et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Kutseõpetaja, praktikajuhendaja

Kool.ee-haridusportaal :: Kutseõpetaja, praktikajuhendaja Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeKutseõpetaja, praktikajuhendaja,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Kutseõpetajad ja praktikajuhendajad

OLULISED MOMENDID

  • Kutseõpetaja on asjatundja kahel kutsealal – ta on nii õpetatava eriala spetsialist kui õpetaja
  • Kutseõpetaja töö nõuab töömaailma head tundmist ja pidevat enesetäiendamist
  • Kutseõpetaja töö eeldab suhtlemist õpilastega, soovi neid juhendada ning valmisolekut aidata probleemide lahendamisel.

TÖÖ ISELOOM

Töömaailm vajab pidevalt hea kutsealase ettevalmistusega oskustöölisi. Oskustöö tegemiseks vajalikku väljaõpet pakuvad kutseõppeasutused ja koolitusfirmad. Enamasti toimub kutseõppeasutustes kutsekeskharidusõpe ja kutseõpe keskhariduse baasil, osades kutseõppeasutustes on õppetöö korraldatud rakenduskõrgharidusõppe õppekava järgi. Samuti korraldavad kutseõppeasutused ja koolitusfirmad täiskasvanute tööalast koolitust, täiendkoolitust ja ümberõpet. Kutseõppe läbiviimise eest kannavad hoolt kutseõpetajad ja praktika juhendajad.

Kutseõpetajad on kutsekoolides ja koolitusfirmades töötavad pedagoogid, kes tegelevad inimeste kutsealaseks tööks ettevalmistamisega. Nende töö eesmärgiks on luua tingimused ja suunata õppeprotsessi õppija erialaseks tööks vajalike teadmiste ja oskuste omandamiseks. Kutseõpetajate tegevuse oodatavaks tulemuseks on õppijate valmisolek iseseisvaks tegutsemiseks tööprotsessis.

Teooriatundide ja praktikumide käigus annavad nad õppijatele edasi teoreetilisi teadmisi ja ning kujundavad kutsealal töötamiseks vajalikke vaimseid ja praktilisi oskusi. Enamasti õpetavad nad mitut ainet erinevatele õpperühmadele. Õppetöö läbiviimiseks tuleb õpetajatel teha palju eeltööd - koostada tunnikava, planeerida sobivad metoodilised ja tehnilised vahendid, ette valmistada õppetöö läbiviimise koht, läbi mõelda õpitulemuste hindamise põhimõtted. Õppetöö ajal tuleb tagada tunni distsipliin, vajadusel ennetada ja lahendada probleeme, arvestada õppijate individuaalsete võimete ja erivajadustega ning julgustada ja juhendada neid tulemuste saavutamisel. Õppetöö läbiviimise juurde kuulub ka õppijate õppimistulemuste analüüsimine ja hindamine ning tagasiside andmine õppijatele.

Lisaks õppetööle on kutseõpetajatel rida teisi ülesandeid. Nad osalevad töökoosolekutel, õppenõukogudes ja kooli üritustel, vormistavad õppedokumente, valivad praktikaettevõtteid ja analüüsivad praktikatingimusi, koolitavad ja nõustavad ettevõttepoolseid praktikajuhendajaid.

Suuremate kogemustega õpetajate ülesandeks on olla mentoriks uutele kolleegidele ja aidata neid sisse elada koolikeskkonda. Nad nõustavad neid töökorralduslikes küsimustes, juhendavad õppetöö planeerimisel, läbiviimisel ja analüüsimisel ning jagavad oma erialaseid ja pedagoogilisi teadmisi ning kogemusi.

Suure osa tööst moodustavad erialaõppe arendusega seotud tegevused:õppe- ja ainekavade koostamine ja uuendamine, kutsevõistluste korraldamine, õpilaste ettevalmistamine kutsevõistlusteks, erialaõppeks vajalike vahendite uuendamise kavandamine, täienduskoolituste korraldamine, koostööprojektides osalemine jpm.

