et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Personalitöötajad

Kool.ee-haridusportaal :: Personalitöötajad Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eePersonalitöötajad,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Personalitöötajad

OLULISED MOMENDID

  • Personalijuhtimine on inimeste juhtimine
  • Personalijuhtimine peab kaasa aitama organisatsiooni eesmärkide saavutamisele
  • Personalitöötajad aitavad ka teistel juhtidel oma inimesi paremini juhtida

TÖÖ ISELOOM

Personalitöötaja, -spetsialist ja –juht korraldavad personalitööalast tegevust organisatsioonis, juhtides personaliga seonduvaid protsesse ning aidates seeläbi kaasa organisatsiooni eesmärkide saavutamisele. Erinevates organisatsioonides võivad personalitöö-valdkonna töötajate ülesanded ja töö konkreetne sisu olla erinevad.

Vastavalt personalitöövaldkonna kutsestandarditele eristatakse personalitöö kutsealal järgmisi ameteid:

  • personalitöötaja
  • personalispetsialist
  • personalijuht.

Olenevalt organisatsiooni suurusest, struktuurist ja töökorraldusest võib personalitöö olla assistendi või raamatupidaja ülesandeks. Mõnes organisatsioonis on loodud ka näiteks personalidirektori või inimressursi juhi ametikohad.

Vastavalt organisatsiooni personalipoliitikale ehk põhimõtetele, mille alusel langetatakse igapäevaseid otsuseid personali juhtimisel, tegutsevad personalitöötajad, -spetsialistid ja -juhid järgmistes personalijuhtimise põhivaldkondades:

  • Personali planeerimine
  • Värbamine ja valimine
  • Hindamine
  • Arendamine
  • Karjääri planeerimine
  • Tasustamine ja motiveerimine
  • Siseturundus, muudatuste juhtimine
  • Sisekommunikatsioon
  • Töötervishoid ja töökaitse
  • Töösuhted
  • Personali arvestamine.

Kuigi personalivaldkonnas töötavate inimeste töö sisu erineb organisatsiooniti, võib lähtuvalt kutsestandardist kirjeldada üldisi tööpõhimõtteid järgnevalt:

Personalitöötajad korraldavad kellegi juhendamisel ühte või mitut kitsamat lõiku organisatsiooni personalitöös. Nende tööülesanneteks võib olla näiteks personalidokumentatsiooni täitmine, kartoteekide pidamine puhkuste, tööaja, koolituse jne kohta.

Personalispetsialistid omavad üldisi teadmisi kõigist personalitöö valdkondadest korraldavad tavaliselt iseseisvalt ühte või mitut kitsamat lõiku nendest. Näiteks on võimalik spetsialiseeruda järgmistele personalitöö valdkondadele:

  • personaliarvestus ja töösuhteid reguleerivad õigusaktid
  • tööjõu värbamine ja valik
  • töötajate koolitus ja arendamine
  • motiveerimine ja palgakorraldus
  • töökeskkond ja –tervishoid.

Personalispetsialist pole enam pelgalt dokumentide täitja ja kartoteekide pidaja. Tema ülesandeks on ka ise dokumente koostada ning analüüsida organisatsioonis toimuvat personalijuhtimise meetodite efektiivsuse ja organisatsiooni eesmärkide seisukohalt.

Personalijuht töötab koostöös juhtkonnaga välja organisatsiooni strateegiast tuleneva personalipoliitika põhiseisukohad – millise kvalifikatsiooniga töötajaid vajatakse, kui suur on optimaalne töötajate arv, milliseid töökohti on vaja tulevikus juurde luua ja milliseid koondada, mille alusel toimub töö eesttasustamine, tunnustamine ja edutamine jne. Tundes põhjalikult kõiki personalitöövaldkondi, tagab ta personalipoliitika elluviimise.

Personalijuhi igapäevane töö võib näiteks sisaldada järgmisi tegevusi: personali värbamiseks ja valikuks otsingukonkursside korraldamine ja intervjuude läbiviimine kandidaatidega:ametijuhendite koostamine koostöös töötaja otsese juhiga, kus on kirjas vastutus ja kohustused igal konkreetsel ametipostil;töötajate koolitusvajaduse selgitamine ja koolituse korraldamine.

