et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Loomaarstid ja veterinaartöötajad

Kool.ee-haridusportaal :: Loomaarstid ja veterinaartöötajad Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeLoomaarstid ja veterinaartöötajad,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Loomaarstid ja veterinaartöötajad

OLULISED MOMENDID

  • Loomaarstide ja veterinaartöötajate kutsetöö peaeesmärk on loomade tervise ja heaolu kaitse ja inimese tervise kaitse läbi toiduohutuse
  • Töö iseloom võib olla seotud nii suur- kui väikeloomameditsiini, veterinaarse rahvatervishoiu kui toiduhügieeniga.

TÖÖ ISELOOM

Loomaarstid on kõrgharidusega spetsialistid, kes tegelevad kehtiva tegevusloa alusel loomade haiguste diagnoosimise, ravimise ja haiguste profülaktikaga. Samuti nõustavad nad loomade omanikke toitmise, käitumise ja tõuaretuse osas.

Tavapäraselt on loomaarstid spetsialiseerunud kas väike- või suurloomaarstideks. Väikeloomaarstid töötavad lemmikloomadega, nagu on kassid, koerad, hamstrid, merisead, küülikud, linnud ja roomajad. Suurloomaarstid on spetsialiseerunud põllumajandusloomadele ja hobustele.

Tõhustamaks veterinaarjärelevalvet loomse päritoluga toiduainete ja loomakasvatussaaduste tootmishügieeni ja kvaliteedi üle, kasutab Eestis Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) oma järelevalvetegevuses volitatud loomaarstide abi. Nendeks on tegevusluba omavad suurloomaarstid, kellele on veterinaarkorralduse seaduse alusel avaliku konkursi korras antud volitus veterinaar- ja toidukontrolli alla kuuluvate järelevalveobjektide (loomafarmid, toidukäitlemisettevõtted) seisundi kontrollimiseks. Lisaks kehtivale loomaarsti tegevusloale peab volitatud veterinaararst omama volitusega seotud ülesannete täitmiseks vajalikku ettevalmistust ja tehnilist varustust (arvutit ja autot).

Volitatud loomaarstil on õigus:

  • omada juurdepääsu järelevalveobjektile,
  • omada juurdepääsu kontrolli teostamiseks vajalikule informatsioonile ja dokumentatsioonile,
  • väljastada veterinaartõendeid ning koostada akte,
  • kasutada kontrolli teostamiseks selleks vajalikke tehnilisi vahendeid ning kontrolliga seotud uuringuteks sellekohaseid volitusi omavate laboratooriumide teenuseid,
  • peatada kehtivatele veterinaarnõuetele mittevastavate loomadega kauplemine, selliste loomade karjatamine, ühest karjast teise või loomseid saadusi käitlevasse ettevõttesse viimine,
  • peatada loomsete saaduste hügieeninõuetele mittevastavate loomsete saaduste käitlemine, samuti niisuguste loomsete saaduste kasutamine inimtoiduks
  • teha vastava piirkonna järelevalveametnikule ettepanek peatada järelevalveobjektiks oleva ettevõtte tegevus, kui loomatervishoiu, loomsete saaduste hügieeni- ja loomakaitsenõuete rikkumine seab ohtu inimeste või loomade elu ja tervise.

Eestis on 20. aprilli 2006.a. seisuga 171 volitatud loomaarsti.

Loomaarsti abid on spetsialistid, kes töötavad loomakliinikutes ning kelle põhilisteks tööülesanneteks on abistada ja toetada loomaarste loomade haiguste ravimisel ja hooldamisel, nõustada loomade omanikke loomade eest hoolitsemisel, teostada lihtsamaid protseduure ja täita tehnilist laadi ülesandeid.

Laboriarstid on kõrgharidusega spetsialistid, kes tegelevad loomahaiguste diagnoosimisega ja loomset päritolu söötade hindamisega. Laboriarsti igapäevaste tööülesannete hulka kuulub labori töö korraldamine ja loomaarstide nõustamine. Samuti on tema pädevuses uute analüüsimeetodite juurutamine ja labori töö kvaliteedi tagamine.

