et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Ämmaemandad

Kool.ee-haridusportaal :: Ämmaemandad Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeÄmmaemandad,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Ämmaemandad

OLULISED MOMENDID

  • Vajalikud on head professionaalsed teadmised ja oskused ning ennekõike soov aidata ja toetada rasedat ning tema lähedasi nende uuel, väljakutseid täis, eluperioodil.
  • Väga hea suhtlemisvalmidus ning oskus oma teadmisi positiivsel viisil edasi anda.
  • Hea ettevalmistusega, et tagada emadele, nende peredele ja vastsündinutele parimat võimalikku professionaalset abi.
  • Terviseedendus, raseduste jälgimine, sünnituste vastuvõtmine ja sünnitusjärgne hooldus ning nõustamine peavad põhinema kaasaegsetel teadmistel ja põhimõtetel.
  • Peab olema tolerantne ja õiglane, et osutada kõikidele peredele vajalikul ja võrdsel määral hoolt ja tähelepanu sõltumata nädalapäevast, kella- ja päevaajast.

TÖÖ ISELOOM

Ämmaemand on seksuaal- ja reproduktiivtervise edendamise ning naistehaiguste õenduse spetsialist, kes juhendab, jälgib, hooldab ja nõustab naisi raseduse ning sünnituse ajal, sünnitusjärgsel perioodil ning günekoloogiliste probleemide lahendamisel.

Ta juhib sünnitusi omal vastutusel, hooldab ja jälgib vastsündinuid ning imikuid. Hooldus käsitleb nii ennetavaid toiminguid, ebanormaalsete olukordade väljaselgitamist emal ja lapsel, kui ka arstiabi hankimist ning abistamist hädaolukordades, kui arstiabi pole kättesaadav. Tal on tähtis töö tervisekasvatuses ja -nõustamises mitte ainult naiste, vaid ka nende perede ja kogu ühiskonna ulatuses. Töö käsitleb ka sünnituseelset kasvatust ja ettevalmistust vanema rolliks ning põhineb teadmistele günekoloogiast, pereplaneerimisest ja lapsehooldusest.

Ämmaemand on isik, kes osaledes regulaarselt Eestis seaduslikult heaks kiidetud ämmaemandate koolituses, on nimetatud koolituse edukalt sooritanud ning saanud sel viisil nõutava pädevuse selleks, et teda kantakse Eesti Tervishoiutöötajate Registrisse ämmaemandana ja antakse seaduslik luba praktiseerida ämmaemandana. Ämmaemanda kutse kontseptsioon on ürgsest traditsioonilisest naiste üksteise aitamisest sünnituse ajal arenenud tänapäevase kutseni alles viimase 300 aasta jooksul koos meditsiiniteaduse üldise arenguga.

Ämmaemand korraldab ämmaemandus-tegevust koostöös kolleegide, arstide, patsientide ja teiste meeskonna liikmetega.Ämmaemandal on õigus iseseisvaks tööks nii ämmaemandana kui õena.

Ämmaemandad abistavad naist sünnitamisel, on seal abiks arstile, tagavad sünnituseelse ja -järgse hoolduse ja õpetavad vanemaile lapsehooldust.

Nende tööülesanneteks on:

  • last ootavatele emade tervise üldseisundi ning raseduse kulu kontrollimine ning neile nõuandmine sobiva dieedi, harjutuste ja käitumise kohta, et kergendada raseduse kulgu ja lapse sündi
  • sünnitusabi andmine normaalsünnitusel ja arsti abistamine kõrvalekallete esinemisel sünnitusel
  • emade külastamine sünnitusjärgsel perioodil, et juhendada nende tervistumist, kontrollida lapse arengut ja õpetada vanemaile lapsehooldust;
  • rasedusvastaste vahendite manustamine ja sellealane nõustamine.

Ämmaemand osaleb tervisekasvatuses ja pereplaneerimisel üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil. Ta korraldaboma tegevust koostöös kolleegide, arstide, patsientide ja teiste meeskonna liikmetega. Ämmaemand omab õigust iseseisvaks tööks nii ämmaemandana kui ka õena.

