et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Postitöötajad

Kool.ee-haridusportaal :: Postitöötajad Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eePostitöötajad,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Postitöötajad

OLULISED MOMENDID

  • Eesti Post on suurim postiteenuste osutamisega tegelev ettevõte, kellel on üle vabariigi enam kui 500 teeninduspunkti, mis on kõige laiem teenindusvõrk Eestis.
  • 80% Eesti Posti töötajaskonnast on naised.
  • Eesti Post väärtustab töötajat, kes on kliendisõbralik, tulemuslik, arenguvõimeline ja lojaalne.
  • Eesti Postis on head võimalused töötada õpingute kõrvalt, kuna seal on võimalik töötada ka osalise tööajaga.
  • Eesti Posti kirjakandjad, kullerid ja autojuhid läbivad kokku iga päev oma töös teekonna, millega teeks 1,5 ringi ümber maakera.
  • Eesti Posti aktsiad on 100%-liselt riigi omanduses.
  • Eesti euromündi kujunduse konkursi võitis Eesti Posti struktuuriüksuse Eesti Postmargi kunstnik Lembit Lõhmus.

TÖÖ ISELOOM

Iga nädal saadab Eesti Post laiali tuhandeid kirju, arveid, pakiteateid, ajalehti ja ajakirju ning reklaambuklette. Eesti Posti teenustespekter on palju laiem kui kirja või paki saatmine. Eesti Posti teenuste hulka kuuluvad: isekujundatava postmargi teenus, ajakirjanduse tellimine internetist, konteinerite ja aluste veod, postipanga teenused.

Kõige selle eest kannavad hoolt teenindajad - klienditeenindajad, postitöötlejad, kirjakandjad, kullerid. Klienditeenindajad teenindavad postkontoreid külastavaid kliente, postitöötlejad sorteerivad sissetulnud ja väljaminevaid postisaadetisi postkontorites ja sorteerimiskeskuses. Kirjakandjad ja kullerid toimetavad postisaadetisi eraisikutele ja asutustele linnas ja maal.

Klienditeenindajad osutavad postiteenuseid nii era- kui äriklientidele. Nende põhilisteks ülesanneteks on postisaadetiste vastuvõtmine, töötlemine ning väljastamine, töödeldava posti dokumentide vormistamine ning arveldamine erinevate maksevahenditega.

Nad registreerivad saadetavaid kirju, müüvad marke, ümbrikke ja teisi posti saatmiseks vajalikke vahendeid, maksavad rahakaardi alusel välja raha ning maksavad pensione, toetuseid ja võtavad vastu muid makseid. Nad väljastavad saabunud pakke, kaaluvad saadetavaid pakke ja kontrollivad, et saadetis oleks nõuetekohaselt pakitud. Samuti tuleb klienditeenindajatel vastata klientide postiteenuseid puudutavatele küsimustele ja nõustada neid sobiva teenuse valikul.

Klienditeenindajatel on palju erinevaid ülesandeid, mis teeb nende töö vaheldusrikkaks. Pingelisust lisab vastutus arvelolevate postivahendite ja kassa eest. Väiksemates post­kontorites tuleb neil lisaks klienditeenindusele tegeleda ka posti sorteerimisega. Kliendi­teenindajad töötavad postkontori lahtioleku aegadel, mis harva langeb õhtusele või öisele ajale.

Postitöötlejad tegelevad postipakkide, kirjade, ajalehtede jt postisaadetiste sorteerimisega vastavalt sihtpunktidele. Postitöötleja töö Tallinna sorteerimiskeskuses erineb postitöötleja tööst postkontoris. Seda just eelkõige seetõttu, et valdav osa kodumaistest ja kõik rahvusvahelised kirjad ja saadetised läbivad oma teekonnal just Tallinna sorteerimiskeskuse. Kui postitöötleja abivahendiks sorteerimiskeskuses on sorteerimismasin, siis postkontoris tuleb postitöötlejal hakkama saada ainult oma nobedate näppudega.