Kutseõpetajate tööülesannete hulka kuulub ka kutseõppe populariseerimine ja õppimisvõimaluste tutvustamine avalikkusele: teavitustöö üldhariduskoolides, eriala-liitudes, artiklite kirjutamine, seminaridel ja meedias esinemine, osalemine erinevate nõukogude ja töögruppide töös.

Samuti nõuab õpetajatöö pidevat enese kutse- ja erialaste teadmiste ja oskustetäiendamist. Uute tehnoloogiate, töövõtete ja arengutega kursis olemiseks tuleb lugeda erialakirjandust, osaleda erialastel koolitustel, teabepäevadel, konverentsidel ja erialaühenduste üritustel ning perioodiliselt ka ise ettevõtetes stažeerida.

Põhiliseks ametinimetuseks on kutseõpetaja, praktikajuhendaja.

Kutseõppeasutuse juhtivõpetaja on laiendatud tööülesannetega kutseõpetaja. Tema peamiseks ülesandeks on õppevaldkonna arendamine koolisiseselt. Selleks uurib ta piirkonna koolitusvajadust, koostab riiklikule õppekavale tuginedes kooli õppekava, koostab ja uuendab sisulist õppetööd puudutavaid dokumente (näiteks praktikajuhendid), koordineerib suhtlemist valdkonna tööandjatega, korraldab ja juhendab kooli poolt praktikaid jmt.

Osades koolides on eriala juhtivõpetajad, osades koolides on eriala osakonna juhatajad. Kasutatakse veel mitmeid erinevaid nimetusi.

Ettevõtte praktikajuhendajad on ettevõtetes töötavad kutseala spetsialistid, kes juhendavad ettevõttes õppepraktikal olevaid õpilasi töökohal. Nende roll on aidata praktikantidel harjuda tööga kollektiivis, abistada neid tegelike tööoskuste omandamisel ning suunata oma tööd analüüsima ja mõtestama.

Nad annavad õpilastele tööülesandeid, kontrollivad nende täitmist, jälgivad õigest tehnoloogiast ja ohutustehnikast kinnipidamist,juhendades ja nõustades neid töö käigus ning andes tagasisidet töötulemuste kohta. Praktikajuhendaja ülesandeks on ka ettevõtte, selle dokumentatsiooni (näit. töösisekorraeeskirjad jmt) ja kultuuri tutvustamine, sest praktikandid on enamasti noored, kellel puudub varasem töökogemus.

Ettevõttepraktika toimub kooli praktikaprogrammi alusel, mistõttu tuleb juhendajal täpselt järgida selle täitmist ning fikseerida tulemused praktikapäevikusse. Juhendaja osaleb ka kooli praktikaprogrammi kujundamisel, andes selle kohta tagasisidet ning pakkudes välja vajalikke muudatusi programmis.

Enamasti moodustab juhendamine ainult ühe osa nende tööülesannetest.

TÖÖTINGIMUSED keskkond- vahendid/materjalid - tööaeg

Kutseõpetaja töökeskkond sõltub suurel määral õpetatavast erialast. Töö võib toimuda nii siseruumides kui välitingimustes. Siseruumides tuleb arvestada üldiste õpperuumidele esitatavate tervisekaitsenõuetega. Töökodades, erialalaborites tuleb järgida kehtivaid erialaspetsiifilised ohutus- ning tervisekaitsenõudeid. Välitingimustes töötades tuleb jälgida kehtivaid tervisekaitse ja töökaitse nõudeid.

Töö on vaimselt ja vahel ka füüsiliselt pingeline. Koormus jaotub ebaühtlaselt õppeaastale, pingelisem aeg on eksamite ja arvestuste periood. Töö kutseõpetajana eeldab stabiilset närvisüsteemi ning võimet kontrollida oma emotsioone. Õpetaja peab suutma käituda adekvaatselt probleem- ja kriisisituatsioonides.

Kutseõpetaja kasutab oma töös eriala õpetamiseks vajalikke õppevahendeid (õppevara, tööriistad, tööpingid jne), vastavat riietust ja töökaitsevahendeid ning kaasaegseid info-kommunikatsiooni- ja esitlusvahendeid.

