et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Fotograafid

Kool.ee-haridusportaal :: Fotograafid Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeFotograafid,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Fotograafid

OLULISED MOMENDID

  • Fotograafi töö eeldab tehnilist asjatundlikkust, “head silma”, kujutlusvõimet, loovust, korrektsust ja head suhtlemisoskust.
  • Paljud fotograafid tegutsevad ettevõtjatena oma fotostuudios, FIEna.
  • Edu tagab võime kasutada ära tehnoloogia kiiret arengut, st hea tehniline varustus ning hea enesereklaam ja teenindusvalmidus.
  • Konkurents on alg- ja kesktasemel suhteliselt suur, kuna fotograafia on paljude inimeste jaoks huvitav, tipptasemel fotograafe pole üleliia.

TÖÖ ISELOOM

Fotograafide ülesandeks on jäädvustada sündmusi, olukordi ja nähtusi. Tihti kujundavad nad selleks ise valgust ja sobilikke olukordi.

Tänapäeval on fotograafia muutunud eraldi kunstiliigiks. Samal ajal on laienenud tunduvalt ka foto­graafia abil lahendavate ülesannete ring. Näiteks on fotograafia üheks peamiseks teaduslik-tehniliseks informatsiooni hankimise ja talletamise vahendiks. Trükinduses rakendatakse fotog­raafiatjooniste, fotode jms. reprodutseerimiseks, valguskopeerimisel ja reprograafias jm. dokumentatsiooni paljundamiseks. Laialdast rakendamist leiab fotograafia meditsiinis, kriminalistikas, sõjanduses ja mujal.

Fotograafide põhilisteks tööülesanneteks on fotode tegemine reklaami, kommerts-, tööstus- või teaduslikel eesmärkidel ning ajalehtede, ajakirjade, raamatute, kalendrite jm väljaannete illust­reeri­miseks ning portreefotode tegemine. Enamasti spetsialiseeruvad nad ühele või mitmele valdkonnale: portee-, uudiste-(reportaaž-), toote-, arhitektuuri-, teadus-, moefotole. Üksikud fotograafid tegutsevad ka vabakutseliste kunstnikena.

Fotograaf-laborandid töötavad fotolaborites ning nende põhilisteks tööülesanneteks on dokumendi­­foto tegemine, fotomaterjalide töötlemine, fotode valmistamine, laboriseadmete ja -materjalide kasutamine, printeritöö ning klienditeenindamine.

Portee-fotograafid pilditavad inimesi üksikult või grupis. Paljud neist on spetsialiseerunud erinevate sündmuste pildistamisele, näiteks pulma-, koolifotod vms. Enamasti töötavad nad stuudios, kuid sageli tuleb käia pildistamas ka sündmuskohal – pidulikel üritustel, koolis, ette­võtetes, kodus.

Ettevõtjana tegutsevatel fotograafidel tuleb lisaks pildistamisele täita ka palju teisi ülesandeid. Nad tegelevad oma teenuste reklaamimisega, klientidega ajaliste kokkulepete sõlmimisega, varustuse hankimisega, aruandluse, klientidega arveldamise ning maksude maksmisega. Juhul, kui neil on palgalisi töötajaid, siis ka nende töölevõtmise, väljaõpetamise ja juhendamisega.

Osa fotograafe tegeleb oma fotode töötlemisega, näit. kujundavad fotoalbumeid ja raamivad valminud fotosid. Samuti loovad fotograafid oma fotodest paberkandjal näidis-pildimappe ja/või elektroonilisi portfoolioid ja seavad neid üles oma kodulehtedele, et tutvustada oma töid võimalikele klientidele.

Uudiste (pressi) fotograafid ehk fotoajakirjanikud fotografeerivad huvipakkuvaid inimesi, kohti ja sündmusi ajalehtede, ajakirjade, arhiivi või televisiooni tarvis. Nad peavad toime tulema erinevates olukordades ja tingimustes, mis eeldab tehnilist võimekust, kohanemis­võimet, suhtlemisoskust ja stressitaluvust.

Toote-, arhitektuuri- ja teadusfotograafid pildistavad mitmesuguseid elutuid objekte. Tootefotograafid jäädvustavad seadmeid ja masinaid, toodangut, kaupu jms. Arhitektuuri­fotograafid fotografeerivad ehitisi ja interjööre. Teadusfotograafid pildistavad erinevaid objekte, et illustreerida ja jäädvustada täppis- ja loodusteaduslikke ning meditsiinilisi andmeid ja nähtusi. Harilikult vajavad nad ka lisateadmisi inseneri, meditsiini, bioloogia või keemia alalt.