Viimase kümne aasta jooksul on sünnitusabis toimunud suured muudatused. Suhtumine on muutunud naise- ja lapsesõbralikumaks, vabamaks ja loomulikumaks. Naiste ja ämmaemandate suhe on muutunud lähedasemaks, rasedus, sünnitus ja emadus on ürgosa naisest, seotud väga paljude erinevate emotsioonidega. Ämmaemand on inimene, kes nendega päevast päeva kokku puutub ja naisele ning tema perele toetajaks ja abistajaks on. Ämmaemand on see, kes seisab elu alguse juures - sooja südame, kindlate käte ja selge peaga.

Ämmaemanduse Sihtgrupi võib jagada vanusest lähtuvalt kolme gruppi:

  • tüdrukud sünnist puberteedini (141 453),
  • sünnitus-eas naised (312 634),
  • üleminekueas ja postmenopausis naised (327 329).

Sihtgruppi kuuluvad kaudselt ka rasedate, sünnitajate ja sünnitanute pered – so 12 976 peret 2000. aastal. Tervisekasvatuse seisukohalt on sihtgrupiks kogu Eesti elanikkond – 1 361 242 inimest (Statistikaamet, 01.01.2002).

TÖÖTINGIMUSED keskkond- vahendid/materjalid - tööaeg

Ämmaemanda tegevuskoha ruumid võivad paiknevad enamasti tervishoiuteenuste osutamiseks projekteeritud ja ehitatud ruumides. Ambulatoorse vastuvõtu ruumid võivad paikneda ka muus avaliku otstarbega hoones. Ruumid peavad olemaämmaemanda tegevusele vastava funktsionaalse lahendusega. Vahel teeb ämmaemand ka sünnitusjärgseid koduvisiite.

Ämmaemandate töövahenditeks ambulatoorsel vastuvõtul onämmaemanda töölaud ja tool; toolid kliendi ja tema saatja(te) jaoks; tööpinnaga kapp töövahendite paigutamiseks ja instrumentide laud; meditsiiniline kušett; günekoloogiline tool; imiku läbivaatuslaud; täiskasvanute kaal; imikukaal (soovitavalt kaasaskantav) ning teisaldatav kohtvalgusti. Sõltuvalt töö profiilist on vajadusel olemas ka günekoloogiline laud,  külmkapp analüüside säilitamiseks ja günekoloogiliste analüüside võtmiseks vajalikud vahendid ja rasedustestid.

Ämmaemandale on tööks vajalikud vererõhumõõtja ja fonendoskoop; stetoskoop või käsidopler (KTG-aparaat teatud juhtudel); mõõdulint; termomeeter ning teised raseda läbivaatuseks vajalikud instrumendid ja vahendid. 

Ämmaemanda tegevuskohas peavad olema vahendid visiitide dokumenteerimiseks elektroonilisel ja/või paberkandjal (arvuti ja printer).

Ämmaemand töötab seal, kus on rasedad ja sünnitavad naised ning sünnitusjärgsed pered ja vastsündinud. Statsionaaris töötava ämmaemanda töökoht võib olla haigla vastuvõtutuba, sünnitustuba, protseduuride tuba, aga samuti ka sünnieelne või sünnitusjärgne palat, intensiivravipalat ning peretuba. Haiglas töötades tuleb arvestada seal kehtivate hügieeni ja muude nõudmistega.

Samas ei peeta tänapäeval rasedust ega sünnitust üldjuhul haiguseks ning sünnitus- ja peretubade keskkond on nii mõnelgi juhul võimalikult kodulähedane. Meditsiinilisi protseduure tehakse ainult kõrvalekallete esinemisel ning esmatähtis on toetada noore pere koosviibimist ning hakkamasaamist.

Ämmaemandate töö eeldab koostööd teiste eriala spetsialistide arstidega, näiteks lastearsti ja naistearstiga. Ämmaemandaid saavad abistada hooldajad või hooldusõed.

KUTSENÕUDED JA -EELDUSED

Ämmaemanda töö eeldab head suhtlemisoskust, individuaalse ja meeskonnatöö põhimõtete, majanduse, õigusaktide, töökeskkonna ning klienditeeninduse tundmist. Ta peab teadma teadustöö aluseid, juhtimisalaseid põhimõtteid ning oskama töötada erinevate gruppidega. Samuti läheb ämmaemanda töös vaja keelte- (eesti keel, võõrkeeled) ja arvuti kasutamise oskust.

Ämmaemanda kutse eeldab vastutus-, otsustus-, empaatia-, kohanemis- ja koostöövõimet ning suhtlemisvalmidust.