Kutseõpetaja tööaeg on 35 tundi nädalas, tundide ja praktikumide läbiviimisele kulub sellest täiskoormusega töötades 62%. Täiskoormusega töötava õpetaja normtundide arv nädalas on 22 tundi. Enamasti toimub õppetöö päevasel ajal, kuid õppetöö tsükliõppe- ning kaugkoolitusrühmadega võib toimuda ka õhtusel ajal või nädalavahetustel.Ülejäänud tööaeg kulub teiste ülesannete täitmisele – tundide, praktikumide, metoodiliste materjalide ettevalmistamine, õpilaste tööde hindamine, õppijate individuaalne nõustamine, ettevõtetega ja kutseliitudega suhtlemine, kutsevõistluste ettevalmistamine ja korraldamine, administratiivne töö, arendustegevus, enesetäiendamine jmt.

KUTSENÕUDED JA -EELDUSED

Kutseõpetajate kvalifikatsiooninõuded on reguleeritud õigusaktiga ning nende töö tulemuslikkust ja vastavust kvalifikatsiooninõuetele hinnatakse atesteerimise käigus.

Vastavalt haridusministri määrusele nr65 “Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded” peab kutseõpetajal olema:

  1. kutsepedagoogiline või muu pedagoogiline kõrgharidus õpetatavate õppekavade vald-konnas ja vähemalt kolmeaastane erialase töö staaž õpetataval kutse-, eri- või ametialal või
  2. kõrg- või keskeriharidus õpetatavate õppekavade valdkonnas, vähemalt kolmeaastane erialase töö staaž õpetataval kutse-, eri- või ametialal ja läbitud 320-tunnine kutsepedagoogika kursus või
  3. kõrg- või keskeriharidus õpetatavate õppekavade valdkonnas, vähemalt kolmeaastane erialase töö staaž ja jätkuv erialane töö õpetataval kutse-, eri- või ametialal.

Kutseõpetajate atesteerimist reguleerib Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord. Atesteerimise eesmärk on toetada pedagoogide arengut ja karjäärivõimalusi. Atesteerimisel õpetajale omistatavad ametijärgud on noorempedagoog, pedagoog, vanempedagoog või pedagoog-metoodik.

Kutseõpetaja kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis Kutseõpetaja III, IV, V.

Kutseoskuste kujundajanapeavad kutseõpetajal esmajoones olema teadmised, oskused ja vilumused õpetatavas valdkonnas, mistõttu tuleb ennast pidevalt kursis hoida erialal toimuvate arengutega ja ajakohase tehnoloogiaga. Ta peab tundma hariduskorraldust ja õpetatavat valdkonda reguleerivaid õigusakte, tundma ja järgima tööohutuse ja –tervishoiu ning kooli asjaajamise nõudeid.

Pedagoogina peab ta omama laialdasi teadmisi psühholoogiast ja pedagoogikast ning rangelt järgima kutseõpetaja kutse-eetikat. Samuti peavad tal olema teadmised hariduspoliitikast, elukestva õppe põhimõtetest, tööturust, keskkonnahoiust. Kasuks tulevad projektijuhtimise ja kvaliteedialased teadmised. Töö- ja koolitusmaailmas toimuvad arengud nõuavad pidevat tegelemist professionaalse enesearendamisega. Õpetaja kutseoskuste hulka kuuluvad ka oskus ennast analüüsida ja eesmärke seada. Vajalikud on arvuti kasutamise oskus ning keelte oskus (väga heal tasemel eesti keel ja soovitatavalt kahe võõrkeele oskus).

Kutseõpetaja töö on seotud teiste inimeste õpetamise ja juhendamisega, mis eeldavad suhtlemis- ja koostöövalmidust, empaatiavõimet, paindlikkust, sallivust, emotsionaalset tasakaalukust ja pingetaluvust. Samas tuleb olla järjekindel, otsustusvõimeline ja vastutustundlik. Olulised on ka algatus- ja organiseerimisvõime, analüüsi- ja sünteesivõime. Mõne eriala õpetamisel võivad vajalikuks osutuda erivõimed, näiteks kõrgusetaluvus, muusikaline kuulmine, käeline kiirus ja osavus.