Hoolimata sellest, et posti sorteerimine on suuresti automatiseeritud, võib postitöötlejate töö nõuda üsna suurt füüsilist pingutust. Suur osa tööpäevast möödub jalgadel seistes, aegajalt tuleb tõsta raskeid postikotte. Suuremates keskustes toimub töö mitmes vahetuses, mistõttu tuleb töötada ka öösel ja nädalavahetustel.

Kirjakandjad tegelevad sorteeritud postisaadetiste kättetoimetamisega nii eraisikutele kui ka firmadele. Enamasti veavad nad posti laiali kindlal marsruudil. Oma tööpäeva alustavad kirjakandjad postkontoris, kus nad seavad posti kande järjekorda. Ettenähtud marsruudi läbivad nad kas jalgsi või sõiduvahendiga, liikudes majast majja ja asetades posti postkastidesse. Kuna osa postisaadetisi tuleb üle anda allkirja vastu, tuleb kirjakandjatel suhelda ka klientidega ning jagada informatsiooni postiteenuste kohta. Maapiirkondades töötavad kirjakandjad müüvad postikandes kaupa (postmarke, ümbrikke, kaarte, lotosid jmt). Väiksemates asulates, külades on kirjakandja ja klienditeenindaja ühes isikus st hommikul kannab töötaja kirjakandjana posti laiali ja pärast kannet teenindab see sama töötaja kliente postkontoris.

Kirjakandja tööpäev algab varahommikul, sest ajalehed peavad hommikuks juba postkastides olema. Töö nõuab jõudu, julgust ja osavust, kuna jalgsi või jalgratta seljas posti laiali vedamine on päris raske. Samuti võivad kirjakandjaid kimbutada koerad. Töö meeldivateks külgedeks on võimalus inimestega suhelda, palju värskes õhus viibida ja oma vaba aega planeerida, kuna tööpäev lõpeb enamasti lõuna paiku. Suveperioodil on töö kergem, talvel teeb lumi ja jää töö keeruliseks, kui liikuda tuleb jalgsi või jalgrattaga. Ettevõtte poolt on töötajatele jagatud isikukaitsevahendeid, nii koerte kui ka jää vastu. Pingelisem tööperiood on kuu alguses, kui firmad saadavad arveid ja reklaame, siis võib postikott olla üsna raske.

Kullerid osutavad kullerteenuseid. Eesti Posti tuntum kullerteenus kannab nime ELS ja võimaldab klientidel tellida saadetis talle sobivaks kellaajaks koju kätte. Kullerite tööülesanneteks ongi kirjade ja postipakkide kogumine ja kättetoimetamine, mida nad väljastavad saajale allkirja vastu st teostavad uksest-ukseni teenust. Postisaadetiste kohaletoimetamiseks kasutavad nad ettevõtte poolt kasutusse antud autot.

Kulleri töö on vaheldusrikas, kuna iga päev külastatakse erinevaid kliente ja tööpiirkonnadki võivad päevade lõikes erineda. Mõnikord on kätteviidavad saadetised suuremõõdulised ja rasked, seega peab kulleril olema füüsiliselt hea ettevalmistus.

TÖÖTINGIMUSED keskkond- vahendid/materjalid - tööaeg

Kui klienditeenindajad töötavad postkontori teenindussaalides, siis kirjakandjad veedavad suurema osa tööajast väljas, mis on ka üheks plussiks nende töö juures. Postitöötlejad töötavad postkontori tagaruumides ja kullerite peamiseks töökohaks ning töövahendiks on auto.

Klienditeenindaja, kulleri ja kirjakandja tööülesanded on vaheldusrikkamad kui postitöötleja ülesanded, kuna teenindajad puutuvad kokku igapäevaselt klientidega ning iga klienditeenindussituatsioon on erinev. Postitöötleja töö on monotoonsem ja nad töötavad sageli sundasendis, kuid samas on selles ametis töövõtted kergemini ja kiiremini omandatavad. Klienditeenindajate ülesanded on pigem vaimset kui füüsilist laadi. Postitöötlejate, kullerite ja kirjakandjate teevad sageli füüsilist tööd, kuna nende töös tuleb ette raskuste tõstmist.