Veterinaarjärelvalve ametnikud teostavat riiklikku järelvalvet loomakaitse ja toiduohutuse alaste õigusaktide täitmise üle. Nad korraldavad loomade tervise ja heaolu alast järelvalvet eesmärgiga tagada loomade kohtlemine õigusaktides ettenähtud viisil. Samuti korraldavad nad toidukäitlemisettevõtetes järelvalvet, et tagada ohutu ning nõuetekohase toidu jõudmine tarbija toidulauale.

TÖÖTINGIMUSED keskkond- vahendid/materjalid – tööaeg

Loomaarstid töötavad loomakliinikutes või tegutsevad eraettevõtjatena. Eestis tegutseb kolm suurloomakliinikut: Eesti Maaülikooli Suurloomakliinik, Hipodroomi Kliinik OÜ Tallinnas ja Saare Tallid OÜ Viljandimaal – kõik ülejäänud kliinikud on väikeloomakliinikud.

Kuna loomad vajavad arstiabi ka õhtuti, öösiti, nädalavahetustel ja pühade ajal ning reageerida tuleb ka erakorralistele väljakutsetele, tähendab see seda, et väikeloomaarst töötab peamiselt vahetustega.

Suurloomaarsti töö on tunduvalt liikuvama iseloomuga, kui väikeloomaarstil, sest üks osa tööajast tuleb veeta arstikabinetis, teine osa ajast aga loomakasvatusettevõtetes ja talunike juures loomi ravides, mistõttu võib loomaarsti tööd pidada nii füüsiliselt kui psüühiliselt pingeliseks.

Loomaarst kasutab oma igapäevatöös erinevaid vahendeid ja materjale. Haiguste diagnoosimiseks kasutatakse lisaks „tavalistele vahenditele” nagu kraadiklaas ja stetoskoop ka ultraheli, röntgenit ning endoskoope. Raviks kulub kõige rohkem süstlaid ja nõelu, sidemeid jms. Loomaarstid töötavad erinevate ravimite ja kemikaalidega. Nii suurlooma- kui ka väikeloomaarstid kasutavad erinevaid operatsiooniinstrumente, mille mõõtmed sõltuvad tihtipeale ravitava loomaliigi suurusest.

Arstidel peab olemas olema hea arvutisüsteem ning eeskätt suurloomaarstidel nende praktikaks kohandatud auto.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Kui noor inimene on otsustanud õppida loomaarstiks, siis juba gümnaasiumis õppimise ajal peaks ta tähelepanu pöörama allpool loetelus toodud õppeainetele, mis omavad olulist tähtsust veterinaariaõpingutes ja ka hilisemal ajal töötades loomaarstina.

Need ained on:

  • Eesti keel
  • Võõrkeeled (eelkõike inglise ja vene keel)
  • Keemia
  • Bioloogia
  • Füüsika
  • Matemaatika

Loomaarsti töös tulevad kasuks järgmised isikuomadused ja võimed:

  • Koostöövõime
  • Stressitaluvus
  • Vastutusvõime
  • Täpsus, korrektsus
  • Analüüsivõime
  • Initsiatiivikus
  • Koostöövõime
  • Muudatustega kohanemise võime
  • Otsustusvõime ja iseseisvus
  • Väga hea suhtlemisoskus
  • Psüühilise ja füüsilise pinge taluvus
  • Hea keskendumisvõime
  • Loogiline mõtlemine, analüüsivõime
  • Õppimisvõime
  • Valmisolek teha ka ebapuhast tööd

Nõuded loomaarsti kvalifikatsioonile:

  • Veterinaarmeditsiiniline kõrgharidus (kehtiva tegevusloa olemasolu)
  • Töökohustustega seonduvate õigusaktide tundmine
  • Üldteadmisedinfotehnoloogiliste abivahendite kasutamise võimalustest töös
  • Üldteadmised majandamise põhimõtetest
  • Võõrkeele (soovitavalt inglise keel) oskus