Reeglina tuleb toote- ja teadusfotograafidel pildistamiseks vajalik valgus ja kompositsioon luua omade vahenditega. Elutute objektide pildistamine eeldab rutiinitaluvust, väga hästi arenenud valguse ja kompositsiooni nägemist ja väga häid tehnilisi teadmisi valgusest. Toote-, arhitektuuri- ja teadusfotograafide töid kasutatakse inseneritöös, reklaamis, raamatutes, kata­loo­gides, teaduslikes uurimustes jms.

Loodusfotograafid pildistavad looduskeskkonda – taimi, loomi, linde, putukaid, maastike, loodusnähtusi. Töö eeldab vastavat fototehnikat, palju väljas liikumist ja huvi looduse vastu.

Moe- ja reklaamlavastuse fotograafidel tuleb teha koostööd paljude erinevate inimestega - modellide, stilistide ja meigikunstnikega jt. Selles valdkonnas tegutsevad fotograafid peavad olema väga loovad ja koostöövõimelised ning suurepärased suhtlejad. Tihti töötatakse nädala­vahetustel ja õhtutundidel. Eriliseks teeb nende töö asjaolu, et need üritused toimuvad enamasti nappides valgusoludes. Töö leiab kasutamist põhiliselt reklaaminduses – aja­kirjanduse, televisiooni, ka moekunstnike endi erakogude jaoks jm.

Üksikud fotograafid tegutsevad ka vabakutseliste kunstnikena. Lisaks headele tehnilistele oskustele vajavad nad teistest enam loovust ja kunstilist talenti ning enesemüümise oskust.

TÖÖTINGIMUSED keskkond- vahendid/materjalid - tööaeg

Fotograaf põhilisteks töövahenditeks on fotokaamera ning mitmesugused lisaseadmed - statiivid, välklambid, stuudio-valgustid, filtrid, makroseadmed, eksponomeeter jm. Tänapäeval on lahutamatuks töövahendiks tavapärase fototehnika kõrval arvuti ning erialaste arvuti­programmide tundmine ja kasutamine. Seega vajavad digikaameraga töötavad fotograafid (kõrgekvaliteedilist) ülekeskmise arvutit, printerit, skannerit ja tarkvara ning nende tulemus­likuks kasutamiseks tehnilisi teadmisi ja oskusi. Oskus nendega tööd teha on sama oluline kui teadmisted fototehnika vallas.

Fotograafide töötingimused võivad olla väga erinevad sõltuvalt töökohast ja tegevusvaldkonnast. Fotolaborites, reklaamistuudiotes töötavatel fotograafidel on tavaliselt regulaarne tööaeg – 4-6 päeval nädalas, vahel nn pikad päevad. Samas tuleb suuremates keskuste fotolaborites töötades olla valmis ka vahetustega tööks. Ajalehe-, ajakirjafotograafi töö­aeg on ebaregulaarsem ning ta peab olema valmis kiiresti tööle asuma, kui selleks vajadus tekib.

Enamus fotograafe veedab ainult väikese osa tööajast otseselt pildistades. Suurem osa tööajast kulub piltide töötlemisele ja toimetamisele arvutis (kui nad kasutavad digikaameraid) või uue tööotsa otsimisele (kui nad on ettevõtjad).

Portreefotograafid töötavad tavaliselt stuudios, kuid samas tuleb neil aegajalt käia ka klientide juures pildistamas (näit. koolis, ettevõttes, kodus). Ajalehe ja -kirja fotograafi töö on liikuva ise­loomuga ning neil tuleb sageli ette ka pikemaid reise (näit. maailmameistrivõistlused, olümpiamängud jms).

Mõned fotograafid töötavad ebamugavates või isegi ohtlikes tingimustes, näiteks uudiste fotograafid, kes käsitlevad sõjategevust maailmas, õnnetusjuhtumeid, rahvakogunemisi, fotod helikopterilt, kaevanduses vms. Paljud fotograafid veedavad pikki tunde väljas igasuguse ilmaga, et oodata sobivat hetke pildistamiseks. Uudistefotograafi töö nõuab kindlate tähtaegade järgimist.

Ettevõtjana ja vabakutselisena tegutsevatel fotograafidel on suurem autonoomsus, väljendus­vabadus ja paindlikum tööaeg. Samas võib nende sissetulek olla ebakindel ning arvestama peab sellega, et suur osa ajast kulub uute klientide otsimisele. Kõik see võib tekitada stressi.

KUTSENÕUDED JA -EELDUSED

Fotograafil peab olema hea ruumi-, värvi- ja kujunditaju ning visuaalne mälu ning ta peab valdama erialaseid teadmisi ja oskusi. Töö eeldab analüüsivõimet, püsivust, täpsust, kootöö­valmidust ja rutiinitaluvust.

