et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Päästetöötajad

Kool.ee-haridusportaal :: Päästetöötajad Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eePäästetöötajad,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Päästetöötajad

OLULISED MOMENDID

  • Päästetöö on meeskonnatöö.
  • Päästetöötajate töö on raske ja ohtlik.
  • Päästetöötaja on missioonitundega abistaja.

TÖÖ ISELOOM

Päästetöötajate põhiülesandeks on inimeste ja nende vara päästmine häda- ja kriisi­olukordades - tulekahjud, uputused, looduskatastroofid ning muud ettenägematud õnnetus­juhtumid, milleks võib olla ka näiteks kassi puu otsast alla aitamine. Päästetöötajate abi vajatakse liiklusõnnetuse puhul, demineerimistööde teostamisel, lisaks tegelevad nad paljude erinevate õnnetustagajärgede likvideerimisega, näiteks naftareostuse likvideerimine jne.

Kui inimesed helistavad hädaabi numbrile 112 ja paluvad abi, peavad päästetöötajad koheselt reageerima - väljasõit 1 minuti jooksul. Oma töövahetuse ajal on nad pidevas valmisolekus, et kriisiolukorra tekkimisel kiirustada sündmuskohale olukorda lahendama.

Päästetöö on äärmiselt ohtlik ja usalduslikku koostööd nõudev - vale otsus või käitumine võib ohustada nii päästetöötaja enda kui ka teiste inimeste elu. Ohutuse huvides kasutatakse spetsiaalset kaitseriietust ja vahendeid, samuti on rida erinevaid ohutuseeskirju. Tulekustutus- ja päästetööd on keerukad, psüühilist ja füüsilist pingutust nõudvad ning eeldavad organiseeritust ja meeskonnatööd. Päästemeeskonnas on tavaliselt kindel struktuur ja tööjaotus, mille tegevust juhib päästespetsialist. Päästemeeskonnad komp­lekteeritakse mõne kindla ohu likvideerimisele. Näiteks tulekustutamistega tegelevad tule­tõrjujad, õnnetustega veekogudes merepääste, ohtlike ainete korral keemiapääste,lennujaamades teostavad päästetöid lennujaamade avarii- ja päästeteenistused. Suuremate kriisiolukordade ajal on päästeoperatsioonil tegevuses erinevad meeskonnad, samas tuleb ka üksteist vajadusel asendada.

Päästealal on kuus põhivaldkonda: päästetööd, tuleohutusjärelevalve, kriisireguleerimine, õnnetuste ennetamine, demineerimine ja õnnetusteadete menetlemine. Kuues põhivald­konnas töötavad erineva väljaõppega spetsialistid.

Päästetöötajad kitsamas mõistes on päästjad (tuletõrjujad), meeskonnavanemad, rühmapealikud, komandopealikud, operatiivkorrapidajad ja operatiivautojuhid. Nende ülesandeks on otseselt tulekustutus- ja päästetööde tegemine - inimeste, vara ja keskkonna päästmine ja kaitsmine. Töö on vastutusrikas ja psüühilist pingutust nõudev ning eeldab valmisolekut ja oskust tulla toime erinevate olukordade lahendamisega. Nad läbivad regulaarselt tervisekontrolli ning sooritavad füüsiliste katsete teste. Päästetöötajad on kindlustatud ning neid vaktsineeritakse riigi kulul. Nad peavad olema valmis töötama pidevalt muutuvates olukordades ning taluma ooteloleku aega. Nendel hetkedel, kui pääste­tööd ei toimu, korrastavad ja kontrollivad nad oma töövahendeid, puhkavad, loevad kirjandust vms.

Päästetööde edukat toimimist tagavad erinevad päästespetsialistid, kelle töö eesmärgiks on töökorralduse kaudu operatiivse valmisoleku ning tulekustutus- ja päästetööde läbiviimise tagamine. Nende ülesanneteks on meeskonna valveteenistuse töö korraldamine, praktilise ja teoreetilise õppe korraldamine ja läbiviimine tulekustutus- ja päästemees­kondade liikmetele ning sündmuskohal tulekustutus- ja päästetööde juhtimine. Pääste­spetsialisti töö eeldab oskust lahendada erinevaid olukordi nii meeskonnas kui ka sündmus­kohal.

