et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Üldehitustöölised

Kool.ee-haridusportaal :: Üldehitustöölised Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeÜldehitustöölised,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Üldehitustööline

OLULISED MOMENDID

  • Üldehitustööline leiab alati tööd
  • Üldehitustöö on füüsilist koormust nõudev ala
  • Üldehitustööl on head teenimisvõimalused
  • Üldehitustöö on koostöö erinevate ehitusametite oskajate vahel

TÖÖ ISELOOM

Üldehitustöölised ehitavad, remondivad ja hooldavad ehitiste konstruktsioone ja muid osi (seinad, vundament) nii seest kui väljaspoolt. Põhilisteks tööülesanneteks on:

  • Ehitiste seinte, vundamendi ja konstruktsioonide ehitamine
  • Ehitiste seinte, vundamendi ja konstruktsioonide remont ja hooldus
  • Puitkonstruktsioonide ehitus ja remont
  • Raudbetoonkarkasside ja –konstruktsioonide monteerimine ja ehitamine
  • Mitmesuguste ehitus- ja remonditööde tegemine
  • Teiste ehitustööliste juhendamine.

Üldehitustöölise töö on väga vastutusrikas - tema tööst sõltub ehitise kvaliteet ja vastupidavus. Töö onvaheldusrikas -ühe ehitusobjekti valmides siirdutakse tööle teisele objektile. Kaasajal on enamus objekte erineva projektiga ning tihti tuleb õppida ja välja nuputada uusi ehituslahendusi ning võimalusi. See nõuab loovat lähenemist oma tööle. Paljud üldehitustöölised tegelevad ka materjali hankimise ja transpordiga. Nad peavad käima ehituskauplustes ja vedama materjali objektile.

Üldehitustöölisi juhendab enamasti projekti- või ehitusjuht ning koostööd tuleb teha kõigi teiste ehitusspetsialistidega (elektrikud, ventilatsioonispetsialistid jne).

Üldehitustööliste nimetuse alla kuuluvad: kohalikust materjalist ehitajad, müürsepad, betoneerijad, puusepad ja nn. mujal liigitamata üldehitustöölised, kes on klassifitseerimata oskustöölised ja teevad mitmesuguseid töid ehitamise ja remontimise juures (näiteks ehitustellingute püstitaja, kõrgehitaja). Spetsialiseerutakse ka teatud tüüpi objekti ehitajaks - tehased, eramajad, ühiskondlikud hooned, tornid jne. Samuti on mõned spetsialiseerunud sise- või välitööde peale. See on levinud rohkem suuremates ehitusfirmades.

Kohalikust materjalist ehitajad ehitavad ja remondivad ehitisi kohalike materjalidega nagu savi, õled, roog, palgid. Nende tööülesanneteks on:

  • Ehitusplatsi ettevalmistamine ehitise jaoks
  • Vajaliku ehitusmaterjali kogumine
  • Katuse kandekarkassi ehitus, katuselattide paigaldus ja katuse katmine katte-materjaliga
  • Seinte täitmine savi vm. materjaliga
  • Põrandapinna tasandamine ja tihendamine.

Müürsepad ehitavad ja remondivad peamiselt ehituskive ja -plokke kasutades ehitiste põhikonstruktsioone. Põhilised tööülesanded on:

  • Looduskividest, tellistest, õõnestellistest ja ehitusplokkidest seinte ja vaheseinte ehi-tus ja remont
  • Kaminate, ahjude, tööstusahjude ja korstnate ehitus ja remont
  • Võlvide, postide püstitamine ja remont.

Müürsepad spetsialiseeruvad müürsepaks, kaminameistriks, pottsepaks. Mõnedes maades on müürsepa tööks ka teede äärekivide paigaldus ja korrashoid.

Betoneerijad ehitavad ja remondivad betoonkonstruktsioone. Betoneerija tööülesanded on:

  • Lagede, seinte, mahutite jne raudbetoonkonstruktsioonide ehitus ja remont
  • Monteeritavate raketiste ettevalmistus ja remont
  • Seinteavade sildamine
  • Treppide, kaevude, shahtide betoonimine
  • Betoonpindade silumine ja viimistlus
  • Terratsopõrandate (kivitükkidest valatud)tegemine.