Kirjakandjad töötavad jalgsi (enamasti linnades), samuti on nende töövahendiks sageli jalgratas või auto. Sorteerimiskeskuses on postitöötlejate töövahendiks pakkide ja kirjade sorteerimismasin.

Teenindajate tööpäev möödub enamasti klientide silme all ning aegajalt tuleb kokku puutuda rahulolematute ja ärritunud klientidega, kuid samas on ka väga meeldivaid kliente, kes jagavad kiidusõnu.

Postitöötlejad ja klienditeenindajad töötavad linnapiirkondades vahetustega. Üldjuhul töötavad postitöötajad 40 tundi nädalas, kuid tuleb ette ka osalise tööajaga töötajaid, kes töötavad enamasti maapiirkondades, kus asustustihedus on väiksem ning postkontori lahtiolekuaeg lühem. Riiklikel pühadel töötamist ei toimu, kuna postkontorid on suletud, samas tuleb postitöötlejatel ja kirjakandjatel ette töötamist õhtusel ja öisel ajal.

KUTSENÕUDED JA -EELDUSED

Klienditeenindaja ametikohale on nõutav

  • keskharidus
  • riigikeele valdamine kõnes ja kirjas, vene keele valdamine suhtlemistasandil
  • arvuti kasutamise oskus (Word, Excel jt. töös vajaminevad arvutiprogrammid)
  • isiksuseomadused: hea suhtlemis-, väljendus- ja kuulamisoskus, kõrge pingetaluvus, ausus, soov töötadameeskonnas
  • korrektne ja puhas välimus ja riietus.

Postitöötleja ametikohale on nõutav

  • põhiharidus
  • riigikeele valdamine kõnes ja kirjas, vene keele valdamine suhtlemistasandil
  • arvutikasutamise oskus: töös vajaminevatearvutiprogrammide, faksi ja muu tööks vajamineva tehnika kasutusoskus
  • Isiksuseomadused: täpsus, ausus, kohusetundlikkus, hea suhtlemis-, väljendus- ja kuulamisoskus, kõrge pingetaluvus, soov töötada meeskonnas
  • korrektne ja puhas välimus ja riietus.

Kirjakandja ametikohale on nõutav

  • põhiharidus
  • riigikeele valdamine suhtlustasandil, vene keele valdamine suhtlemistasandil
  • isiksuseomadused: hea suhtlemis-, väljendus- ja kuulamisoskus, kõrge pingetaluvus, ausus, täpsus, soov töötada meeskonnas
  • korrektne ja puhas välimus ja riietus.

Kulleri ametikohale on nõutav

  • keskharidus
  • riigikeele valdamine suhtlustasandil, vene keele valdamine suhtlemistasandil
  • isiksuseomadused: hea suhtlemis-, väljendus- ja kuulamisoskus, kõrge pingetaluvus, ausus, täpsus, soov töötada meeskonnas
  • sõltuvalt autotüübistpeab omamavastava kategooria juhiluba
  • korrektne ja puhas välimus ja riietus.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Postiteeninduse eriala saab õppida nii põhi- kui keskhariduse baasil Tallinna Transpordikoolis. Õpe toimub eesti keeles, põhikooli baasil on võimalik õppida ka vene keeles. Põhihariduse baasil on õppeaeg 3 aastat, keskhariduse baasil 2 aastat. Lõpetamisel omandatakse kutsekeskharidus. Õppe käigus omandatakse põhioskused ja – teadmised:

  • teadmine teeninduse ühiskonnast ja teeninduse filosoofiast;
  • suhtlemistehnika tundmine ja kasutamine;
  • kaebuste ja probleemide lahendamine;
  • spetsiifiliste ja erivajadustega klientide teenindamine;
  • teenindamise korraldamine;
  • riigisiseste ja rahvusvaheliste postisaadetiste vastuvõtmine, töötlemine ja väljastamine;
  • postimaksevahendite ja kaupade müümine;
  • täiendavate postiteenuste osutamine;
  • posti lisateenuste osutamine;
  • erinevate maksete vastuvõtmine;
  • pensionide, toetuste ja muude maksete maksmine,
  • adressaatide poolt tagastatavate postimüügipakkide väljastamine ja vajadusel saatmine;
  • postioperatsioonide ja muude teenuste vormistamine arvuti kassaprogrammi;
  • tööpäeva alguse ja lõpu korraldamine;
  • aktiivse müügi valdamine;
  • kaasaegsete sidevahendite kasutamine;
  • võõrkeelte tööalane valdamine;
  • interneti kasutamine.

Postiteenindaja õppe läbinud õpilane omab ettevalmistust tööks postiasutuses klienditeenindajana. Samas toimub kullerite, klienditeenindajate, kirjakandjate ja postitöötlejate esmane väljaõpe ja täiendõpe ka töökohas kohapeal. Seega on oodatud ka ülejäänud koolide õpilased, kuna Transpordikoolis õppimine ei ole tööle saamisel eelduseks.

Eesti Posti töötajate peamised täiendõppe võimalused:

  • nõupidamiste, info- ja õppepäevade korraldamine ja neis osalemine;
  • töötamine projekt- ja töörühmades;
  • teiste juhendamine, nõustamine, konsulteerimine ja õpetamine;
  • osalemine koolitustel, konverentsidel, seminaridel nii Eestis kui välisriikides;
  • õppimine koostööpartneritelt, konkurentidelt;
  • erialase kirjanduse lugemine;
  • osalemine rotatsioonis.

Koolinoortel, kellele pakub huvi tulevikus töötada postitöötajana, tuleb üldhariduskoolis suuremat tähelepanu pöörata võõrkeelte omandamisele, juhilubade taotlemisele, matemaatikale ja kehalisele kasvatusele ning arvutiõppele.

TÖÖVÄLJAVAATED

Postitöötajad leiavad tööd riigi- ja eraettevõtetes. Suurim postiteenuste osutamisega tegelev riigiettevõte on AS Eesti Post. Eesti Posti missiooniks on tagada klientide rahulolu postiteenuste kvaliteedi ja hinna suhtega, luues ettevõtte jätkusuutlikkuse. Postiasutused on jaotatud 5 regiooni– Edela, Ida, Lõuna, Lääne ja Põhja regiooniks. Igas regioonis asuvad postkontorid ja postipunktid.

Regiooni keskused tegelevad postivõrgu administratiivse juhtimisega regiooni tasandil. Postikontorite eesmärgiks on postiteenuste osutamine ja selle tegevuse korraldamine ning arendamine kindlaks määratud piirkonnaga postivõrgus. Postipunktid on piirkondliku postkontori või postkontori alluvuses olevad piiratud teenuseliikidega postiasutused.

2006.a. oli Eesti Posti töötajate arv keskmiselt 4300 töötajat, sealhulgas oli 800 klienditeenindajat, 500 postitöötlejat, 120 kullerit ja 1000 kirjakandjat. Töötajate keskmine vanus oli 44 eluaastat.

Eesti Post väärtustab töötajat, kes on kliendisõbralik, tulemuslik, arenguvõimeline ja lojaalne. Eesti Post soovib töötajaga luua ja hoida pikaajalisi töösuhteid. Selle elluviimiseks on ettevõte loonud arenguprogrammi võimekate, arengupotentsiaaliga spetsialistide ja juhtide arendamiseks ning motiveerimiseks. Pakutakse karjääri- ja rotatsioonivõimalusi nii regionaalsetes struktuuriüksustes kui laiemalt arenguvõimalusi üle kogu ettevõtte. Hoogustunud on välispostiettevõtetes praktiseerimise võimalus, mis võimaldab rakendada ka Eestis Lääne-Euroopas väljakujunenud tööprotsesse ning saada väärtuslikke kogemusi oma igapäevatööks. Eesti Postil on koostöölepingud kogemuste vahetamiseks Suurbritannia, Taani ja Islandi postiettevõtetega.