Põhioskused ja –teadmised:

  • Loomade anatoomia ja füsioloogia,organismi ehituse, elutalituse ja arengu tundmine
  • Loomade eluviisi tundmine
  • Loomade organismi mõjutavad bioloogiliste, füüsikaliste ja keemiliste tegurite tundmine
  • Oskus diagnoosida haiguste tekkepõhjuseid, haigustunnuseid ja diagnostikameetodeid
  • Oskus ära tunda organismis toimuvaid patoloogilisi protsesse, neid analüüsida, hinnata ning kasutada õigeid ravimeetodeid ja –võtteid.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Loomaarstiks saab õppida Eesti Maaülikoolis. Loomaarsti õpe kestab kuus aastat ning annab magistrikraadile vastava kvalifikatsiooni. Õpe jaguneb kolmeks etapiks. Esimestel aastatel õpivad tudengid veterinaarmeditsiini alusteadusi, terve looma ehitust ja funktsioone ning ka loomakasvatuse põhitõdesid.

Veterinaarmeditsiini alusteadusteks on mitmed bioloogia harud, nagu zooloogia, botaanika, geneetika ja rakubioloogia, aga ka keemia, biofüüsika, mikrobioloogia, viroloogia ja parasitoloogia.

Teise aasta kevadsemestril tehakse algust haigusprotsesside tundmaõppimisega loomorganismis ehk patoloogilise anatoomia ja –füsiloogiaga, mis juhatab sisse loomaarstiõppe teise etappi. Saadakse teadmisi haige looma organismis toimuvatest protsessidest, samuti esmaseid oskusi haiguste avastamiseks. Loomaarsti õppe teises etapis tehakse sissejuhatus veterinaarse rahvatervishoiu temaatikasse ja pööratakse tähelepanu looma ja inimese tervise seostele.

Kolmas etapp ehk kliiniline õpe annab tudengitele põhjalikke teadmisi loomaliikide (k.a. linnud ja kalad) olulisematest haigustest ning oskusi nende diagnoosimiseks, raviks ja ennetamiseks. Praktilist õpet saavad tudengid maaülikooli loomakliinikus. Kolmandas etapis saavad üliõpilased ka põhjalikke teadmisi veterinaarsest rahvatervishoiust, riiklikust veterinaarjärelvalvesüsteemist ning veterinaarsest seadusandlusest.

Eesti Maaülikoolist saadud diplom annab õiguse töötada kõigis Euroopa Liidu riikides loomaarstina.

Loomaarstide täiendkoolitust korraldavad Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, Eesti Maaülikooli avatud ülikool, Eesti Loomaarstide Ühing ja Eesti Väikeloomaarstide Selts.

Loomaarsti abi väljaõpet Eestis ei ole. Põhiline väljaõpe toimub loomakliinikutes kohapeal. Tavaliselt töötavad loomaarsti abilistena inimesed, kes armastavad loomi, tunnevad nende käitumist ja soovivad anda omapoolset panust loomade tervise ja heaolu kaitsel, kuid ei oma veterinaarmeditsiinialast haridust.

TÖÖVÄLJAVAATED

Loomaarstid ja veterinaartöötajad leiavad tööd:

  • Eraloomaarstidena (suur- ja väikeloomaarstid)
  • Riigiteenistuses, näiteks põllumajandusministeeriumi toidu- ja veterinaarosakonnas
  • Veterinaar- ja toiduametis, ravimiametis, veterinaar- ja toidulaboratooriumides
  • Ravimite tootmise ja turustamisega tegelevates ettevõtetes
  • Loomakasvatussaadusi töötlevates ettevõtetes (liha- ja piimatööstus)
  • Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudis.

