et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Õmblejad

Kool.ee-haridusportaal :: Õmblejad Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeÕmblejad,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Õmblejad

OLULISED MOMENDID

  • Tehnoloogia arenedes omandavad järjest suuremat tähtsust arvuti- ja elektroonika-alased teadmised
  • Kiirus, korrektsus ja täpsus
  • Valdavalt istuv töö

TÖÖ ISELOOM

Õmbleja põhitööks on õmblustoodete valmistamine kiiresti ja kvaliteetselt detailide või pooltoodete kokkuõmblemise näol. Ta õmbleb kokku erineva suuruse ja kujuga riidedetaile, lisab vajadusel nööbid, haagid, lukud, paelad jms. Samas tuleb tal tunda tootmisprotsessi tervikuna. Õmbleja tunneb erinevaid materjale ning oskab neid säästlikult kasutada. Sõltuvalt toote spetsiifikast, käsitleb ta käsitleb ta erinevaid õmblusmasinaid ja -seadmeid. Oma tööülesannete täitmisel juhindub õmbleja meistri poolt etteantud korraldustest, tema konkreetsed tööülesanded sõltuvad töö spetsiifikast.

Õmbleja töökohustuste hulka kuuluvad samuti oma töökoha korraldamine ja korrashoid ning töövahendite esmane hooldamine. Töö eeldab distsiplineeritust, vastutustunnet, tööjuhendite täitmist ja meeskonnatöö oskust. Oluliste eelduste hulka kuuluvad ka sõrmede osavus, liigutuste kiirus, täpsus, hea koordinatsioon ja silmamõõt.

Õmbleja töö on üldjuhul rutiinne, kuid samas pakub väljakutseid edaspidiseks loovaks tööks. Seda näiteks juhul, kui soovitakse spetsialiseeruda individuaal-õmblejaks/rätsepaks. Kasuks tuleb huvi moekunsti, materjalide ja moetrendide vastu ning vormi-, stiili- ja värvitaju.

Õmbleja kutsealal töötavad:

  • kergrõivaste õmbleja
  • korsett-toodete õmbleja
  • meditsiiniliste ja tehniliste toodete õmbleja
  • nahk- ja karusnahktoodete õmbleja
  • kodutekstiili õmbleja
  • rõivalisandite õmbleja
  • spordirõivaste õmbleja
  • trikootoodete õmbleja
  • ülerõivaste õmbleja.

TÖÖTINGIMUSED keskkond- vahendid/materjalid - tööaeg

Õmbleja töökeskkond võib olla tavakeskkonnast mürarikkam ja kõrgema ruumitemperatuuriga 22-260 C, mis on tingitud õmblusmasinatest tekkinud soojusega. Samuti võib õmbleja töökeskkonnas olla tekstiilitolmu ja viimistlusprotsessis tekkinud kuumust ning aure. Tundlikel inimestel võivad need tingimused põhjustada allergiat. Võib tekkida ka olukordi, mil on vajalik kasutada töö juures tolmu kinnipidavat respiraatorit. Tekstiilitolm võib põhjustada kutsekahjustuste kujunemist – kroonilist bronhiiti ja kroonilist kopsupõletikku. Allergilised haigused on näiteks allergiline nohu, spastiline bronhiit ja kopsuastma.

Arvestatavateks ohuteguriteks on istuvas sundasendis töö, käte sundasend töölaual või masinal (staatiline tööasend) ja korduvad monotoonsed tööliigutused õmblemisel. Need asjaolud võivad põhjustada käte/õlgade ülepinge-sündroomide väljakujunemist.

Tööprotsessiga ja seadmetega seotud järgmised ohud: traumaohud masinatööl, elektriohud elektrienergial töötavatel õmblusmasinatel jm.

Õmblusvaldkonna töötajate töökeskkond peab olema puhas, piisava valgustuse, hea ventilatsiooni ja vajaliku temperatuuriga, õhutatud ning mõjuma meeldivalt ja turvaliselt.

Õmbleja põhilisteks töövahenditeks on erinevad õmblusmasinad ja -materjalid ning abivahendid (käärid, niidid, nööbid jm).

