et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Pagarid ja kondiitrid

Kool.ee-haridusportaal :: Pagarid ja kondiitrid Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eePagarid ja kondiitrid,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Pagarid, kondiitrid, maiustuste valmistajad

OLULISED MOMENDID

  • Huvitav ja mitmekülgne töö, näiteks kondiitrid saavad oma töös teha väga huvitavaid eritellimusel kondiitritooteid.
  • Töö on füüsiliselt raske ning on seotud nii pikaajalise seismise, istumise kui ka liikumisega. Vajalikud on hea tervislik seisund ja füüsilise koormuse taluvus.
  • Kutsealal tuleb sageli tegeleda lisaks toodete valmistamisega ka nende müümisega, mis eeldab teenindus- ja suhtlemisvalmidust.
  • Muutuv tööaeg - töö eripära nõuab valmisolekut töötada ka öisel ajal, samuti nädala­vahetustel ja riiklikel pühadel.

TÖÖ ISELOOM

Pagarid ja kondiitrid töötavad erinevates pagaritööstuse ettevõtetes ning tegelevad pagari- ning kondiitritoodete valmistamisega. Nad töötlevad tooraineid ümber valmistoodeteks, mida müüakse toidupoodides, hulgimüügiettevõtetes, restoranides jm. Tööelus kannavad nad enamasti ühist ametnimetust - pagar-kondiiter. Ka kutsekoolides õpetatakse seda ametit ühise nimetaja all. Nende ametinimetuseks võib tööl olla ka näiteks kompveki­valmistaja, pärmi­tegija.

Pagarite ja kondiitrite tööülesanded on:

  • toorainete vastuvõtmine, kontrollimine, ladustamine ja ettevalmistamine
  • retsepti järgi taigna valmistamine, vormimine, kergitamine, küpsetamine
  • valmistoodete pakendamine, ladustamine ja väljastamine.

Pagarid ja pagaritoodete operaatorid põhilisteks töökohustusteks on erinevate leibade ja saiade (sh sepikute) küpsetamine. Samuti valmistavad nad pirukaid, barankasid, kringleid ja pärgi ning mitmesuguseid pooltooteid, näiteks pizzapõhjad, tordipõhjad, korvikesed, taignad. Töökohustuste hulka kuulub ka segamis-, vormimis- ja küpsetusmasinate juhtimine ja jälgi­mine.

Kondiitrid valmistavad erinevaid torte, kooke, rullbiskviite ja keekse. Samuti on nende töö­ülesandeks küpsiste, täidiste, katete ja kaunistuste valmistamine. Kondiitri töö on suures osas käsitöö, mis eeldab käte osavust, loovust ja ilumeelt.

Kompvekivalmistajad ja šokolaaditoodete ning maiustuste operaatori ülesanneteks on suhkrust ja šokolaadist maiustuste valmistamine käsitsi või masinate abiga. Kompveki­valmistaja ametinimetuseks võib olla ka maiustuste operaator, kes juhib erinevaid maiustusi valmistavaid seadmeid.

TÖÖTINGIMUSED keskkond - vahendid/materjalid - tööaeg

Pagarite ja kondiitrite traditsioonilised töökohad on pagariärid, koogipoed, leiva-saia poed, hotellid, restoranid, kohvikud ning küpsetusosakonnad supermarkerites.

Töö eeldab head tervist ja füüsilist vastupidavust, sest oluline osa tööpäevast möödub jalgadel seistes ja pidevalt liikudes. Tööruumid on tavaliselt suured ja sisustatud erinevate ahjuside ning muu vajaliku tehnikaga (pakkemasinad jmt). Töö ahjude vahetuses läheduses nõuab head kuumusetaluvust, ehkki ventilatsiooniaparaadid võimaldavad õhutemperatuuri meeldivamaks muuta. Oma igapäevatöös puutuvad pagarid ja kondiitrid kokku toorainetega, mis võivad üli­tundlikel inimestel põhjustada allergiat.

Pagarid ja kondiitrid kasutavad oma töös järgmisi töövahendeid, seadmeid ja masinaid:

  • spetsiaalne riietus
  • köögi väikevahendid
  • serviisid, klaasid ja söögiriistad
  • kaalud
  • arvlemistehnika
  • erinevad toiduainete töötlemise seadmed
  • lõikurid ja viilutajad
  • elektri- ja gaasipliidid
  • küpsetusahjud
  • muud, sh kilepakendaja, mikserid,
  • koristamisvahendid.

