et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Laeva tekimeeskonna liikmed

Kool.ee-haridusportaal :: Laeva tekimeeskonna liikmed Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeLaeva tekimeeskonna liikmed,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Laeva tekimeeskonna liikmed

OLULISED MOMENDID

  • Töö toimub loodusstiihia tingimustes merel.
  • Vastutusrikas, kõrgendatud riskifaktoriga ja huvitav amet.
  • Võimaldab arendada silmaringi, külastades pidevalt teisi riike ja rahvaid.
  • Seab kõrgendatud nõuded isiku psühholoogilisele valmisolekule taluda pingeid ja kodust eemalolekut.

TÖÖ ISELOOM

Tekimeeskonna peamisteks tööülesanneteks laevas on laeva korpuse, taglase, lastimis- ja lossimismehhanismide hooldamine, laeva haalamisoperatsioonide (laeva kai või teise laeva suhtes käsitsi ümber paigutamine), laeva lastimise ja lossimise teostamine ning lasti kinnitamine ja lahtivõtmine. Koos masinameeskonnaga hooldatakse ka laeva pääste­mehhanisme ja –varustust.

Tekimeeskonna liikmed võivad oma ametinimetuste poolest olla pootsmanid, vahimadrused ja madrused. Laeval tekimeeskonna koosseisus merepraktikat läbivat mereharidusasutuse õppurit nimetatakse jungaks.

Pootsmanid on laevapere liikmed, kelle juhendamisel madrused hooldavad tehniliselt laeva keret, tekke, päästepaate jmt. - näit. teevad pisiremonti ja värvimistöid (laevatöid). Pootsmani kohustuste hulka kuuluvad ka tekivarustuse korrashoid ja tagavarade tellimine. Harilikult määrab kapten pootsmaniks kogenud madruse, kellest saab ka meeskonna ja kapteni vahendaja. Suurel laeval võib olla mitu pootsmani, kes alluvad vanempootsmanile.

Madrused on laeva tekimeeskonda kuuluvad ja vastava ettevalmistuse saanud meresõidu spetsialistid, kes võivad töötada madrustena kõikidel laevadel. Nende põhilised tööülesanded on üldiste laevatööde teostamine ningtekimehhanismide ja seadmete tehnilised hooldustööd.

Madruste igapäevaste töökohustuseks on laevateki korrashoiu eest hoolitsemine. Nad koristavad laeva, värvivad laevadetaile ning puhastavad laeva metallpindu roostest või vanast värvist. Väiksemaid tehnilisi hooldustöid teevad madrused laevamehhaanikute juhtimisel.

Vahimadrused on laeva tekimeeskonda kuuluvad ja vastava ettevalmistuse saanud meresõidu spetsialistid. Üldiselt teevad vahimadrused samasugust tööd nagu madrusedki, täiendavalt tuleb neil aga olla vahis ehk valves valvegraafiku alusel. Valvetegevus on laevadel korraldatud ööpäevaringselt, mille põhieesmärk on meresõidu ohutu tagamine. Vahiteenistust teostavad meeskonnaliikmeid nimetatakse ka vahimeesteks. Vahis olija viibib pidevalt komandosillal vm. selleks ettenähtud kohal, vahi pikkus on üldjuhul 4 tundi. Vahimadrus kontrollib ka kõigi laeva töid.

Vahimadruste erinevus madrustest sõltub ennekõike nõudes töökogemusele. Nimelt peab vahimadrustel olema vähemalt pooleaastane töökogemus kogumahutavusega 200 või enamlaeval. Vahimadrustelt nõutakse suuremat vastutust oma tööülesannete täitmisel.

TÖÖTINGIMUSED keskkond - vahendid/materjalid – tööaeg

Laevatekimeeskonna nagu ka kõigi teiste laevapere liikmete tööaja korraldus sisaldab teatud erisusi ning on reguleeritud Mereteenistuse seadusega (RT I 2001, 21, 114), ja Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega nr.80 Laeva vahiteenistuse kord (RTL 2003, 7, 57).

Tekimeeskonna liikmete tööaeg on üldjuhul 8 kuni 14 tundi ööpäevas sõltuvalt asjaolust, millisel laeval ja liinil töötatakse ning milles on mereteenistuslepingu sõlmimisel tööandjaga kokku lepitud. Vahiteenistuses osalejate tööaeg on üldjuhul 4 kuni 6 tundi järjest, millele järgneb puhkeaeg, kas vastavalt siis 8 või 6 tundi, oleneb, kas töötatud on 4 või 6 tundi järjest.

Tekimeeskonna peamisteks töövahenditeks on hari, mopid ja lapid, värvirullid ja pintslid, kaabitsad, mitmesugused suruõhuinstrumendid (nõelhaamrid, tähikpuhastid) metallpindade puhastamiseks roostest ja vanast värvist, määrdeaineprits jt. käsitööriistad.

