et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Õed

Kool.ee-haridusportaal :: Õed Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeÕed,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Õed

OLULISED MOMENDID

  • Õe elukutse sobib neile, kes hoolivad enda tervisest ja soovivad elanikkonnal aidata säilitada head tervist, teha tervislikke valikuid ja soodustada tervisliku keskkonna loomist.
  • Õde iseloomustab kohusetundlikkus, empaatiavõime.
  • Õe elukutse on aegumatu väärtusega, mida ühiskond alati vajab.
  • Omandatud teadmisi saab rakendada ka väljaspool kutsealast tegevust.
  • Võimalus leida tööd nii meeskonnas kui iseseisva abi osutajana, nii haiglas kui kliendi juures tööl, koolis või kodus.

TÖÖ ISELOOM

Õendus on õe kutsealane tegevus, mille eesmärgiks on inimese tervise edendamine ja säilitamine, haiguste vältimine, tervise ja töövõime taastamine ning kannatuste vältimine. Õenduse objektiks on üksikisik, perekond või elanikkond oma füüsiliste, psüühiliste ja sotsiaalsete vajadustega.

Õendusabi ülesandeks on inimese abistamine juhul, kui ta ise pole suuteline oma tervise eest hoolitsema kas teadmiste, oskuste, tahte või jõuvarude puudumise tõttu. Eesmärgiks on aidata patsiendil saavutada iseseisvus ja sõltumatus kõrvalisest abist, toetada teda elukvaliteedi parandamisel või võimaldada eluloojangule jõudnud patsiendil väärikalt surra. Õendusabi ülesandeks on inimeste eest hoolitsemine ja samal ajal tema suunamine ning õpetamine, kuidas saavutada võimalikult kiiresti iseseisvus ja sõltumatust teistest inimestest.

Õed abistavad abivajajat tervisekahjustuste, funktsionaalsete häirete ja rehabilitatsiooni korral. Nad aitavad haigel ja erivajadusega inimesel tervist taastada, saavutada ja säilitada ning toetada teda surma lähenedes.

Õe töö ülesanded on täna veel täpsemalt määratlemata. Eesti Õdede Liit tegeleb koostöös Haigekassaga tõenduspõhiste (teaduslikult põhjendatud ja ekspertide poolt heaks kiidetud) tegevusjuhendite väljatöötamisega. Juba on valminud koolitervishoiuteenuse ja koduõendus-teenuse tegevusjuhendid ehk õe tegevused väljaspool haiglat. Alates 2005. aastast tegeletakse valdkondade lõikes ka haiglatega.

Tänaseni on levinud arvamus, et õde ootab võimalikku arsti korraldust ja tõttab seda siis täitma. Üldjuhul on tööülesandeks mõne meditsiinilise protseduuri, nagu ravimi manustamine, läbiviimine või arsti assisteerimine arstlike protseduuride, nagu operatsioon, juures. Kõik need tegevused kuuluvadki õe tööülesannete hulka, kuid lisaks tuleb õel omaalgatuslikult tegeleda patsiendi, ideaalis ka tema omaste, toetamise ja nõustamisega. Üheskoos patsiendiga tuleb koostada õendusplaan, mida üheskoos asutakse täitma ja hiljem ka saavutatud tulemusi hindama. Pidevalt täidab õde õendus-dokumentatsiooni märkides üles kõik olulised detailid patisendi tervise ja selle muutumise seisukohalt. Lisaks on dokumentatsioon kohtu juhtumite puhul tõendusmaterjaliks oma tegevuse kohta. Eesti Vabariigi õigusaktid sellist õendustegevust ja dokumenteerimist ka ette näevad, kuid kohtadel ei pruugi töökorraldus nõuetele vastata, ei sisult ega vormilt.

Haiglaõde on haigla meeskonna liige.

Kooliõe töö on iseseisev osutades koolitervishoiuteenust - noorte inimeste (ja ka koolipersonali, lastevanemate) tervisekasvatus, õpilase tervise ja heaolu edendamine, haiguste ennetamine, vajadusel suunamine teiste spetsialistide juurde ja esmaabi osutamine õnnetuste puhul.

Koduõe töö on iseseisev, kuid tihedalt seotud perearsti või eriarstiga. Sarnaneb haiglaõe tööle, kuid teenust osutatakse inimese kodus ja mitte 24 tundi ööpäevas vaid 2-3 tundi.

