et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Laeva masinameeskonna liikmed

Kool.ee-haridusportaal :: Laeva masinameeskonna liikmed Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeLaeva masinameeskonna liikmed,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Laeva masinameeskonna liikmed

OLULISED MOMENDID

  • Huvitav töö, võimalus töö käigus näha väga palju erinevaid maid ja rahvaid.
  • Laevamehaaniku (laevaohvitseri) töö on mitmekesine, vaheldusrikas, nõudes häid teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi. Vajalik on leidlikkus ja loomingulisus tekkivate probleemide lahendamiseks.
  • Kaasaegsetes laevades on jõuseadme ekspluatatsioon peamiselt vaimne tegevus ning nõuab häid teadmisi IT valdkonnas ja orienteerumist automaatikas.
  • Laevaohvitseri füüsilise töö osakaal on väga väikene. Laeva masinameeskonna realiikme füüsilise töö osakaal on suurem.

TÖÖ ISELOOM

Laeva masinameeskonna ülesandeks on tagada kõigi laeva otstarbekohast kasutust, ohutut meresõitu, normaalset talitust ning meeskonnale (ja reisijatele) sobivaid töö ja olmetingimusi võimaldavate laevaseadmete (masinad, aparaadid, agregaadid, süsteemid, soojusvahetid, puhastus ja valgustusseadmed jne) ökonoomse, tõrgeteta ja ohutu kasutamise, hoolduse ja remondi.

Laeva masinameeskonna koosseisu kuuluvad laeva mehaanikud (mehhaanik 1 ja 2, vanemmehaanik), vahimehaanikud (mehaanik 3 ja 4 süsteemide mehaanik), elektrimehaanik, külmutusseadmete mehaanik, motoristid, elektrikud, külmutusseadmete masinistid.

Masinameeskonna koosseis sõltub laeva eripärast ja kasutusvaldkonnast. See võib suuresti erineda laeviti ja sinna võivad kuuluda mitmed spetsialistid:treialid, keevitajad, donkermanid jm.

Laevamehaanikud on erialast kvalifikatsiooni ja vastavat meresõidudiplomit omavad laevaohvitserid, kelle ülesandeks on laevamehhanismide tõrgeteta ja ohutu töö, tehnilise hoolduse,remondija masinameeskonna vahiteenistuse korraldamine.

Reeglina on laevas mehhanismid jaotatud laevamehaanikute vahel vastutusaladesse: 1. ja 2. mehaanik vastutavad peamasinate, reduktorite, võlliliinide, 3. mehaanik abimasinate, (diiselgeneraatorid), 4. mehaanik abikatelde, elektrimehaanik laeva elektriseadmete ja elektrivarustuse, külmutusseadmete mehaanik külmutusseadmete (külmkambrid, konditsioneerid) eest.

Laevamotoristid, elektrikud, külmutusseadmete masinistid jt. spetsialistid on erialase ettevalmistuse saanud ja vastavat kvalifikatsioonitunnistust omavad masinameeskonna realiikmed, kes teostavad laevamehaanikute juhtimisel seadmete kasutamist, tehnilist hooldust ja remonti. Vahis olles tuleb neil jälgida laevamehhanismide ja süsteemide tööd ning vastutada nende eeskirjadejärgse ekspluateerimise eest.

Donkerman on tanklaeva masinameeskonna liige, kes jälgib vedellasti pumpamist ja hooldabmahuteid, voolikuid ja pumpasid.

TÖÖTINGIMUSED keskkond- vahendid/materjalid – tööaeg

Laeva meeskonna töökeskkond on laev, masinameeskonna põhiline töökoht on masinaruumis. Olmes on laevapere liikmel laevas tavaliselt kasutada sanitaarsõlmega kajut, samuti erinevad üldruumid: messid (laevapere söögiruum),puhkeruumid, kinosaalid jne., sõltuvalt milline laev on ja mis otstarbel ehitatud.

Laeva masinameeskonna nagu ka kõigi teiste laevapere liikmete tööaja korraldus sisaldab teatud erisusi ning on reguleeritud Mereteenistuse seadusega ((RT I 2001, 21, 114), ja Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega nr.80 Laeva vahiteenistuse kord (RTL 2003, 7, 57).

Merel töötamine on ühtepidi küll väga huvitav ja mitmekülgne, kuid samas tuleb pikka aega kodust eemal, mis ei pruugi kõigile inimestele sobida. Samuti võib siin esineda tervisehädasid, mis on seotud tormi ja halva ilmaga merel (merehaigus).