Töökeskkond on seotud müraga, vibratsiooniga ja tolmuga, samuti elektromagnetlainete kõrgendatud olemasoluga. Tormiste ilmadega lisandub sellele merel laeva kõikumine, mille mõjul võib osa inimestel esineda merehaigust. Suur osa töödest toimub väljas ja on seega seotud ilmastikutingimustest tulenevate mõjudega (otsene päikesekiirgus, talvised jäised tuuled, vihm jm).

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Tekimeeskonna ametit valides tuleb esmajärjekorras omada head füüsilist ettevalmistust ja tugevat tervist. Kasuks tuleb tööõpetustundides võimalikult mitmekesiste töövõtete tundmaõppimine. Hoolikalt tuleks õppida keeli, eriti inglise keelt. Kellel on kavatsus õppida edasi tüürimeheks, peaks rohkem tähelepanu pöörama matemaatikale.

Tekimeeskonna töötajate ametid eeldavad valmisolekut töötada loodusstiihia meelevallas, rahulikku meelelaadi, vastutustunnet ning meeskonnatöövalmidust. Vajalik on vähemalt põhihariduse olemasolu.

Isikuomadustest on olulisemad füüsilise ja vaimse koormuse taluvus, eraldatuse talumine, koostöövõime, püsivus ning täpsus.

Vajalik on tunda põhitõdesid isiklikust ohutusest, esmaabist, enesepäästevõtetest, tule­ohutusest ning ühiskondlikus vastustusest.

Madruste põhisoskusteks ja teadmisteks on: laevaehituse alused, laeva puudutavad terminid ja definitsioonid; laevasüsteemid, seadmed ja vahendid; kohustused tegutsemisel eri­olukordades ja häiresignaalid; signaliseerimisvahendid ja nende kasutamine; laeva siseside­vahendite ja alarmsüsteemide kasutamine; tormitrepi kasutamine; tegutsemine kollektiiv­päästevahendi meeskonnas; tegutsemine sildumis- ja haalamisoperatsioonidel; käsklused eesti ja inglise keeles; tekitööd ja neis kasutatavad tööriistad; ohutustehnika tundmine laevatöödel; üldteadmised lastist.

Madrused peavad oskama kasutada laeva sisesidevahendeid, avariivarustust ning laeva teki-mehhanisme. Nad tunnevad laeva ohutu vahiteenistuse korda ning saavad aru laeva rooli­käsklustest.

Vahimadruse põhioskusteks ja teadmisteks on: vahiteenistuse vastuvõtmise, pidamise ja üleandmise tavad; roolikäsklused eesti ja inglise keeles; rahvusvahelised eeskirjad kokkupõrgete vältimiseks merel vaatlejana tegutsemisel; rahvusvahelise signaalkoodi põhilised ühelipulised signaalid; tegutsemine vahiteenistuse liikmena; magnet- ja güro­kompasside kasutamine; üleminek automaatjuhtimiselt käsitsijuhtimisele ja vastupidi; adekvaatne reageerimine meremärkidele ja signaalidele. Lisaoskustena on navigatsiooni-vahendite tundmine, lootsitrepi kasutamine, päästmine helikopterilt ning ohtlike veostega seotud laadimistööd. Lisaks peavad tal olema ka kõik madrusele vajalikud oskused ja teadmised.

Madruse ja vahimadruse kutsenõuded on kinnitatud kutsestandardis Madrus I, Vahimadrus II.

Madrus I kutse taotlemisel on nõutav madruse õppekursuse läbimine ja vanus vähemalt16 aastat.

Vahimadruse II kutse taotlemisel on nõutav madruse õppekursuse läbimine, vähemalt kaks kuud praktikapäevikus vormistatud meresõidupraktikat praktikant-madrusena laeval kogu­mahutavusega 200 või enam või õppelaeval või praktikapäeviku puudumisel 6 kuud mere­sõidupraktikat madrusena laeval kogumahutavusega 200 või enam ning vanus vähemalt 16 aastat.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Madrusele vajalik baasharidus on põhiharidus. Laevatekimeeskonna (ka madrused, vahimadrused ning pootsmanid) erialasid saab õppida Eesti Mereakadeemia Merekoolis nii kesk- kui põhikooli baasil. Põhikooli baasil kestab õpe 4 aastat ning keskkooli baasil 2 aastat. Lõpetamisel omandatakse kutsekeskharidus.

Madrusele vajalikku merendusalast esmakoolitust saab Eesti Mereakadeemia Merekoolis ja Eesti Mereakadeemia Pärnu Merenduskeskuses, õpe on mõeldud kas põhi- või keskhariduse omandanud õppijatele. Koolitus on kokku 240 tundi. Kursusi teostavad ka eraõiguslikud koolitusfirmad, millistest käesoleval ajal tegutseb vaid Revali Merekool Tallinnas.

Lisaks on võimalik saada madruse ettevalmistust mitmete Eesti gümnaasiumite merendusklassides: Kunda Ühisgümnaasium, Narva 6. Keskkool, Orissaare Gümnaasium, Tallinna Pae Gümnaasium,Pärnu Hansagümnaasium, Tallinna Pae Gümnaasium, Tallinna Paekaare Gümnaasium, Tõstamaa Keskkool, Torgu Põhikool, Muhu Põhikool, Kihnu Põhikool.