Samuti teeb Eesti Post suurt tööd teenuste kvaliteedi parandamise nimel. Just selleks otstarbeks loodud kvaliteediosakond postitab ja testib igakuiselt sadu testkirju. Ranged nõuded kvaliteedile seab ka kuulumine Euroopa Liitu ja rahvusvahelisse postiliitu UPU.

Eesti Posti klientideks saab nimetada kõiki Eesti elanike. Just neile on mõeldud ka spetsiaalne klienditeeninduskeskus, mis töötab kus päeva nädalas kaheksast kaheksani ja kuhu iga klient võib oma mure või küsimusega pöörduda. Kõige lihtsam viis saada teavet kaotsiläinud paki, tähtkirja vms. kohta on e-posti aadressil info@post.ee.

Töövõimalusi pakuvad ka posti- ja kullerteenuste osutamisega tegelevad eraettevõtted nagu Balti Otsepostitus, DHL Estonia, D2D, Eesti Elektronpost, FFW, Mi-Kuller jt.

LÄHEDASED AMETID

Klienditeenindajale lähedased ametid on kassiir, teller, müüja, klienditeenindaja, müügikonsultant. Kirjakandja ja kulleri tööülesanded on sarnased autojuhi ja müügimehega. Postitöötlejale lähedased ametid on laotööline ja transporttööline.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

2006. aastal oli Eesti Postis töötavate kirjakandjate brutokuupalk vahemikus 4000-6000 krooni, klienditeenindajate palk 5000-7000 krooni, kullerite palk vahemikus 7000-8500 krooni ja postitöötlejate palk 4000-6000 krooni. Põhipalgale lisandub sõltuvalt ametikohast tublide töötulemuste eest kvaliteedipõhine tulemuspalk, kvantiteedipõhine tulemuspalk töömahtude alusel ja lisatasud täiendavate tööülesannete eest.

Postitöötajate põhipuhkus on 28 päeva, lisaks antakse kõikidele töötajatele, kes on Eesti Postis töötanud rohkem kui 1 aasta, talvepuhkust kuni viie tööpäeva ulatuses. Töötajatele antakse soovi korral vabu päevi töötasu säilitamisega järgmistel juhtudel: kuni 5 päeva pereliikme matuse korral (+ materiaalne toetus), juubelisünnipäevade korral, lapse koolimineku korral 1. klassi. Töötajatele, kes on ettevõttes töötanud vähemalt 12 kuud, makstakse jõulutoetust kuni 2-nädala põhipalga summas ja korraliselt puhkuselt tagasituleku tasu (nn puhkuse pöördtasu) 2-nädala põhipalga summas.

Töötajatele makstakse ka mitmesuguseid toetusi: lapse 1.klassi mineku korral, lapse põhikooli või gümnaasiumi lõpetamise korral, lapse sünni korral emale ühekordset toetust + 10% palgast alates teisest aastast lapse sünnist kehtivusega 1 aasta lapsehoolduspuhkusel viibimise ajal.Kõik töötajad on kindlustatud õnnetusjuhtumite vastu 24 h.

Kirjakandjatele, klienditeenindajatele ja kulleritele on ettevõtte poolt antud vormiriided, mida kaasajastatakse iga kolme aasta tagant.