Päästeinspektorite töö eesmärgiks on tulekahjude ning muude õnnetuste ennetamine ja tegevuste planeerimine õnnetustega kaasnevate kahjude vähendamiseks. Tule­ohutusjärelvalvel on kolm põhisuunda:

  1. objektide kontroll - kontrollitakse tuleohutusnõuete täitmist, nö. tuleohutusjärelevalve
  2. ehitusprojektide kooskõlastamine - kontrollitakse hoonete ehitusprojektides vastavust tuleohutusnõuetele;
  3. menetlus – uuritakse tulekahjude tekkepõhjusi, määratakse karistus tuleohutusnõuete rikkumise korral.

Päästeinspektorite vastutus on väga suur, ehkki neil on päästetöötajatest kõige vähem otsest kokkupuudet ohtliku olukorraga - tulekahjude sündmuskohal asuvad nad tööle peale tulekahju kustutamist.

Õnnetusteadete menetlemine toimub häirekeskuses, kus hädaabinumbri 112 kõnedele vastavad päästekorraldajad. Nad võtavad vastu õnnetusteateid, täpsustavad, millist abi vajatakse (kõne töötlemine) ning seejärel saadavad välja päästemeeskonnad ja/või kiirabibrigaadid. Vajadusel kaasatakse ka teisi teenistusi, ettevõtteid ja organisatsioone. Päästekorraldajal tuleb abivajajale anda ka esmaseid tegutsemis- ja käitumisjuhiseid - näiteks teda maha rahustada ja kajastada sündmusega seotud operatiivset informatsiooni. Kogu sündmuste käik lindistatakse ja säilitatakse häirekeskuste andmebaasides.

Demineerijad töötavad demineerimiskeskuses (nn pommigrupp), mis tegeleb lõhkekehade, pommikahtluste, pommiähvarduste, lõhkeseadeldiste ja plahvatusjärgse tööga. Kõigepealt tuleb demineerijatel sündmuskohal teha kindlaks, kas seal on lõhkematerjale. Selleks kasutatakse nii pommikoeri kui ka spetsiifilist eritehnikat (pommirobotid jm seadmed). Kui leitakse plahvatusohtlik ese, siis tehakse see kahjutuks kas sündmuskohal või polügonil. Samuti kuulub demineerijate ülesannete hulka turvalisuse tagamine kõrgete külaliste visiitide puhul. Demineerijate töö on ohtlik ning eeldab põhjalikku väljaõpet, kaitse­varustuse kasutamist ning ohutusreeglite ranget järgmist. Tuntud on väljend, et demineerija võib eksida elu jooksul vaid üks kord.

Kriisireguleerimine on päästeala uus arenev valdkond, kuhu on hõivatud eelnimetatud päästeala töötajaid. Kriisireguleerijate ülesandeks on suurõnnetuste vältimine ning valmis­oleku tagamine suurõnnetuste likvideerimiseks. Kriisireguleerijate tavapärane töö on planeerimine, mitmesuguste analüüside ja dokumentide koostamine, millega tehakse kindlaks riskid, hinnatakse suurõnnetuse likvideerimiseks vajalikke vahendeid ning koostatakse kavad suurõnnetuste lahendamiseks. Samuti tegeletakse ohtlike keemiaettevõtete ohutuse tagamisega (inspektsioonid ja dokumentide kontroll). Kriisi­reguleerijad peavad hoiatama otsuste tegijaid (näiteks maavalitsust, linnavalitsust ja Vabariigi Valitsust) võimalikest ohtudest ning andma soovitusi ohtude vähendamiseks. Õnnetuste korral aitavad kriisireguleerijad sündmust lahendada kriisikomisjoni koosseisus. Kriisikomisjoni ülesandeks on erakorraliste otsuste tegemine, mis on vajalikud suur­õnnetuse lahendamiseks (vahendite hankimine, evakueerimine, piiri sulgemine, abi palumine välismaalt jne).