Personalijuht korraldab töötajate seas kirjalikke küsitlusi (küsimused rahulolu, töötingimuste jms kohta), mille tulemusi arvestatakse personalitöö ja organisatsiooni korralduse parandamisel. Rutiinsematest tööülesannetest on personalijuhi õlul personaliarvestus ja aruandlus, mis hõlmab töötajate andmebaasi täiendamist ja aruannete koostamist raamatupidamisele ning juhtkonnale. Lisaks personalivaldkonna juhtimisele on personalijuht ka nõustaja rollis, kes võrdse partnerina konsulteerib ja koolitab organisatsiooni nii keskastme- kui tippjuhte personalitöö küsimustes.

TÖÖTINGIMUSED keskkond- vahendid/materjalid – tööaeg

Personalitöö tegijad töötavad enamasti puhastes ja mugavates bürooruumides. Nendetöönädal kestab esmaspäevast reedeni ja töönädala pikkus on 40 tundi. Töö on vähese füüsilise koormusega, peamiselt istuva loomuga. Palju on paberitööd ning tööd arvutil. Personalitöövaldkonnas kasutatakse töö hõlbustamiseks erinevaid abistavaid tarkvaraprogramme, näiteks Persona, Taavi Personal, Virosoft, Regina, mis vastavalt organisatsiooni vajadustele ja võimalustele võivad olla ühendatud tööajaarvestuse ja/või palgaprogrammidega.

Personalijuht peab loomulikult olema kursis ka oma kabinetist väljaspool toimuvaga. Selleks on lisaks rahulolu-küsitlustele abiks ka tutvumine töötajate olukorraga „kohtadel”. Personalijuht osaleb reeglina ka juhtkonna/juhatuse koosolekutel, koostab plaanilisi aruandeid ning peab olema võimeline neid ka tutvustama nii juhtkonnale kui töötajatele.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Personalitöövaldkonna töötajate kutsenõuded ja –eeldused võib leida kutsestandardis, mis kinnitati 10. juunil 2004 Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutuse poolt järgneval viiel tasemel: personalitöötaja I, personalispetsialist II, personalispetsialist III, personalijuht IV ja personalijuht V tase.

Personalitöötaja I kutsekvalifikatsiooni taotlemisel on nõutav erialane (personalitööalane) kutsekeskharidus või keskharidus ja erialane (personalitööalane) täiendkoolitus. Selle kutsekvalifikatsiooni taotlemisel ei ole nõuta töökogemust.

Personalispetsialist II kutsekvalifikatsiooni taotlemisel on nõutav erialane (personalitööalane) kõrgharidus või kõrgharidus ja erialane (personalitööalane) täiendkoolitus või keskharidus, erialane (personalitööalane) täiendkoolitus ja 2-aastane erialane (personalitööalane) töökogemus.

Personalispetsialist III kutsekvalifikatsiooni taotlejal peab olema erialane (personalitööalane) kõrgharidus ja 2-aastane erialane (personalitööalane) töökogemus või kõrgharidus, erialane (personalitööalane) täiendkoolitus ja 2-aastane erialane (personalitööalane) töökogemus.

III kutsekvalifikatsiooni tasemel on võimalik spetsialiseeruda järgmistele personalitöö valdkondadele:

  • personaliarvestus ja töösuhteid reguleerivad õigusaktid
  • tööjõu värbamine ja valik
  • töötajate koolitus ja arendamine
  • motiveerimine ja palgakorraldus
  • töökeskkond ja –tervishoid.

Personalijuht IV kvalifikatsiooni taotlemisel on nõutav kõrgharidus, 3-aastanetöökogemus personalitöö valdkonnas ja vähemalt 1-aastane juhtimisalane töökogemus.

Personalijuht V kvalifikatsiooni taotleja peab omama magistrikraadi või sellega võrdsustatud kõrgharidust, 5-aastane töökogemust personalitöö valdkonnas ja vähemalt 3-aastast juhtimisalast töökogemust.