Kõikide tervishoiu-valdkondade puhul on oluline just see, et õde ei allu arstile, vaid tegutseb oma pädevuse piirides ise ja koostöös teiste professionaalidega patsiendi heaks. Arstid, kes on oma kutsealal pädevad, teavad, kus kulgeb piir arstinduse ja õenduse vahel. Heal meelel usaldavad nad pädevate õdede kätte tegevusi, millega arstid pidid nõukogude ajal vaeva nägema või mida olude sunnil pole üldse tehtud, näiteks patsiendi õpetamine ja nõustamine. Õed näevad inimest tervikuna ega keskendu vaid haigusele. Arstid seevastu otsivad haigust, diagnoosivad ja määravad ravi.

Õenduserialade hulka kuuluvad:

  • üldõendus (koduvisiit, ambulatoorne vastuvõtt, õendustoimingud, konsultatsioonid eneseabivõtete õpetamiseks);
  • intensiivõendus (preoperatiivne konsultatiivne vastuvõtt, kiirabi teenus, õendustoimingute teostamine, konsultatiivne vastuvõtt, nõustamine);
  • terviseõendus (koduvisiit, terviseedenduslik tegevus ja koolitus, ambulatoorne vastuvõtt, õendustoimingute teostamine, töökeskkonna hindamine, nõustamine);
  • vaimse tervise õendus (konsultatiivne vastuvõtt, õendustoimingute teostamine, perekoolitus, grupiteraapia, koduvisiit, erinevad psühhoteraapiad, kriisiabi, nõustamine, diagnostiliste andmete kogunemine).

TÖÖTINGIMUSED keskkond- vahendid/materjalid - tööaeg

Õe töökohaks võib olla nii tervishoiuasutus (haigla, tervisekeskus) kui ka kool, kodu ja töökoht (tehas, ettevõte jne).

Õde kannab töö juures vormiriietust, kuid tänapäeval ei pea see olema ilmtingimata valge kittel, sageli heledates toonides mugav pükskostüüm.

Töövahendite hulka kuuluvad kummikindad, kokkupuude erinevate ravimite ja keemiliste puhastusvahenditega. Enda ja patsiendi kaitseks tuleb kanda olenevalt olukorrast maski, mütsi, kilepõlle.

Oma haigustest ja allergiatest on õed üldjuhul ise väga hästi teadlikud ja väldivad töökohti, kus haigus ohustab töö kvaliteeti või halvendab oma või teiste tervislikku seisundit ja heaolu.

Haiglas töötavad õed ööpäevaringselt graafiku alusel, tavaliselt on valvekorra pikkus 12 tundi ja töötada tuleb nii öösel kui nädalavahetustel. Tervisekeskustes või muudes asutustes kestab tööaeg lähtuvalt asutuse tööajast, kuid tavaliselt on tööpäeva pikkuseks 8 tundi.

KUTSENÕUDED JA -EELDUSED

Eestis saab kõikidel õenduserialadel töötada õde, kes on läbinud riiklikult tunnustatud õendusalase koolituse ning omab vastavat diplomit või kutsetunnistust. Peale kooli lõpetamist taotleb õde enda registreerimist õdede registrisse, mis annab loa töötada õena.

Üldõde peab (üldoskused ja teadmised):

  • oskama anda esmaabi
  • teadma ja järgima õe kutse-eetika nõudeid
  • järgima konfidentsiaalsuse nõudeid
  • teadma ja järgima hügieeninorme ja töötervishoiu nõudeid
  • tundma kutsealast terminoloogiat
  • teadma inimese ehitust, elutalitust ja arengut
  • oskama töötada meeskonnas
  • §oskama tegutseda iseseisvalt

Tervishoiuasutuste ootused õe üldoskuste tasele on väga kõrged. Olulisemateks peetakse esmaabi andmise oskust, kutse-eetika tundmist ja järgimist, konfidentsiaalsuse ja töötervishoiu nõuete järgimist. Võrdselt kõrgel kohal on meeskonnatöö ja iseseisva tegutsemise oskus. Üldõdede praegust üldoskuste taset peetakse haiglate poolt üldiselt suhteliselt madalaks, ainult inimese ehituse, elutalituse ja arengu alaste teadmistega ollakse täiesti rahul. Kõige enam vajavad tähelepanu konfidentsiaalsuse tagamine ning iseseisva tegevuse oskus.

Olenevalt tööpiirkonnast on lisaks eesti keelele vajalik ka vene keele väga hea valdamine.