Ettevõtetes töötavatele praktikajuhendajatele konkreetseid kvalifikatsiooninõudeid kehtestatud ei ole. Juhendamistöö sobib neile, kellel on suhtlemis- ja koostööoskused, juhendamis- ja nõustamisoskus ning head kutsealased oskusteadmised.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Kutseõpetaja kutsealane ettevalmistus koosneb erialasest väljaõppest, erialase töö kogemusest, pedagoogilisest koolitusest ja pedagoogilisest kogemusest, kutseõpetaja kohanemis- või kutseaastast ning elukestvast täiendusõppest.

Väljaõppes omandatakse erialal vajalikud põhiteadmised ja oskused. Erialane töökogemus on õpetataval erialal ja/või õpetatavas valdkonnas töötamine. Kohanemis- või kutseaasta toetab algaja õpetaja kohanemist haridusasutusega.

Pedagoogide kvalifikatsiooninõuetest lähtuvalt on hetkel kolm peamist kutseõpetajaks saamise võimalust:

  1. pedagoogiline/kutsepedagoogiline kõrgharidus õpetatavas valdkonnas ja vähemalt 3-aastane erialase töö kogemus õpetataval kutsealal
  2. kõrg- või keskeriharidus õpetatavas valdkonnas, vähemalt 3-aastane erialase töö kogemus õpetataval kutseala ja 320-tunnise kutsepedagoogika kursuse läbimine
  3. kõrg- või keskeriharidus õpetatavas valdkonnas, vähemalt 3-aastane erialase töö kogemus ja jätkuv erialane töö õpetataval kutsealal.

Kõige levinum karjääritee on kõrgkooli lõpetamine, töötamine antud erialal ja seejärel kutseõpetajana tööleasumine. Teiseks levinumaks teeks on keskerihariduse omandamine, töötamine erialal ja seejärel kutseõpetajana tööle asumine.

Kutsealast haridust on võimalik saada erinevatest Eesti kutseõppeasutustest ja kõrgkoolidest. Kutseõpetajana töötamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi saab omandada Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis.

Tallinna Ülikoolis (TLÜ) kasvatusteaduskonnas saab õppida kutsepedagoogika eriala. Õpe toimub kaugõppe vormis, nominaalne õppeaeg on 3 aastat. Samuti on võimalik eriala õppida TLÜ Avatud Ülikoolis. Õppima asujal peab olema kutsekeskharidus, keskeriharidus või nendele vastav kvalifikatsioon. Kutsepedagoogika eriala sobib kutseõppeasutuste pedagoogidele ja teistele kutseõppega tegelevatele isikutele st kutseõpetajatele ja –koolitajatele. Õpingud on orienteeritud kutsehariduse spetsiifikale. Käsitletakse kutseõpetaja rolli, kutsehariduskorraldust, kutseõppe psühholoogilisi aspekte, teooria- ja praktikaõppe didaktikat. Oluline osa on kutseharidusalasel uurimis- ja arendustegevusel.

Lõpetaja saab haridusteaduse bakalaureuse kraadi ja omandab pädevused töötamiseks kutseõpetajana kutsekeskharidust andvates kutseõppeasutustes ja kutseõpet korraldava ametnikuna. Lõpetanutel on võimalik jätkata õpinguid pedagoogilistel või avatud magistriõppekavadel, näit. kasvatusteadus, täiskasvanukoolitus/ andragoogika, hariduse juhtimine, e-õppe läbiviimne jmt.

Tartu Ülikooli avatud ülikoolis saab kutseõpetaja eriala õppida bakalaureuse õppekava alusel. Sihtrühmaks on õpetajakutseta töötavad kesk- või kutsekeskharidusega õpetajad. Nominaalne õppeaeg on 3 aastat. Põhirõhk õpingutes on iseseisval tööl, mis toimub kirjalike õppematerjalide, veebipõhiste kursuste (või kursuse osade) ning muude kaugkoolitusmeetodite abil. Lõpetaja saab haridusteaduse bakalaureuse kraadi ja omandab pädevused töötamiseks kutseõpetajana. Seejärel võib õpinguid jätkata magistriõppes.