Õmblejate töögraafik lähtub EV Töö- ja puhkeaja seadusest ning seonduvatest õigusaktidest. Üldjuhul töötavad nad vahetusteta 8 tunnise tööpäevaga. Sõltuvalt õmblusettevõttest võivad õmblejad töötada ka kahes vahetuses.

KUTSENÕUDED JA -EELDUSED

Õmblusettevõtted peavad õmbleja üldoskustest kõige olulisemateks tööohutusalaseid teadmisi. Põhisoskuste osas on võrdselt vajalikud töövahendite, seadmete ja masinate ning õmblustehnoloogia tundmine, materjalide tundmine, kasutamine ja töötlemine ning kvaliteedikontrollimeetodid. Lisaoskustest väärtustetakse juurdelõikamise tööoperatsioonide teostamist isikuomadustest eelkõige kiirust ja liigutuste head koordinatsiooni, kannatlikkust ja püsivust ning käelist (sõrmede) osavust.

Ettevõtjate hinnangul tuleks õmblejatel rohkem tähelepanu pöörata kvaliteedikontrolli meetodite ning kvaliteedijuhtimisega seonduvatele teadmiste omandamisele ning käelise koordinatsiooni ja kiiruse arendamisele.

Õmbleja kutsealal töötamiseks vajalikud põhioskused ja –teadmised on:

  • Töökeskkonna ohutus (tule- ja elektriohutus, masinate ja seadmete ohutus jne)
  • Kergetööstuse ajalugu ning arengusuunad, tootmise liigid ja organisatsiooni struktuur
  • Kutsealane terminoloogia
  • Materjalide liigid ja omadused, materjalide kasutamine ja töötlemine
  • Töövahendid, seadmed ja masinad
  • Õmblustehnoloogia (tehnoloogilise dokumentatsiooni lugemine, leppemärkide tundmine, õmbluste ja pistete liigid, õmblustarvikud jms)
  • Tehniline modelleerimine
  • Juurdelõikamine
  • Kvaliteedikontrolli meetodite tundmine.

Õmblejate erioskused ja –teadmised spetsialiseerumisel on:

  • Kergrõivaste õmblemine
  • Korsett-toodete õmblemine
  • Meditsiiniliste ja tehniliste toodete õmblemine
  • Nahk- ja karusnahktoodete õmblemine
  • Kodutekstiili õmblemine
  • Spordirõivaste õmblemine
  • Rõivalisandite õmblemine
  • Trikootoodete õmblemine
  • Ülerõivaste õmblemine.

Füüsilised eeldused

Kutse nõuab head füüsilist vormi ja nägemist, vaimset ja füüsilist sobivust ning vastupidavust intensiivseks töötamiseks, vastavalt vajadusele ka sundasendis. Vajalik on normaalneluude-lihasaparaadi (selgroog, jalad, käsivarred, käed, sõrmed) koormuse taluvus jafunktsioonihäirete puudumine.

Õmblustöödel on vajalik üheaegne töötamine mõlema käega, seega on eriti oluline koordinatsioonihäirete puudumine kätel. Kesknärvisüsteem peab funktsioneerima häireteta.

Nägemisteravus (ka prillidega korrigeeritud) peab olema täpne nii lühi- kui ka kaugnägemise osas. Ka värvinägemine peab olema puudusteta. Töö nõuab võimet kohaneda kiirete tööperioodidega ning vahelduvate tööoperatsioonidega.

Õmblejatele tulevad nende töös kasuks järgmised isikuomadused ja võimed:

  • kontsentreerumisvõime
  • ruumiline kujutlusvõime
  • loogiline mõtlemine
  • kohanemisvõime (pinge- ja stressitaluvus)
  • vastutusvõime (usaldatavus, kohusetunne, enesedistsipliin)
  • iseseisvus
  • hoolikus ja püsivus
  • koostöövalmidus
  • õpivalmidus
  • kiirus ja liigutuste hea koordinatsioon (käed, jalad, silmad, sõrmed)
  • füüsilise koormuse taluvus.