Ämmaemanda põhioskuste ja –teadmiste hulka kuuluvad:

  • Inimese ehitus, elutalitus, areng ja neid mõjutavad tegurid
  • Inimene kui bio-psühho-sotsiaalne tervik
  • Inimese põhivajadused ja elamistoimingud
  • Erinevate kultuuride mõju inimese tervisekäitumisele
  • Õenduse ajalugu ja alused, õendusprotsess
  • Ämmaemanduse ajalugu ja alused, ämmaemandusprotsess
  • Kutsealane terminoloogia
  • Eesti sotsiaal- ja tervishoiusüsteem
  • Psühholoogia
  • Pedagoogika
  • Sotsioloogia
  • Eetika
  • Nakkustõrje
  • Üldpatoloogia, patoloogiline anatoomia ja füsioloogia
  • Haigused, nende tekkepõhjused, ennetamine ja kulg
  • Patsiendi seisundi jälgimine, hindamine ja hooldus
  • Farmakoloogia
  • Diagnostika- ja ravivahendid ning aparatuur
  • Tervisekasvatus ja pereplaneerimine
    1) inimese reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia ning neid mõjutavad tegurid
    2) kaasaegne terviseedendus parema reproduktiivtervise tagamiseks
    3) reproduktiivsed ja seksuaalsed õigused
    4) kontratseptsioon
    5) nõustamine (raseduse planeerimine, soovimatu rasedus, abort, infertiilsus, perevägivald, seksuaalvägivald)
    6) dokumenteerimine
  • Ämmaemandus raseduse puhul
    1) raseduse füsioloogia ja psühholoogia
    2) raseduse diagnoosimine, raseduse kestvuse ja sünnitustähtaja määramine
    3) raseda läbivaatus ja sünnieelne jälgimine
    4) loote seisundi hindamine
    5) riskiraseduse ja raseduse patoloogia tundmine ning olukorrale vastav tegutsemine
    6) ekstreemsetes olukordades (nt. eklampsia, verejooksud) abi osutamine
    7) nõustamine (raseduspuhused muutused ja ohutunnused nii emal kui ka lootel, võimalikud vaevused, nende leevendamine, hügieen, seksuaalsus,toitumine, liikumine ja töö, valmistumine sünnituseks, sünnituse algus, kulg ja eneseabi võtted (tugiisik, lõdvestumine, liikumine, asendid ja hingamine), vastsündinu, emadus, isadus ja lapsevanemate roll)
    8) funktsionaalne diagnostika, sealhulgas rutiinse ultraheli uuringu teostamine normaalselt kulgeva raseduse jälgimisel
    9) raseduse kulu dokumenteerimine
  • Ämmaemandus sünnituse puhul
    1) sünnituse füsioloogia ja psühholoogia
    2) emale, vastsündinule ja perele turvalise ja privaatse keskkonna tagamine sünnitusel
    3) sünnitaja läbivaatus ja loote seisundi jälgimine
    4) normaalse sünnituse jälgimine, juhtimine ja abistamine sünnitusel
    5) sünnituse valutustamine või selle korraldamine vajadusel
    6) vastsündinu esmane läbivaatus
    7) vastsündinu elustamine
    8) sünnitusteede revisioon ning terviklikkuse taastamine
    9) sünnituse patoloogia ja tüsistuste tundmine ning olukorrale vastav tegutsemine, sealhulgas abi hankimine ja tegutsemine meeskonnas
    10) ekstreemsetes olukordades abi osutamine (eklampsia, verejooksud, vaakumekstraktsioon, emakaõõne revisioon, platsenta manuaalne eemaldamine, mitmikute sünd, vaagnaotsseisud, nabaväädi väljalangus)
    11) sünnitusega seonduva dokumenteerimine
  • Sünnitusjärgne ämmaemandus
    1) sünnitusjärgse perioodi füsioloogia ja psühholoogia
    2) normaalse sünnitusjärgse perioodi juhtimine
    3) sünnitanu läbivaatus
    4) vastsündinu anatoomilised ja füsioloogilised iseärasused
    5) vastsündinu seisundi jälgimine, hindamine ja hooldus; patoloogia tundmine ja olukorrale vastav tegutsemine
    6) imetusprotsess
    7) sünnitusjärgse perioodi patoloogia ja tüsistuste tundmine ning olukorrale vastav tegutsemine
    8) nõustamine (sünnitusjärgne taastumine ja ohutunnused, vastsündinu seisund ja ohutunnused, imetamine, vastsündinu hooldus, mitmikud, eriolukorrad: surnult sünd, väärarendid, enneaegne vastsündinu, haige vastsündinu, pereplaneerimine)
    9) sünnitusjärgse perioodi dokumenteerimine
  • Ämmaemandus naistehaiguste puhul
    1) naistehaiguste ja sugulisel teel levivate haiguste ennetamise, leviku, põhjuste, kliiniliste tunnuste, kulu, diagnostika ja ravipõhimõtete tundmine ning selgitamine;
    2) arsti poolt määratud ravi teostamine
    3) iseseisev nõustamine ja jälgimine korduva hormoonasendusravi puhul
    4) nõustamine, abistamine ja hooldus raseduse katkemisel
    5) dokumenteerimine
  • Intensiivravi põhimõtte