Kutsetunnistuse omandamise eelduseks on kutseeksami edukas sooritamine. Kutseeksami käigus tuleb tõestada oma kompetentsust ning vastavust taotletavale kutsestandardi tasemele. Eestis on personalitöövaldkonna kutset omistavaks organiks Eesti Personalitöö Arendamise Ühing PARE, kellel on õigus korraldada kutseeksameid ja anda koos Kutsekojaga välja kutsetunnistusi.

Kutsetunnistuse omamine on tähtsaks tõendiks omandatud teadmiste ja kogemuste kohta töötajale ning garantiiks ka tema tööandjale.

Personalitööks vajalike üldteadmiste hulka kuuluvad:

  • Majandusalased teadmised (majanduse põhimõisted, turundus, ettevõtlus, majandusarvestus ja raamatupidamisalused). Personalijuhtide puhul lisanduvad sellele ka teadmised mikro- ja makroökonoomikast.
  • Suhtlemine
  • Juhtimine (juhtimisteooria, organisatsioonikäitumine, projekti- ja kvaliteedijuhtimine)
  • Kontori- ja sidetehnika kasutamine
  • Arvuti kasutamine
  • Kõrgtasemel eesti keele oskus, lisaks personalitöötaja valdama ka ühte võõrkeelt, personalijuhid aga juba kahte võõrkeelt
  • Asjaajamise kord
  • Avalik esinemine.

Personalitöö põhioskuste ja teadmiste hulka kuuluvad:

  • Psühholoogia alased teadmised (isiksuse-, suhtlemis- ja sotsiaalpsühholoogia)
  • Töösuhted ja sotsiaalpartnerlus
  • Nõustamine
  • Sisekommunikatsioon ja organisatsioonisisene suhtekorraldus
  • Uuringumeetodid ja uuringute teostamine
  • Kirjeldava statistika põhimeetodid ja statistilise informatsiooni kasutamine
  • Tööjõu planeerimine
  • Tööanalüüs ja tööde (ametikohtade) hindamine
  • Töötajate hindamine
  • Töö personalidokumentatsiooniga
  • Organisatsioonisiseste protseduuride väljatöötamine
  • Organisatsiooni tööjõu statistiliste andmete kogumine, töötlus ja aruandlus
  • Tööjõukulude eelarvestamine ja analüüs
  • Personaliarvestust ja töösuhteid reguleerivad õigusaktid
  • Tööjõu värbamine ja valik
  • Töötajate koolitus ja arendamine
  • Motiveerimine ja palgakorraldus
  • Töökeskkond ja –tervishoid
  • Karjäärijuhtimine.

Personalijuhtide puhul kuulub juhtimine (juhtimisteooria, organisatsioonikäitumine, projektijuhtimine, kvaliteedijuhtimine, finantsjuhtimine, strateegiline ja rahvusvaheline juhtimine) juba põhioskuste juurde.

Personalitöötaja peab olema meeldiva ja viisaka käitumisega, salliva suhtumisega, hea suhtlemis– ja väljendusoskusega ning korrektse välimusega. Initsiatiivikus, iseseisvus ja organiseerimisvõime on personalijuhi töös suureks plussiks. Rasketest olukordadest aitavad kergemini välja tulla hea huumorimeel, loovus ja hea stressitaluvus.

Tööks vajalike isikuomaduste ja võimete hulka kuuluvad:

  • kohuse- ja vastutustundlikkus
  • tasakaalukus
  • paindlikkus
  • usaldusväärsus
  • koostöövõimelisus ja -valmidus
  • arengule orienteeritus
  • objektiivsus
  • suhtlemisvalmidus.

Personalijuhi puhul lisanduvad eelpoolmainitule veel algatusvõime, eesmärgipärasus ning sünteesi- ja analüüsivõime.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Personalitöö-alast väljaõpet kutseharidusena saab omandada sekretäri- ja ametnikutöö erialal, rakendusliku kõrgharidusena ärijuhtimise erialal (Tallinna Majandustehnikum, Olustvere Teenindus- ja Majanduskool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus (Tihemetsa), Lääne-Virumaa Kutsekõrgkool jt). Ärijuhtimise erialal on võimalik spetsialiseeruda personalijuhtimisele.Õpingute alustamiseks vajalik baasharidus on keskharidus. Kutsekeskhariduse omandamisel kestab õpe kestab enamast 2 aastat, rakendusliku kõrghariduse omandamisel 3,5 aastat.