Kutseõpetajatele ja kutseharidusega seotud töötajate täiendkoolituse organiseerimise ja läbiviimisega tegeleb Tallinna Ülikooli kutsehariduskeskus. Keskus korraldab ja viib läbi kutseharidusega seotud kvalifikatsiooni- kui lühikursuseid eesti ja vene keeles ning need on tasulised. Kutseõpetajal on võimalik ennast täiendada erineva mahuga kutsepedagoogika kvalifikatsioonikursustel.

Koolinoortel, kellele on huvi tulevikus töötada kutseõpetajana, on kasulik üldhariduskoolis suuremat tähelepanu pöörata psühholoogiale, ühiskonna- ja inimeseõpetusele, tööõpetusele ja reaalainetele. Võimalusel võiks õpilane läbida valikainete arvelt toimuva kutseõppe põhikoolis või gümnaasiumis. Esmaseid kutsealaseid teadmisi, oskusi ja vilumusi on võimalik omandada erialaringis, huvikoolis ja koolivaheajal töötades.

TÖÖVÄLJAVAATED

Kutseõpetajad töötavad kutseõppeasutustes ja koolitusfirmades. 2006/07 õppeaastal oli Eestis 50 kutseõppeasutust. Kutsehariduse võrgu korrastamise ja efektiivsemaks muutmise eesmärgil on vähenenud kutseõppeasutuste arv (mitmed koolid on liidetud), neis õppivate õpilaste arv on jäänud aga enamvähem samale tasemele. Praktiliselt kõigis kutseõppeasutustes on loodud täiendus- ja ümberõppe võimalused täiskasvanud õppijatele. 2005. a viis täiskasvanute koolitust läbi 35 kutsekooli. Kutseõppeasutustes osales täiend- ja ümberõppes 2005. aastal üle 17 000 täiskasvanud õppija.

Kutseõppeasutuste arv

Omandivorm

2000/01

2001/02

2002/03

2003/04

2004/05

2005/06

2006/07

Riigikutseõppeasutused (HTMi haldusala)

59

55

54

49

43

38

33

Riigikutseõppeasutused (teiste ministeeriumide haldusala)

3

3

3

4

3

3

1

Munitsipaalkutseõppeasutused

3

1

1

3

3

3

Erakutseõppeasutused

17

23

26

19

18

14

13

Kokku

79

84

84

73

67

58

50

Allikas: Hariduse ja Tööhõive Seirekeskus, HTM


Allikas: Hariduse ja Tööhõive Seirekeskus, EHIS

Kutseõppeasutustes töötas 22. novembri 2005. a seisuga kokku 2 503 õpetajat, neist 1 425 kutseõpetajat ning 1 078 üldharidusainete õpetajat.

Kutseõppeasutuste õpetajate arv

Kutseõppeasutuse omandivorm

kutseõpetajad

õpetajad

kokku

Riigi kutseõppeasutused

1234

830

2064

Erakutseõppeasutused

73

105

178

Munitsipaalkutseõppeasutused

118

143

261

Kokku

1425

1078

2503

Allikas: EHIS, HTM Analüüsiosakond

Sealjuures on meesõpetajaid kokku 817 (neist 235 üldainete õpetajad) ning naisõpetajaid 1 686 (üldainete õpetajaid 843), proportsioonid vastavalt 33 ja 67 protsenti naiste kasuks.

Ligi kaks kolmandikku õpetajatest on akadeemilise kõrgharidusega. Tunduvalt vähem on rakendusliku kõrgharidusega või erialase haridusega õpetajaid. Suurem on rakendusliku haridusega inimeste osakaal kutseõpetajate seas.