Spetsialiseeruda võib betoneerijaks ja betoontoodete valmistajaks, betoonpindade viimistlejaks. Kutsestandardis on kasutatud terminit betoonkonstruktsioonide ehitaja. Betoonkonstruktsioonide ehitaja töötab tehastes ja väliobjektidel. Tehastes valmistatakse betoonist detaile.

Puusepad lõikavad, remondivad, püstitavad puitkonstruktsioone ja detaile. Nende tööülesanneteks on:

  • Puidust konstruktsioonielementide ja detailide valmistamine, muutmine ja remont
  • Raskete puitkonstruktsioonide ehitamine ja monteerimine ehitusplatsil
  • Ehitiste välis- ja siseelementide (uksed, aknad, nende karbid, paneelid) sobitamine ja paigaldamine
  • Tööpinkidel puitdetailide lõikamine, kujundamine, monteerimine ja sobitamine
  • Vagunite, veesõidukite ja lennukite puitdetailide valmistamine ja remont
  • Teatri, filmi ja televisiooni dekoratsioonide valmistamine ja paigaldus.

Puusepad võivad spetsialiseeruda puusepaks, laudsepaks, laevapuusepaks, tisleriks.

TÖÖTINGIMUSED keskkond - vahendid/materjalid - tööaeg

Üldehitustööliste töötingimused on füüsiliselt rasked. Töötama peab nii sise- kui välitingimustes - tuule, külma ja vihma käes. Pooleliolevates ehitistes on tihti tuuletõmbus. Töökeskkond on täis ehitustolmu ja -lõhnu (värvid, lahustid jne.) Teatud töödetegemisega kaasneb palju müra, mida põhjustavad saagimine, puurimine, lihvimine jne. Erinevad tööprotsessid tingivad sundasendis töötamist - küürutamist, püstijalu seismist, raskete materjalide tõstmist.

Üldehitustööline peab olema osav ja turnima kandetellingutel ja -konstruktsioonidel, ka suuremates kõrgustes, kui tegemist on kõrgehitistega. Ehitistel on ka palju ehitusmaterjale, lahtisi kaableid ja kinnitamata detaile, mis võivad inimest ohustada.

Ehitustöödel esineb küllalt palju tööõnnetusi. Seega peavad ehitustöölised hoolega jälgima ohutustehnikat, kasutama töökindaid, vajadusel kaitseprille, kõrvaklappe, tolmumaski, kiivrit. Üldehitustöölistel on spetsiaalne tööriietus, kus on ka taskud väiksemateletööriistadele. Nad kasutavad palju erinevaid tööriistu ja oluline on nende ohutu käsitlemise oskus. Tööriistad on nii mehhaanilised (alates lihtsast kruvikeerajast) kui elektrilised (drellid, lihvimismasinad, jne).

Ametlik tööaeg on 40 tundi nädalas, aga reaalselt tuleb see sageli suurem, kuni 60 tundi nädalas. Paljud tööprotsessid on sellised, mida ei saa pooleli jätta, mistõttu tööaeg muutub ja mõni tööpäev võib kesta kuni 12 tundi. Samas võib esineda tööseisakuid, mida tingivad kas materjalide puudus või teiste ehitusetappide seisukord.Kuna ehitustöölised on väga nõutud, töötatakse tihti seisakute ja puhkuse ajal ka teistel tööobjektidel.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Kõikidele üldehitustöölistele kehtivad ühised põhioskused ja –teadmised on:

  • Hea ehitustava (vt. nt. Eesti Ehitusteave ET-1 0207-0068) ja tööde kohta kehtestatud nõuete tundmine ning vastava kvaliteedi tagamine
  • Tööohutus ehitustöödel
    -ohutustehnika nõuded ehitustöödel
    -põhilised ohuallikaid ehitusobjektidel, nende määratlemine, äratundmine ja vältimine või kõrvaldamine
    -pääste- ja kaitsevahendite kasutamine
    -tegutsemine tööõnnetuse korral
    -oma töö nõuetekohane ja ohutu korraldamine
  • Materjalikulu ja tööaja arvestamine
  • Ehitusjooniste lugemine
  • Lihtsate ehituslike eskiiside koostamine
  • Ehitusmõõtmine, sh peamiste ehituslike mõõtmete mahamärkimine, kõrgusmärkide ülekandmine, lihtsamate ehitusmõõteriistade kasutamine
  • Ehitamise üldpõhimõtted, sh ehitustööde korraldus, ehituse üldmõisted ja –terminid, ehitamise etapid, konstruktsioonid, tüüpehitised
  • Põhilised ehitusmaterjalid ja nende omadused
  • Põhilised ehitustööriistad ja masinad
  • Troppimisoskus
  • Kutsealased põhioskused ja –teadmised
  • Kutsealased mõisted
  • Ergonoomiliste töövõtete valdamine
  • Betoonitöödel kasutatavate materjalide omaduste ja betoonitöö tehnoloogiate tundmine
  • Kutsealal enamkasutatavate mehhanismide, seadmeteja tööriistade tööpõhimõtted ning ohutu kasutamine.

Samuti peab ehitustööline omama teadmisi majanduse alustest, kutsealastest õigus- ja normatiivaktidest, standarditest ja juhenditest ning töökeskkonna ohutusest (töötervishoid ja tööhügieen, tuleohutus ning tulekustutusvahendid, elektriohutus, jäätmekäitlus, keskkonnaohutus, esmaabi).

Kasuks tulevad iseloomuomadused nagu koostöövalmidus, teenindusvalmidus, õpivõime, suhtlemisoskus, ruumiline kujutlusvõime, kohanemisvõime (keskkonnataluvus, pingetaluvus, stressitaluvus) ja loogiline mõtlemine. Lisaks peab üldehitustöölisel olema füüsilise koormuse taluvus ja pingutuse võime, liigutuste täpsus, kiirus ja hea koordinatsioon, hea nägemine, kõrgusetaluvus. Ehitustööline peab olema füüsiliselt terve ja tugev inimene.

Ehituspuusepa põhioskusteks on ehituspuiduliikide ja pidutöötlemismasinate tundmine, puidust karkasside, töölavade, seinte ja vahelagede ehitamine, katusekonstruktsioonide, vooderduste, akende, uste, liistude, puitpõrandate, paigadamine.

Betoneerija peab oskama teha betoonitöid, armeerida, valmistada karkasse, põrandaid ja vahelagesid ning raketisi.

Müürsepa põhioskusteks on müüritööde tehnoloogia tundmine, puhasvuugiga seinte ladumine, lihtsamad montaazi- ja hüdroisolatsioonitööd, sarrusetööd ja korstnate ning suitsulõõride ladumine.

Kutseoskusnõuded üldehitustöölistele on kinnitatud järgmistes kutsestandardites:

Iga ehitustöölise kvalifikatsioonitaseme esmakordne taotlemine eeldab kutseeksami sooritamist.

I kutsetaseme taotlemiseks on nõutav kutseõppeasutuse ehituse eriala edukas lõpetamine. Ilma erialase kutsehariduseta taotlejatelt nõutakse 2-aastast erialast töökogemust ja erialase täienduskoolituseläbimist.

II kutsetaseme jaoks nõutakse kutseõppeasutuse lõpetanutelt 1-aastast erialast töökogemust. Ilma erialase kutsehariduseta taotlejatelt nõutakse 3-aastast erialast töökogemust ja erialase täienduskoolituseläbimist.

III kutsetaseme taotlejalt nõutakse kutseõppeasutuse lõpetanutelt 3 aastat erialast töökogemust ja erialase täiendkoolituse läbimist. Ilma erialase kutsehariduseta taotlejatelt nõutakse 5 aastat erialast töökogemust ja erialase ning juhtimisalase täienduskoolituse läbimist.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Üldehitustööliseks õpitakse järgmistes kutseõppeasutustes:

Põhihariduse baasil on õppeaeg tavaliselt 3 aastat, keskkooli baasil 2 aastat. Õppesisuks on müüritööd, puitehitised, katused, betoneerimistööd, ehitamise põhialused, ehitusjoonestamine, geodeesia. Lisaoskustest, erioskustest ja-teadmistest õpitakse pindade ettevalmistamist ja krohvimist, pindade katmist glasuuritud ja keraamiliste plaatidega, ahjude, kaminate ja pliitide ladumist ning keerukate võlvide- ja silluste ladumist.Lisaks kutseoskustele õpitakse eriala toetavaid teoreetilisi õppeaineid: tööõigust, arvutiõpetust, keskkonnakaitset, töökaitset ja terviseõpetust, tehnilist joonestamist, elektriohutuse aluseid ettevõtluse aluseid, riigikaitse aluseid, teabeotsingute teostamist, karjääri planeerimist.