Tüüpiline töökorraldus merelaeval on järgmine: ööpäev on jaotatud kolme laevamehaaniku vahel nii, et igaüks seisab masinaruumis vahis 4 tundi 8 tunnise vaheaja järel. Vahis seisavad ka motoristid (koos mehaanikuga). Juhul, kui kehtestatud tööaja pikkus laevas ületab 8 tundi, töötavad nimetatud masinameeskonna liikmed vahtidevahelisel ajavahemikus arvestades ülaltoodud seaduses ja määruses toodud tingimusi ja lubatud erisusi. Vahiteenistuses mitteosalevate masinameeskonna liikmete tööaega ei jaotata osadeks.

Laeva masinameeskonna liikmed on reeglina jagatud kahte ossa – vahiteenistuses osalevad jamitteosalevad nn. tööbrigaad.

Laevapere liikmetele on lubatud kohaldada tööaja summeeritud arvestust kuni kuuekuulise ajavahemiku ulatuses. Tööaja summeeritud arvestuse kohaldamisel ei või laevapere liikme tööaeg ületada 12 tundi mis tahes 24 – tunnise ajavahemiku jooksul ja 60 tundi mis tahes seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.

Lähisõitu sooritaval laeval, mille laevapere liikmete töötsükli pikkus ei ületa kahte nädalat ei või tööaeg ületada 14 tundi mis tahes 24 – tunnise ajavahemiku jooksul ja 72 tundi mistahes seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.

Laevapere liikme puhkeaega ei või jagada mis tahes 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui kaheks osaks, millest üks peab olema vähemalt kuue tunni pikkune, ning kahe järjestikkuse puhkeaja vaheline aeg ei või ületada 14 tundi.

Vahiteenistuses mitteosalevate masinameeskonnaliikmete tööaeg peab olema ajavahemikus kella 6.00-st kuni 20.00-ni laeva aja järgi, kui see on töö iseloomu arvestades võimalik.

Vahimehaaniku töökoht kaasaegses laevas on keskjuhtimispuldis, kust juhitakse ja kontrollitakse laevaseadmete tööd lülitite, hoobade, nuppude, arvuti hiirejne. abil.

Hooldustöödel on tüüpilisteks töövahenditeks lukksepa tööriistad, eriinstrumendid (pneumaatilised, elektrilised), tõstevahendid (telferid, talid, tungrauad jne.), erinevad mõõteriistad.

Kodus saavad meremehed viibida siis, kui nad on puhkusel. Juhul, kui tööleping on sõlmitud nt. kuueks kuuks, siis selle aja jooksul on võimalus lühiajaliselt kodus viibida ainult siis, kui laev külastab kodusadamat.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Laeva masinameeskonna liikmed peavad tundma kõigi laevamehhanismide tööpõhimõtteid ja ehitust, oskama neid kasutada, hooldada ja remontida.Kutse eeldab huvi tehnika vastu, mere-eetika tundmist ja selle järgimist, vastutustunnet ja valmidust meeskonnatööks.

Laeva mehhaaniku põhioskusteks ja –teadmisteks on: tehniline termodünaamika, elektrotehnika ja elektroonika, hüdraulika, rakendusmehaanika, tehniline joonestamine, metallide tehnoloogia ja materjaliõpetus. Lisaks tuleb tunda erinevaid metalle ja sulameid, mittemetalseid konstruktsioonmaterjale, nende omadusi ja kasutusalasid. Samuti tuleb teada põhimõtteid laevaehitusest ja selle teooriast.Tundma peab ka erinevaid kütuseid ning õlisid.

Lisaks tuleb tunda mootorlaeva jõuseadmeid, laeva abimehhanisme ja süsteeme, laeva katel-, elektri- ning automaatikaseadmeid. Samuti tuleb tunda kontrollmõõte riistu ning vahiteenistuse üldist korraldust masinaruumis.Kokku tuleb puutuda ka tulekahjude ennetuse, kontrolli ja tulega laevadel. Samuti peab oskama kasutada päästevahendeid, anda esmaabi ning teada meresõiduohutusest.

Laevamehhaanik peab omama algteadmisi majandusest, tundma kutsealaga seotud õigusakte ning teadma töökeskkonna ohutust. Olulised on suhtlemisoskus, arvutioskus ja inglise keele valdamine.

Peab teadma põhimõtteid isiklikust ohutusest, esmaabist, enesepäästevõtetest, tuleohutusest ning ühiskondlikus vastustusest.

Isikuomadustest on olulisemad kontsentreerumisvõime, füüsilise ja vaimse koormuse taluvus, eraldatuse talumine, koostöövõime, õpivalmidus, püsivus ning täpsus.