Tööaeg sõltub tööstuses tellitud toodete hulgast või toitlustusasutuses lahtiolekuaegadest, reeglina töötakse vahetustega töögraafiku alusel, kus vahetuse pikkuseks võib olla 12 tundi. Sellise töörütmi korral vahelduvad kolm tööpäeva kolme vaba päevaga. Töö eripära nõuab valmis­olekut töötada ka öisel ajal, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel.

Aegajalt võib ette tulla suurema töökoormusega perioode, mil on vaja kindlaks tähtajaks suuri tellimusi täita (näiteks mõne suure peo või riikliku tähtpäeva eel).

Tööriietus on kohustuslik. Nendeks on spetsiaalsed vahetusjalanõud, töökittel ning vastav müts. Töö eeldab väga ranget hügieeni- ja tööohutusnõuete järgimist.

KUTSENÕUDED JA -EELDUSED

Pagarid ja kondiitrid peavad tundma tervisliku toitumise põhimõtteid, pagari ja kondiitri-toodete jaotust ning erialast terminoloogiat, kasutatava tooraine sortimenti, kvaliteeti, toite­väärtust ning kasutusvõimalusi.

Pagari põhioskuste hulka kuulub nisu-, rukki- ja segujahust taignate valmistamine. Samuti peab ta oskama määrata ka pool- ja valmistoodete kvaliteedi ning avastama pagaritoodete defektid ja leivahaigused. Kondiiter peab oskama teha erinevaid põhitaignaid, nagu näiteks mure- ja liivataigen, biskviittaigen, keedutaigen, lehttaigen, pärmitaigen, õhuline taigen, piparkoogi taigen ning muud taignaliigid. Ühtlasi peavad pagarid ja kondiitrid oskama valmistada erinevaid täidiseid, katteid ning kaunistusi. Oluline on ka tööks vajalike seadmete ja töövahendite kasutamise oskus.

Mõnes ettevõttes töötamise puhul on vajalikud ka klienditeenindusalased teadmised ja oskused, näiteks supermarkerites töötavatel pagaritel ja kondiitritel, kes peavad ka klientidega suhtlema.

Pagarid ja kondiitrid on toiduainete käitlejad ning sellest tulenevalt peavad nad nakkus- ja parasitaarhaiguste tuvastamiseks ning nende leviku tõkestamiseks käima enne töösuhte algust ja korrapäraselt töösuhte ajal tervisekontrollis ning neil peab olema tervisetõend. (Toiduseaduse § 28 lg 1).

Lisaks põhioskustele peab kvalifitseeritud töötaja omama algteadmisi majandusest, tundma kutsealaga seotud õigusakte, töökeskkonna ohutust ning töötervishoidu. Olulised on ka suhtlemisoskus, arvutioskus ja eesti keele valdamine.

Isikuomadustest ja võimetest on olulised kontsentreerumisvõime, füüsilise ja vaimse koormusetaluvus (näiteks vajalik töötamaks öösiti ning töörohkel perioodil, mis võib tekitada stressi) ja püsivus. Töötaja peab olema puhas ja täpne. Kondiitri töö on suures osas käsitöö, mis eeldab käteosavust, loovust ja ilumeelt. Lisaks peab olema hea nägemine, mis on oluline detailsete kaunistuste tegemisel.

Pagari kutsenõuded on kinnitatud kutsestandardis Pagar I, II, III. 

  • I kutsetaseme taotlemisel on nõutav põhiharidus, kutsealane koolitus ja 6 kuud erialast töökogemust.
  • II kutsetaseme taotlemisel on nõutav põhiharidus, kutsealane koolitus ja 3-aastane järjepidev töötamine pagarina.
  • III kutsetaseme taotlemisel on nõutav keskharidus, kutsealane koolitus ja 6-aastane (sellest 3 viimast aastat järjepidev) töökogemus pagarina.

Kondiitri kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis Kondiiter I, II, III. 

  • I kutsetaseme taotlemisel on nõutav põhiharidus, kutsealane koolitus ja 6 kuud erialast töökogemust.
  • II kutsetaseme taotlemisel on nõutav põhiharidus, kutsealane koolitus ja 3-aastane järjepidev töötamine kondiitrina.
  • III kutsetaseme taotlemisel on nõutav keskharidus, kutsealane koolitus ja 6-aastane (sellest 3 viimast aastat järjepidev) töökogemus kondiitrina.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Pagari ja kondiitrina töötamiseks on vajalik omada vähemalt kutsealast väljaõpet. Õppima asumi­seks vajalik baasharidus on enamasti põhiharidus, osades kutsehariduskeskustes nõu­takse keskhariduse olemasolu. Kutsealal töötamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi saab oman­dada erinevates Eesti kutsekoolides ühisel pagar-kondiitri erialal.