Loomaarstid töötavad kõikides Eesti regioonides. Eraldi ei saa välja tuua, kus on loomaarste rohkem, linnas või maal. Eripäraks on see, et linnades on enam väikeloomaarste, maakondades tegutsevad pigem volitatud suurloomaarstid. Tavaliselt on igas Eesti vallas 1-2 suurloomaarsti.

Tulevikus on head töö väljavaated kõikides suundades, eeskätt suurloomaarstidel maapiirkondades ning veterinaarmeditsiinialase kõrgharidusega spetsialistidel riigistruktuurides. Samuti on head väljavaated tööd leida loomaarstidel Euroopa Liidu liikmesriikides.

LÄHEDASED AMETID

Lähedasteks ametiteks loomaarstidele ja veterinaartöötajatele on arstid, bioloogid.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Väikeloomaarstid töötavad enamjaolt põhipalgaga äriühingutena tegutsevates erakliinikutes, kus on välja töötatud erinevaid tasustamissüsteeme. Samas võib väikeloomaarst luua oma praksise. Suurloomaarstid töötavad eraettevõtjatena või siis on koondunud äriühinguteks.

Tavapäraselt on loomaarsti palk suurem Eesti keskmisest palgast.

Loomaarsti abi palk on tavapäraselt loomaarsti palgast väiksem, kuid konkreetset suhtarvu siin määratleda ei saa, kuna see on kliinikuti erinev.

Kuna seoses Eesti majanduskasvuga kasvab ka elanike elatustase, suureneb ka väikeloomade (lemmikloomad) arv, seetõttu on palgakasv väikeloomaarstidel lähiaastatel tuntav. Samuti võib palga kasvu prognoosida ka suurloomaarstidel.

TÄIENDAV INFO

Eesti Loomaarstide Ühing
Postiaadress: Kreutzwaldi 62, Tartu
Tel: +372501 1882
E-post: info@vet.ee
www.vet.ee

Eesti Loomaarstide Ühing (ELÜ)on kõiki veterinaararste ühendav vabatahtlik üleriigiline mittetulunduslik ühing. Ühingu tegevuse eesmärgiks on tõsta ühingu liikmete kvalifikatsiooni, korraldada teaduslikke konverentse, selgitada veterinaaria olemust ja tähtsust ning propageerida loomaarsti ametit, osaleda vabariigi veterinaarteenistuse väljakujundamisel, anda välja veterinaariaalaseid trükiseid ja oma ajakirja "Eesti Loomaarstlik Ringvaade" ning osutada teaduslikku ja metoodilist abi veterinaariaküsimustes.   

Eesti Väikeloomaarstide Selts
Tel:: +372 5023191
E-post: valdeko@interfarm.ee
www.loomaarst.ee

Kutseala hõive

LOOMAARSTID JA VETERINAARTÖÖTAJAD 
Seisuga 28.08.2003 (Statistikaameti andmed)

Loomaarstid ja veterinaartöötajad

Loomaarstid (2223)

526

Abiloomaarstid, sh Loomaarsti abid (3227)

223

Mujal liigitamata isikuhooldustöötajad sh Loomaarsti abid (5139)

68

KOKKU

817

Tööturuameti piirkondlike osakondade kaudu vahendatud tööpakkumised/ tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Töö-otsijad töösoovi järgi

Tööotsijad oman-datud eriala järgi

2004

Loomaarstid (2223)

10

40

74

Abiloomaarstid, sh Loomaarsti abid (3227)

1

23

77

Mujal liigitamata isikuhooldustöötajad sh Loomaarsti abid (5139)

0

4

4

2005

Loomaarstid (2223)

11

43

102

Abiloomaarstid, sh Loomaarsti abid (3227)

3

22

62

Mujal liigitamata isikuhooldustöötajad sh Loomaarsti abid (5139)

0

10

4

2006

Loomaarstid (2223)

12

31

56

Abiloomaarstid, sh Loomaarsti abid (3227)

1

11

39

Mujal liigitamata isikuhooldustöötajad sh Loomaarsti abid (5139)

0

4

3

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 5. 03. 2008. 23:46

Time: 0.0533581 s.