Kutsenõuded õmblejatele on kinnitatud kutsestandardis

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Õmbleja erialast väljaõpet on võimalik omandada erinevates kutsekoolides üle Eesti. Õppima on võimalik asuda nii põhi- kui keskhariduse baasil. Õpe kestab põhihariduse baasil 1 - 4 aastat, keskhariduse baasil enamasti 2 aastat, sisaldades seejuures ka praktikume. Praktikumid toimuvad kooli õppeklassides ja/või õmblusettevõtetes. Kutsehariduse omandamiseks peab läbima kõik õppekavas olevad teoreetilised õppeained ja praktika. Kursuse lõpetamiseks sooritatakse õppekavas ettenähtud eksamid ja lõputöö. Lõputöö valmib ettevõtte praktika käigus ja kaitstakse selleks moodustatud komisjoni ees. Samuti tuleb õpilasel sooritada erialaeksam, mis koosneb juurdelõigatud detailide kokkuõmblemisest aja peale tehnoloogilise kirjelduse järgi.

Õmbleja õppekava peamised teemad on:

  • Õmblusseadmete ja - materjalide tundmine
  • Õmblustehnoloogia tundmine
  • Tööstuslikel õmblusmasinatel mitmesuguste õmblusoperatsioonide teostamine massõmbluse süsteemis kas kleidi, särgi, pesu, üleriiete või trikotaaži alal
  • Juurdelõigatud detailide kokkuõmblemine
  • Spetsiaalmasinatel töötamine (nööbiõmblus, äärestus jm.)
  • Kuum-niiske töötluse tegemine (triikimine).

Tehnoloogia arenedes muutuvad pidevalt ka õmblusvabrikute sisseseaded, mistõttu võivad olulised olla ka arvuti- ja elektroonika-alased teadmised.

Haridus- ja Teadusministeeriumi Õppekavade registrist saab informatsiooni õppekavade kohta, mille alusel toimub või on toimunud õpe Eesti haridussüsteemis, va üld-, huviala- ja täiendushariduse õppekavad.

Lisaks ettevalmistusele, mis omandatakse kutsealast haridust pakkuvates koolides, on ameteid, mille puhul erialane väljaõpe saavutatakse alles ettevõttes töötades. Enamasti kehtib see jalanõude ja nahktoodete õmblejate puhul.

Õmbleja kutsealast välja- ja täiendõpet vahendavad registreeritud töötutele ka riiklikud tööhõiveametid.

Tööandjate poolt antud hinnangul on koolilõpetajate oskused ja omadused võrreldes kogemusega töötajatega sageli paremal tasemel. Täiendkoolitusega seonduvalt valmistab uuringute kohaselt rõiva- ja tekstiilitööstuse ettevõttetele kõige suuremat raskust asjaolu, et ei ole piisavalt koolitusvõimalusi. Probleemsena mainitakse tihti kursuste iganenud programme, kursuste kallidust ja koolitajate vananenud tehnoloogilist baasi.

Kõige tulemuslikumaks hindavad tekstiili- ja rõivasektori firmad ettevõttesisest koolitust, mida on ka kõige rohkem kasutatud. Järgmisena enam-vähem võrdselt tulemuslikuks hinnatakse avalik-õiguslikke koolide, erakoolitajate ja ka partnerite ning tarnijate täienduskoolitusi.

Koolinoortele, kes soovivad tulevikus asuda tööle õmblejana, tuleks üldhariduskooli õppeainetest pöörata tähelepanu käsitööle, kunstiõpetusele ja teistele ilumeelt ning käelist osavust arendavatele tegevustele.

TÖÖVÄLJAVAATED

Õmblejad töötavad õmblusettevõtetes. Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu andmete kohaselt oli 2002.a. tekstiilitööstuse ettevõtteid 203 ja rõivatööstuse ettevõtteid 486. Rõiva- ja tekstiilitööstuse olulisust Eestis võrreldes teiste Euroopa riikidega kajastab nendes valdkondades töötavate töötajate suhteline osatähtsus elanikkonnas – Eesti on selle näitaja poolest neljandal kohal pärast Portugali, Rumeeniat ja Bulgaariat. Töötajate arv 2002. a seisuga oli tekstiilitööstuses 10 651 ja rõivatööstuses 14 223. Üldiselt on töötajate arv Eesti rõivatööstuses ja tekstiilitööstuses viimastel aastatel püsinud suhteliselt stabiilsena, kuid täheldada võib ka töötajate arvu kasvu tendentsi nii tekstiilitööstuses kui ka rõivatööstuses. Enamus töötajatest töötab üle 20 töötajaga ettevõtetes. 2002.a. oli töötajate keskmine arv tekstiilitööstuse ettevõttes oli 52, rõivatööstuses 29.