Põhioskustena tuleb üldõel:

  • teada ja osata läbi viia õendustoiminguid
  • osata rakendada õendusprotsessi lähtuvalt patsiendi tervisega seotud vajadustest
  • osataanalüüsida ja hinnata patsiendi/ kliendi toimetulekut ja elukvaliteeti
  • osata täita patsiendi ja õendusega seonduvat dokumentatsiooni
  • teada ja osata rakendada antiseptika põhimõtteid haiglanakkuste takistamiseks
  • teada ravimite manustamise põhimõtteid, ravimite säilitamist ja toimet
  • osata juhendada patsiente, nende lähedasi, praktikante ja kolleege
  • omada teadmisi haigustest, nende ennetamisvõimalustest, tekkepõhjustest, levikust ja ravist.

Põhioskustest peetakse oluliseks õendustoimingute läbiviimise oskust, haiglanakkuste takistamise põhimõtete tundmist ning oskust täita vajalikku dokumentatsiooni. Parim praegune tase on üldõendustomingute läbiviimise oskustel. Enim vajavad arendamist dokumentatsiooni täitmise ja ravimitega seotud teadmised.

Isikuomadustest ja võimete osas on õe töös olulised vastutusvõime, suhtlemisoskus, korrektsus ja täpsus, teenindusvalmidus, otsustusvõime, empaatiavõime. Olulisemateks hinnatakse kohuse- ja vastutustunnet, korrektsust ja täpsust ning suhtlemisoskust.

Kutsekvalifikatsiooni hindamiseks on toimunud õendusalatöötajate atesteerimine vastavalt EV Tervishoiuministeeriumi käskkirjale nr 130-k /19.07.1991. Atesteerimine on olnud vabatahtlik.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Keskhariduse järgne õendusalase põhihariduse omandamine toimub Tallinna ja Tartumeditsiinikoolides ning Tartu Ülikooli õendusteaduse osakonnas vastavalt sotsiaalministeeriumi ja haridusministeeriumi poolt kinnitatud kõrghariduse õppekava alusel. Õppekava läbimisel saavad üliõpilased .e diplomi, mis annab õiguse töötada õdedena.

Õe põhikoolitus meditsiinikoolides toimub õppeajaga 3,5 aastat, mille jooksul läbitakse 140 AP. Uus õe põhikoolituse õppekava meditsiinikoolidele valmis 1996. aastal. Õppekava järgib kutsekõrghariduse tasemel õppekava koostamise raamjuhendi nõudeid(Kõrgharidusstandard 13.06.2000) ja vastab EU direktiividele (Euroopa Nõukogu direktiivid 77/453/EEC, 77/452/EEC, 81/1057/EEC). Õppekava koostati õdede koolituse kvaliteedi nõuetest lähtuvalt ja viidi vastavusse üldõe kutsestandardiga 1999. aastal. Meditsiinikooli .e õppekava on vastavuses UNESCO Hariduse Klassifikatsiooni Standardi 5 tasemega (EV HM käskkirjad 19.11.1996 nr. 207, 208 ja 209) ja on kooskõlastatud sotsiaalministeeriumiga ja õdede kutseliiduga.

Alates 2001. aastast saab Avatud Ülikoolis õppida ainult magistri õppekava alusel.

Õe põhiharidus Tartu ja Tallinna Meditsiinikoolis hõlmab 3,5 aastast õppetööd. Diplomi saamiseks tuleb kaitsta diplomitöö või sooritada lõpueksam. Lõpetanu omandab rakenduskõrghariduse, mille eduka läbimise järel on võimalus jätkata kutsealaseid õpinguid nii Tartu Ülikooli õendusteaduse magistrantuuris kui mitmete teiste Euroopa kõrgkoolide õendusteaduse või sotsiaalteaduste osakondades.

Õe põhikoolituse õppekava on vastavuses kõrgharidusstandardile ja eurodirektiividele moodustudes 50% ulatuses teoreetilisest ja 50% ulatuses praktilisest õppest. Praktiline õpe toimub erinevates tervishoiuteenuseid osutavates asutustes.

Õppekava sisaldab lisaks õendusteadusele õppeaineid erinevatest teadusvaldkondadest: arstiteadus, sotsiaalteadus, filosoofia, psühholoogia, pedagoogika, majandus. Õe põhikoolituse läbinud on võimelised oma kutsealal töötama kõigis tervishoiuvaldkondades.