Põhihariduse baasil saabpagar-kondiitriks õppida järgmistes koolides: Tartu Kutsehariduskeskuses, Tallinna Teeninduskoolis, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses, Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis, Rakvere Kutsekeskkoolis, Kuressaare Ametikoolis, Narva Kutseõppekeskus, Valgamaa Kutseõppekeskuses ning Ida-Viru Kutsehariduskeskuses. Õppeaeg on 3 aastat.

Keskhariduse baasil on võimalik pagar-kondiitri eriala omandada Tallinna Teeninduskoolis (õppeaeg 2 aastat), Rakvere Kutsekeskkooli (õppeaeg 2,5 aastat) ning Tartu Kutseharidus­keskuses (õppeaeg 2 aastat).

Lisaks saab Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli Õisu õppekohas õppida toiduainete tehnoloogia erialal, kus onvõimalik spetsialiseeruda pagaritoodete tehnoloogiale. Õppeaeg põhihariduse baasil on 4 aastat ja keskhariduse baasil 2 aastat. Keskhariduse baasil on võimalik õppida ka kaugõppe õppevormis, õppeaeg 2,5 aastat. Lõpetamisel saadakse kutse­keskharidus.

Enesetäiendamise huvides tuleb pagaritel ja kondiitritel sageli osa võtta täienduskursustest ja erialapäevadest. Täiendkoolitusi korraldavad põhiliselt erinevad kutsekoolid ja ülikoolid, samuti Eesti Leivaliit ja välisprojektid.

TÖÖVÄLJAVAATED

Pagarid ja kondiitrid töötavad leivakombinaatides, kommivabrikutes, pagariärides, koogipoodides, leiva-saia poodides, hotellides, restoranides, kohvikutes ning supermarkerite küpsetusosakondades. Suuremateks leivakombinaatideks on Pereleib, Leibur, Fazer Eesti jne. Kommivabrikutest suurim on Kalev, kes viimastel aastatel on hakanud tootma ka pagari- ja kondiitritooteid.

Eesti Leivaliidu andmetel oli Eestis 2006. aastal kokku ca 150 pagari- ning kondiitriettevõtet, neis töötab ca 2500 inimest. Töötajate keskmine vanus on 30 eluaastat.

Lähitulevikus tõuseb vajadus haritud, hea ettevalmistusega spetsialistide järgi, kes suudavad töötada kaasaegsete väga keeruliste seadmetega. Näiteks on saiade-leibade pakkeautomaadid tänapäeval programmeeritavad, mis eeldab ka arvuti- ja programmeerimisalaseid oskusi.

Ettevõttesiseselt on võimalik areneda näiteks tavalisest pagari ametist vahetuse meistriks, edasi tehnoloogiks või kvaliteedijuhiks, sealt omakorda edasi tootmis- või kvaliteedi­direktoriks.

2006. aastal vahendati Tööturuameti kaudu pagaritele, kondiitritele, pagari- ja teraviljatoodete ning maiustuste operaatoritele kokku 398 tööpakkumist. Registreeritud tööotsijatest 567 soovis saada vastavat tööd. Kutsetööks vajalikku kvalifikatsiooni omas 833 tööotsijat.

LÄHEDASED AMETID

Pagarile ja kondiitrile lähedased ametid on kokk, toiduainete töötleja, toitlustusteenindaja, kelner.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

2006. aastal oli Eesti Leivaliidu andmetel pagar-kondiitrite keskmine brutopalk vahemikus 6000 - 9000 krooni. Töötasu sõltub paljuski tööpiirkonnast.

Palgatase on viimastel aastatel kasvanud. Võrreldes 2005. aastaga on pagar-kondiitrite palk kasvanud 10% võrra ning 2004. aastaga võrreldes 25% võrra. Soodustused tööandjate poolt on olenevalt ettevõttest.