Laevamehhaaniku kutsenõuded on kinnitatud kutsestandardis Laevamehaanik I, II, III, IV

Laevamehaanik I kutse taotlemisel on nõutav:

  • põhiharidus;
  • mootorlaeva mehaaniku õppekursuse lõpetamine;
  • vanus vähemalt 18 a

Laevamehaanik II kutse taotlemisel on nõutav:

  • keskharidus;
  • mootorlaeva mehaaniku õppekursuse lõpetamine;
  • vähemalt 6 kuud meresõidupraktikat praktikant-motoristina või motoristina laeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 150 kW või enam.
  • vanus vähemalt 18 a.

Laevamehaanik III kutse taotlemisel on nõutav:

  • keskharidus;
  • 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusegamootorlaeva vahimehaaniku kutsestandardi Mehaanik I, II, III, IV kutseoskusnõuetele, rahvusvahelise konventsiooni STCW 78 koos parandustega tab. A-III/1 ja vastavat väljaõpet tõendav diplom;
  • ·nõuetekohased praktikad vastavalt diplomi nõuetele, Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003 a määrus nr. 273.
  • "Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid" (Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a. määrus nr. 273) nõuete kohaste kursuste sooritamist tõendavad kehtivad sertifikaadid.

Laevamehaanik IV kutse taotlemisel on nõutav:

  • kõrgharidus;
  • meresõidupraktika vahimehaanikuna ja koolitust tõendavad dokumendid;
  • mootorlaeva vahimehaaniku oskused, teadmised ja nõutavad dokumendid.

Laeva motoristi kutsenõuded on kinnitatud kutsestandardis Laevamotorist II

Laevamotoristitina töötamiseks on soovitatav vähemalt põhiharidus. Laevamotoristi kutse taotlemisel on nõutav:

  • tunnistus laevamotoristi õppekursuse läbimise kohta
  • vähemalt 2 kuud praktikapäevikus vormistatud meresõidupraktikat praktikant-motoristina või praktikapäeviku puudumisel 6 kuud meresõidupraktikat masinaruumis
  • vanus vähemalt 16 a.

Elektriku kutsenõuded on kinnitatud kutsestandardis Elektrik I, II, III

Elektrik I kutse taotlemisel on nõutav:

  • kutsealane ettevalmistus
  • vähemalt põhiharidus.

Elektrik II kutse taotlemisel on nõutav:

  • kutsealane ettevalmistus
  • vähemalt põhiharidus
  • 2-aastane erialase töö kogemus.

Elektrik III kutse taotlemisel on nõutav:

  • kutsealane ettevalmistus
  • keskharidus
  • 4-aastane erialase töö kogemus.

Külmutiseadmete masinisti kutsenõuded on kinnitatud kutsestandardis Külmamehaanik I, II , Külmatehnik III

Külmamehhaanik I kutse taotlemisel on nõutav:

  • kutsealane koolitus või kutsealal aastane tööstaa˛
  • vähemalt põhiharidus.

Külmamehhaanik II kutse taotlemisel on nõutav:

  • kutsealane koolitus ja 1-aastane töökogemus
  • vähemalt põhiharidus.

Külmatehnik III kutse taotlemisel on nõutav:

  • kutsealane koolitus ja 3-aastane erialane töökogemus
  • vähemalt keskharidus.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Masinameeskonna erialasid saab õppida Eesti Mereakadeemia Merekoolis nii kesk- kuipõhikooli baasil. Lõpetamisel omandatakse kutsekeskharidus.

Erialad põhikooli baasil:

  • Laevamehaanik (kuni 750 kW peamasinate koguvõimsusega). Õppeaeg 4 aastat.
  • Kipper-mehaanik-avamerekalur, kipper-külmutusseadmete masinist-avamerekalur ning kipper-laevaelektrik-avamerekalur. Õppeaeg 4 aastat.

Erialad keskkooli baasil:

  • Vahimehaanik (750 kW ja suurema peamasinate koguvõimsusega laevadel). Õppeaeg on 4 aastat.

Lisaks saab keskkooli baasil jätkuõppes pärast merekooli lõpetamist õppida vahimehaanikuks ( 750 kW ja suurema peamasinate koguvõimsusega laevadel). Õppeaeg 2,5 aastat, lisaks sõidupraktika. Lõpetamisel saadakse kutsekeskharidus.