Ligi kolmandik õpetajatest on vanemad kui 55 aastat. Palju on ka 40-49 aastaseid õpetajaid. Ligikaudu samapalju on õpetajaid vanusevahemikes 30-39 ja 50-55 aastat. Alla 30-seid õpetajaid on ca 10% kõigist õpetajatest. Seega on kutseõppeasutuste õpetajaskond on üpris vana: vähemalt 45% õpetajatest on vanuses 50 ja üle selle.

Valdkonniti on noorte ja eakamate õpetajate osakaal erinev. Noorte kui eakate õpetajate osakaal on enamvähem tasakaalus elektroonika ja automaatika, toiduainetetööstuse, metsanduse, juhtimise ja halduse valdkonnas. Noorte õpetajate puudus on suurem kalanduse, transporditeenuste, sotsiaaltöö ja nõustamise valdkonnas.

Arvestades praegu töötavate kutseõpetajate suhteliselt kõrget keskmist vanus on vajadust järelkasvu järele aktuaalne. Samas uute täiendavate töökohtade loomist kutseõpetajatele siiski ette ei näha ei ole, mistõttu kutseõpetaja arv tervikuna püsib lähiaastatel enamvähem samal tasemel. Mõningaid muutusi töötajaskonna vajaduse osas võib kaasa tuua kutsehariduse ja täiskasvanukoolituse kokkusulandumise tendents.

Kutseõpetaja edasised karjäärivõimalused on mitmekülgsed. Kogenud ja heade organiseerimis- ja juhtimisoskustega kutseõpetaja võib tulevikus töötada kutsekooli osakonna juhatajana ja direktorina või kutseõpet korraldava ametnikuna. Samuti võib ta siirduda erialasele tööle ettevõttesse või kõrgkooli õppejõuks, õpetades teisi kutseõpetajaid.

2006.a. 9 kuuga vahendati Tööturuameti kaudu 80 tööpakkumist üld- ja kutsehariduse õpetajatele (sh ka kutseõpetajad). Registreeritud tööotsijatest 277 soovis leida tööd õpetajana, õpetaja kvalifikatsiooni omas 455 tööotsijat.

LÄHEDASED AMETID

Lähedased ametid on üldhariduskooli aineõpetaja, andragoog, e-õppe sisu autor, kaugkoolitaja.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Kutseõpetajatele palk on seotud talle atesteerimisel omistatud ametijärguga. Õpetajate palga alammäärad on kokku lepitud Vabariigi Valitsuse ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni TALO vahelistel läbirääkimistel ning need kehtivad ka kutseõpetajatele. 

Palgale lisandub rühmajuhendaja tasu, kui õpetaja töötab ka rühmajuhendajana. Rühmajuhendaja tasu suurus sõltub reeglina õpilaste arvust juhendatavas rühmas.

Palga suurus sõltub suuresti kokkulepetest kooli juhtkonna ja konkreetse õpetaja vahel. Lisatasu makstakse reeglina ka erinevates töörühmades ja projektides osalemise eest.

Üldjuhul kompenseerivad kutseõppeasutused oma õpetajate erialase täienduskoolituse kulud. Märkimata ei saa jätta ka seda, et koolides on enamasti head sportimisvõimalused ja odavam lõunasöök. Samuti on õpetajatel tavalisest pikem puhkus – 56 kalendripäeva.

TÄIENDAV INFO

Eesti Kutseõpetajate Ühing on kutseõpetajaid ühendav kutseliit, mis tegeleb kutsehariduse ja kutseõppe edendamisega, kutseõpetajate huvide esindamise ja kaitsmisega, kutseõpetajate ettevalmistamise ja enesetäiendamise võimaluste laiendamisega ning teeb koostööd kutseõpetajaid ettevalmistavate kõrg- ja muude koolidega.

Kontakt:
www.eky.org.ee
Tel: 522 05 93
E-post: info@eky.org.ee

Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) on haridustöötajate ametiühing, mille tegevuse eesmärk on oma liikmeskonna töö- ja kutsealaste, majanduslike ning sotsiaalsete huvide ja õiguste esindamine ja kaitsmine.