TÄIENDAV INFO

Pagari ja kondiitri kutsekvalifikatsiooni omistavaks organiks on Eesti Leivaliit, mis ühendab pagari- ja kondiitritööstuse ettevõtjaid. Liidu tegevuse eesmärgiks on pagari- ja kondiitritööstuse arengu jälgimine, oma liikmete huvide esindamine nii riigi- kui oma­valitsus­organites, toodete kvaliteedi ja konkurentsivõime tõstmisele kaasaaitamine, koostöö arendamine sarnaste ühendustega Eestis ja välismaal, kutsealase väljaõppe suunamine, kutse- ja erialaste trükiste väljaandmine, teabepäevade, konverentside ja konkursside korraldamine. Tihedat koostööd tehakse Eesti Pagarite Seltsiga.

Eesti Leivaliit korraldab kutseeksameid järgnevatel kutsealadel:pagar I, pagar II, pagar III, kondiiter I, kondiiter II, kondiiter III.

Postiaadress: Ringtee 2, 51013, Tartu
Telefon: 736 2157
Fax: 736 2175
www.leivaliit.ee

Toidukäitlemist ja valdkonna tegevust reguleerib toiduseadus.

Leiva, saia ja kondiitritoodete tootmine (1000 tonni)

Aasta

Leib, sai

Kondiitritooted**

1990

151

51,4

1995

99,7

12,8

1996

93,9

17,2

1997

86,8

19,2

1998

81,6

17,4

1999

77,3

14,0

2000

76,5

12,5

2001

76,3

14,0

2002

77,2

14,8

2003

72,4

15,0

2004

72,8

17,0

2005*

72,4

16,1

Allikas: ESA, Eesti Leivaliit

* andmed esialgsed, lõplikud andmed selguvad 2007 aastal
** sisaldavad ka AS Kalev šokolaadi jm tootmist

Kutseala hõive

PAGARID, KONDIITRID JA MAIUSTUSTE VALMISTAJAD
Seisuga 28.08.2003 (Statistikaameti andmed)

Pagarid, kondiitrid ja maiustuste valmistajad (ISCO 7412)

2536

Pagari- ja teraviljatoodete ning maiustuste operaatorid (ISCO 8274)

467

KOKKU

3 003

Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes*

Aasta

Ametinimetus

Tööpak-kumised

Tööotsijad töösoovi järgi

Tööotsijad omandatud eriala järgi

2004

Pagarid ja kondiitrid (ISCO 7412)

Pagari- ja teraviljatoodete ning maiustuste operaatorid (ISCO 8274)

227

32

26

23

1347

51

2005

Pagarid ja kondiitrid (ISCO 7412)

Pagari- ja teraviljatoodete ning maiustuste operaatorid (ISCO 8274)

248

41

284

31

1112

50

2006

Pagarid ja kondiitrid (ISCO 7412)

Pagari- ja teraviljatoodete ning maiustuste operaatorid (ISCO 8274)

335

63

549

18

801

32

* väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

15–74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2003–2005 (tuhat) Statistikaamet

2003

2004

2005

Tegevusalad kokku

594,3

595,5

607,4

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

34,4

31,4

29,4

Kalandus

2,3

3,6

2,8

Mäetööstus

5,7

8

5,9

Töötlev tööstus, sh metalli- ja masinaehitus

134,1

140,9

139,5

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

10,2

12

12,5

Ehitus

42,9

46,8

48,7

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

80,8

80

80,6

Hotellid ja restoranid

17,4

16,2

22,1

Veondus, laondus ja side

56,2

51,5

54,6

Finantsvahendus

7,6

7,9

6,9

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

44,4

39,4

46,4

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

34,5

36,9

37,2

Haridus

56,9

54,5

54,9

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

36,4

37,5

35

Muud tegevusalad

29,6

28,8

31,1


Ettevõtjad statistilises profiilis põhitegevusala järgi, 2003–2005, arv Statistikaamet

2003

2004

2005

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus

8 746

9 012

9 418

Kalandus

963

1 142

1 096

Mäetööstus

77

75

81

Töötlev tööstus sh. metalli- ja masinaehitus

5 585

5 991

6 232

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

275

282

277

Ehitus

3 084

3 622

4 502

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont

16 345

17 928

18 298

Hotellid ja restoranid

1 968

1 990

2 156

Veondus, laondus ja side

5 796

6 006

6 338

Finantsvahendus

564

564

666

Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus

9 737

11 201

13 074

Haridus

455

464

508

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

924

1 007

1 058

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

1 486

1 599

1 658

Tegevusalad kokku

56 035

60 882

65 362

Statistiline profiil — majanduslikult aktiivsete institutsionaalsete üksuste andmebaas, mida Statistikaamet kasutab üldkogumina majandusstatistikas 1994. aastast.