2000.a. rahvaloenduse andmetel oli õmblejate kutsealal hõivatud ca 10 073 töötajat (neist õmblejad, tikkijad – 7259, masinal õmblejad – 2814).

2003.a. vahendati riiklike tööhõiveametite kaudu õmblejatele 779 tööpakkumist (neist 444 – jalatsi, karusnaha, pesu jms õmblejad, 335 – masinal õmblejad). Samas tööhõiveametites registreeritud tööotsijatest 2526 soovis saada tööd õmblejana, õmbleja kvalifikatsiooni omas aga 3061 tööotsijat.

Eesti rõiva- ja tekstiilitööstuse toodangumahud on viimaste aastate jooksul märgatavalt kasvanud. Eestis toodetud rõiva- ja tekstiilitooted on välisturgudel konkurentsivõimelised. Rõiva- ja tekstiilitööstuse toodangust valdav osa eksporditakse. Rõivatööstuse toodangust eksporditakse Eestist enim rõivaid ja trikootooteid; tekstiilitööstuse toodangust puuvillast riiet ja lõnga, linast riiet ning kodutekstiili. Sektori üheks suurimaks probleemiks on kvalifitseeritud tööjõu ja spetsialistide puudus.

Ettevõtjad näevad peamiste arengusuundadena Eesti rõiva- ja tekstiilitööstuses üleminekut lihtsalt allhanketöölt täisallhanke teenuse osutamisele, omatoodangu ja ekspordi suurendamist, tootmise efektiivsuse, mobiilsuse ja mehhaniseerituse suurendamist, oma niši leidmist, samuti odavama tööjõuga tootmispiirkonna kasutamist.

2002.a. läbiviidud tööjõu-uuringu andmetel oli rõiva- ja tekstiiliettevõtete hinnanguliseks tööjõuvajaduseks 2500 õmblejat ajavahemikus 2003-2005.a. Ühtlasi võib öelda, et õmblustööstuses on võtmeerialadest õmbleja eriala järele kõige suurem nõudlus. Sektori võtmeerialadeks on õmbleja, õmblusmeister, modelleerija, õmblusala korraldaja, moedisainer, rõiva- ja tekstiili insener, tekstiiliseadmete operaator ja õmblus- ja tekstiiliseadmete mehhatroonik.

Õmbleja erialalt on võimalik edasi õppida rätsepaks, modelleerijaks ja õmblustehnoloogiks. Edukad valdkonna töötajad peaksid omama teadmisi pidevalt uuenevatest moesuundadest ja trendidest.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Ettevõtjad eelistavad töötajatele palka maksta eelkõige tükitöö alusel. Levinud on ka süsteem “põhipalk + tulemuspalk”. Kõige levinum palgataseme hindamise alus on ettevõtte kirjalik palgasüsteem. Levinud on ka palga maksmine otsese juhi hinnangu alusel ja juhtkonna äranägemise järgi.

Rõiva- ja tekstiilitööstuses on kõige levinumaks palgalisaks ületunnitööst saadud tasu. Järgnevad koolitused ja firma üritused.

Keskmine brutokuupalk oli 2001.a. tekstiilitööstuses 4200 krooni ja rõivatööstuses 4100 krooni ringis. Keskmine palga tõus Eesti rõiva- ja tekstiilitööstuses on töötleva tööstuse keskmistest madalam.

2003. aasta sektoriuuringu kohaselt oli õmblejate brutotöötasu suuruseks 3400 - 5500 krooni kuus. Ettevõtjad prognoosivad õmblejate lähiaastate keskmiseks palgatõusuks 7 % aastas.

TÄIENDAV INFO

Kutsekvalifikatsiooni omistavaks organiks on Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit.

Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit
Tartu mnt 63, Tallinn
Tel:611 5567
Faks: 611 5568
info@textile.ee
www.textile.ee

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 4. 03. 2008. 08:24

Time: 0.0753989 s.