I kursusel(40 AP) õpitakse tundma terve inimese arengut viljastumisest surmani, õenduse ajalugu ja arengut seoses ühiskonna struktuuri ja filosoofilis-eetilise arenguga, õe rolli ja ülesandeid, mõistma enda vastutus- ja pädevusastet. II kursusel (40 AP) käsitletakse ohustatud riskiteguritega inimesi, igas eas inimest ägedate ja krooniliste haiguste ning sünnituse patoloogiaga. Analüüsitakse ja osatakse hinnata füüsilisi ning sotsiaalseid reaktsioone haiguse või kriisi korral. III kursusel (40 AP)käsitletakse kompleksset õendust tüsistunud haigusjuhtude puhul igas eas inimestel. IV kursusel (20 AP) käsitletakse töö planeerimist; patsiendi õpetamist, juhendamist, instrueerimist; suudetakse võtta vastutus iseseisvalt planeerida õendustegevust; olla abiks teiste tervisetöötajate õpetamisel ning elanike tervisealasel informeerimisel ja tervisekasvatuses.

Õe kutse nõuab pidevat enesetäiendamist vähemalt 60 tundi aastas. Paljud tervishoiuasutused korraldavad asutusesisest enesetäiendamist, kuid erialaseid koolitusi korraldavaid erialaühingud.

Meditsiinikoolid korraldavad ka täiskasvanute täiendkoolitust. Täienduskursused on mõeldud nii esmatasandi kui ka statsionaarses tervishoiuasutuses töötavatele õdedele, ämmaemandatele, bioanalüütikutele, radioloogiatehnikutele, massööridele, sotsiaalhooldajatele, hooldajatele.

Õdede täienduskoolitus on toimunud haridusministeeriumi tegevusluba omavates ning sotsiaalministeeriumi ja/või Eesti Õdede Liidu poolt aktsepteeritud koolitus- ja tervishoiuasutustes.

Kõige tulemuslikum täiendkoolituse vorm on haiglate arvates ettevõttesisene koolitus, järgneb koolitus avalik-õiguslikes koolides. Kõrgelt hinnatakse erakoolitajatelt, partneritelt/tarnijatelt ja välismaalt saadavat koolitust. Kõige enam on haiglad kasutanud ettevõttesisest täiendkoolitust ja avalik-õiguslike koolide pakutud võimalusi, erakoolitajaid ja partnerite kursusi.

TÖÖVÄLJAVAATED

Tervishoiusüsteemi arendamine on olnud viimase viie aasta jooksul aktiivne – Eesti Tervishoiuprojekt 2015, riiklikud arengukavad, kavandatud haiglasüsteemi ümberkorraldused, uued lähenemised, uus Tervishoiuteenuse korraldamise seadus.

Peamised arengusuunad võib jagada kolme suuremasse gruppi:

  • esmatasandi arstiabi eraldamine statsionaarravist (perearstireform);
  • ravivõrgu ümberkorraldamine (järk-järguline aktiivravi voodikohtade arvuvähendamine, järel- ja hooldusravi voodikohtade arvu suurendamine);
  • haiglate haldussüsteemi korrastamine (omandivormi muudatused – eraettevõtteks, sihtasutuseks).

Sektorit on iseloomustanud viimastel aastatel kiire väikehaiglate arvu vähenemine, kvalifitseeritud kaadri nappus ja madalad palgad. 2004. aasta lõpus on Eestis 41 haiglat, veel paar aastat tagasi oli neid aga 78.

2002. aasta jaanuari seisuga töötas haiglaravis 16 676 töötajat. Õendusala töötajaid oli Eestis samal ajal kokku 8220. 2004. aasta novembri seisuga oli tervishoiu töötajate registrisse kantud 9038 õde. Vaata lisaks TÖÖTURG: Kutseala hõive

2003. aastal vahendati riiklike tööhõiveametite kaudu õdedele 70 tööpakkumist. Samas tööhõiveametites registreeritud tööotsijatest 349 soovis saada tööd õena, õe kvalifikatsiooni omas aga 527 tööotsijat. Vaata lisaks:

Järgnevate aastate jooksul hinnatakse majandusharu käibe mahu vähemuutuvaks, sellega kaasneb töötajate arvu vähenemine kuni 10%.