Õpitakse raamatupidamist, asjaajamist, masinakirja, personalitöö aluseid, arhiivindust, bürootehnikat, kutse-eetikat, majandusaineid (majandusõpetus, ökonoomika, ettevõtluse alused, majandustegevuse analüüs), võõrkeeli (inglise, saksa, soome, vene), arvutiõpetust. Lõpetanud võivad töötada sekretäri, raamatupidaja, sekretär- personalitöötaja, juhiabi või müügisekretäri ametikohal.

Ärijuhtimise erialalt personalijuhtimisele spetsialiseerujad õpivad põhiainetele lisaks personali planeerimist, töö ökonoomika ja tööjõuturgu, töö- ja palgakorraldus, karjääri planeerimist, arendus- ja koolitustegevust ning personali värbamist ja valikut.

Pärnu Saksa Tehnoloogiakool www.saksatk.ee

Eriala: Personalitöö assistent. Õppeaeg kestab 2 aastat ja on kaugõppe vormis. Sisseastumiseks peab olema vähemalt keskharidus. Lõpetamisel omandatakse kutsekeskharidus. Õppekava on üles ehitatud toetudes personalitöö spetsialisti kutsestandardile, sisaldab psühholoogiat, majandust, organisatsiooni ja juhtimise aluseid, juriidikat, asjaajamist, bürootööd, personalitööd, -poliitikat ja – planeerimist. Lõpetamisel saadakse riiklik lõputunnistus tasemehariduse kohta. Edasised valikuvõimalused peale kooli lõpetamist on kõrghariduse omandamine saadud ainepunkte arvestades, erialane või lähedane töö juhi meeskonnas, juhina või abina.

Tallinna Majanduskool www.tmk.edu.ee

Eriala: Personalitöö. Õppeaeg kestab 3 aastat. Õppevorm on õhtune. Õppekava eesmärk on koolitada personalitöö spetsialiste, kes on võimelised töötama nii riigi- ja valitsusasutustes kui ka eraettevõtetes. Õppeaja jooksul õpitakse erinevaid üldained ja põhjalikult erialaseid ained. Näiteks organisatsiooniline käitumine, juhtimise alused, tööõigus, avalik teenistus, töö- ja palgaökonoomika, andragoogika, töö- ja palgakorraldus, organisatsiooni kultuur, personalipoliitika ja -strateegia, töö analüüs, tööturg ja tööjõuressursid, personali planeerimine, valik ja värbamine, koolitus ja arendamine, hindamine ja motiveerimine, nõustamine.

Saadud teadmiste paremaks kinnistamiseks on ette nähtud praktika. Lõpetanu saab lisaks erialastele teadmistele ka teadmised psühholoogiast, seadusandlusest, majandusest, asjaajamisest, süvendatakse keele- ja arvutioskust.

Sisekaitseakadeemia www.sisekaitse.ee

Eriala: Halduskorraldus. Spetsialiseerumine personalihaldusele halduskorralduse eriala sees. Halduskorralduse eriala lõpetaja saab hea ettevalmistuse tööks avaliku halduse mitmetes valdkondades, võrreldes ülikoolidega pööratakse suuremat tähelepanu õigusõppele ja tegelike tööoskuste arendamisele. Õpe vältab 3 aastat. Õppeaineid on 120 ainepunkti mahus, lõpetaja saab rakenduskõrgharidust kinnitava diplomi.

Personalijuhtimist saab õppida ka erakõrgkoolis Audentes Mainor Ülikool (www.mk.ee) Erialaainetest õpitakse seal personalijuhtimist, tööõigust, tööturgu (töö-ökonoomika), hindamist ja palgakorraldust, juhtimispsühholoogiat, karjääri planeerimist jne. Lõpetamisel saadakse kõrgharidus (bakalaureuseõpe).