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/SaveShow.asp

PALGASTATISTIKA

Statistikaameti andmetel oli 2005. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 8073 krooni ja tunnis 47,42 krooni, teatab Statistikaamet. 2004. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 10,8% ja brutotunnipalk 11,4%.

2005. aastal tõusis keskmine brutokuupalk 2004. aastaga võrreldes kõige enam tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusalal (21,1%) ning kõige vähem mäetööstuse tegevusalal (0,5%).

Keskmine brutotunnipalk tõusis võrreldes 2004. aastaga kõige enam hotellide ja restoranide tegevusalal (19,9%) ning kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal (5,2%).

Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 II kvartal (krooni)

2004

2005

2006

Põllumajandus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad

4 765

5 681

6960

Erialati on kutseala palgatasemed väga erinevad. Aednike keskmine palk on hinnanguliselt 5-10 000, floristidel 5-10 000 ning haljastajatel 7-15 000 krooni.

EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK, I kvartal 2003 – II kvartal 2006 (krooni)

Aasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

2003

6 723

6 333

6 915

6 431

7 127

2004

7 287

6 748

7 417

7 021

7 704

2005

8 073

7 427

8 291

7 786

8 690

2006

8 591

9 531

Seoses Eesti majanduskasvuga kasvab ka elanike elatustase ning suureneb vajadus aednike, haljastajate ja maastikukujundajate teenuste järgi, seetõttu on palgakasv lähiaastatel tuntav.

*Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2005

Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutotunnipalk põhitegevusala järgi, 2005

Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2003–2005 (krooni) Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Tegevusalade keskmine

6 723

7 287

8 073

Põllumajandus ja jahindus

4 242

4 799

5 626

Metsamajandus

5 912

7 267

8 365

Kalandus

4 493

4 430

4 575

Mäetööstus

8 149

8 687

8 734

Töötlev tööstus

6 177

6 696

7 526

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

8 000

8 482

9 630

Ehitus

6 684

7 468

8 480

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont

6 737

6 915

7 401

Hotellid ja restoranid

4 180

4 535

5 421

Veondus, laondus ja side

7 362

8 048

8 859

Finantsvahendus

14 556

14 998

16 384

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

8 090

9 332

9 724

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8 524

9 224

10 101

Haridus

5 873

6 475

7 219

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

5 729

6 524

7 900

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

5 463

6 244

6 970

Keskmine brutopalk — tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

Keskmise brutokuupalga muutus eelmise aastaga võrreldes põhitegevusala järgi, 2003–2005 (protsenti) Statistikaameti andmed

2003

2004

2005

Põllumajandus ja jahindus

8,9

13,1

19,5

Metsamajandus

13,3

22,9

17,2

Kalandus

-4,4

-4,1

11,6

Mäetööstus

9,3

6,6

11,5

Töötlev tööstus

9,0

8,4

7,0

Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus

9,3

6,0

12,4

Ehitus

13,4

11,7

21,1

Hulgi- ja jaemüük ...*

14,5

2,6

10,8

Hotellid ja restoranid

17,7

8,5

15,1

Veondus, laondus ja side

4,1

9,3

13,6

Finantsvahendus

9,8

3,0

0,5

Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus

-0,4

15,4

10,1

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

8,7

8,2

13,5

Haridus

9,5

10,2

4,2

Tervishoid ja sotsiaalhooldus

15,0

13,9

9,5

Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

8,3

14,3

9,2

Tegevusalade keskmine

9,4

8,4

3,3

* Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.

Keskmine brutokuupalk maakondades (kõigi tegevusalade lõikes), 2003-2005 (krooni)

Maakond

2003

2004

2005

Harju

8077

8615

9307

Tallinn

8281

8850

9462

Hiiu

5467

5957

6721

Ida-Viru

4991

5461

6057

Jõgeva

4801

5488

6758

Järva

5886

5951

6877

Lääne

5199

5816

6468

Lääne-Viru

5253

5653

6301

Põlva

4846

5324

6210

Pärnu

5607

6002

6902

Rapla

5544

5828

6660

Saare

5333

6010

6938

Tartu

6019

6679

7624

Valga

4747

5337

6081

Viljandi

5389

5740

6368

Võru

4977

5405

6284

EESTI

6723

7287

8073

 

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 4. 03. 2008. 00:13

Time: 0.0441339 s.