Hinnanguline vajadus võtmeerialade töötajate järele

Võtmeeriala

Töötajate arv

Vajadus
2003

Vajadus
2004

Vajadus
2005

Vajadus 2003-2005

Hinnanguline vajadus (kogu sektoris 2003-2005)

Hooldaja

2748

527

555

588

1670

1600-1800

Arst

2546

484

460

947

1891

1800-2000

Bioanalüütik

302

92

91

95

278

270-410

Üldõde

4005

876

876

1016

2768

2700-3000

KOKKU

9601

1979

1980

2646

6607

6370-7210

Allikas: Kvalifitseeritud tööjõu vajaduse prognoos erasektoris 2003-2005 (uuring). PW Partners, 2003

Kõige rohkem töötab haiglasektoris praegu (üld)õdesid, hooldajaid ning arste. Nende osas nähakse ka tulevikus ette suuremat vajadust. Võtmeerialade töötajatest on kõige suurem nõudlus üldõdede järgi. Järgnevalt vajatakse arste, hooldajaid. Bioanalüütikute järele on kõige väiksem nõudlus. Küsitletud asutused vajavad kõigi võtmeerialade töötajaid kokku 6607. Arvestades, et uuringus osales 90% kogu sektori töötajaskonnast, võib hinnata järgneva kolme aasta vajaduseks kuni 6300-7200 võtmeeriala töötajat.

Üle viiekümne aasta vanuste töötajate osakaal on haiglates kõige suurem hooldajate ja arstide hulgas, ulatudes 30%ni. Haiglad näevad lisaks võtmeerialade töötajate vajadusele suuremat nõudlust ka:

  • füsioterapeutide (üle 100)
  • sotsiaaltöötajate (ca 20)
  • psühholoogide (ca 15)
  • tegevusterapeutide (ca 10)
  • logopeedide (ca 10)
  • eriala- ja valvearstide
  • erialaõede osas.

Suuremas osas haiglates on rohkem kui 250 töötajat. Töötajate arvu osas paistavad kõige rohkem silma regionaalsed haiglad (ca 3000 töötajat mõlemis) ja mõlemad Tallinna keskhaiglad (ligi 2000 töötajat mõlemis).

Olulisi muutused seisavad ees töötajate struktuuris seoses haiglavõrgu ümberkorraldamisega. Suureneb õdede ja hooldustöötajate vajadus, väheneb eriarstide vajadus. Kogu tervishoiu ja sotsiaaltöö sektoris suureneb kindlasti ka sotsiaaltöötajate vajadus. Oskuste osas muutuvad tähtsamaks tausta- ja üldoskused – suhtlemisoskus, teadmised meditsiinijuriidikast ja arvutitest, dokumentatsioonist ja keeleoskus. Oluliselt oodatakse arengut põhioskuste osas, kasvab iseseisva töö oskuse ja vastutustunde osatähtsus. Tähtsustub teeninduskesksus ja väärtustatakse kliendisuhet. Seoses Eesti Euroopa Liitu astumisega kasvab tõenäosus, et hulk paremaid spetsialiste siirdub tööle Euroopasse.

Õdedel on suured arenemisvõimalused. karjäärivõimaluseks võib olla spetsialiseerumine õde-spetsialistiks ja koolitusõeks. Samuti võib vastutav õde (koordineerib osakonnasisesest õendustegevust) asuda tööle õendusjuhina (asutuse juhatuse liige).

LÄHEDASED AMETID

Ämmaemand, radioloogiatehnik, füsioterapeut.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Ligi pooled haiglaid kasutavad põhipalga ja tulemuspalga kombinatsiooni ja põhipalka. Palgataseme määramisel on kõige olulisemaks ja levinumaks faktoriks ettevõttesisene kirjalik palgasüsteem. Palgataseme määramisel võib saada otsusavaks ka juhtkonna hinnang või otsese juhi hinnang.

Statsionaarravi töötajate keskmine brutokuupalk oli 2001. aastal 4200 krooni, tervishoiusektoris tervikuna 4300 krooni. Kogu tervishoiu sektori palgatase on olnud pidevalt allpool Eesti keskmist palgataset (2001 oli see ca 5300 krooni). Sellise olukorra jätkumine on toonud kaasa heade spetsialistide liikumise erialasele tööle välismaale või siirdumise tööle teistele erialadele.

Kõige kõrgem on õdede palk eri- ja piirkondlikes haiglates, kõige madalam hooldushaiglates, kui päevaravi osutavad tervishoiuasutused kõrvale jätta. Arvestuste järgi oli kõigi õdede keskmine tunnipalk (sõltumata nädalakoormusest) 2004. aasta 35,4 krooni, mis moodustab 45 % arstide keskmisest tunnipalgast. Õdede keskmine kuutöötasu oli 2004.aasta märtsis 6230 krooni.Arvestuslik brutokuupalk oli 2004. aastal5 689 (2003 – 5055) krooni, mis on väiksem märtsikuu palgast, sest 2004. aasta märtsis oli töötunde rohkem, kui aastakeskmine ühe kuu töötundide arv.