TÖÖTINGIMUSED keskkond - vahendid/materjalid - tööaeg

Päästetöötajad (päästespetsialistid, päästekorraldajad, päästjad, demineerijad) töötavad graafikuga 24 tundi tööl, millele järgneb 72 tundi puhkeaega. Häirekeskustes töötavatel päästekorraldajatel on 12-tunnised valvevahetused.

Juhul, kui ei ole käimas parajasti päästeoperatsiooni, veedavad nad aega päästekeskustes, olles valmis vajadusel kohe välja sõitma. Väljakutse peale sõidetakse välja 1 minuti jookul (päästespetsialistid, päästjad, demineerijad), päästekorraldaja jääb häirekeskusesse oma ülesandeid täitma. Sündmuskohale sõidetakse spetsiaalse varustuse ja alarmiga auto(de)ga, kusjuures päästetööde autojuht läbib liikluses tihti ohtlikke situatsioone.Päästetöötajate kasutuses on kaasaegsed side- ja infotehnoloogiavahendid ja tulekustutus- ja päästevarustus – alates tuletõrjeautost, lõpetades sae ja kruvikeerajaga. Suuremate päästetööde puhul kasutatakse Piirivalve lennusalga helikopterit, veekogudes toimuvatel õnnetuste puhul veetransporti.

Tulekustutus- ja päästetöödel puutuvad päästjad kokku põlemisgaaside, elektri, ohtlike ainete, veega, mis võivad mõjuda nende elule ja tervisele. Päästjad kannavad alati kaitse­riietust, kusjuures teatud päästetöödeks mõeldud kaitseriietus ja varustus võib olla väga raske ja kohmakas (demineerija-, sukeldus- ja keemiakaitseülikond).

Päästeinspektorid töötavad enamasti kontoris, nende tööaeg on tavaliselt 8-17. Objektide kontroll ja uuringud toimuvad objektil.

Päästetöötajate puhkus kestab 35 päeva + kuni 10 päeva tööstaaži eest.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Päästetöötajate ettevalmistus on mitmekülgne. Tuleb tunda kutsetööga seonduvaid õigusakte, keskkonnaohutust, esmaabivõtteid, päästeala süsteemi, struktuuri ja töö­korraldusega seonduvat, organisatsioonijuhtimise ja –käitumise aluseid. Päästeinspektorid tunnevad lisaks põhjalikumalt ehitusvaldkonda, tuleohutusnõudeid ning sellega seotud õigus­akte ja menetlustoiminguid.

Päästetöötajad peavad tundma õnnetuste eritüüpe ja nende iseärasusi ning oskama tegutseda erinevates olukordades, tagades samal ajal tööohutuse. Päästetööde sooritamiseks on vajalik tunda tulekustutus- ja päästetöödel kasutatavaid töövahendeid ja varustust, nende ohutut kasutust ja kasutusjärgset hooldamist.

Kuna päästetöö nõuab omavahelist informatsioonivahetust, siis oskavad nad käsitseda häirekorraldusega seotud side- ja infotehnoloogiavahendeid. Teadmised erakorralisest meditsiinist aitavad esmaabi anda ja kannatanut transportida. Vajalik on autojuhtimisoskus.

Päästetöötajate tööks vajalikud isikuomadused on suhtlemisvalmidus, kohusetunne, täpsus, stressitaluvus, empaatiavõime, usaldusväärsus, analüüsivõime. Oluline on üldfüüsilise ette­valmistus ja nõuetele vastav terviseseisund.

Hädaabinumbrile helistajate teenindamiseks läheb päästekorraldajal lisaks erialateadmistele vaja veel head kuulamisoskust, kiiret reageerimisvõimet, kõrget pingetaluvust, soovi teisi aidata, mõistvat suhtumist ja asjatundlikku suunamist, mis iganes probleemiga häda­abi­numbrile helistatakse (hädaabinumbrile laekubkeskmiselt 1,3 kõnet minutis). Eesmärk on aidata inimesi parimal võimalikul viisil.