Eesti Posti töötajate teadmisi, oskusi ja väärtushinnanguid arendatakse lähtuvaltorganisatsiooni strateegilistest eesmärkidest ning konkreetse ametikoha vajadustest. Toetatakse enese pidevast täiendamisest huvitatud töötajaid, neile pakutakse erinevaid õppimis- ja arenguvõimalusi. Väärtustatakse töötajaid, keson valmis andma oma teadmisi, oskusi ja kogemusi edasi kolleegidele. Uutele töötajatele pakutakse teadmuslikku ja kogemuslikku tuge sisseelamisperioodil.

TÄIENDAV INFO

AS Eesti Post
Aadress: Pallasti 28, 10001 Tallinn
E-post: info@post.ee 
www.post.ee

Eesti Sidetöötajate Ametiühingute Liit (ESTAL)
Masti 2-5, 11911 Tallinn
tel. 601 1606
esal@uninet.ee

Postiteenuste osutamist reguleerib Postiseadus. Postiteenuste korraldamise, arendamise ja järelvalvega tegeleb Sideamet.

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Töö-otsijad töösoovi järgi

Tööotsijad oman-datud eriala järgi

2004

Laekurid pangas ja postkontoris, sh postkontori letiteenindajad (ISCO 4212)

5

76

106

Postisorteerijad ja kättetoimetajad, sh kirjakandjad, postisorteerijad, kullerid jt (ISCO 4142)

114

238

549

2005

Laekurid pangas ja postkontoris, sh postkontori letiteenindajad (ISCO 4212)

9

89

107

Postisorteerijad ja kättetoimetajad, sh kirjakandjad, postisorteerijad, kullerid jt (ISCO 4142)

226

200

472

2006 jaan.-sept

Laekurid pangas ja postkontoris, sh postkontori letiteenindajad (ISCO 4212)

9

50

56

Postisorteerijad ja kättetoimetajad, sh kirjakandjad, postisorteerijad, kullerid jt (ISCO 4142)

229

160

327

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Töö-otsijad töösoovi järgi

Tööotsijad oman-datud eriala järgi

2004

Laekurid pangas ja postkontoris, sh postkontori letiteenindajad (ISCO 4212)

5

76

106

Postisorteerijad ja kättetoimetajad, sh kirjakandjad, postisorteerijad, kullerid jt (ISCO 4142)

114

238

549

2005

Laekurid pangas ja postkontoris, sh postkontori letiteenindajad (ISCO 4212)

9

89

107

Postisorteerijad ja kättetoimetajad, sh kirjakandjad, postisorteerijad, kullerid jt (ISCO 4142)

226

200

472

2006 jaan.-sept

Laekurid pangas ja postkontoris, sh postkontori letiteenindajad (ISCO 4212)

9

50

56

Postisorteerijad ja kättetoimetajad, sh kirjakandjad, postisorteerijad, kullerid jt (ISCO 4142)

229

160

327

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003–2005 (tuhat) Statistikaamet

2003

2004

2005

Tegevusalad kokku

594,3

595,5

607,4

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

34,4

31,4

29,4

Kalandus

2,3

3,6

2,8

Mäetööstus

5,7

8

5,9

Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus

134,1

140,9

139,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

10,2

12

12,5

Ehitus

42,9

46,8

48,7

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80,8

80

80,6

Hotellid ja restoranid

17,4

16,2

22,1

Veondus, laondus ja side

56,2

51,5

54,6

Finantsvahendus

7,6

7,9

6,9

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

44,4

39,4

46,4

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

34,5

36,9

37,2

Haridus

56,9

54,5

54,9

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

36,4

37,5

35

Muud tegevusalad

29,6

28,8

31,1


Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003–2005, arv Statistikaamet

2003

2004

2005

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

8 746

9 012

9 418

Kalandus

963

1 142

1 096

Mäetööstus

77

75

81

Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus

5 585

5 991

6 232

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

275

282

277

Ehitus

3 084

3 622

4 502

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

16 345

17 928

18 298

Hotellid ja restoranid

1 968

1 990

2 156

Veondus, laondus ja side

5 796

6 006

6 338

Finantsvahendus

564

564

666

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

9 737

11 201

13 074

Haridus

455

464

508

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

924

1 007

1 058

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 486

1 599

1 658

Tegevusalad kokku

56 035

60 882

65 362

Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2005. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 8073 krooni ja tunnis 47,42 krooni, teatab Statistikaamet. 2004. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 10,8% ja brutotunnipalk 11,4%.