Tallinna Pedagoogikaülikool

Eriala: Organisatsioonikäitumine. Lõpetamisel omandatakse kõrgharidus (magistriõpe).

Nimetatud asutustest on Tallinna Majanduskooli personalitöö õppekava tunnustatud Eesti Personalitöö Arendamise Ühingu PARE poolt ning viidud vastavusse kutsestandardi nõudmistega.

Õppekavades on peamistes aineteks:

  • Personali valik/värbamine
  • Eetika
  • Personalijuhtimise strateegiline roll
  • Psühholoogia
  • Töö hindamine
  • Personaliarvestus
  • Personalijuhtimise hindamine
  • Kommunikatsioon ja nõustamine
  • Personali arendamine
  • Tööõigus
  • Organisatsiooni areng
  • Personalijuhtimise alased uuringud
  • Palgakorraldus
  • Personali planeerimine
  • Personalijuhtimise muutumine/areng
  • Ametiühingud
  • Töötervishoid
  • Majandus.

Vajalik onlaiahaardeline baasharidus, millest olulisim selekteerub juba konkreetsel töökoha tulenevalt organisatsiooni ja töö spetsiifikast.

Eesti praktikud peavad oluliseks kõrgharitud personalijuhi võimet ja oskust (ettevalmistust) olla strateeg oma valdkonnas. Seega on tulevastel professionaalidel vajalik õppida mitte ainult omaette seisvaid funktsionaalseid lõike, vaid ka nendevahelist seotust suuremas süsteemis ja laiemas kontekstis.

Täiendkoolitus

Et anda nii algajatele kui juba kogemustega personalitöötajatele terviklikke teadmisi personalitööst, korraldab Eesti Personalitöö Arendamise Ühing PARE koostöös Avaliku Teenistuse Arenduskeskusega ATAK personalitöö baaskoolitust, mille õppekava aluseks on 2004. aasta juunis kinnitatud personalitöötaja ja –spetsialisti kutsestandard.

Personalitöö baaskoolitus on teoreetilis-praktiline kursus, mille eesmärgiks on anda osalejatele teadmisi ja oskusi personalitöö kaasaegsetest käsitlustest. Kursusel käsitletakse kõiki olulisemaid personalitöö valdkondi: juhtimine ja organisatsiooni arendamine, personalitöö organisatsioonis, personali planeerimine, värbamine ja valik, tööalane hindamine, töötajate arendamine ja koolitus, motiveerimine ja tasustamine.

Lisaks loengutele lahendatakse koolituste käigus harjutusi ja tehakse rühmatöid eesmärgiga leida vastused praktilistele küsimustele. Kursuse raames on osalejatel võimalus kirjutada kogenud personalijuhtide juhendamisel lõputöö ühel personalitöö valdkonna teemal.

Kursuse maht on 96 akadeemilist tundi, mis jaguneb kuueks 2-päevaseks mooduliks. Moodulid leiavad aset kord kuus ajavahemikus oktoober-märts.

Kõigile kursuse läbinutele ja lõputöö kirjutajatele väljastatakse ATAKi ja PARE poolt ühistunnistus ning neil on võimalus sooritada kutseeksam soodustingimustel.

Paljud viimase 10–12 aasta jooksul selle kursuse läbinud inimesed on praeguseks Eestis tunnustatud personalijuhid ning osalevad baaskoolitusel lektorite ja lõputööde juhendajatena.

Lisaks personalitöö baaskoolitusele korraldab PARE koostöös EBS Juhtimiskoolituse Keskusega Inimkapitali Kaasaegse Juhtimise Arenguprogrammi personalijuhtidele, mille eesmärgiks on, et selle läbinu:

  • teab ja tunneb inimkapitali juhtimise võimalusi
  • oskab valida inimkapitali juhtimiseks sobilikke instrumente ja meetodeid, mis vastavad organisatsiooni eesmärkidele ja arengustaadiumile
  • suudab integreerida inimkapitali juhtimist ärieesmärkidega ning muude valdkondadega äriettevõttes.