Fotograafi põhiteadmiste ja -oskuste hulka kuuluvad: erialane terminoloogia ja fototehnilised põhimõisted, valguse seadmine ja kasutamine, kompositsiooni põhialused, fototehnika, pildisensorite ja fotomaterjalide omaduste tundmine ja kasutamine, piltide digitaalne töötle­mine ja printimine, filmide ilmutamine ja kopeerimine, fotolavastus ja töö modellidega.

Erisokusteks on: stuudiofoto, pressifoto, reportaazfoto (sündmusfoto), arhitektuuri/ interjöörifoto, portree- ja grupifoto, loodusfoto, tehniline ja teadusfoto. Kõrgema tasemega meisterfotograafid spetsialiseeruvad enamasti ühele või mitmele erioskusele.

Fotograafide kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis Fotograaf I, II, III, IV, V 

Fotograaf-laborant I kutse taotlemisel on vajalik vähemalt põhiharidus.

Fotograaf II kutse taotlemisel on nõustav 2-aastane töökogemus, täiendkoolitus 40 h või fotograafiaalane haridus ja 6-kuuline töökogemus. Võimalik on spetsialiseeruda pilditöötleja eri­alale.

Fotograaf III kutse taotlemisel on nõutav II kutsetaseme kutsetunnistuse olemasolu ja 5-aastane töökogemus, täiendkoolitus 100 h.

Fotograaf-meister IV – IV taseme taotlemise eelduseks on III kutsetaseme kutsetunnistuse olemasolu (spetsialiseerunud ühele kindlale erioskusele, 10-aastane töökogemus, täiend­koolitus 40h). Autorikomplekt. Spetsialiseerumine kõrgtasemel vähemalt ühele või mitmele erioskusele.

Fotograaf V on rahvusvahelise tunnustusega fotograaf. Kutse taotlemiseks on vajalik autori­komplekt ja publikatsioonid või tegevus koolitajana.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Eestis saab fotograafia eriala õppida Tallinna Polütehnikumis, Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias.

Tallinna Polütehnikumis on võimalik omandada fotograafiaalane kutsekeskharidus. Õpe kestab 2 aastat. Õppima võetakse kutsesobivuse testi ja vestluse alusel keskharidusega noori. Kasuks tuleb süvenenud huvi fotograafia ja arvutimaailma vastu ning soov loomingulisele eneseväljendusele.

Õpitakse erialatehnoloogiat, fotoaparatuuri ja optikat, fotomaterjale ja -keemiat, fotoretušši, videotehnika seadmeid, video võttetehnikat, animatsiooni aluseid, arvutikujundust, kunsti­õpetust, inglise, soome ja vene keelt, majanduse ja õiguse aluseid, klienditeenindust. Õppetöö praktiline osa koosneb praktikast koolis ja ettevõttes.

Tartu Kõrgem Kunstikoolis saab fotograafia erialal omandada rakendusliku kõrghariduse. Õpe kestab 4 aastat (160 AP).

Fotograafia õppekava võimaldab spetsialiseeruda kolmes suuremas nišis. Neist kõige levinum on seotud tööga, kus fotograafial on täita keskne roll: toote- ja elustiili reklaamiproduktsioon, ajakirjandus ja uudistööstus; samuti internetipõhised projektid.

Teiseks rakendusvaldkonnaks on kunstimaailma korralduslik süsteem, kus läheb tarvis enne­kõike organiseerimisoskusi ning suutlikkust fotograafiaga seonduvat turustada või avalikesse ettevõtmistesse (näitused, etendused, galeriitegevus, festivalid jmt.) lülitada.

Kolmandaks rakendusruumiks on vabaloominguline kunstialane tegevus. Eraldi võimalusena kuulub siia fotovaldkonna-alane museoloogiline või kriitika- ja uurimistegevus, mille tarvis läbitakse stuudiumi jooksul ka asjakohaseid kursusi ja praktikaid.

Stuudiumi jooksul õpitakse nii fotograafia analoog- kui ka digitaalseid tehnoloogiaid, pildistamise eriliike, fotograafilisi väljendusvahendeid ja fotode teoreetilist mõtestamist. Tegeldakse ka dokumentalistika- ja stuudiolavastusliku fotograafia projektidega.

Tallinna Kunstiakadeemias kestab fotograafia õpe 3+2 aastat, mille käigus saadakse humanitaarteaduse bakalaureusekraad (3 aastat) ja kunstide magistrikraad (2 aastat).

Bakalaureuseõppe raames saab omandada fotograafiliste vahendite kasutamise oskuse ning teadmised kaasaegse kunsti ja kunstimaailma toimemehhanismidest. Õpe hõlmab nii traditsioonilisi fototehnoloogiaid kui digitaalset pilditöötlust, iseseisvaid ning juhendatud loomingulisi projekte ja foto ning kunsti ajalugu ning teooriat.