Ämmaemandad alluvad Tervishoiuteenuste osutamise seadusele, samuti VV määrusele nr 312, mis puudutab ka koolitusnõudeid.

Kutseoskusnõuded ämmaemandatele on kinnitatud kutsestandardis Ämmaemand III, IV, V

Ämmaemand III kutsekvalifikatsiooni taotlemise eelduseks on erialane kutsekeskharidus või rakenduskõrgharidus, kutsealane täienduskoolitus ja 2-aastane erialane töö kogemus täistööajaga.

Ämmaemand IV kutsekvalifikatsiooni taotlemise eelduseks on erialane kutsekeskharidus või rakenduskõrgharidus, kutsealane täienduskoolitus, 4-aastane erialane töö kogemus täistööajaga ning täidetud praktilise töökogemuse nõuded.

Ämmaemand V kutsekvalifikatsiooni taotlemise eelduseks on rakenduskõrgharidus, kutsealane täienduskoolitus, 6-aastane erialane töö kogemus täistööajaga ning täidetud praktilise töökogemuse nõuded.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Ämmaemanda põhihariduse omandamine toimub keskhariduse baasil Tallinna ja Tartu Meditsiinikoolis vastavalt EV Sotsiaalministeeriumi ja Haridusministeeriumi poolt kinnitatud rakenduskõrghariduse õppekavale, mille läbimisel saavad üliõpilased ämmaemanda rakenduskõrgharidust tõendava diplomi ja õiguse töötada nii ämmaemanda kui üldõena.

Ämmaemanda põhikoolituse nominaalne kestvus on 4,5 aastat, so 180 AP ja õppekava sisaldab integreeritult ka üldõe põhikoolituse nõutavas mahus. Õppetöö toimub täiskoormusega õppena ja lõpeb diplomitöö (8 AP) avaliku kaitsmisega või eksamiga.Õppekava arvestab ämmaemandate koolituse kvaliteedinõudeid ja EV Kõrgharidusstandardi nõudeid ning vastab EU direktiividele (80/154/EEC ja 80/155/EEC).

Ämmaemand IV kutsestandardi valmimise järgselt 2000. aasta mais on õppekava viidud vastavusse ka kutsestandardiga.Ämmaemandate põhikoolituse õppekava on kooskõlastatud Eesti Ämmaemandate Ühingus, Eesti Naistearstide Seltsis ja EV Sotsiaalministeeriumis, kinnitatud EV Haridusministeeriumis ning kantud õppekavade registrisse.

Ämmaemandate tasemeõppe eesmärk on võimaldada 2,5 või 3-aastase õppekava alusel lõpetanud kesk-eri haridusega ämmaemandatel omandada rakenduskõrgharidus tasemeõppe kaudu, arvestades Ämmaemand IV kutsestandardit ja tuginedes ämmaemanda põhikoolituse õppekavale ning ämmaemandate koolitust sätestavatele EL direktiividele.

Neile ämmaemandatele, kes on omandanud ämmaemanda kesk-erihariduse 3 aastaga, on tasemeõppe nominaalne õppeaeg 1,5 aastat, (so 60 õppenädalat e 2400 tundi e 60 ainepunkti (AP). ämmaemanda kesk-erihariduse 2,5 aastaga omandatutele on tasemeõppe nominaalne õppeaeg 2 aastat, (so 80 õppenädalat e 3200 tundi e 80 ainepunkti (AP)).