Tuletõrje- ja päästeala on kutsetöö, mille juurde kuuluvad kõrged ideaalid, nende väärtus­hinnangud ning käitumistvad on määratletud eetikakoodeksis. Eesti tuletõrje- ja pääste­töötajad kasutavad oma deviisina ajaloolist tuletõrje lipukirja: “Jumala auks, ligimese kaitseks”.

Päästetöötajatekutseoskusnõuded on kinnitatud järgmistes kutsestandardites:

Päästja I kutse taotlemisel on nõutav keskharidus, kutsestandardile vastav koolitus ja vastamine üldfüüsilise ettevalmistuse ja terviseseisundi nõuetele.

Päästja II kutse taotlemisel on nõutav keskharidus, kutsestandardile vastav koolitus ning vastamine üldfüüsilise ettevalmistuse ja terviseseisundi nõuetele.

Päästespetsialist III kutse taotlemisel on nõutav keskharidus, päästja II kutse, vähemalt 3-aastane töökogemus päästealal, kutsestandardi nõuetele vastav koolitus ning vastamine üld­füüsilise ettevalmistuse ja terviseseisundi nõuetele.

Päästekorraldaja II kutse taotlemisel on nõutav keskharidus, kutsestandardi nõuetele vastav koolitus ja vastamine terviseseisundi nõuetele.

Päästekorraldaja III kutse taotlemisel on nõutav keskharidus, päästekorraldaja II kutse, 2-aastane järjepidev töötamine päästekorraldajana, kutsestandardi nõuetele vastav koolitus ja vastamine terviseseisundi nõuetele.

Päästeinspektor III kutse taotlemisel on nõutav:

  • keskharidus, päästja II kvalifikatsioon, vähemalt 3-aastane töökogemus päästealal, kutsestandardi nõuetele vastav koolitus ja vastamine terviseseisundi nõuetele või
  • kõrgharidus, kutsestandardi nõuetele vastav koolitus ja vastamine terviseseisundi nõuetele või
  • päästespetsialist III kvalifikatsioon.

Päästeinspektor IV kutse taotlemisel on nõutav kõrgharidus ja kutsestandardi nõuetele vastav koolitus.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Päästetöötajaks saab õppida Sisekaitseakadeemia (SKA) Päästekolledžis. Päästekolledž valmistab ette nii päevase kui kaugõppeprogrammi järgi rakendusliku kõrgharidusega päästeteenistuse spetsialiste. Õppeaeg kestab 4 aastat.

SKA Päästekolledži Päästekool Väike-Maarjas valmistab keskhariduse baasil ette tuletõrjujaid-päästjaid, tuletõrje- ja päästespetsialiste ning päästekorraldajaid õppeajaga 1 aasta. Kool korraldab ka tuletõrje- ja päästealast täiendkoolitust. Päästekolledžisse võivad kandideerida keskharidusega füüsiliselt terved Eesti Vabariigi kodanikud. Kogu õppeaja vältel on õpilased riigi ülalpidamisel (tasuta söök, elamine ja riietus).

Demineerijatele korraldab demineerimiskeskus neli põhikursust: abidemineerija-, demineerija-, pommitehniku- ning instruktori kursused. Lisaks viiakse läbi ametialaseid täiendkoolitusi erinevatele demineerimistöödele suunatud kursuste ja õppepäevade näol. Suures osas saavad demineerijad siiski väljaõppe välisriikides.

Häirekeskuste päästekorraldajate koolitust korraldatakse nii kohapealse väljaõppena kui täienduskoolitusena Väike-Maarja Päästekoolis.

TÖÖVÄLJAVAATED

Eesti Vabariigi päästeteenistus on sisejulgeolekusüsteemi osa, mis hõlmab vabariigi eri paigus asuvaid, erineva valmidusastme, suunitluse ja varustatusega päästeasutusi. Eestis on neli regionaalset päästekeskust - Põhja-, Ida-, Lääne- ja Lõuna Eesti Päästekeskused. Eesti suurimas, Põhja-Eesti Päästekeskuses on 11 päästekomandot koos 5 eraldipaikneva meeskonnaga, kus töötab ca 800 päästetöötajat. Päästeameti alluvuses on vastavalt ka neli regionaalset häirekeskust, kus toimub hädaabikõnede vastuvõtt ja päästetööde tegevuse suunamine.

