsiaalne riietus
  • köögi väikevahendid
  • serviisid, klaasid ja söögiriistad
  • kaalud
  • arvlemistehnika
  • erinevad toiduainete töötlemise seadmed
  • lõikurid ja viilutajad
  • elektri- ja gaasipliidid
  • prae-ja küpsetusahjud
  • aurutamis-, keetmis-, väljastus- ja külmutusseadmed
  • nõudepesumasinad
  • muud, sh kilepakendaja, vaakumeerija, mikserid, käsikärud ja tõstukid
  • koristamisvahendid.

Koka tööaeg sõltub toitlustusasutuse lahtiolekuaegadest, reeglina töötavad nad vahetustega töögraafiku alusel, kus vahetuse pikkuseks võib olla 12 tundi. Sellise töörütmi korral vahelduvad kolm tööpäeva kolme vaba päevaga.

KUTSENÕUDED JA -EELDUSED

Koka põhioskuste ja -teadmise puhul eristatakse nelja suuremat gruppi:

  1. Toiduvalmistamise oskused ja teadmised
    Kokk peab tundma erinevaid toidutoorme eeltöötlemise-, valmistamise ja säilitamise viise. Oma töös tuleb tal kasutada
    külmtöötlemismeetodeid (sorteerimine, pesemine, koorimine, tükeldamine jne),
    kuumtöötlemismeetodeid (keetmine, blanšeerimine, kupatamine, aurutamine, hautamine, friteerimine, praadimine, grillimine, üleküpsetamine, küpsetamine, röstimine, glaseerimine, suitsutamine jne) ja
    säilitusmeetodeid (soolamine, hapendamine, marineerimine, külmutamine, vakumeerimine, konserveerimine, kuivatamine).
    Professionaalne kokk peab olema kompetentne ka järgmistes valdkondades:
    * toidutoorme ja toidu sortiment, kvaliteet, keemiline koostis, toiteväärtus, maitseomadused, kasutamisvõimalused, säilitamistingimused ja realiseerimisajad,kaonormid toidutoorme töötlemisel
    * jookide sortiment, kvaliteet, koostis, toiteväärtus, maitseomadused, kasutamisvõimalused, säilitamistingimused ja realiseerimisajad
    * põhilised keemilised ja füüsikalised muutused toiduvalmistamisprotsessis
    * toidukaupade pakendid ja märgistused
    * tervisliku toitumise põhimõtted, eritoitumine ja toiduallergiad
    * töövahendid, seadmed ja masinad ning nende ohutu kasutamine
    * toidutoorme ja toidu säästlik kasutamine
    * toitude, jookide ning pagari- ja kondiitritoodete valmistamine ja serveerimine etteantud juhendi järgi
    * eesti rahvustoidud
    * toitumissuundumused.
  2. Köögitöökorralduse oskused ja teadmised (oma töökoha ja köögitoimingute korraldamine, menüüde koostamine, toidu hinna kalkuleerimine, toidu säilitamine, laomajanduse põhimõtted).
  3. Toitlustusteeninduse ja müügitöö alased oskused (erinevate lauatüüpide, teeninduse ja serveerimise reeglid, kliendi vajaduste väljaselgitamine ning kliendi nõustamine, kliendilt tagasisideme vastuvõtmine, edastamine ja analüüsimine, kassadokumentide vormistamine, arvestuse ja aruandluse põhimõtted).
  4. Hügieenialased teadmised ja oskused (toiduohutuse ja toidu kvaliteedi tagamise nõuded, isikliku hügieeni nõuded, toidumürgistuse tekkepõhjused ja nende vältimine, puhastus- ja koristusvahendid ning nende kasutamine).

Hotellide ja restoranide sektoris peavad tööandjad koka oskustest kõige olulisemaks rahvusliku ja rahvusvahelise toidukultuuri tundmist ning tööohutuse ja töötervishoiu alaseid teadmisi, samuti toiduvalmistamise oskust ning hügieeni- ja sanitaarnõuete alaseid teadmisi ja oskusi. Oluliseks hinnatakse ka toidukujundamise aluste tundmist.

Põhioskuste kõrval on olulisel kohal ka sotsiaalsed ja individuaalsed oskused ning eeldused nagu:

  • suhtlemisvalmidus ja oskus toime tulla erinevate inimestega
  • arenenud ilumeel ning hea värvi-, maitse- ja lõhnataju
  • hea füüsiline tervis ja vastupidavus (töö püstijalu, raskete anumate tõstmine)
  • majanduslik mõtlemisviis, sealhulgas oskus käidelda toidutooret ja toitu säästlikult
  • tahe ja oskus töötada meeskonnas
  • oskus oma tööd iseseisvalt ja ratsionaalselt korraldada ning aega planeerida
  • korra- ja puhtusearmastus (koka välimus ja töökeskkond peab vastama rangetele sanitaarnõuetele)
  • oskus valmistada toitu vastavalt klientide vajadustele ja soovile.

Kutseoskusnõuded kokkadele on kinnitatud kutsestandardis Kokk I, II, III.

Kokk I kvalifikatsiooni taotlejalt nõutakse kutsealase koolituse ja põhihariduse olemasolu.

Kokk II kvalifikatsiooni taotlejalt nõutakse eelnevale lisaks 2-aastase järjepideva kokana töötamise kogemust.

Kokk III kvalifikatsiooni taotlemisel on nõutav kutse- ja juhtimisalane täiendkoolitus, keskharidus ning 6-aastane (sellest 2 viimast aastat järjepidev) töötamine kokana, sealhulgas töötaja ja/või õpilase juhendamise kogemus.