Ämmaemandad, kes erinevatel põhjustel töötavad õe erialal, võivad soovi korral astuda ämmaemandate tasemeõppesse. Ämmaemandad, kes soovivad astuda õe tasemeõppesse, peavad olema kantud õdede kutseregistrisse (Tartu).

Tasemeõpe toimub täiskoormusega õppena. Praktikaõpe moodustab vähemalt 30% teooriaõppest ning praktikaõppest vähemalt 50% toimub töökeskkonnas juhendaja juhendamisel. Tasemeõpe lõpeb diplomitöö avaliku kaitsmisega (maht on 8.0 AP).

Ämmaemandate tasemeõpe toimub nii Tallinna kui Tartu Meditsiinikoolis.

Täiendkoolitust pakuvad mitmed Haridusministeeriumi koolitusluba omavad ja Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Ämmaemandate Ühingu poolt tunnustatud tervishoiu- ja koolitusasutused. Ämmaemandate täiendkoolituse osas puudub regulatsioon koolitusvajaduse ja õppe sisu osas. Vajalik on koostöö täiendõpet pakkuvate asutuste ja EÄÜ vahel.

Ämmaemandate täiendkoolituse osas puudub regulatsioon koolitusvajaduse ja õppe sisu osas. Akadeemiline koolitus ämmaemandusalal ei ole Eestis hetkel võimalik vastava haridusega spetsialistide puudumise tõttu. Kutsekõrghariduse omandanud ämmaemandal on võimalik jätkata õpinguid ämmaemanduse magistrikraadi omandamiseks välismaa vastavates õppeasutustes.

Eestis võimaldab rakenduskõrghariduse diplom jätkata magistriõppes mitmetel teistel erialadel nagu näiteks õenduses jm.

TÖÖVÄLJAVAATED

Ämmaemandad võivad praktiseerida ämmaemandana haiglates, naistenõuandlates, tervisekeskustes, kodustes oludes või muudes tervishoiuteenust osutavates valdkondades. Lisaks sünnitusosakondadele leiavad ämmaemandad rakendust ka noorte nõustamiskeskustes ja perearstikeskustes. Kui aastaid tagasi suhtuti ämmaemanda kutsesse kui väga kitsalt piiritletusse (aitab sünnitusel!), siis tänapäev pakub palju laialdasemaid võimalusi. Ilmselt ei ole kaugel aeg, kui tekivad ämmaemandate erapraksised ja võimalikuks saavad kodusünnitused.

Mainimata ei saa jätta võimalusi praktikaks ja tööks välisriikides. See eeldab lisaks oma eriala valdamisele ka võõrkeelte oskust ja laialdasi kultuurilisi teadmisi. Kogemustega spetsialisti loogiliseks karjääriarenguks võib olla ka edutamine vanemämmaemandaks, ülemämmaemandaks.

Sünnitushaiglaid ja sünnitusabiosakondi on Eestis 17-18. Erahaiglad, kus teenust osutatakse on kaks.

Ämmaemandate arvukus on pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist 1990. aastate alguses ning sellele järgnevatel aastatel järsult langenud. 1993. aastal töötas Eestis üle 700 ämmaemanda, 1996. aastal 653 ja 1999. aastal 554 ämmaemandat, nende hulgas ka need, kes ei tööta enam ämmaemandana, kelle kutsealane pädevus sellest tulenevalt aasta aastalt langeb ning keda nii ehk teisiti ei kanta tervishoiutöötajate registrisse ämmaemandana, sest nad ei tööta sel alal.

Praegu on Eestis 445 kutsealal töötavat ämmaemandat. Võrreldes 1993. aastaga on ämmaemandate arv vähenenud seega 53%. Ühingu hinnangul peaks tööjõuvajadust arvestades 2010. aastaks ämmaemandate arv ulatuma 670-680 vahele.

Voodikohti sünnitusabi osutavates haiglates oli 1999. aastal avatud 314. Keskmine ravikestvus oli sünnitusosakonnas 4,2 (2,9-6,8) voodipäeva.

Valdav enamus sünnitusabist 99,5% on seega statsionaarne. Peamine sünnitusprotsessi jälgija ja abistaja sünnitusel on ämmaemand.