Foto magistriõppes omandatakse teoreetilised ja praktilised oskused tegutsemiseks fotol põhinevate iseseisvate projektide teostamiseks kaasaegses kunstikeskkonnas, video- ja multi­meediaprojektides, sotsiaalse taustaga visuaalsetes ja teoreetilistes uurimistöödes.

Täienduskoolituskursusi fotograafidele ja ettevalmistuskursusi noortele korraldab Tartu Kõrgema Kunstikooli täienduskoolituskeskus. Kursusi algajatele kuni päris professionaalsete workshoppide ja kursusteni välja korraldab Eesti Foto Kool, Audentes Ariko Arvutikool, Morganfoto, Fotoluks.

Koolinoortel, kellele pakub huvi tulevikus töötada fotograafia erialal, tuleb üldhariduskoolis suuremat tähelepanu pöörata kunstiõpetusele, arvutiõpetusele, pilditöötlusele, pildistamisele looduses, linnas ja inimeste keskel.

TÖÖVÄLJAVAATED

Fotograafid leiavad tööd fotolaboratooriumides ja fotofirmades ning fototeenust vajavates firmades - ajalehe ja ajakirja toimetustes, nuku- ja joonisfilmis, televisioonis jm. Nad töötavad digitaalse pilditöötlejana, multimeedia toodete valmistajana, fototoimetajana või vabakunstnikuna.

2006.a. oli Eestis ligi 200 fotografeerimisteenust pakkuvat fotolaborit, -ateljeed ja -stuudiot.

Konkurents on alg- ja kesktasemel suhteliselt suur, kuna fotograafia on paljude inimeste jaoks huvitav, tipptasemel fotograafe pole üleliia. Parimate tegijate ring jääb 20 piiridesse.

Tööd võib leida igal pool, kuid kahtlemata on võimalused paremad linnades. Paljudel ette­võtjana tegutsevatel fotograafidel on lepingud reklaamifirmadega, ajalehte ja ajakirjadega või teiste ettevõtetega, kus nad teevad üksikuid projekte kindla honorari eest.

LÄHEDASED AMETID

Fotograafile vajalikke kunstilisi võimeid ja loovust läheb vaja arhitekti, kunstniku, disaineri ning tele-, video- ja filmioperaatori töös.

Fotoajakirjaniku töö nõuab oskust käsitleda uusi lugusid ehk näha üksikjuhtumis üldistust, mis on lähedane reporteri ja toimetaja tööle.

Fotode töötlemine, mida fotograafid teevad arvutis, sarnaneb ajalehe, ajakirja, raamatu vm kujundaja tööga.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Tippfotograafi töö on küllaltki kõrgesti hinnatud ja tasustatud. Parema sissetuleku tagab hea enesereklaam. Vabakutselise tööst saadav tulu sõltub palju sellest, kas ja kui palju õnnestub tal oma loomingut salongides või otsekontaktide kaudu müüa. Ettevõtjana tegutseval fotograafil sõltub sissetulek tehtud tööst ja projekti suurusest. Levinum tasustamise arvestus sõltub pooltvahelisest kokkuleppest.

Fotolaboris ja –ateljees töötaval fotograafil on kindel kuupalk, millele lisandub läbimüügitasu.

Paremini tasustatud on reklaaminduse, pulmafoto, kõmuajakirjade juures töötavad fotograafid.Nende sissetulekud on oluliselt üle Eesti keskmise.

TÄIENDAV INFO

Kutsekvalifikatsiooni omistavaks organiks on Eesti Fotograafide Liit.

Kontakt: Tel: 679 1708
E-post: kersti.rodes@kutsekoda.ee 

Fotograafia-alast teavet leiad:

Fotoportaal: www.foto.ee 
Eesti Foto.ee

Kutseala hõive

FOTOGRAAFID 2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)

Fotograafid ning pildi- ja helisalvestuse tehnikud ja operaatorid (ISCO 3131)

713

Fotograafid ja fotograafiaga seotud töölised (ISCO 7344)

238

KOKKU

951

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Töö-otsijad töösoovi järgi

Tööotsijad oman-datud eriala järgi

2004

Fotograafid ning pildi- ja helisalvestuse tehnikud ja operaatorid (ISCO 3131)

7

65

66

Fotograafid ja fotograafiaga seotud töölised (ISCO 7344)

0

29

29

2005

Fotograafid ning pildi- ja helisalvestuse tehnikud ja operaatorid (ISCO 3131)

4

52

66

Fotograafid ja fotograafiaga seotud töölised (ISCO 7344)

0

35

42

2006 jaan.-sept

Fotograafid ning pildi- ja helisalvestuse tehnikud ja operaatorid (ISCO 3131)

0

22

43

Fotograafid ja fotograafiaga seotud töölised (ISCO 7344)

2

21

26

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 4. 03. 2008. 07:19

Time: 0.1407721 s.