Programmi moodulites liidetakse loengutele praktilised harjutused, rühmatööd ja treeningud eesmärgiga aidata vastata osavõtjate jaoks olulistele küsimustele. Rõhuasetus on tänapäevastel probleemilahendustel ja tulevikunägemustel.

Programm sisaldab lisaks auditoorsele tööle praktiliste juhtumite lahendamist kodutööde koostamist ehk iseseisvat tööd antud teemadel oma organisatsiooni põhjal moodulitele järgnevaid seminare ning nendeks valmistumist tutvumist paari eduka organisatsiooni inimkapitali juhtimise põhimõtete ja praktikaga organisatsiooni külastuse käigus.

Enne koolituse algust toimub ühepäevane eelmoodul, mille üldteemaks on meeskonna kujundamine. Räägitakse toimiva meeskonna loomise ja kujundamise põhimõtetest. Eelmooduli eesmärgiks on ka koolitusel osalejatest ühtse õpimeeskonna kujundamine ning osalejate ootuste ja eesmärkide kirjeldamine arenguprogrammile ning oma arengule.

Selle programmi läbimine kombineerituna töökogemusega annab terviklikud teadmised IV ja V taseme kutseeksamite sooritamiseks.

Koolinoortele, kes soovivad tulevikus töötada personalitöötajana või –juhina, peaksid üldhariduskooli õppeainetest enam tähelepanu pöörama emakeelele ja võõrkeeltele, suhtlemisõpetusele ja psühholoogiale, kasu on ka reaalainetest.

TÖÖVÄLJAVAATED

Tänapäeval ei saa ükski suurem organisatsioon läbi personalitöötaja või -juhita. Personalispetsialistid ja – töötajad leiavad tööd praktiliselt kõigis majandusvaldkondades. Suuremates ettevõtetes võidakse vajada nii personalijuhte kui -spetsialiste. Väikemates ettevõtetes võib personalijuht täita kõiki personaliga seotud ülesandeid, samuti võivad sinna lisanduda nii raamatupidamise ja sekretäritööga seonduvad ülesanded.

Personalitöötaja karjääriväljavaateks on kindlasti liikumine strateegiliseks personalijuhiks, kes on partneriks nii teistele keskastmejuhtidele kui tippjuhtidele. Mõnedest tunnustatud personalijuhtidest on saanud arendus- või teenindusjuhid. Mõnedes organisatsioonides kuuluvad personalijuhid juhatusse või organisatsiooni tippjuhtkonna hulka.

2003. aastal vahendati riiklike tööhõiveametite kaudu personalitöötajatele 3 tööpakkumist. Samas tööhõiveametites registreeritud tööotsijatest 277 soovis saada tööd personalitöötajana, personalitööks vajalikku kvalifikatsiooni omas aga 142 tööotsijat.

LÄHEDASED AMETID

Personalijuhile kõige lähedasemad ametid on teenindus- ja arendusjuhid.

Selliste ametite puhul nagu raamatupidaja- personalispetsialist või assistent- personalitöötaja, on võimalik edasi tegelda nii raamatupidamise kui assisteerimisega või büroojuhi tööga.

Paljud personalivaldkonna töötajad on ka konsultandid (juhtimiskonsultandid, värbamiskonsultandid jne teistes ettevõtetes).

Mõnedes ettevõtetes on personalijuht ühtlasi ka kvaliteedijuht.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Üldjuhul makstakse personalitöötajatele kindlat lepingus fikseeritud kuupalka, millele võib olenevalt organisatsiooni palga- ja motivatsioonisüsteemist lisanduda näiteks tulemuspalk, lisatasu jms ning erinevad boonuspaketid (näiteks mobiiltelefoni või transpordikompensatsioon).

TÄIENDAV INFO

Kutsekvalifikatsiooni omistavaks organiks on Eesti Personalitöö Arendamise Ühing PARE.

EESTI PERSONALITÖÖ ARENDAMISE ÜHING PARE
Postiaadress: Jõe 5, 10151 Tallinn
Tel: +372 6116 411; +372 6116 410
E-post: pare@pare.ee
www.pare.ee

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 4. 03. 2008. 00:33

Time: 0.0966060 s.