Ämmaemandate soovituslik suhe eriarstidega: 4 ämmaemandat1 günekoloogi kohta. Aastaks 2015 on planeeritud naistearste 1,4 10 000 elaniku kohta (absoluutarvus 193), seega ootuspärane ämmaemandate arv selleks ajaks on 5,6 iga 10 000 elaniku kohta ehk absoluutarvuna 772 ämmaemandat. Seda muidugi juhul, elanike arv jääb ligikaudu samaks, ämmaemandad saavad õiguse kutsealaseks tegevuseks kõikides valdkondades ning ämmaemandate töö tervishoiuasutustes saab reguleeritud ja normeeritud.

Järgnevatel aastatel tõuseb vajadus ämmaemandate järele oluliselt arvestades:

  • planeeritavat naistearstide arvu vähenemist (SG arengukava)
  • võimalikku sündimuse tõusu
  • pereplaneerimise- ja kontratseptsioonialase nõustamise üleminekut naistearstidelt perearstidele ja ämmaemandatele
  • kasvavat ämmaemandate haaratust sünnieelses hoolduses
  • kasvavat ämmaemandate haaratust sünnijärgses hoolduses
  • ämmaemandate rolli suurenemist tervisekasvatuses ja -edenduses
  • iseseisvate ämmaemandusteenuste pakkumist: ämmaemanduskeskuste loomist
  • muutusi tööjõu liikumises: seoses Eesti liitumisel EL-ga siirdub osa ämmaemandaid (ilmselt nooremaid) tööle Euroopasse

LÄHEDASED AMETID

Tervishoiuteenuste korraldamise seadus käsitleb ämmaemandat, kui tervishoiutöötajat, kes peab olema registreeritud Tervishoiuametis ja saab seeläbi õiguse osutada tervishoiuteenuseid registreeritud eriala piires.

Ämmaemandatel on Eestis praegu ja on olnud viimased 50 aastat õigus töötada ka õena, kuid see on pigem teisejärguline. Ämmaemandatöö ise nõuab hoopis teistsugust ja spetsiifilisemat kvalifikatsiooni.

Lähedaste kutsete hulka kuuluvad teised tervishoiu ja sotsiaalabi valdkonna ametid nagu hooldaja, hooldusõde, sotsiaalhooldaja. Tõeliselt lähedane amet on õe amet.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Põhipalk on ämmaemandatel kuupalk. Öö- ja õhtutasud on tavalised lisatasud. Paljudes asutustes on võimalik isikliku ämmaemanda tellimine sünnitusele ja see tasustatakse kindlasti eraldi.

Arvestuste järgi oli kõigi ämmaemandate keskmine tunnipalk (sõltumata nädalakoormusest) 2004. aasta 35,4 krooni ja märtsikuu keskmine töötasu 6230 krooni.Arvestuslik brutokuupalk oli 2004. aastal5689 (2003 – 5055) krooni.

Võrreldes riigi keskmise palgaga (2004. aasta I kvartalis 6748 krooni) on õdede ja ämmaemandate keskmine kuutöötasu 15,7% väiksem. Võttes võrdluseks tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna 2004. aasta I kvartali keskmise brutopalga (5919 krooni), on õdede ja ämmaemandate keskmine arvestuslik kuupalk ligi 4% madalam.

Võttes võrdluseks tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna 2004. aasta I kvartali keskmise brutopalga (5 919 krooni), on õdede ja ämmaemandate keskmine arvestuslik kuupalk ligi 4% madalam. Üle 50 kroonist tunnipalka sai sõltumata haigla liigist 81,8 õdede ja ämmaemandate täidetud ametikohti ehk 1,4% kõigist õdedest ja ämmaemandatest. Kõige kõrgem ämmaemandate palk on erihaiglates. Ämmaemandad töötavad ainult erihaiglates ja nõuandlates.

Õdede ja ämmaemandate arvestuslik kaalutud keskmine kuupalk on 2003. aastaga võrreldes kasvanud kuni 12,5%, sama ajavahemiku jooksul täidetud ametikohtade arv vähenes 1,3% võrra.

TÄIENDAV INFO

Eesti Õdede Liidu ja Eesti Ämmaemandate Ühingu poolt on välja töötatud õdede ja ämmaemandate pädevuse hindamise süsteem (2003). Eesti Ämmaemandate pädevust hindab Eesti Ämmaemandate Ühing.