EHL on aktiivselt osalenud seaduseelnõude väljatöötamisel ning ning nende eelnõude projektidesse täienduste ning paranduste esitamisel ning Haridusministeeriumi määruste jt. dokumentide koostamisel. EHL võtab osa TALO vahendusel palgaläbirääkimistest Eesti Vabariigi Valitsusega ja omavalitsuste ühendustega ning kolmepoolsetest läbirääkimistest sotsiaaltagatiste jm. küsimustes valitsuse, tööandjate ja a/ü vahel.

01.01.2006.a. kuulub EHL ridadesse 13293 haridustöötajat, linnades ja maakondades on EHL-il regionaalsed liidud. Vabariigi munitsipaalkoolide õpetajaskonnast on 67% EHL liikmed.

Kontakt:
www.ehl.org.ee
Tel: 6419 803
ehl@ehl.org.ee

Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS) http://ehis.hm.ee/ on riiklik register, mis koondab haridussüsteemi puudutavaid andmeid. EHISest leiad infot õppekasutuste, pedagoogide, õppekavade ja koolituslubade, haridust tõendavate dokumentide kohta.

Kutseõppeasutuse seadus sätestab kutseõppeasutuse asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise alused, õppekorralduse alused, kooli juhtimise põhimõtted, kooli eelarve moodustumise ja finantseerimise alused, kooli liikmeskonna õigused ja kohustused ning riiklik järelevalve kooli tegevuse üle.

Eesti Vabariigi haridusseadus- 23.03.1992 (RT 1992, 12, 192)

Haridusseaduse ülesanne on õiguslikult tagada haridussüsteemi kujunemine, toimimine ning areng.

Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded- Hm 26.augusti 2002.a määrus nr 65

Määrus sätestab koolieelses lasteasutuses ja koolis töötavatele pedagoogidele esitatavad kvalifikatsiooninõuded, kirjeldades nõutavat haridustaset ja erialast ettevalmistust või/ja juhtimisalast koolitust.

Õpetajate koolituse raamnõuded- VV 22.11. 2000.a määrus nr 381

Õpetajate koolituse raamnõuded kehtestavad ühtsed nõuded õpetajate koolitamisel koolieelse lasteasutuse, lasteaed-algkooli, algkooli, põhikooli ja gümnaasiumi (sealhulgas gümnaasium, mille juures on põhikooli klasse, ning põhikool ja gümnaasium, kes tegutsevad ühe asutusena), huvialakooli, kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli ning ülikooli jaoks, olenemata õppeasutuse õiguslikust seisundist.

Kutseala hõive

KUTSEÕPETAJAD JA PRAKTIKA JUHENDAJAD
Kutseõppeasutuste õpetajate arv (22. novembri 2005 seisuga)

Kutseõppeasutuse omandivorm

kutseõpetajad

õpetajad

kokku

Riigi kutseõppeasutused

1234

830

2064

Erakutseõppeasutused

73

105

178

Munitsipaalkutseõppeasutused

118

143

261

Kokku

1425

1078

2503

Allikas: EHIS, HTM Analüüsiosakond

2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)

Üld- ja kutsehariduse spetsialistid – õpetajad, sh aineõpetaja põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuses(ISCO 2320)

12858

KOKKU

12858

 

 

 

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Töö-otsijad töösoovi järgi

Tööotsijad oman-datud eriala järgi

2004

Üld- ja kutsehariduse spetsialistid – õpetajad, sh aineõpetaja põhikoolis, gümnaasiumis, kutsekoolis (ISCO 2320)

84

563

847

2005

Üld- ja kutsehariduse spetsialistid – õpetajad, sh aineõpetaja põhikoolis, gümnaasiumis, kutsekoolis (ISCO 2320)

117

463

768

2006 jaan.-sept

Üld- ja kutsehariduse spetsialistid – õpetajad, sh aineõpetaja põhikoolis, gümnaasiumis, kutsekoolis (ISCO 2320)

80

277

455

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 6. 03. 2008. 01:47

Time: 0.0431778 s.