Erinevates kutseõppeastustes võib olla mõnel alal põhjalikum õppekava (näiteks Pärnu Kutsehariduskeskuses õpitakse rohkem puutööd). Praktika toimub kooli õppetöökodades ja mainekates ehitusfirmades. Kooli lõpetaja leiab tööd ehitusettevõttes üldehitajana. Üldehitaja erialale võetakse õppima õpilasi, kellel on põhiharidus ja kelle tervislik seisund lubab töötada antud erialal.

TÖÖVÄLJAVAATED

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu (EEEL) andmetel on 2006. aastal registreeritud 107 suuremat või väiksemat ehitusfirmat. Paljud üldehitustöölised töötavad FIE-dena ja väikefirmades, mis ei kuulu EEEL nimekirja.

Kutseala on perspektiivikas. Heal töömehel on tööd saada suhteliselt kerge. Nõudlus nende järgi on suur ja see jätkub ka lähiaastatel.

LÄHEDASED AMETID

Üldehitustööliste lähedased ametid on katusekatjad, põrandategijad, krohvijad, isolerijad, klaasijad, torulukksepad, elektrikud.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Üldehitustöölise keskmine palk on 10000-20000 krooni kuus. Palk söltub firmast ja töökohast. Sõltuvalt firmast võidakse töötajale maksta kindlat kuupalka või toimub tasustamine tükitöö alusel.

Levinumateks soodustusteks on mobiiltelefoni kompensatsioon ja autokasutuse-kompensatsioon. Ka see sõltub firmast, kus töötaja töötab. FIE-na töötav ehitustööline saab autokasutuskulud kanda oma tegevuskuludesse. Lisasoodustuseks võib füüsilisest isikust ettevõtjate puhul nimetada ka ehituspoodide sooduskaartide kasutamist – see annab soodsamad võimalused ehitusmaterjalide ostmiseks.

TÄIENDAV INFO

Ehitusvaldkonna kutsekvalifikatsioonide omistamist korraldab Eesti Ehitusettevõtjate Liit .
Kiriku 6
10130, Tallinn
Tel: 648 9005
www.eeel.ee 

Kutseala hõive

ÜLDEHITUSTÖÖLISED Seisuga 28.08.2003 (Statistikaameti andmed)

Kohalikust materjalist ehitajad (ISCO 7121)

167

Müürsepad (ISCO 7122)

818

Betoonijad ja betoonpindage viimistlejad (ISCO 7123)

373

Puusepad (ISCO 7124)

3610

Mujal liigitamata üldehitustöölised (ISCO 7129)

8498

KOKKU

13466

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Töö-otsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Kohalikust materjalist ehitajad (ISCO 7121)

Müürsepad (ISCO 7122)

Betoonijad ja betoonpindade viimistlejad (ISCO 7123)

Puusepad (ISCO 7124)

Mujal liigitamata üldehitustööline (ISCO 7129) sh ehitaja

4

106

78

449

842

43

406

142

1455

3591

74

588

200

1745

2432

2005

Kohalikust materjalist ehitajad (ISCO 7121)

Müürsepad (ISCO 7122)

Betoonijad ja betoonpindade viimistlejad (ISCO 7123)

Puusepad (ISCO 7124)

Mujal liigitamata üldehitustööline (ISCO 7129) sh ehitaja

27

259

133

508

1303

36

396

151

1165

3325

72

503

167

1366

1967

2006 jaan.-juuli

Kohalikust materjalist ehitajad (ISCO 7121)

Müürsepad (ISCO 7122)

Betoonijad ja betoonpindade viimistlejad (ISCO 7123)

Puusepad (ISCO 7124)

Mujal liigitamata üldehitustööline (ISCO 7129) sh ehitaja

30

258

154

218

581

34

208

86

595

1641

46

274

89

681

1002

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 4. 03. 2008. 07:58

Time: 0.1437850 s.