EESTI ÄMMAEMANDATE ÜHING
Postiaadress: Mardi 3, Tallinn 10145
Tel: 660 7853
www.ammaemand.org.ee
president Ülle Lember
tel. 509 6631
lember@perekool.ee
asepresident Siiri Põllumaa
tel 506 7938
siiri.pollumaa@kliinikum.ee
asepresident Ingrid Liin, tel 507 3301 

ÄMMAEMANDA PÄDEVUSE HINDAMINE

Pädevus on tervishoiu töötaja tõendatud võime rakendada tervishoiuteenuste osutamisel vajalikke oskusi ja teadmisi.

Isiku kutsealaste või erialaühenduse poolt kehtestatud nõuetele kinnitab pädevuse hindaja poolt väljastatud pädevustunnistus ehk sertifikaat.

Eesti Ämmaemandate Ühingu pädevuse hindamise süsteem on paindlik ja kooskõlas tervishoiu süsteemis toimuvate muutustega.Seetõttu vaatavad pädevuse hindamist teostavad organisatsioonid – Eesti Õdede Liit ja Eesti Ämmaemandate Ühing – perioodiliselt hindmaise nõudeid üle ja viivad kooskõlla tervishoiu – ja haridussüsteemis toimunud muudatustega.

Ämmaemandate pädevuse hindamisel kasutatakse järgmisi kriteeriume

  • Praktiline töökogemus ja tööanalüüs
  • Kutsealane enesetäiendus
  • Vajadusel pädevuseksam – või test

Pädevuse hindamisel eristatakse pädevuse tasemeid (A-, B-, C-tase), mis on seotud haridustaseme, kutsealase enesetäienduse ja praktilise töökogemusega. Pädevuse hindamise (sertifitseerimise) perioodi pikkuseks on viis aastat, s.t., etämmaemand taotleb pädevuse hindamist iga viie aasta järel.

Pädevuse hindamist teostab Eesti Ämmaemandate Ühingu juurde moodustunud pädevuse hindamise komisjon.

ÄMMAEMANDUSEETIKA

Rahvusvaheline Ämmaemandate Konföderatsiooni (ICM) on välja töötanud eetikakoodeksi suunamaks ämmaemandate koolitust, praktikat ja uurimistööd eesmärgiga parandadanaiste, lasteja perede hooldust kogu maailmas. See saab toimuda läbi ämmaemanduse arendamise, koolituse ja otstarbeka rakendamise lähtudes naise tervisest kui ühest oma põhieesmärgist.

Koodeksis tunnustatakse naist kui isiksust, taotletakse võrdselt kõigile ühiskonna liikmetele õiglust ja tervisehooldust, mis tugineks vastastikusel austusel, usaldusel ja väärikusel.

Ämmaemandad:

  • austavad naise õigust informeeritud valikule ja edendavad naise arusaama, et tehtud valiku tagajärgede eest peab naine ka vastutama.
  • töötavad naistega, toetades nende õigust aktiivsele osalusele hooldust puudutavates otsustes ja julgustades naisi rääkima probleemidest, mis mõjutavad naiste ja perede tervist konkreetses ühiskonnas/kultuuris.
  • koos naistega teevad koostööd tervishoiupoliitikat ja finantseerimist planeerivate organisatsioonidega, et määratleda naiste terviseteeninduse vajadused ja tagada õiglane ressursijaotusvastavalt prioriteetidele ja võimalustele.
  • toetavadüksteist kutsealases tegevuses, nad stimuleerivad iseennast ja teisi aktiivsele eneseväärtustamisele.
  • teevad koostööd teiste tervishoiualade esindajatega, vajaduselkonsulteerides või naisi edasi suunates juhtudel, kus naise hooldusvajadused on väljaspool ämmaemanda kompetentsi.
  • teadvustavad inimeste vastastikust sõltuvust oma tegevusvaldkonnas ja püüavad aktiivselt lahendada konflikte.