Võrreldes riigi keskmise palgaga (2004. aasta I kvartalis 6748 krooni) on õdede ja ämmaemandate keskmine kuutöötasu 15,7% väiksem. Võttes võrdluseks tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna 2004. aasta I kvartali keskmise brutopalga (5919 krooni), on õdede keskmine arvestuslik kuupalk ligi 4% madalam.

Uuringus osalenud haiglad peavad kõige kõrgema brutopalga keskmise alampiiriga võtmeametiks arsti ametit, kelle miinimum keskmiseks palgaks loetakse 8063 krooni ja kõrgemaks keskmiseks palgaks ~16000 krooni. Arstidele järgnevad bioanalüütiku ja õe ametid juba ligi poole madalama keskmise minimaalse palgaga. Palga ülempiiri keskmine on õdede puhul kõrgem kui bioanalüütikutel, kuid vahe arstide palga keskmise ülempiiriga on kasvanud (õe palk 44% arsti palgast).

Peamised lisamotivaatorid on tervishoiusektoris koolitused, lisapuhkus ja ületunnitasu. Üsna laialdaselt kasutatakse ka lisasoodustusena mobiiltelefoni jms. Vähesemal määral pakutakse töötajatele soodsaid sportimisvõimalusi.

TÄIENDAV INFO

Kutsekvalifikatsiooni omistavad organid on Tartu ja Tallinna meditsiinikool.

EESTI ÕDEDE LIIT
Ristiku 87 – 1, Tallinn 10318
Tel/faks: 600 8534
E-post: ena@ena.ee
www.ena.ee

EESTI ÕDE-UURIJATE NÕUKOGU
Ristiku 87-1
10318 Tallinn
eoun@eoun.org.ee
www.eoun.org.ee

EESTI KESKASTME TERVISHOIUTÖÖTAJATE KUTSELIIT
Pärnu mnt 41A
10119 Tallinn
Tel/faks: 6313 123
kutsel@hot.ee

TERVISHOIUTÖÖTAJATE AMETIÜHINGUTE LIIT
Pärnu mnt 41A
10119 Tallinn
Tel. 6311 268
ettal@online.ee
www.hot.ee/ettal

ÕE PÄDEVUSE HINDAMINE

Pädevus on tervishoiu töötaja tõendatud võime. Isiku kutsealaste või erialaühenduse poolt kehtestatud nõuetele kinnitab pädevuse hindaja poolt väljastatud pädevustunnistus ehk sertifikaat.

Eesti Õdede Liidu õdede pädevuse hindamisel alustatakse üldõe pädevuse hindamisest, erialade väljakujunemisel viiakse sisse pädevuse hindamise süsteemi neljal põhierialal – kliiniline õendus, intensiivõendus, vaimse tervise õendus, terviseõendus. Erialaspetsialistide pädevuse hindamisel kaasatakse hindamisprotsessi vastavate erialade esindajad.

Õdede pädevuse hindamisel kasutatakse järgmisi kriteeriume:

  • Praktiline töökogemus ja tööanalüüs
  • Kutsealane enesetäiendus
  • Vajadusel pädevuseksam – või test.

Pädevuse hindamisel eristatakse pädevuse tasemeid (A-, B-, C-tase), mis on seotud haridustaseme, kutsealase enesetäienduse ja praktilise töökogemusega.

Pädevuse hindamise (sertifitseerimise) perioodi pikkuseks on viis aastat, s.t., et õde taotleb pädevuse hindamist iga viie aasta järel. Pädevuse hindamist teostab Eesti Õdede Liidu juurde moodustatud pädevuse hindamise komisjon.

Õdede pädevuse tagavad:

  • kutseeksam EÕL ja meditsiinikoolide koostöös;
  • sertifitseerimine ja resertifitseerimine EÕL juurde moodustatud erialakomisjonides; resertifitseerimine toimub iga viie aasta järel; arvestust sertifitseerimise kohta peetakse EÕÜ juures asuvas registris;
  • kvalifikatsioonikontroll õdedele, kes on kutsealasest tööst eemal olnud üle 5 aasta.
printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 4. 03. 2008. 08:40

Time: 0.1125710 s.