Eesti Mereakadeemias saab rakendusliku kõrghariduse omandada järgmistel erialadel:

  • Laeva jõuseadmed, õppeaeg 4 aastat + 1 aasta merepraktikat. Peale kolmandat kursust on võimalik spetsialiseeruda laevaremondi inseneri erialale.
  • Külmutusseadmed, õppeaeg 4 aastat + 1 aasta merepraktikat.

Laevamehaanikud läbivad iga viie aasta järel kohustuslikud IMO (Rahvusvaheline Mereorganisatsioon) reeglitega ettenähtud täienduskursused ja sooritavad Veeteede Ameti juures vastava eksami.

Laevamotoristi kursuseid korraldab EMA Merekool, mis asub Tallinnas Västriku 8.

TÖÖVÄLJAVAATED

Põhilisteks töökohtadeks on laevafirmad ning laevaremondi- ja laevaehitusettevõtted. Suuremad laevandusfirmad on AS Tallink Grupp, AS Saaremaa Laevakompanii ja AS Eesti Merelaevandus (ESCO).

Hinnangulise arvestuste kohaselton Eestis tööealisi laevamehaanikuid 1500 – 2000 inimese ringis. Motoriste, masiniste ja teisi masinameeskonna liikmeid on ligikaudu 1000.

Enamus Mereakadeemia lõpetanudest läheb tööle välisriikide laevandusfirmadesse (nn.“lipu alla“), hinnanguliselt töötab „lipu all“ 3000 eesti meremeest.

Eesti Mereakadeemia laevamehaanika eriala lõpetanud saavad vanemmehaaniku koolituse ja võivad saada vanemmehaanikuks ükskõik millisel piiramatu peamasinate võimsusega laeval.

Nendes kaldaettevõtetes, kus vajatakse tehnilise teadmiste ja oskustega inimesi, saavad laevamehaanikud kergesti tööd. Laevamehaanikud töötavad sellistes ettevõtetes peainseneridena, peaenergeetikutena, projektijuhtidena, ettevõtte juhtidena jne.

2006. a. vahendati Tööturuameti osakondade kaudu laevamehhaanikutele 31 tööpakkumist. Samas registreeritud tööotsijatest 44 soovis saada tööd laevamehhaanikuna, vastavat kvalifikatsiooni omas 69 tööotsijat.

LÄHEDASED AMETID

Laevamehhaanikutele lähedased ametid on laevaremondi insener, laevaehitusinsener, masinaehitusinsener.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Masinameeskonna töötasu sõltub ametikohast ja reeglina on töölepinguga määratud kindel kuupalk. Lisatasud võidakse erinevate laevandusfirmade poolt kehtestada eritööde teostamise ja ületöötundide eest.

Töötasud tõusevad aasta-aastalt ja on tunduvalt kõrgemad, kui vabariigi keskmine palk. Eesti laevandusfirmade palgad on omakorda tunduvalt madalamad, kui välisriikide omades.

Toitlustamine on laevas tasuta.

TÄIENDAV INFO

Vastavad meresõidudiplomid, sertifikaadid ja tunnistused väljastab haridust või koolitust tõendavate dokumentide alusel Veeteede Amet.

Kontakt: Valge 4, 11413 Tallinn
Tel.  6 205 500
Faks 6 205 506
E-post: eva@vta.ee
http://www.vta.ee

Eesti Meremeeste Sõltumatu AÜ
Tel. ja faks  6116 390
info@emsa.ee

Kutseala hõive

LAEVAMASINA-MEESKOND Seisuga 28.08.2003 (Statistikaameti andmed)

Laeva mehhaanikud (ISCO 3141)

988

Põllumajandus-, tööstusmasinate ja veesõidukite mehaanikud, sh laevamotoristid, masinistid jt (ISCO 7233)

9 255

KOKKU

10 243

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Laeva mehhaanikud (ISCO 3141)

4

101

174

2005

Laeva mehhaanikud (ISCO 3141)

31

70

133

2006
Jaan.-dets.

Laeva mehhaanikud (ISCO 3141)

31

44

69

2004

Põllumajandus-, tööstusmasinate ja veesõidukite mehaanikud, sh laevamotoristid, masinistid jt (ISCO 7233)

248

539

789

2005

Põllumajandus-, tööstusmasinate ja veesõidukite mehaanikud, sh laevamotoristid, masinistid jt (ISCO 7233)

173

827

1 277

2006
Jaan.-dets.

Põllumajandus-, tööstusmasinate ja veesõidukite mehaanikud, sh laevamotoristid, masinistid jt (ISCO 7233)

263

873

1 366

 

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 4. 03. 2008. 09:08

Time: 0.0765400 s.