Praktilises töös ämmaemandad:

  • hoolitsevad lapseootel naiste ja perede eest, suhtuvad lugupidavalt kultuurilistesse eripäradesse ja püüavad vältida konkreetsele kultuurile iseloomulikke kahjulikke tavasid.
  • julgustavad naiste realistlikke ootusi seoses raseduse ja sünnitusegakonkreetses ühiskonnas, püüeldes selle poole, et naise tervis ei saaks raseduse ja sünnituse käigus kahju.
  • kasutavad kutsealaseid teadmisi, et tagada naisele ja lasteleturvaline sünnituskõige erinevamates kultuurilistes tingimustes.
  • reageerivad naiste psühholoogilistele, emotsionaalsetele vajadustele, kui naine on pöördunud hoolduse saamiseks nende poole, olenemata tingimustest.
  • on ise efektiivseks rollimudeliks naiste tervise edendamisel kogu elutsükli vältel.
  • arendavad aktiivselt oma individuaalseid, vaimseid ja kutsealaseid võimeid koguprofessionaalse tegevuse vältel, kasutades oma teadmisi ja oskusi töös.

Kutsealaselt ämmaemandad:

  • osalevad ja arendavad tervishoiupoliitikat, edendamaks kõigi lapseootel naiste ja perede tervist.
  • hoiavad saladuses klienti puudutavat informatsiooni, kaitstes igaühe õigust privaatsusele ning väljastavad infot vastavalt vajadusele.
  • vastutavad oma otsuste ja tegevuse eestning kannavad vastutust lõpptagajärgede eest naiste hoolduses.
  • võivad keelduda toiminguist, mis on neile eetiliselt vastuvõetamatud; samas ei tohiks kellegi individuaalsed süümelised otsused jätta naisi ilma olulisest terviseteenusest.

Teadmiste ja praktika arendamiseks ämmaemandad:

  • tagavad, et kutsealaste teadmiste arendamise aluseks on toimingud, mis kaitsevad naiste isikuõigusi.
  • arendavad ja levitavad kutsealaseid teadmisi väga erinevatel viisidel, näiteks kutsealased perioodilised väljaanded ja uurimistöö.
  • -osalevadõpilasteja töötavate kolleegide koolitamisel.

ARENGUKAVA

2005.aastaks:

  • ämmaemandusala reguleeriva seadusandluse väljatöötamine
  • optimaalse emadushooldusteenuse identifitseerimine kõigil tasanditel
  • ämmaemandus teenustele haigekassa hindade kehtestamine
  • ämmaemandate kvalifikatsiooni tõus ja arvu suurenemine
  • rotatsiooni käivitumine ämmaemandusteenust pakkuvates tervishoiuasutustes
  • kvalifitseeritud ämmaemandate töötamine esmatasandil
  • võimaluse loomine iseseisvate teenuste osutamiseks ämmaemandate poolt
  • ämmaemandusala õpetajad meditsiinikoolides on kutsekõrgharidusega ämmaemandad
  • esimeste kutsekõrgharidusega ämmaemandusjuhtide rakendamine sünnitusabiasutustes
  • arsti ja kvalifitseeritud ämmaemanda suhtarvu tõus 1:2,5
  • ämmaemandaid puudutavate registriandmete täpsem analüüsimine
  • ämmaemandate koolitusvajaduse ja tööjõu täpsem planeerimine, reguleerimine ja statistiline arvestus

2010. aastaks:

  • koostöö erinevate tasandite vahel emadushoolduses abi jätkuvuse tagamiseks
  • ämmaemandusabi individualiseerimine - areng kliendikesksuse suunas
  • ämmaemandusjuhtimise arenemine - ämmaemandusjuhid on 100% kõrgharidusega
  • iseseisvate ämmaemandusteenuste arenemine: kasvab FIE-na teenust osutavate ämmaemandate arv; rajatakse esimesed äriühingud - ämmaemanduskeskused
  • suureneb tööjõu vaba liikumine EU liikmesriikide vahel
  • antakse välja ämmaemandusõpikuid ja muud kutsealast kirjandust
  • avatakse ämmaemanduse magistriõpeEestis
  • meditsiinikoolides on esimesed akadeemilise kutseharidusega õppejõud
  • ämmaemandate aktiivne osalemine emadushooldust puudutavate seadusaktide väljatöötamisel
  • arst ja ämmaemanda suhtarvu tõus 1:3,5

2015.aastaks:

  • valdav osa 80% ämmaemandaid on kutsekõrgharidusega
  • ämmaemandusjuhtide haridus on valdavalt magistri tasemel
  • ämmaemandusala õppejõud valdavalt magistritasemel
  • kõrgel tasemel ja konkurentsivõimeline ämmaemandusteenus
  • arsti ja ämmaemanda suhtarvu tõus 1:4
printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 4. 03. 2008. 08:13

Time: 0.1472549 s.