2005. aastal tõusis keskmine brutokuupalk 2004. aastaga võrreldes kõige enam tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusalal (21,1%) ning kõige vähem mäetööstuse tegevusalal (0,5%).

Keskmine brutotunnipalk tõusis võrreldes 2004. aastaga kõige enam hotellide ja restoranide tegevusalal (19,9%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (5,2%).

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 II kvartal (krooni)

2004

2005

2006

Põllumajandus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad

4 765

5 681

6960

Erialati on kutseala palgatasemed väga erinevad. Aednike keskmine palk on hinnanguliselt 5-10 000, floristidel 5-10 000 ning haljastajatel 7-15 000 krooni.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 – II kvartal 2006 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2003

6 723

6 333

6 915

6 431

7 127

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

8 591

9 531

Seoses Eesti majanduskasvuga kasvab ka elanike elatustase ning suureneb vajadus aednike, haljastajate ja maastikukujundajate teenuste järgi, seetõttu on palgakasv lähiaastatel tuntav.

*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2005

Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutotunnipalk põhitegevusala järgi, 2005

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2003–2005 (krooni) Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Tegevusalade keskmine

6 723

7 287

8 073

Põllumajandus ja jahindus

4 242

4 799

5 626

Metsamajandus

5 912

7 267

8 365

Kalandus

4 493

4 430

4 575

Mäetööstus

8 149

8 687

8 734

Töötlev tööstus

6 177

6 696

7 526

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 000

8 482

9 630

Ehitus

6 684

7 468

8 480

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 737

6 915

7 401

Hotellid ja restoranid

4 180

4 535

5 421

Veondus, laondus ja side

7 362

8 048

8 859

Finantsvahendus

14 556

14 998

16 384

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

8 090

9 332

9 724

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8 524

9 224

10 101

Haridus

5 873

6 475

7 219

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

5 729

6 524

7 900

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

5 463

6 244

6 970

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi, 2003–2005 (protsenti) Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Põllumajandus ja jahindus

8,9

13,1

19,5

Metsamajandus

13,3

22,9

17,2

Kalandus

-4,4

-4,1

11,6

Mäetööstus

9,3

6,6

11,5

Töötlev tööstus

9,0

8,4

7,0

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

9,3

6,0

12,4

Ehitus

13,4

11,7

21,1

Hulgi- ja jaemüük ...*

14,5

2,6

10,8

Hotellid ja restoranid

17,7

8,5

15,1

Veondus, laondus ja side

4,1

9,3

13,6

Finantsvahendus

9,8

3,0

0,5

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

-0,4

15,4

10,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8,7

8,2

13,5

Haridus

9,5

10,2

4,2

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

15,0

13,9

9,5

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

8,3

14,3

9,2

Tegevusalade keskmine

9,4

8,4

3,3

* Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõigi tegevusalade lõikes), 2003-2005 (krooni)

Maakond

2003

2004

2005

Harju

8077

8615

9307

Tallinn

8281

8850

9462

Hiiu

5467

5957

6721

Ida-Viru

4991

5461

6057

Jõgeva

4801

5488

6758

Järva

5886

5951

6877

Lääne

5199

5816

6468

Lääne-Viru

5253

5653

6301

Põlva

4846

5324

6210

Pärnu

5607

6002

6902

Rapla

5544

5828

6660

Saare

5333

6010

6938

Tartu

6019

6679

7624

Valga

4747

5337

6081

Viljandi

5389

5740

6368

Võru

4977

5405

6284

EESTI

6723

7287

8073

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 4. 03. 2008. 00:58

Time: 0.0527000 s.