Laevatekimeeskonna liikmed läbivad iga viie aasta järel kohustuslikud IMO (Rahvusvaheline Mereorganisatsioon) reeglitega ettenähtud täienduskursused ja sooritavad Veeteede Ameti juures vastava eksami.

Täienduskursusi ja firmasiseseid koolitusi korraldavad nii Eesti Mereakadeemia allasutused kui Revali Merekool. Ettevõtte sisene koolitus toimub iga laevafirma protseduuride kohaselt ning on madruste puhul seotud peamiselt tööohutusega.

TÖÖVÄLJAVAATED

Väljavaated töö leidmiseks on head, seda ennekõike tulenevalt merevedude osatähtsuse kasvust Euroopa Liidus ning kaubalaevastiku kiirest kasvust. Rahvusvahelisel tööjõuturul on nõutumad laevaohvitseride ehk laeva juhtkonna tasemele välja õppinud kvalifikatsiooniga spetsialistid.

Suurimad laevafirmad Eestis on AS Tallink Grupp ja AS Eesti Merelaevandus.

Põhilisteks töökohtadeks on laevafirmad, avalik sektor (Veeteede Amet, Piirivalveamet jt.) ja järjest rohkem suvisel navigatsiooniperioodil ka huvilaevandus. Hinnangulise arvestuste kohaselt on Eestis madruseid, vahimadruseid ning pootsmane 2000 – 2500 inimese ringis.

Karjääri tehes võivad madrused asuda edasi õppima laevajuhtideks ehk omandada tüürimehe ameti.

2006. a. vahendati laevatekimeeskonna töötajatele Tööturuameti osakondade kaudu 10 tööpakkumist. Samas registreeritud tööotsijatest 161 soovis saada tööd madrusena, vajalikku kvalifikatsiooni omas 238 tööotsijat.

LÄHEDASED AMETID

Tekimeeskonna töötajate lähedased ametid on oskustöölised mitmes erinevas tööstusharus - transpordiettevõtted, laevaehitusettevõtted, sadamad jt.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Tekimeeskonna minimaalne töötasu ja lisatasud on fikseeritud individuaalses töölepingus ning rahvusvahelisi reise tegevatel laevadel kindlasti ka kollektiivlepingus. Korralik palgalisa teenitakse tavapäraselt ületunnitööga (on olemas nii fikseeritud igakuine ületunnitöötasu kui ka akordtöötasu ületundide eest) ja lisatasudena lasti kinnitamise ja lahtivõtmise eest.

Ametiühingu andmetel on tekimeeskonna liikmete keskmine brutokuupalk 10000-12000 krooni Eesti lippu kandvatel laevadel, millele lisandub laevaomaniku poolt riigile makstud sotsiaalmaks. Välisriigi laevadel on kuupalk 1550 USD ehk orienteeruvalt 19000 krooni, kuid sageli pole sellisel juhul tööandja poolt tasutud sotsiaalmaks. Palgatase on viimastel aastatel kasvanud keskmiselt 10% aastas.

Laevapere liikmed on laeval viibides tasuta toitlustatud ja majutatud. Nende perioodilise tervisekontrolli eest maksab üldjuhul tööandja ja see toimub sõltuvalt vanusest kas iga-aastaselt või kord üle kahe aasta. Laevapere liikmed on kindlustatud nii püsivate tööga seotud tervisekahjustuste kui ka elu kaotuse puhuks (tavapäraselt mitte alla 60 tuhande USD).

TÄIENDAV INFO

Madruse kutsetunnistusi väljastab Eesti Vabariigis Veeteede Amet.
Postiaadress: Valge 4, 11413, Tallinn
Tel: 6 205 500
Faks: 6 205 506
E-post: eva@vta.ee
http://www.vta.ee

Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing (EMSA)

EMSA tegevusteks on merendussektorit ja töösuhteid puudutava seadusandluse parandamine, rakendussätete ja määruste väljatöötamisel osalemine ning ILO (Rahvusvaheline Töö­organisatsioon) konventsioonide ratifitseerimisprotsessile kaasaaitamine.

Kontakt: Tel. ja faks: 6116 390
info@emsa.ee
www.emsa.ee

Kutseala hõive

LAEVA TEKIMEESKONNA LIIKMED – pootsmanid, madrused, vahimadrused
Seisuga 28.08.2003 (Statistikaameti andmed)

Laeva tekimeeskond jms töötajad (ISCO 8340)

1 364

KOKKU

1 364

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Laeva tekimeeskond jms töötajad (ISCO 8340)

8

343

459

2005

Laeva tekimeeskond jms töötajad (ISCO 8340)

15

288

374

2006

Laeva tekimeeskond jms töötajad (ISCO 8340)

10

161

238

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 5. 03. 2008. 23:39

Time: 0.0996010 s.