Koka elukutsest huvitatud koolinoorel tuleb üldhariduskoolis enam tähelepanu pöörata tööõpetusele, keemiale ja füüsikale.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Kokana töötamiseks on vajalik omada vähemalt kutsealast väljaõpet. Kutse omandamiseks vajalik baasharidus on enamasti põhiharidus, kuid osades kutsehariduskeskustes nõutakse ka keskhariduse olemasolu.

Koka kutsealast väljaõpet on võimalik omandada kutsekoolides ja kutsehariduskeskustes üle Eesti.

Koka õppekava peamised teemad:

  • toiduvalmistamine
  • toiduainete õpetus
  • toitumisõpetus
  • toitlustusteenindus, restoraniteenindus
  • tootmistöö korraldus
  • suhtlemispsühholoogia ja klienditeenindus
  • hügieeniõpetus
  • puhastusõpetus
  • jookide õpetus
  • majanduse ja ettevõtluse alused
  • tööohutus ja töötervishoid
  • võõrkeeled
  • arvutiõpetus
  • õigusõpetus.

Praktika jaguneb enamjaolt koolipraktikaks (sooritatakse kooli sööklas) ja ettevõttepraktikaks, mille võib sooritada erinevates akrediteeritud toitlustuskohtades üle Eesti.

Kutsekoolides kestab õpe valdavalt 3,5 aastat, õppevorm on päevane.

Kokkade koolitustellimus on viimastel aastatel arenenud tõusvas joones.

Enesetäiendamise huvides tuleb kokkadel sageli osa võtta täienduskursustest ja erialapäevadest. Täiendkoolituse kõige tulemuslikumateks vormideks peetakse restoranide sektoris ettevõttesisest koolitust, partnerite või tarnijate poolt korraldatud koolitusi, erakoolitajaid. Pisut vähem tulemuslikuks peetakse koolitust välismaal, avalik-õiguslikes koolides ning iseõppimist. Tegutsevate kokkade kompetentsidest vajavad sageli täiendavat arendamist kõige enam toidukultuuri tundmine, majandusalased teadmised ja ka toidukujundamise alused.

Haridus- ja Teadusministeeriumi Õppekavade registrist saab informatsiooni õppekavade kohta, mille alusel toimub või on toimunud õpe Eesti haridussüsteemis.

Erakutseõppeasutusse õppima asumisel on oluline veenduda, kas koolil on kehtiv koolitusluba, mis annab õiguse viia läbi õpet konkreetse õppekava järgi.

TÖÖVÄLJAVAATED

Kokad leiavad tööd toitlustusteenuseid pakkuvates ettevõtetes. Nad töötavad restoranides, kohvikutes, sööklates, baarides, koolides, haiglates, kiirtoitlustusettevõtetes, suurköökides, catering-ettevõtetes jms. Koolides, lasteaedades ja kiirtoitlustuskohtades töötavate kokkade töö on mõneti rutiinsem ja lihtsakoelisem kui näiteks restorani- ja hotellikokkadel.

Koka edasised karjäärivõimalused on edutamine toitlustuskoha peakokaks või oma toitlustuskoha asutamine.

2000.a. rahvaloenduse andmetel oli koka kutsealal hõivatud töötajate arv üle 7000.

2003.a. vahendati riiklike tööhõiveametite kaudu kokkadele 337 tööpakkumist. Samas registreeritud tööotsijatest 3219 soovis saada tööd kokana.

2002.a. läbiviidud tööjõu-uuringu andmetel on hotellide ja restoranide sektori ettevõtete ajavahemiku 2003-2005 hinnanguliseks tööjõuvajaduseks 300-600 kokka.

LÄHEDASED AMETID

Koka elukutsele lähedased ametid on kondiiter, pagar, kelner, toitlustusteenindaja, baar-man, hotelliteenindaja.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Hotellide ja restoranide sektoris töötavatele kokkadele makstakse palka põhiliselt süsteemi põhipalk + tulemuspalk alusel. Üksikud ettevõtted maksavad töötajatele ainult põhipalka, kasutavad FIE või alltöövõttu, tasustavad töötajaid tükitöö alusel või projektipõhiselt. Samas võib ühel ettevõttel olla kasutusel mitu erinevat palgasüsteemi.

Uuringuandmetel oli kokkade keskmine brutokuupalk hotellide ja restoranide sektoris 2003.a hinnanguliselt 4800-8400 krooni, lähiaastate aastaseks palgakasvuks prognoositakse 7-8%.

Põhipalgaga kaasnevateks lisatasudeks enamasti koolitused, tasuta/soodsad lõunad, firma üritused ja ka ületunnitasu. Mõningad ettevõtted pakuvad oma töötajatele ametiautot jalisapuhkust. Üksikute ettevõtete töötajatel on võimalik saada tänu ettevõttele soodsalt arstiabi. Mõnes ettevõtte pakub soodustusena töörõivaste tasuta puhastust.

Kokkade puhul tuleb tööle saamisel kasuks eelnev töökogemus samal alal.

TÄIENDAV INFO

Kutsekvalifikatsiooni omistavaks organiks on Eesti Hotellide ja Restoranide Liit.

Kutseeksamit saab sooritada järgmistes kutseeksamikeskustes: Tallinna Teeninduskool, Tartu Kutsehariduskeskus, Pärnumaa Kutseõppekeskus, Vana-Vigala Tehnika ja Teeninduskool, Kehtna Majandus ja Tehnoloogiakool, Kuressaare Ametikool, Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool.

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit
Tel 641 1428
Fax 641 1425
Email: info@ehrl.ee
www.ehrl.ee

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 6. 03. 2008. 07:40

Time: 0.1201489 s.