Päästeameti Kriisireguleerimiskeskus on päästeala üldriiklik juhtimis- ja koordinatsiooni-keskus ning rahvusvaheline kontaktpunkt abipalve vastuvõtmiseks või edastamiseks loodusõnnetuste või tehnogeensete katastroofide korral.Demineerimiskeskuse põhi-ülesanneteks on lõhkekehade, pommikahtluste, pommiähvarduste, lõhkeseadeldiste ja plahvatusjärgse tööga tegelemine.

Päästekolledži lõpetajad leiavad tööd päästeasutuste erinevatel töösuundadel nagu pääste­tööd, tuleohutuse järelevalve, kriisireguleerimine, häirekeskus või koolitus. Nad töötavad nii riigi-, era- kui ka kohaliku omavalitsuse päästeasutustestuleohutusjärelevalve, kriisi­reguleerimise ning operatiivteenistuse valdkonnas või häirekeskustes.

Päästeteenistustes ootab noori spetsialiste motiveeritud töö ja ametiredelil edasiliikumise võimalused. Kaasaegne päästeteenistus vajab kõrgharidusega erialaspetsialiste, kellel on tugevad tehnikaalased teadmised ning ametnikuna töötamiseks vajalik ettevalmistus. Pääste­töötajailt oodatakse üha enam professionaalsust: operatiivset, asjatundlikku ja mõtes­ta­tud tegutsemist.

LÄHEDASED AMETID

Päästetöötajatele lähedased ametid on riskiinsener, ettevõtte ohutusspetsialist, vetelpäästja..

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Päästeteenistuja ametiaste

2007.a. prognoositav 1 kuu keskmine brutopalk

Päästja

9 000

Päästespetsialist

10 250

Päästevanemspetsialist

11 460

Päästejuhtivspetsialist

14 120

Päästepeaspetsialist

15 290

Päästepealik

18 970

Päästedirektor

27 720

Päästepeadirektor

44 000

Kõik päästetöötajad on riigi kulul kindlustatud.

TÄIENDAV INFO

Valdkonna tööd korraldab Päästeamet. Ameti tegevusvaldkonnad on:

  1. päästetööd;
  2. tuleohutusalane riiklik järelevalve;
  3. tuleohutus- ja päästealane ennetustöö;
  4. hädaabikutsete menetlemine, päästekorraldus;
  5. kriisireguleerimine;
  6. demineerimistööd.

Ameti haldusse kuuluvad Päästeameti kohalikud päästeasutused, sõjaväestatud pääste­üksused ja Häirekeskus.

Postiaadress: Raua 2, 10124, Tallinn
Tel: 628 2000
www.rescue.ee

Päästetöötajate kutsekvalifikatsiooni omistavaks organiks on Sisekaitseakadeemia.
Päästeala korraldamist reguleerib päästeseadus.

Eesti Tuletõrjemuuseum tutvustab Eesti tuletõrje ajalugu ammumöödunud aegadest kuni lähiminevikuni.

Kutseala hõive

PÄÄSTETÖÖTAJAD 2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed)

Tuletõrjujad ja päästjad (ISCO 5161)

1924

Avaliku teenistuse spetsialistid, sh päästekorraldaja, päästespetsialist
(ISCO 2470)

2596

Ehitus- ja tuleohutusinspektorid (ISCO 3151)

195

KOKKU

1924

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpakkumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Tuletõrjujad ja päästjad
(ISCO 5161)

4

36

75

2005

Tuletõrjujad ja päästjad
(ISCO 5161)

10

46

104

2006

Tuletõrjujad ja päästjad
(ISCO 5161)

11

21

64

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 4. 03. 2008. 07:07

Time: 0.1429079 s.